Eesti-soome sõnaraamat

Käyttäjälle/Kasutajale

Päring:

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 33 artiklit

ameti|keel
M
1 ametlikul asjaajamisel kasutatav keel
virka|kieli, hallinnon kieli, hallinto|kieli
Eestis kasutatakse ametikeelena vaid eesti keelt Virossa käytetään virkakielenä vain viroa
(konkreetsel erialal kasutatava keele kohta)
(jonkin määräammatin harjoittajien erikoiskieli)
ammatti|kieli
2 riigikeele nimetus mõnel maal
kansallis|kieli, virallinen kieli, ä|kieli
Malta üks ametikeeli on inglise keel toinen Maltan virallista kielistä on englanti
analüütiline keel
(keeletüpoloogias:) keel, milles sõnadevahelisi süntaktilisi suhteid väljendavad eeskätt abisõnad ja sõnade järjekord, mitte niivõrd sõna koostisosad (muutelõpud, tuletusliited vm) (nt inglise keel, lao keel)
Võrdle sünteetiline keel, polüsünteetiline keel
analyyttinen kieli kiel.
antiik|keel
M
vanakreeka või ladina keel
antiikin kieli
asjaajamis|keel
M
ametlikul asjaajamisel kasutatav keel
virka|kieli, hallinnon kieli, hallinto|kieli
kui Iirimaa sai Euroopa Liidu liikmeks, siis ei nõudnud iirlased oma keelt sealseks asjaajamiskeeleks kun Irlannista tuli Euroopan unionin jäsen, irlantilaiset eivät vaatineet kieltään virkakieleksi
filmi|keel
M
filmile iseloomulik märgisüsteem, millega kaasnevad filmikunsti väljendusvõimalused
elokuvan kieli
heli|keel
M
muusikaline väljendusviis, muusikalised väljendusvahendid
sävel|kieli kuv., sävelten kieli kuv.
ilukirjandus|keel
M
ilukirjanduses kasutatav keelekuju
kirjallisuuden kieli
kandle|keel
M
kandle pillikeel
kanteleen kieli
keel
M
s
1 söömisel ning häälitsemisel osalev liikuv elund suuõõne põhjas, inimesel kõneelund
kieli anat.
poiss näitas keelt ja jooksis minema poika näytti kieltä ja juoksi tiehensä
niisutas keelega huuli kostutti kielellä huuliaan
koeral palavaga keel ripakil koiralla roikkuu helteellä kieli pitkällä
loomade vastav elund toiduna
kieli ruok.
keedetud keel aedviljatarrendis keitettyä kieltä ja kasvishyytelöä
(kõneelundina, hrl rääkimisviisi, kõnetakistust, jutu usaldatavust vms iseloomustades)
(puhumiseen liittyvissä ilmauksissa)
kieli
paljud kartsid naise teravat keelt monet pelkäsivät naisen terävää kieltä
2 kuju poolest keelt meenutav osa millelgi
jostakin ulkoneva (pienehkö) osa, kieleke, läppä
kieli
pikk kitsas kaugele esileulatuv maa- vm riba
kieleke
neem ulatub kitsa keelena kaugele merre niemi ulottuu kapeana kielekkeenä kauas merelle
kinga või saapa paeltealune poollahtine nahalapp
kieli, kengän|kieli, iltti
keel oli jäänud kingapaelte alla kortsu kengänkieli oli jäänyt kengännauhojen alle kurttuun
võtme osa, mis lukustusriivile vajutades kas suleb või avab luku
avaimen osa, joka avaa tai sulkee lukon
terä
võtmel murdus keel avaimesta katkesi terä / avain katkesi
3 inimese olulisim suhtlemisvahend, mõtete ja tunnete vahendaja
(ihmisen puheen järjestelmä ja sen kirjoitetut vastineet)
kieli
suuline keel puhuttu kieli
soome-ugri keeled suomalais-ugrilaiset kielet
klassikalised keeled (kreeka ja ladina keel) klassiset kielet
valdab vabalt mitut keelt osaa sujuvasti monta kieltä
sõnadeta väljendus või informatsioon millegi kaudu
kieli kuv.
pilkude keel katseiden kieli
selge ja täpne arvude keel selkeä ja tarkka lukujen kieli
kunstnik kõneleb värvide ja kujundite keeles taiteilija puhuu värien ja kuvioiden kielellä
(inimese kui tunnete ja mõtete vahendaja kohta)
(ihmisestä tunteiden ja ajatusten välittäjänä)
kieli
kurjad keeled rääkisid tüdruku kohta laimujutte pahat kielet kertovat tytöstä parjaavia juttuja
4 millegi traatjas pinguldatud osa
jänne
reketil läks keel katki ja nüüd tuleb vahetada kogu keelestu mailasta katkesi jänne, ja nyt pitää vaihtaa koko jänneverkko
üle kahe tugialuse pinguldatud häälestatav heliallikas
kieli
viiulikeel viulunkieli / viulun kieli
keel ei paindu
kellelgi on millegi väljaütlemisega raskusi või keegi peab paremaks millestki vaikida
jollakulla on vaikeuksia sanoa jotakin tai joku pitää parhaana vaieta jostakin
[jonkun] kieli ei taivu
keel ei paindunud mehele etteheiteid tegema kieli ei taipunut syyttämään miestä
keel kuivab (suulakke kinni)
(väga tugeva janu kohta)
(hyvin kovasta janosta)
kieli kuivuu kitalakeen, kieli kuivuu kitalakeen kiinni
keel läheb sõlme
(olukorra kohta, kus kellelgi on millegi väljaütlemisega või rääkimise, jutuga raskusi)
Võrdle keel on sõlmes
(tilanteesta, jossa jollakulla on vaikeuksia sanoa jotakin tai puhua)
kieli menee solmuun kuv.
keel on sõlmes
(olukorra kohta, kus kellelgi on millegi väljaütlemisega või rääkimise, jutuga raskusi)
Võrdle keel läheb sõlme
(tilanteesta, jossa jollakulla on vaikeuksia sanoa jotakin tai puhua)
kieli on solmussa kuv.
keel vestil
suurest, rohkest tegemisest väga väsinud või kurnatud; lõõtsutades, hingeldades
paljosta tekemisestä väsyneenä; huohottavana, hengästyneenä
kieli vyön alla kuv.
lõpuks sai vanamees mäest üles, keel vestil ja silmad pahupidi peas lopulta vanha mies pääsi mäen päälle kieli vyön alla ja silmät nurin päässä
kiriku|keel
M
kirikus ja kirikukirjanduses käibel olev keel või keelepruuk
kirkko|kieli, kirkon kieli, hengellinen kieli, uskonnollinen kieli
kirjandus|keel
M
(ilu)kirjandusele omane keelekasutus
kirja|kieli, kirjallisuuden kieli
kunsti|keel
M
kunsti väljendusvahendite süsteem
taiteen kieli
kõra
M
s
hrv kella tila
(kirkonkellossa tms.)
kieli, läppä
lava|keel
M
1 teatrikunsti väljendusvahendid; lavastaja, lavastuse vms stiil
teatterin kieli
2 pikalt publikusse ulatuv kitsas lava
catwalk [kätwook]
luku|keel
M
mehaanilise ukseluku sulgev osa
lukon kieli, kieli, telki, salpa (erik.)
pilli|keel
M
üle kahe tugialuse pinguldatud häälestatav heliallikas, keelpilli keel
soittimen kieli, kieli
polüsünteetiline keel
(keeletüpoloogias:) keel, kus ühes sõnas võib olla väga palju süntaktilisi suhteid väljendavaid koostisosi või kus lausel ja sõnal üldse vahet ei tehta (nt paljud Põhja-Ameerika indiaani keeled)
Võrdle sünteetiline keel, analüütiline keel
polysynteettinen kieli kiel.
põhi|keel
M
põhiliseks suhtlusvahendiks olev, peamiselt kasutatav keel
ä|kieli
Brasiilia põhikeel on portugali keel Brasilian pääkieli on portugali
peamine õpitav keel
ensimmäinen vieras kieli
riigi|keel
M
riigis seadusega kehtestatud ametliku asjaajamise keel
virallinen kieli, kansallis|kieli {erityisesti Suomessa}
Seotud sõnad
riigi|keelneadj
kansallis|kielinen
sünteetiline keel
(keeletüpoloogias:) keel, milles sõnadevahelisi süntaktilisi suhteid väljendavad eeskätt sõna koostisosad (muutelõpud, tuletusliited vm), mitte abisõnad ja sõnade järjekord (nt eesti keel, soome keel)
Võrdle analüütiline keel, polüsünteetiline keel
synteettinen kieli kiel.
Tallinna keel
põhjaeesti kirjakeel
Võrdle Tartu keel
pohjoisviron kirjakieli
Tallinnan kieli hist.
Seotud sõnad
tallinna|keelneadj
pohjoisviron|kielinen hist.
tantsu|keel
M
(koreograafiliste väljendusvahendite kohta)
tanssin kieli, tanssi|kieli
Tartu keel
lõunaeesti kirjakeel
Võrdle Tallinna keel
eteläviron kirjakieli
Tarton kieli hist.
Seotud sõnad
tartu|keelneadj
eteläviron|kielinen hist.
teadus|keel
M
teaduses kasutatav (oskus)keel
tieteen kieli
Kas eesti keel on teaduskeelena hääbumas? Onko viro tieteen kielenä katoamassa?
teatri|keel
M
(teatri väljendusvahendite süsteemi kohta)
teatterin kieli
tehis|keel
M
kunstlikult loodud rahvusvahelise suhtluse keel, nt esperanto, volapük
keinotekoinen kieli, teko|kieli
võõr|keel
M
keel, mis ei ole emakeel
vieras kieli
Seotud sõnad
võõr|keelneadj
vieras|kielinen
ühist keelt leidma
kellegagi kokku leppima, vastastikust arusaamist saavutama
sopia tai saavuttaa yhteisymmärrys jonkun kanssa
löytää yhteinen kieli kuv.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur