?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 33 artiklit
ameti|keelM
1 ametlikul asjaajamisel kasutatav keelvirka|kieli,
hallinnon kieli,
hallinto|kieli▪ Eestis kasutatakse ametikeelena vaid eesti keelt Virossa käytetään virkakielenä vain viroa
■
(konkreetsel erialal kasutatava keele kohta)(jonkin määräammatin harjoittajien erikoiskieli)ammatti|kieli2 riigikeele nimetus mõnel maalkansallis|kieli,
virallinen kieli,
pää|kieli▪ Malta üks ametikeeli on inglise keel toinen Maltan virallista kielistä on englanti
analüütiline keel(keeletüpoloogias:) keel, milles sõnadevahelisi süntaktilisi suhteid väljendavad eeskätt abisõnad ja sõnade järjekord, mitte niivõrd sõna koostisosad (muutelõpud, tuletusliited vm) (nt inglise keel, lao keel) Võrdle sünteetiline keel,
polüsünteetiline keelanalyyttinen kieli kiel.
antiik|keelM
vanakreeka või ladina keelantiikin kieli
asjaajamis|keelM
ametlikul asjaajamisel kasutatav keelvirka|kieli,
hallinnon kieli,
hallinto|kieli▪ kui Iirimaa sai Euroopa Liidu liikmeks, siis ei nõudnud iirlased oma keelt sealseks asjaajamiskeeleks kun Irlannista tuli Euroopan unionin jäsen, irlantilaiset eivät vaatineet kieltään virkakieleksi
filmi|keelM
filmile iseloomulik märgisüsteem, millega kaasnevad filmikunsti väljendusvõimalusedelokuvan kieli
heli|keelM
muusikaline väljendusviis, muusikalised väljendusvahendidsävel|kieli kuv.,
sävelten kieli kuv.
ilukirjandus|keelM
ilukirjanduses kasutatav keelekujukirjallisuuden kieli
kandle|keelM
kandle pillikeelkanteleen kieli
keelM
‹
s›
1 söömisel ning häälitsemisel osalev liikuv elund suuõõne põhjas, inimesel kõneelundkieli anat.▪ poiss näitas keelt ja jooksis minema poika näytti kieltä ja juoksi tiehensä
▪ niisutas keelega huuli kostutti kielellä huuliaan
▪ koeral palavaga keel ripakil koiralla roikkuu helteellä kieli pitkällä
■
loomade vastav elund toidunakieli ruok.▪ keedetud keel aedviljatarrendis keitettyä kieltä ja kasvishyytelöä
■
(kõneelundina, hrl rääkimisviisi, kõnetakistust, jutu usaldatavust vms iseloomustades)(
puhumiseen liittyvissä ilmauksissa)
kieli▪ paljud kartsid naise teravat keelt monet pelkäsivät naisen terävää kieltä
2 kuju poolest keelt meenutav osa millelgijostakin ulkoneva (pienehkö) osa, kieleke, läppäkieli■
pikk kitsas kaugele esileulatuv maa- vm ribakieleke▪ neem ulatub kitsa keelena kaugele merre niemi ulottuu kapeana kielekkeenä kauas merelle
■
kinga või saapa paeltealune poollahtine nahalappkieli,
kengän|kieli,
iltti▪ keel oli jäänud kingapaelte alla kortsu kengänkieli oli jäänyt kengännauhojen alle kurttuun
■
võtme osa, mis lukustusriivile vajutades kas suleb või avab lukuavaimen osa, joka avaa tai sulkee lukonterä▪ võtmel murdus keel avaimesta katkesi terä / avain katkesi
3 inimese olulisim suhtlemisvahend, mõtete ja tunnete vahendaja(
ihmisen puheen järjestelmä ja sen kirjoitetut vastineet)
kieli▪ suuline keel puhuttu kieli
▪ soome-ugri keeled suomalais-ugrilaiset kielet
▪ klassikalised keeled (kreeka ja ladina keel) klassiset kielet
▪ valdab vabalt mitut keelt osaa sujuvasti monta kieltä
■
sõnadeta väljendus või informatsioon millegi kaudukieli kuv.▪ pilkude keel katseiden kieli
▪ selge ja täpne arvude keel selkeä ja tarkka lukujen kieli
▪ kunstnik kõneleb värvide ja kujundite keeles taiteilija puhuu värien ja kuvioiden kielellä
■
(inimese kui tunnete ja mõtete vahendaja kohta)(
ihmisestä tunteiden ja ajatusten välittäjänä)
kieli▪ kurjad keeled rääkisid tüdruku kohta laimujutte pahat kielet kertovat tytöstä parjaavia juttuja
4 millegi traatjas pinguldatud osajänne▪ reketil läks keel katki ja nüüd tuleb vahetada kogu keelestu mailasta katkesi jänne, ja nyt pitää vaihtaa koko jänneverkko
■
üle kahe tugialuse pinguldatud häälestatav heliallikaskieli▪ viiulikeel viulunkieli / viulun kieli
keel ei paindukellelgi on millegi väljaütlemisega raskusi või keegi peab paremaks millestki vaikidajollakulla on vaikeuksia sanoa jotakin tai joku pitää parhaana vaieta jostakin[
jonkun]
kieli ei taivu▪ keel ei paindunud mehele etteheiteid tegema kieli ei taipunut syyttämään miestä
keel kuivab (suulakke kinni)
(väga tugeva janu kohta)
(hyvin kovasta janosta)
kieli kuivuu kitalakeen, kieli kuivuu kitalakeen kiinni
keel läheb sõlme(olukorra kohta, kus kellelgi on millegi väljaütlemisega või rääkimise, jutuga raskusi) Võrdle keel on sõlmes(
tilanteesta, jossa jollakulla on vaikeuksia sanoa jotakin tai puhua)
kieli menee solmuun kuv.
keel on sõlmes(olukorra kohta, kus kellelgi on millegi väljaütlemisega või rääkimise, jutuga raskusi) Võrdle keel läheb sõlme(
tilanteesta, jossa jollakulla on vaikeuksia sanoa jotakin tai puhua)
kieli on solmussa kuv.
keel vestilsuurest, rohkest tegemisest väga väsinud või kurnatud;
lõõtsutades, hingeldadespaljosta tekemisestä väsyneenä;
huohottavana, hengästyneenäkieli vyön alla kuv.▪ lõpuks sai vanamees mäest üles, keel vestil ja silmad pahupidi peas lopulta vanha mies pääsi mäen päälle kieli vyön alla ja silmät nurin päässä
kiriku|keelM
kirikus ja kirikukirjanduses käibel olev keel või keelepruukkirkko|kieli,
kirkon kieli,
hengellinen kieli,
uskonnollinen kieli
kirjandus|keelM
(ilu)kirjandusele omane keelekasutuskirja|kieli,
kirjallisuuden kieli
kunsti|keelM
kunsti väljendusvahendite süsteemtaiteen kieli
kõraM
‹
s›
hrv kella tila(
kirkonkellossa tms.)
kieli,
läppä
lava|keelM
1 teatrikunsti väljendusvahendid;
lavastaja, lavastuse vms stiilteatterin kieli2 pikalt publikusse ulatuv kitsas lavacatwalk [
kätwook]
luku|keelM
mehaanilise ukseluku sulgev osalukon kieli,
kieli,
telki,
salpa (
erik.)
pilli|keelM
üle kahe tugialuse pinguldatud häälestatav heliallikas, keelpilli keelsoittimen kieli,
kieli
polüsünteetiline keel(keeletüpoloogias:) keel, kus ühes sõnas võib olla väga palju süntaktilisi suhteid väljendavaid koostisosi või kus lausel ja sõnal üldse vahet ei tehta (nt paljud Põhja-Ameerika indiaani keeled) Võrdle sünteetiline keel,
analüütiline keelpolysynteettinen kieli kiel.
põhi|keelM
põhiliseks suhtlusvahendiks olev, peamiselt kasutatav keelpää|kieli▪ Brasiilia põhikeel on portugali keel Brasilian pääkieli on portugali
■
peamine õpitav keelensimmäinen vieras kieli
riigi|keelM
riigis seadusega kehtestatud ametliku asjaajamise keelvirallinen kieli,
kansallis|kieli {
erityisesti Suomessa}
Seotud sõnad riigi|keelne ‹
adj›
kansallis|kielinen
sünteetiline keel(keeletüpoloogias:) keel, milles sõnadevahelisi süntaktilisi suhteid väljendavad eeskätt sõna koostisosad (muutelõpud, tuletusliited vm), mitte abisõnad ja sõnade järjekord (nt eesti keel, soome keel) Võrdle analüütiline keel,
polüsünteetiline keelsynteettinen kieli kiel.
Tallinna keelpõhjaeesti kirjakeel Võrdle Tartu keelpohjoisviron kirjakieliTallinnan kieli hist. Seotud sõnad tallinna|keelne ‹
adj›
pohjoisviron|kielinen hist.
tantsu|keelM
(koreograafiliste väljendusvahendite kohta)tanssin kieli,
tanssi|kieli
Tartu keellõunaeesti kirjakeel Võrdle Tallinna keeleteläviron kirjakieliTarton kieli hist. Seotud sõnad tartu|keelne ‹
adj›
eteläviron|kielinen hist.
teadus|keelM
teaduses kasutatav (oskus)keeltieteen kieli▪ Kas eesti keel on teaduskeelena hääbumas? Onko viro tieteen kielenä katoamassa?
teatri|keelM
(teatri väljendusvahendite süsteemi kohta)teatterin kieli
tehis|keelM
kunstlikult loodud rahvusvahelise suhtluse keel, nt esperanto, volapükkeinotekoinen kieli,
teko|kieli
võõr|keelM
keel, mis ei ole emakeelvieras kieli Seotud sõnad võõr|keelne ‹
adj›
vieras|kielinen
ühist keelt leidma
kellegagi kokku leppima, vastastikust arusaamist saavutama
sopia tai saavuttaa yhteisymmärrys jonkun kanssa
löytää yhteinen kieli kuv.