Leitud 1 artikkel
kellM
‹
s›
1 mehaaniline või elektrooniline seade aja mõõtmiseks, mis hrl näitab tunde ja minuteidkello▪ head Šveitsi kellad hyvät sveitsiläiset kellot
▪ raekoja kell lõi kaks raatihuoneen kello löi kaksi
▪ seinakell seinäkello
▪ kuldkell kultakello
■
aeg, mida see seade näitabpäivän ajankohdastakello▪ Palju kell on? Paljonko kello on?
▪ kell on viis minutit kuus läbi kello on viittä yli kuusi / kello on viittä yli kuuden
2 koonusja kujuga metallese, mille sees rippuva tila löökidest tekivad helid;
elektri vm toimel töötav helistus-, märguandeseadeldisalassuisen maljan muotoinen metallinen soittolaite, joka soi sen sisässä olevan kielen t. vasaran kosketuksesta;
erilaisista hälytys- tai muista äänimerkkilaitteistakello,
soitto|kello▪ kirikukell kirkonkello
■
selle eseme või seadeldisega tekitatud heli, kellahelin, kellakõlinkello,
soitto▪ tulija andis ukse taga pikalt kella tulija soitti pitkään oven takana kelloa
3 kellad pl kellaheli matkiv löökpillputki|kellot mon. mus.,
putki|kellopeli yks. mus.