Eesti-soome sõnaraamat

Käyttäjälle/Kasutajale

Päring:

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 21 artiklit

alus
M
s
1 ese või eseme osa, mille peal miski on, millele miski toetub, kinnitub jne; millegi alumine osa
alus, alusta, alunen, jalusta, pohja
ausamba graniidist alus muistopatsaan graniittijalusta
pitsa toodi lauale puust alusel pitsa tarjoiltiin pöytään puisella alusella
papist alusele kleebitud pilt pahvialustalle liimattu kuva
betoonalus betonijalusta
küünlaalus kynttilänalunen
tordialus kakkulautanen
see osa pinnasest või kivimist, mis ehitise surve vahetult vastu võtab
perustus, jalusta, antura
tihendatud killustikust alus tiivistetystä sepelistä tehty perustus
laev
laiva tms. vesikulkuneuvo
alus
seltsil on kolm alust: kaks jahti ja üks kaater seuralla on kolme alusta: kaksi jahtia ja yksi kajuutallinen moottorivene
2 see vaimne või materiaalne, millel miski põhineb (nt põhiseisukoht, lähtekoht)
pohja kuv., perusta kuv., peruste, lähtö|kohta kuv.
matemaatika alused matematiikan perusteet
artikli teoreetiline alus artikkelin teoreettinen tausta
filmi aluseks oli tõestisündinud lugu elokuvan pohjana oli tositarina / elokuva perustui tositarinaan
põhjus, põhjendus
peruste, syy, aihe
pole mingit alust eeldada, et ta meid jälle alt ei vea ei ole mitään syytä olettaa, etteikö hän taas petkuttaisi meitä
asjaolud annavad alust arvata, et tegemist on petuskeemiga asianhaarat antavat aihetta uskoa, että kyseessä on huijaus
3 lauseliige, mis näitab, kes või mis teeb seda või on see, mida väljendab öeldis
subjekti kiel., alus kiel., vanh.
objekt, mille kohta otsustuses midagi väidetakse
yksilötermi eli olio, josta väitetään jotakin
subjekti log.
4 mat kolmnurga tipu vastaskülg või üks trapetsi paralleelsetest külgedest
(kolmiossa tai puolisuunnikkaassa)
kanta
kolmnurga alus ja kõrgus kolmion kanta ja korkeus
astendatav või logaritmitav arv
potenssin tai logaritmin perustana oleva luku
kanta|luku, kanta
astme alus potenssin kantaluku
a – logaritmi alus logaritmin kanta a
kahend-, kümnendsüsteemis vm positsioonilises arvusüsteemis kasutatavate erinevate numbrimärkide arv (nt 2, 10)
lukujärjestelmän perustana oleva luku
kanta|luku
5 aine, mis vähendab lahuste happelisust, annab vesilahuses hüdroksiidioone ning reageerib happega (andes soola); (üldisemalt:) aine, mille molekulid on võimelised prootoneid siduma
Võrdle hape
emäs kem.
arvamus
M
s
[kelle/mille kohta] seisukoht, mõte või hinnang kellegi või millegi kohta
mieli|pide [jostakin], kanta, näkö|kanta, käsitys
luulo, arvelu
üleminek suveajale on avalikkuses tekitanud vastakaid arvamusi siirtyminen kesäaikaan on herättänyt kansassa vastakkaisia mielipiteitä
laialt levinud arvamus laajalti levinnyt käsitys
asurkond
M
s
ühe liigi isekeskis ristuvate isendite kogum teatud elupaigas
populaatio biol., kanta
jõevähi asurkond Saaremaal Saarenmaan jokirapupopulaatio
asustus
M
s
teatud maa-ala rahvastik ja asulad
asutus
hõreda asustusega saar harvaan asuttu saari / saari, jossa on harva asutus
(loomade, taimede kohta)
kanta
Rootsis on ilveste asustus tihe Ruotsissa on tiheä ilveskanta
teatud maa-alal elama hakkamine
asuttaminen
baas
M
s
1 see vaimne või materiaalne, millel miski põhineb (nt põhiseisukoht, lähtekoht)
perusta, pohja, lähtö|kohta, alusta
seadusandlik baas lainsäädännöllinen perusta
baas, millelt vajadusel edasi minna, on päris hea pohja on varsin hyvä, jos on tarve ponnistaa eteenpäin
koolil on nüüdisaegne materiaalne baas koululla on käytössään nykyaikaiset materiaalit
kapitalibaas pääomapohja
teatav (algne) andmete kogu
tieto|kanta, pankki
infobaas tietopankki
terminibaas termipankki
2 mingit spordiala vms teenindav ning varustav keskus
keskus
spordibaas urheilukeskus
suusabaas hiihtokeskus
treeningbaas harjoituskeskus / treenikeskus
mere- ja õhuväe suur sõjaväeline taktikaline väeüksus, sõjaväeliseks tugikohaks kujundatud ala
tuki|kohta sot.
sõjalaevastiku baas laivastotukikohta
baasi keskne osa on lennuväli tukikohdan keskeinen osa on lentokenttä
õhuväebaas ilmavoimien tukikohta
armeebaas armeijan tukikohta
3 samba, piilari või pilastri alumine osa, mis toetub suuremale rõhtpinnale
Võrdle tüves, kapiteel
pylvään, pilarin tai pilasterin alaosa
jalusta, kanta
geogr maastikul suure täpsusega mõõdetud sirgjoonelõik, mis on aluseks geodeetilistel töödel
perus|viiva
kirj kahesilbiline eeltakt värsirea algul
kaksitavuinen esitahti runosäkeen alussa
eri|arvamus
M
erinev, lahkuminev arvamus või seisukoht
eriävä mielipide, eriävä kanta
mul on õigus jääda eriarvamusele minulla on oikeus olla eri mieltä / minulla on oikeus pitää eriävä mielipiteeni
jalg
M
s
1 inimese või looma kehaosa, millel saab kõndida või seista; labajalg
jalka
jalka|terä
lühikesed jalad lyhyet jalat
nikastasin vasaku jala nyrjäytin vasemman jalkani
läheb, kuhu jalad viivad (ilma eesmärgita, ükskõik kuhu) menee minne jalat vievät
kuiva jalaga kuivin jaloin
istub, jalg üle põlve istuu jalka toisen polven päällä
lehma tagumised jalad lehmän takajalat
koer tõstab väravaposti juures jalga (pissib) koira nostaa portinpielessä koipeaan
jalas (pükste, sokkide, jalatsite kandmise kohta)
jalassa
joogatunnis on tal varvassokid jalas joogatunnilla hänellä on varvassukat jalassa
jalga (pükste, sokkide, jalatsite kandmise kohta)
jalkaan
Issake, nii kõrged kingad panid jalga! Jestas, miten korkeakorkoiset kengät panit jalkaan!
neid pükse on väikelapsele mugav jalga panna nämä housut on mukava pukea pikkulapselle
jalast (pükste, sokkide, jalatsite kandmise kohta)
jalasta
majja sisenedes võeti saapad jalast sisään tultaessa otettiin saappaat jalasta / sisään tultaessa riisuttiin saappaat jalasta
2 millegi alumine kandev või toetav osa
(esineiden ym. jalustaosista)
jalka, kanta
kõverate jalgadega tool kaarevajalkainen tuoli
jalaga vaagen jalallinen malja
puravikul oli kübar ussitanud, aga jalg täitsa puhas tatin lakki oli madonsyömä, mutta jalka täysin puhdas
seenejalg sienen jalka / sienen kanta
3 vana rahvapärane pikkusmõõt, umbes 30 cm; Inglise mõõdustiku pikkusühik, 12 tolli ehk umbes 30 cm
(pituusmittana)
jalka
juur
M
s
1 taime (hrl maa-alune) kinnitus- ja toiteelund
juuri kasv.
kehaosa või elundi kinnitumis- või ühinemiskoht
juuri, tyvi
hamba osad kroon, kael ja juur hampaan osat kruunu, kaula ja juuri
juuksur õlitas juukseid juurtest kuni otsteni kampaaja öljysi hiuksia juurista latvoihin / parturi öljysi hiuksia juurista latvoihin
■ ‹väljendites(kuhugi kinnistumise kohta abstraktsemas mõttes)
johonkin kiinnittymiseen liittyvissä ilmauksissa
juuri kuv.
rahulolematus ajas hinges juuri tyytymättömyys juurtui sisimpään
ta elamine oli juured alla saanud hän oli juurtunut / hän oli kotiutunut
maainimene tunneb end linnas elades juurteta kaupungissa asuessaan maalainen tuntee itsensä juurettomaksi
2 millegi algus, lähtekoht, põhjus
juuri kuv., alku|juuri kuv.
minu sugupuu juured ulatuvad 16. sajandisse sukupuuni alkujuuret yltävät 1500-luvulle
paljude arvates on just viin kõige kurja juur monien mielestä viina on kaiken pahan alku ja juuri
3 sõna morfoloogiliselt jagamatu, tuletuselementideta osa
kanta kiel., kanta|vartalo kiel.
4 mat astme alus juurimisel, otsitav arv, mille antud aste võrdub antud arvuga
juuri
kand
M
s
1 labajala tagumine osa
jalkaterän takaosa
kanta|pää
king oli kanna katki hõõrunud kenkä oli hiertänyt kantapään verille
seda kattev kinga, saapa, suka või soki tagumine osa
(vastaavasta jalkineen, sukan tms. osasta)
kanta|pää
soki kannas oli jälle auk sukan kantapäähän oli taas tullut reikä
lahtise kannaga kingad kantapäästä avoimet kengät / avokantaiset kengät / pistokkaat
sukakand sukan kantapää
saapa, kinga konts
jalkineen korko
kanta
autosõit rikkus alati kingade ja saabaste kannad inetult ära autoilu pilasi aina rumasti kenkien ja saappaiden kannat
sülitas koni maha ja litsus kannaga laiaks sylkäisi tumpin maahan ja tumppasi sen kannalla ark.
2 millegi tagumine või alumine, hrl kuhugi külge kinnituv osa
jonkin esineen tai muodostuman alin osa, tav. kiinnittymisosa
kanta, tyvi
kannaga nööp kantanappi
ree-, saani-, kelgujalase tagumine osa, millel saab sõidu ajal seista
reen tms. jalaksen takaosa
kanta tav. mon., kannas tav. mon.
konts1s
tugiosa jalatsi kanna all
korko, kanta
pidulikud kõrge kontsaga kingad juhlavat korkeakorkoiset kengät
keegi astub kontsade klõbinal läbi inimtühja linna joku kävelee korot kopisten tyhjän kaupungin halki
konts2s
1 kviitungi, pileti vms ärarebitav kinnitusosa
kuitin, lipun tms. irrotettava osa
kanta
lennupiletite kontsud tuli igaks juhuks alles hoida lentolippujen kannat piti säilyttää varmuuden vuoksi
2 millestki allesjäänud (lühike, katkine) osa
tynkä
vanamehel olid hammastest ainult kontsud alles vanhuksella oli hampaista jäljellä vain tyngät
(leivakannika kohta)
(leivän kantapalasta)
kanta, kannikka, kantti ark.
kui leiba lõikan, söön kontsu alati ise kun leikkaan leipää, syön kannan aina itse
leivakapis olid üksnes kuivanud kontsud leipälaatikossa oli vain kuivuneita kannikoita
külg
M
s
1 inimese või looma vasak- või parempoolne kehaosa, eriti roiete piirkond
kylki
kummardudes lõi külge terav valu kumartuessa kylkeen iski terävä kipu
visklesin unetult küljelt küljele kääntyilin unettomana kyljeltä toiselle
eseme või ruumi vasak- või parempoolne pind
kylki
pintsak on külje pealt katki pikkutakki on kyljestä rikki
traktor sõitis bussile külje pealt sisse traktori törmäsi bussin kylkeen
laev kaldus vasakule küljele laiva kallistui vasemmalle kyljelleen
eset piirav välispind; eseme või maastikuobjekti üks (väline) pool
puoli
kotleti üks külg kõrbes ära kotletin toinen puoli paloi
valged majakesed mägede külgedel valkeat pienet talot vuorten rinteillä
suund või kant
suunta, taho
Eesti on kolmest küljest ümbritsetud veega Viro on kolmelta suunnalta veden ympäröimä
2 lehekülg
sivu
skandaalile pühendas ajaleht terve külje lehti omisti skandaalille kokonaisen sivun
3 omadus, iseloomulik joon, esinemisvorm vms; vaatenurk
puoli
kanta, kantti
püüdsin ennast näidata paremast küljest yritin näyttää parhaat puoleni
koosolekul arutati uue projekti majanduslikku külge kokouksessa keskusteltiin uuden projektin taloudellisesta puolesta
füüsika oli koolis mu kõige nõrgemaks küljeks koulussa olin kaikkein heikoin fysiikassa / fysiikka oli koulussa kaikkein heikoin aineeni
mis küljest ka ei vaataks, asi on väga halb asia on hyvin huono miltä hyvänsä kannalta katsottuna
4 mat hulknurka piirav sirgjoone lõik
kylki geom.
liht|tüvi
M
sõna morfoloogiliselt jagamatu, tuletuselementideta osa
kanta kiel., kanta|vartalo kiel.
naela|pea
M
naela otsmine laiend
naulan kanta
nukk2s
1 väljaulatuv kõrgem või eenduv osa (kühm, ots, nurk vms)
kulma, nurkka, kohouma
Osmussaare lähedal asuvast Toodrikivist ei paista vee pinnale ainsatki nukki Osmussaaren lähellä sijaitsevasta Toodrikivestä ei näy veden pinnan yläpuolella kohoumaakaan
mehed jõid maja nuka taga õlut miehet joivat olutta talon nurkan takana
(väike) neem või neeme tipp
(pieni) niemi tai niemen kärki
Kiipsaare nukk (neem Harilaiu loodetipus) {Kiipsaaren niemi}
kannikas, leiva- või saiapätsi otsatükk
kannikka, kanta
värsket saia või leiba lõigates tekib alati vaidlus, kes nuki saab ära süüa tuoretta leipää leikatessa syntyy aina kinaa siitä, kuka saa syödä kannan
2 naha all kõva kühmuna eristuv liigesekoht vm luumoodustis
kyhmynä tuntuva (tai näkyvä) luu(n pää tms.)
luu|kyhmy, rystynen {sormea kädenselkään yhdistävä nivel; myös muiden sorminivelten selkäpuolista}
vasaku käe väiksel sõrmel oli nuki pealt nahk maas vasemman käden pikkusormen rystynen oli vereslihalla
(vana rahvapärane mõõtühik:) keskmise sõrme üksikute lülide pikkus
Võrdle vaks, kämmal
keskisormen kahden nivelen väli kansanomaisena mittayksikkönä

3 muutuva kõverusega elementi omav vedav lüli nukkmehhanismis
nokkamekanismin avaava ja sulkeva osa
nokka|pyörä tekn.
4 nukid pl sõrmenukkide metallist kaitse külmrelvana
nyrkki|rauta yks.
pesa
M
s
1 lindude, putukate vm loomade ehitis, milles nad kasvatavad järglasi või varjuvad
pesä, pesä|paikka, pesä|kolo
toonekurel on juba pojad pesas haikaralla on jo poikaset pesässä
herilased on pööningule pesa teinud ampiaiset ovat tehneet ullakolle pesän
linnupesa linnunpesä / linnun pesä
karupesa karhunpesä / karhun pesä
miski linnupesa meenutav
jokin linnunpesää muistuttava
pesä
2 eluase, kodu; mõnus (äraolemise) paik
pesä kuv.
noored hakkasid rajama ühist pesa nuoret alkoivat perustaa yhteistä pesää
lapsed saavad suureks ja lahkuvad turvalisest pesast lapset kasvavat suuriksi ja lentävät turvallisesta pesästä
pani pidžaama selga ja puges pessa (läks magama) pani pyjaman päälle ja kömpi vuoteeseen
3 millegi halva, ebameeldiva asupaik
pesä|paikka, pesäke, pesä
tühjaks jäänud majast sai joodikute pesa tyhjäksi jääneestä talosta tuli juoppojen pesäpaikka
(haigusliku moodustise, kolde kohta)
pesäke
mädapesa märkäpesäke
4 (lohutaoline) süvend milleski, kuhu mingi asi sisse käib
kanta, istukka tekn., pesä
keeras pirni pesasse kiersi lampun kantaan
pärast tankimist pane tankimispüstol korralikult pesasse tagasi pane tankkauspistooli tankkauksen jälkeen kunnolla takaisin paikalleen
varuratta pesa vararenkaan paikka
pesadega pann pannkookide küpsetamiseks lettupannu pienille letuille
5 pesapalli mänguväljakul koht, kus jooksja on vastase visete eest kaitstud
pesä urh.
6 millegi lähestikku asetseva või omavahel kokkukuuluva kogum
jokin lähekkäin sijaitsevan tai yhteen kuuluvan kasauma
igas pesas oli paarkümmend kartulimugulat joka perunakasvilla oli parikymmentä mukulaa
ühe aine kogum teises, hrl kivimis või maagis
yhden aineen esiintymä toisessa aineessa, tavallisesti kivilajissa
kvartsi leidub paekivi õõntes pesadena kalkkikiven onkaloissa on kvartsia
populatsioon
M
s
1 rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas
populaatio biol., kanta biol.
Hiiumaal ei ole kunagi olnud huntide loomulikku populatsiooni Hiidenmaalla ei ole koskaan ollut luonnollista susikantaa
loomapopulatsioon eläinkanta
taimepopulatsioon kasvipopulaatio
mingi ala või kogu maakera rahvastik
populaatio, väestö
inimpopulatsioon ihmispopulaatio
2 kindlal ajajärgul tekkinud sarnaste omadustega tähtede kogum
populaatio täht.
tähepopulatsioon tähtipopulaatio
põhi2
M
s
1 millegi alumine (rõhtne) osa või pind
pohja
jõin pokaali põhjani (tühjaks) join maljan pohjaan
mulle meeldib selline magustoit, kus moos on põhjas ja kohupiim peal pidän sellaisesta jälkiruoasta, jossa hillo on pohjalla ja rahka päällä
laskusime Suure Kanjoni põhja laskeuduimme Grand Canyonin pohjalle
merepõhi merenpohja / meren pohja
millegi aluseks olev, kandev pind või kiht
pohja, alusta
tee oli kõva põhjaga tien pohja oli kova
(mütsi, sõrmkübara vm eseme) ülemine pind või osa
(pipon, sormustimen tm. esineen) päällyspinta tai -osa

mat geomeetrilise keha pind, mis asetseb risti selle kõrgusega
kanta mat.
prisma põhjad prisman kannat
2 asjaolu, millel miski põhineb; vaimne või aineline alus
asia, johon jokin perustuu; henkinen tai aineellinen pohja
pohja kuv., perusta kuv., perustus kuv.
nende suhtel puudus tugev põhi heidän suhteeltaan puuttui vahva pohja
sellistel kahtlustel pole mingit põhja (põhjust, põhjendust) sellaisilla epäilyksillä ei ole minkäänlaista perustaa
väike kool andis hea põhja edasiseks pieni koulu antoi hyvän pohjan tulevaisuutta varten
tahan, et mingi majanduslik põhi oleks olemas, kui abielluma hakkame tahdon, että olisi olemassa jonkinlainen taloudellinen pohja, kun menemme naimisiin
3 taust, tagapõhi, foon
pohja, tausta
valgel põhjal ilutses punane rist valkealla pohjalla oli kaunis punainen risti
4hrl sisekohakäänetesmillegi keskel asuv kauge (varjatud) koht
jonkin keskellä sijaitseva kaukainen (suojainen) paikka
seitsmel vennal oli talu kaugel laane põhjas seitsemällä veljeksellä oli talo kaukana metsän keskellä
(sisemaailma ja sügavalt sisemusest lähtuva kohta)
sisäisestä maailmasta ja syvältä sisimmästä lähtevästä
Aldo silmade põhjas on tume ja sügav valu syvällä Aldon silmissä on tumma kipu
5 põhjas (helitugevuse, kiiruse vm kohta:) maksimumvõimsusel, maksimumi peal
täysillä ark.
naabripoiss kuulab muusikat, volüüm põhjas naapurinpoika kuuntelee musiikkia täysillä / naapurinpoika kuuntelee musiikkia volyymit kaakossa ark.
põhja (helitugevuse, kiiruse vm kohta:) maksimumvõimsusele, maksimumi peale
täysillä ark.
reisiseltskonna soovil tuli bussis konditsioneer põhja keerata matkaseurueen toivomuksesta bussissa piti panna ilmastointi täysille
vajutasin piduri põhja painoin jarrun pohjaan
põhjani täiesti, täielikult, täiel määral
perin pohjin, perin juurin, juurta jaksaen, juurta jaksain
põhjani positiivne raamat perin pohjin positiivinen kirja
kui pidutsen, siis ikka südamest ja põhjani kun juhlin, juhlin sydämestäni ja juurta jaksain
seisu|koht
M
1 väljakujunenud arvamus, suhtumine millessegi
kanta, näkö|kohta, mieli|pide, näkemys, näkö|kanta
olen seisukohal, et .. olen sitä mieltä, että... / näkemykseni on, että...
kindel seisukoht puudus ligi pooltel küsitletuil lähes puolella haastatelluista ei ollut selkeää mielipidettä
seisu+kohalt, seisu+kohast teatavast vaatenurgast lähtudes
kannalta, näkö|kulmasta
inimlikust seisukohast on see arusaadav inhimillisestä näkökulmasta se on ymmärrettävää
müügi seisukohalt on ettepanek kaheldav myynnin kannalta ehdotus on arveluttava
2 koht seismiseks (nt kontserdil või bussis)
Võrdle iste|koht
seisoma|paikka
bussis on 29 istekohta ja 57 seisukohta bussissa on 29 istumapaikkaa ja 57 seisomapaikkaa
tuletus|alus
M
tuletamisel aluseks olev sõna või tüvi
kanta kiel., kanta|vartalo kiel.
tüvi
M
s
1 puu peavars, mille küljes on oksad
runko
toetasin selja vastu tüve nojasin selkääni runkoa vasten
murdunud tüved olid risti-rästi maas kaatuneet rungot olivat maassa ristiin rastiin
kasetüvi koivunrunko
(mõne muu jämeda taimevarre kohta)
runko, varsi
bambuse õõnes tüvi bambun ontto runko
(pärinemise, põlvnemise kohta)
(periytymiseen, polveutumiseen liittyvästi)
kanta, juuri kuv.
2 millegi kujult tüvelaadne, ka keskne osa
tyvi, runko
luua tüvi luudan tyvi
samba sale tüvi pylvään hoikka runko
looma ja inimese keha keskne osa: kere, kael ja pea kokku
vartalo, runko
3 sõna koostisosa, mis kannab tähendust
vartalo kiel., sana|vartalo kiel.
sõnad kreedo ja krediit tulevad ühest tüvest sanat kreedo ja krediit johtuvat samasta vartalosta
4 (mikrobioloogias:) püsivate omadustega mikroobikultuur
kanta biol.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur