?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 21 artiklit
alusM
‹
s›
1 ese või eseme osa, mille peal miski on, millele miski toetub, kinnitub jne;
millegi alumine osaalus,
alusta,
alunen,
jalusta,
pohja▪ ausamba graniidist alus muistopatsaan graniittijalusta
▪ pitsa toodi lauale puust alusel pitsa tarjoiltiin pöytään puisella alusella
▪ papist alusele kleebitud pilt pahvialustalle liimattu kuva
▪ betoonalus betonijalusta
▪ küünlaalus kynttilänalunen
▪ tordialus kakkulautanen
■
see osa pinnasest või kivimist, mis ehitise surve vahetult vastu võtabperustus,
jalusta,
antura▪ tihendatud killustikust alus tiivistetystä sepelistä tehty perustus
■
laevlaiva tms. vesikulkuneuvoalus▪ seltsil on kolm alust: kaks jahti ja üks kaater seuralla on kolme alusta: kaksi jahtia ja yksi kajuutallinen moottorivene
2 see vaimne või materiaalne, millel miski põhineb (nt põhiseisukoht, lähtekoht)pohja kuv.,
perusta kuv.,
peruste,
lähtö|kohta kuv.▪ matemaatika alused matematiikan perusteet
▪ artikli teoreetiline alus artikkelin teoreettinen tausta
▪ filmi aluseks oli tõestisündinud lugu elokuvan pohjana oli tositarina / elokuva perustui tositarinaan
■
põhjus, põhjendusperuste,
syy,
aihe▪ pole mingit alust eeldada, et ta meid jälle alt ei vea ei ole mitään syytä olettaa, etteikö hän taas petkuttaisi meitä
▪ asjaolud annavad alust arvata, et tegemist on petuskeemiga asianhaarat antavat aihetta uskoa, että kyseessä on huijaus
3 lauseliige, mis näitab, kes või mis teeb seda või on see, mida väljendab öeldissubjekti kiel.,
alus kiel.,
vanh.■
objekt, mille kohta otsustuses midagi väidetakseyksilötermi eli olio, josta väitetään jotakinsubjekti log.4 mat kolmnurga tipu vastaskülg või üks trapetsi paralleelsetest külgedest(
kolmiossa tai puolisuunnikkaassa)
kanta▪ kolmnurga alus ja kõrgus kolmion kanta ja korkeus
■
astendatav või logaritmitav arvpotenssin tai logaritmin perustana oleva lukukanta|luku,
kanta▪ astme alus potenssin kantaluku
▪ a – logaritmi alus logaritmin kanta a
■
kahend-, kümnendsüsteemis vm positsioonilises arvusüsteemis kasutatavate erinevate numbrimärkide arv (nt 2, 10)lukujärjestelmän perustana oleva lukukanta|luku5 aine, mis vähendab lahuste happelisust, annab vesilahuses hüdroksiidioone ning reageerib happega (andes soola);
(üldisemalt:) aine, mille molekulid on võimelised prootoneid siduma Võrdle hapeemäs kem.
arvamusM
‹
s›
[
kelle/mille kohta]
seisukoht, mõte või hinnang kellegi või millegi kohtamieli|pide [
jostakin],
kanta,
näkö|kanta,
käsitysluulo,
arvelu▪ üleminek suveajale on avalikkuses tekitanud vastakaid arvamusi siirtyminen kesäaikaan on herättänyt kansassa vastakkaisia mielipiteitä
▪ laialt levinud arvamus laajalti levinnyt käsitys
asurkondM
‹
s›
ühe liigi isekeskis ristuvate isendite kogum teatud elupaigaspopulaatio biol.,
kanta▪ jõevähi asurkond Saaremaal Saarenmaan jokirapupopulaatio
asustusM
‹
s›
teatud maa-ala rahvastik ja asuladasutus▪ hõreda asustusega saar harvaan asuttu saari / saari, jossa on harva asutus
■
(loomade, taimede kohta)kanta▪ Rootsis on ilveste asustus tihe Ruotsissa on tiheä ilveskanta
■
teatud maa-alal elama hakkamineasuttaminen
baasM
‹
s›
1 see vaimne või materiaalne, millel miski põhineb (nt põhiseisukoht, lähtekoht)perusta,
pohja,
lähtö|kohta,
alusta▪ seadusandlik baas lainsäädännöllinen perusta
▪ baas, millelt vajadusel edasi minna, on päris hea pohja on varsin hyvä, jos on tarve ponnistaa eteenpäin
▪ koolil on nüüdisaegne materiaalne baas koululla on käytössään nykyaikaiset materiaalit
▪ kapitalibaas pääomapohja
■
teatav (algne) andmete kogutieto|kanta,
pankki▪ infobaas tietopankki
▪ terminibaas termipankki
2 mingit spordiala vms teenindav ning varustav keskuskeskus▪ spordibaas urheilukeskus
▪ suusabaas hiihtokeskus
▪ treeningbaas harjoituskeskus / treenikeskus
■
mere- ja õhuväe suur sõjaväeline taktikaline väeüksus, sõjaväeliseks tugikohaks kujundatud alatuki|kohta sot.▪ sõjalaevastiku baas laivastotukikohta
▪ baasi keskne osa on lennuväli tukikohdan keskeinen osa on lentokenttä
▪ õhuväebaas ilmavoimien tukikohta
▪ armeebaas armeijan tukikohta
3 samba, piilari või pilastri alumine osa, mis toetub suuremale rõhtpinnale Võrdle tüves,
kapiteelpylvään, pilarin tai pilasterin alaosajalusta,
kanta■
geogr maastikul suure täpsusega mõõdetud sirgjoonelõik, mis on aluseks geodeetilistel töödelperus|viiva■
kirj kahesilbiline eeltakt värsirea algulkaksitavuinen esitahti runosäkeen alussa–
eri|arvamusM
erinev, lahkuminev arvamus või seisukohteriävä mielipide,
eriävä kanta▪ mul on õigus jääda eriarvamusele minulla on oikeus olla eri mieltä / minulla on oikeus pitää eriävä mielipiteeni
jalgM
‹
s›
1 inimese või looma kehaosa, millel saab kõndida või seista;
labajalgjalkajalka|terä▪ lühikesed jalad lyhyet jalat
▪ nikastasin vasaku jala nyrjäytin vasemman jalkani
▪ läheb, kuhu jalad viivad (ilma eesmärgita, ükskõik kuhu) menee minne jalat vievät
▪ kuiva jalaga kuivin jaloin
▪ istub, jalg üle põlve istuu jalka toisen polven päällä
▪ lehma tagumised jalad lehmän takajalat
▪ koer tõstab väravaposti juures jalga (pissib) koira nostaa portinpielessä koipeaan
■
jalas (pükste, sokkide, jalatsite kandmise kohta)jalassa▪ joogatunnis on tal varvassokid jalas joogatunnilla hänellä on varvassukat jalassa
■
jalga (pükste, sokkide, jalatsite kandmise kohta)jalkaan▪ Issake, nii kõrged kingad panid jalga! Jestas, miten korkeakorkoiset kengät panit jalkaan!
▪ neid pükse on väikelapsele mugav jalga panna nämä housut on mukava pukea pikkulapselle
■
jalast (pükste, sokkide, jalatsite kandmise kohta)jalasta▪ majja sisenedes võeti saapad jalast sisään tultaessa otettiin saappaat jalasta / sisään tultaessa riisuttiin saappaat jalasta
2 millegi alumine kandev või toetav osa(
esineiden ym. jalustaosista)
jalka,
kanta▪ kõverate jalgadega tool kaarevajalkainen tuoli
▪ jalaga vaagen jalallinen malja
▪ puravikul oli kübar ussitanud, aga jalg täitsa puhas tatin lakki oli madonsyömä, mutta jalka täysin puhdas
▪ seenejalg sienen jalka / sienen kanta
3 vana rahvapärane pikkusmõõt, umbes 30 cm;
Inglise mõõdustiku pikkusühik, 12 tolli ehk umbes 30 cm(
pituusmittana)
jalka
juurM
‹
s›
1 taime (hrl maa-alune) kinnitus- ja toiteelundjuuri kasv.■
kehaosa või elundi kinnitumis- või ühinemiskohtjuuri,
tyvi▪ hamba osad kroon, kael ja juur hampaan osat kruunu, kaula ja juuri
▪ juuksur õlitas juukseid juurtest kuni otsteni kampaaja öljysi hiuksia juurista latvoihin / parturi öljysi hiuksia juurista latvoihin
■ ‹
väljendites›
(kuhugi kinnistumise kohta abstraktsemas mõttes)johonkin kiinnittymiseen liittyvissä ilmauksissajuuri kuv.▪ rahulolematus ajas hinges juuri tyytymättömyys juurtui sisimpään
▪ ta elamine oli juured alla saanud hän oli juurtunut / hän oli kotiutunut
▪ maainimene tunneb end linnas elades juurteta kaupungissa asuessaan maalainen tuntee itsensä juurettomaksi
2 millegi algus, lähtekoht, põhjusjuuri kuv.,
alku|juuri kuv.▪ minu sugupuu juured ulatuvad 16. sajandisse sukupuuni alkujuuret yltävät 1500-luvulle
▪ paljude arvates on just viin kõige kurja juur monien mielestä viina on kaiken pahan alku ja juuri
3 sõna morfoloogiliselt jagamatu, tuletuselementideta osakanta kiel.,
kanta|vartalo kiel.4 mat astme alus juurimisel, otsitav arv, mille antud aste võrdub antud arvugajuuri
kandM
‹
s›
1 labajala tagumine osajalkaterän takaosakanta|pää▪ king oli kanna katki hõõrunud kenkä oli hiertänyt kantapään verille
■
seda kattev kinga, saapa, suka või soki tagumine osa(
vastaavasta jalkineen, sukan tms. osasta)
kanta|pää▪ soki kannas oli jälle auk sukan kantapäähän oli taas tullut reikä
▪ lahtise kannaga kingad kantapäästä avoimet kengät / avokantaiset kengät / pistokkaat
▪ sukakand sukan kantapää
■
saapa, kinga kontsjalkineen korkokanta▪ autosõit rikkus alati kingade ja saabaste kannad inetult ära autoilu pilasi aina rumasti kenkien ja saappaiden kannat
▪ sülitas koni maha ja litsus kannaga laiaks sylkäisi tumpin maahan ja tumppasi sen kannalla ark.
2 millegi tagumine või alumine, hrl kuhugi külge kinnituv osajonkin esineen tai muodostuman alin osa, tav. kiinnittymisosakanta,
tyvi▪ kannaga nööp kantanappi
■
ree-, saani-, kelgujalase tagumine osa, millel saab sõidu ajal seistareen tms. jalaksen takaosakanta tav. mon.,
kannas tav. mon.
konts1 ‹
s›
tugiosa jalatsi kanna allkorko,
kanta▪ pidulikud kõrge kontsaga kingad juhlavat korkeakorkoiset kengät
▪ keegi astub kontsade klõbinal läbi inimtühja linna joku kävelee korot kopisten tyhjän kaupungin halki
konts2 ‹
s›
1 kviitungi, pileti vms ärarebitav kinnitusosakuitin, lipun tms. irrotettava osakanta▪ lennupiletite kontsud tuli igaks juhuks alles hoida lentolippujen kannat piti säilyttää varmuuden vuoksi
2 millestki allesjäänud (lühike, katkine) osatynkä▪ vanamehel olid hammastest ainult kontsud alles vanhuksella oli hampaista jäljellä vain tyngät
■
(leivakannika kohta)(
leivän kantapalasta)
kanta,
kannikka,
kantti ark.▪ kui leiba lõikan, söön kontsu alati ise kun leikkaan leipää, syön kannan aina itse
▪ leivakapis olid üksnes kuivanud kontsud leipälaatikossa oli vain kuivuneita kannikoita
külgM
‹
s›
1 inimese või looma vasak- või parempoolne kehaosa, eriti roiete piirkondkylki▪ kummardudes lõi külge terav valu kumartuessa kylkeen iski terävä kipu
▪ visklesin unetult küljelt küljele kääntyilin unettomana kyljeltä toiselle
■
eseme või ruumi vasak- või parempoolne pindkylki▪ pintsak on külje pealt katki pikkutakki on kyljestä rikki
▪ traktor sõitis bussile külje pealt sisse traktori törmäsi bussin kylkeen
▪ laev kaldus vasakule küljele laiva kallistui vasemmalle kyljelleen
■
eset piirav välispind;
eseme või maastikuobjekti üks (väline) poolpuoli▪ kotleti üks külg kõrbes ära kotletin toinen puoli paloi
▪ valged majakesed mägede külgedel valkeat pienet talot vuorten rinteillä
■
suund või kantsuunta,
taho▪ Eesti on kolmest küljest ümbritsetud veega Viro on kolmelta suunnalta veden ympäröimä
2 lehekülgsivu▪ skandaalile pühendas ajaleht terve külje lehti omisti skandaalille kokonaisen sivun
3 omadus, iseloomulik joon, esinemisvorm vms;
vaatenurkpuolikanta,
kantti▪ püüdsin ennast näidata paremast küljest yritin näyttää parhaat puoleni
▪ koosolekul arutati uue projekti majanduslikku külge kokouksessa keskusteltiin uuden projektin taloudellisesta puolesta
▪ füüsika oli koolis mu kõige nõrgemaks küljeks koulussa olin kaikkein heikoin fysiikassa / fysiikka oli koulussa kaikkein heikoin aineeni
▪ mis küljest ka ei vaataks, asi on väga halb asia on hyvin huono miltä hyvänsä kannalta katsottuna
4 mat hulknurka piirav sirgjoone lõikkylki geom.
liht|tüviM
sõna morfoloogiliselt jagamatu, tuletuselementideta osakanta kiel.,
kanta|vartalo kiel.
naela|peaM
naela otsmine laiendnaulan kanta
nukk2 ‹
s›
1 väljaulatuv kõrgem või eenduv osa (kühm, ots, nurk vms)kulma,
nurkka,
kohouma▪ Osmussaare lähedal asuvast Toodrikivist ei paista vee pinnale ainsatki nukki Osmussaaren lähellä sijaitsevasta Toodrikivestä ei näy veden pinnan yläpuolella kohoumaakaan
▪ mehed jõid maja nuka taga õlut miehet joivat olutta talon nurkan takana
■
(väike) neem või neeme tipp(pieni) niemi tai niemen kärki–▪ Kiipsaare nukk (neem Harilaiu loodetipus) – {Kiipsaaren niemi}
■
kannikas, leiva- või saiapätsi otsatükkkannikka,
kanta▪ värsket saia või leiba lõigates tekib alati vaidlus, kes nuki saab ära süüa tuoretta leipää leikatessa syntyy aina kinaa siitä, kuka saa syödä kannan
2 naha all kõva kühmuna eristuv liigesekoht vm luumoodustiskyhmynä tuntuva (tai näkyvä) luu(n pää tms.)luu|kyhmy,
rystynen {
sormea kädenselkään yhdistävä nivel; myös muiden sorminivelten selkäpuolista}
▪ vasaku käe väiksel sõrmel oli nuki pealt nahk maas vasemman käden pikkusormen rystynen oli vereslihalla
■
(vana rahvapärane mõõtühik:) keskmise sõrme üksikute lülide pikkus Võrdle vaks,
kämmalkeskisormen kahden nivelen väli kansanomaisena mittayksikkönä–3 muutuva kõverusega elementi omav vedav lüli nukkmehhanismisnokkamekanismin avaava ja sulkeva osanokka|pyörä tekn.4 nukid pl sõrmenukkide metallist kaitse külmrelvananyrkki|rauta yks.
pesaM
‹
s›
1 lindude, putukate vm loomade ehitis, milles nad kasvatavad järglasi või varjuvadpesä,
pesä|paikka,
pesä|kolo▪ toonekurel on juba pojad pesas haikaralla on jo poikaset pesässä
▪ herilased on pööningule pesa teinud ampiaiset ovat tehneet ullakolle pesän
▪ linnupesa linnunpesä / linnun pesä
▪ karupesa karhunpesä / karhun pesä
■
miski linnupesa meenutavjokin linnunpesää muistuttavapesä2 eluase, kodu;
mõnus (äraolemise) paikpesä kuv.▪ noored hakkasid rajama ühist pesa nuoret alkoivat perustaa yhteistä pesää
▪ lapsed saavad suureks ja lahkuvad turvalisest pesast lapset kasvavat suuriksi ja lentävät turvallisesta pesästä
▪ pani pidžaama selga ja puges pessa (läks magama) pani pyjaman päälle ja kömpi vuoteeseen
3 millegi halva, ebameeldiva asupaikpesä|paikka,
pesäke,
pesä▪ tühjaks jäänud majast sai joodikute pesa tyhjäksi jääneestä talosta tuli juoppojen pesäpaikka
■
(haigusliku moodustise, kolde kohta)pesäke▪ mädapesa märkäpesäke
4 (lohutaoline) süvend milleski, kuhu mingi asi sisse käibkanta,
istukka tekn.,
pesä▪ keeras pirni pesasse kiersi lampun kantaan
▪ pärast tankimist pane tankimispüstol korralikult pesasse tagasi pane tankkauspistooli tankkauksen jälkeen kunnolla takaisin paikalleen
▪ varuratta pesa vararenkaan paikka
▪ pesadega pann pannkookide küpsetamiseks lettupannu pienille letuille
5 pesapalli mänguväljakul koht, kus jooksja on vastase visete eest kaitstudpesä urh.6 millegi lähestikku asetseva või omavahel kokkukuuluva kogumjokin lähekkäin sijaitsevan tai yhteen kuuluvan kasauma–▪ igas pesas oli paarkümmend kartulimugulat joka perunakasvilla oli parikymmentä mukulaa
■
ühe aine kogum teises, hrl kivimis või maagisyhden aineen esiintymä toisessa aineessa, tavallisesti kivilajissa–▪ kvartsi leidub paekivi õõntes pesadena kalkkikiven onkaloissa on kvartsia
populatsioonM
‹
s›
1 rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigaspopulaatio biol.,
kanta biol.▪ Hiiumaal ei ole kunagi olnud huntide loomulikku populatsiooni Hiidenmaalla ei ole koskaan ollut luonnollista susikantaa
▪ loomapopulatsioon eläinkanta
▪ taimepopulatsioon kasvipopulaatio
■
mingi ala või kogu maakera rahvastikpopulaatio,
väestö▪ inimpopulatsioon ihmispopulaatio
2 kindlal ajajärgul tekkinud sarnaste omadustega tähtede kogumpopulaatio täht.▪ tähepopulatsioon tähtipopulaatio
põhi2M
‹
s›
1 millegi alumine (rõhtne) osa või pindpohja▪ jõin pokaali põhjani (tühjaks) join maljan pohjaan
▪ mulle meeldib selline magustoit, kus moos on põhjas ja kohupiim peal pidän sellaisesta jälkiruoasta, jossa hillo on pohjalla ja rahka päällä
▪ laskusime Suure Kanjoni põhja laskeuduimme Grand Canyonin pohjalle
▪ merepõhi merenpohja / meren pohja
■
millegi aluseks olev, kandev pind või kihtpohja,
alusta▪ tee oli kõva põhjaga tien pohja oli kova
■
(mütsi, sõrmkübara vm eseme) ülemine pind või osa(pipon, sormustimen tm. esineen) päällyspinta tai -osa–■
mat geomeetrilise keha pind, mis asetseb risti selle kõrgusegakanta mat.▪ prisma põhjad prisman kannat
2 asjaolu, millel miski põhineb;
vaimne või aineline alusasia, johon jokin perustuu;
henkinen tai aineellinen pohjapohja kuv.,
perusta kuv.,
perustus kuv.▪ nende suhtel puudus tugev põhi heidän suhteeltaan puuttui vahva pohja
▪ sellistel kahtlustel pole mingit põhja (põhjust, põhjendust) sellaisilla epäilyksillä ei ole minkäänlaista perustaa
▪ väike kool andis hea põhja edasiseks pieni koulu antoi hyvän pohjan tulevaisuutta varten
▪ tahan, et mingi majanduslik põhi oleks olemas, kui abielluma hakkame tahdon, että olisi olemassa jonkinlainen taloudellinen pohja, kun menemme naimisiin
3 taust, tagapõhi, foonpohja,
tausta▪ valgel põhjal ilutses punane rist valkealla pohjalla oli kaunis punainen risti
4 ‹
hrl sisekohakäänetes›
millegi keskel asuv kauge (varjatud) kohtjonkin keskellä sijaitseva kaukainen (suojainen) paikka–▪ seitsmel vennal oli talu kaugel laane põhjas seitsemällä veljeksellä oli talo kaukana metsän keskellä
■
(sisemaailma ja sügavalt sisemusest lähtuva kohta)sisäisestä maailmasta ja syvältä sisimmästä lähtevästä–▪ Aldo silmade põhjas on tume ja sügav valu syvällä Aldon silmissä on tumma kipu
5 põhjas (helitugevuse, kiiruse vm kohta:) maksimumvõimsusel, maksimumi pealtäysillä ark.▪ naabripoiss kuulab muusikat, volüüm põhjas naapurinpoika kuuntelee musiikkia täysillä / naapurinpoika kuuntelee musiikkia volyymit kaakossa ark.
■
põhja (helitugevuse, kiiruse vm kohta:) maksimumvõimsusele, maksimumi pealetäysillä ark.▪ reisiseltskonna soovil tuli bussis konditsioneer põhja keerata matkaseurueen toivomuksesta bussissa piti panna ilmastointi täysille
▪ vajutasin piduri põhja painoin jarrun pohjaan
■
põhjani täiesti, täielikult, täiel määralperin pohjin,
perin juurin,
juurta jaksaen,
juurta jaksain▪ põhjani positiivne raamat perin pohjin positiivinen kirja
▪ kui pidutsen, siis ikka südamest ja põhjani kun juhlin, juhlin sydämestäni ja juurta jaksain
seisu|kohtM
1 väljakujunenud arvamus, suhtumine millessegikanta,
näkö|kohta,
mieli|pide,
näkemys,
näkö|kanta▪ olen seisukohal, et .. olen sitä mieltä, että... / näkemykseni on, että...
▪ kindel seisukoht puudus ligi pooltel küsitletuil lähes puolella haastatelluista ei ollut selkeää mielipidettä
■
seisu+kohalt,
seisu+kohast teatavast vaatenurgast lähtudeskannalta,
näkö|kulmasta▪ inimlikust seisukohast on see arusaadav inhimillisestä näkökulmasta se on ymmärrettävää
▪ müügi seisukohalt on ettepanek kaheldav myynnin kannalta ehdotus on arveluttava
2 koht seismiseks (nt kontserdil või bussis) Võrdle iste|kohtseisoma|paikka▪ bussis on 29 istekohta ja 57 seisukohta bussissa on 29 istumapaikkaa ja 57 seisomapaikkaa
tuletus|alusM
tuletamisel aluseks olev sõna või tüvikanta kiel.,
kanta|vartalo kiel.
tüviM
‹
s›
1 puu peavars, mille küljes on oksadrunko▪ toetasin selja vastu tüve nojasin selkääni runkoa vasten
▪ murdunud tüved olid risti-rästi maas kaatuneet rungot olivat maassa ristiin rastiin
▪ kasetüvi koivunrunko
■
(mõne muu jämeda taimevarre kohta)runko,
varsi▪ bambuse õõnes tüvi bambun ontto runko
■
(pärinemise, põlvnemise kohta)(
periytymiseen, polveutumiseen liittyvästi)
kanta,
juuri kuv.2 millegi kujult tüvelaadne, ka keskne osatyvi,
runko▪ luua tüvi luudan tyvi
▪ samba sale tüvi pylvään hoikka runko
■
looma ja inimese keha keskne osa: kere, kael ja pea kokkuvartalo,
runko3 sõna koostisosa, mis kannab tähendustvartalo kiel.,
sana|vartalo kiel.▪ sõnad kreedo ja krediit tulevad ühest tüvest sanat kreedo ja krediit johtuvat samasta vartalosta
4 (mikrobioloogias:) püsivate omadustega mikroobikultuurkanta biol.