Leitud 1 artikkel
kaelM
‹
s›
1 pead ja keret ühendav kehaosakaula▪ jämeda kaelaga mees paksukaulainen mies
▪ sidus salli ümber kaela sitoi huivin kaulaan
2 mingi eseme, taime, elundi vm kitsas osajonkin hoikin kohtakaula▪ pika kaelaga pudel pitkäkaulainen pullo
▪ reieluu kaela murd reisiluun kaulan murtuma
3 ‹
hrl sisekohakäänetes›
ülalt alla, maha, kellelegi peale(
tav. paikallissijoissa)
niska vars. kuv.▪ katuselt tilkus vett kaela katolta tippui vettä niskaan
▪ laps tõmbas endale pliidilt kuuma supipoti kaela lapsi vetäisi hellalta kuuman keittokattilan niskaansa
■
(häiriva, tülika koorma või ülesande kohta)niska vars. kuv.▪ tal on suured võlad kaelas hänellä on isot velat niskassaan / hänellä on isot velat niskoillaan
▪ kõik kodutööd on jälle minu kaelas kaikki kotityöt ovat taas minun niskoillani
▪ Kus nüüd hakkas süüdistusi kaela sadama! Nytkös niitä syytöksiä alkoi sataa niskaan!
▪ Saaks ükskord selle jama kaelast ära! Saisipa joskus sen riesan pois niskoiltaan!
■
(kallaletuleku, ahistamise kohta)niska vars. kuv.▪ pank oma nõudmistega on ka tal kaela peal pankkikin hengittää hänen niskaansa vaatimuksineen