Leitud 1 artikkel
kõriM
‹
s›
1 hingamistee algusosa kuni hingetoruni, inimesel jt imetajatel ühtlasi hääletekkeelund○
(larynx)kurkku,
kurkunpää anat.▪ hirm nööris kõri kinni kauhu kuristi kurkkua
■
(kõva häälega hüüdmist, karjumist või laulmist märkivates väljendites)(
kovaan ääntelyyn liittyvissä ilmauksissa)
kurkku▪ röögib täiest kõrist huutaa kurkku suorana
▪ laulis nii kuidas kõri võttis lauloi täyttä kurkkua
2 vastav piirkond (ees) kaelalkurkku▪ hunt lõi lambale hambad kõrri susi iski hampaansa lampaan kurkkun
▪ ähvardas kõri läbi lõigata uhkasi viiltää kurkun auki
▪ karjus, nagu oleks tal keegi kõri kallal (püüaks teda tappa) huusi kuin syötävä
3 (söömise, joomisega ühenduses suuõõne, kurgu kohta)kurkku▪ see toit ei lähe mul kõrist alla en saa tätä ruokaa kurkusta alas
■
(kõva viinavõtja kohta)(
kovasta alkoholinkäyttäjästä)
juoppo,
juopporatti halv.▪ naabrimees on kõva kõri, hommikust õhtuni maani täis naapurin mies on kova juoppo, aamusta iltaan kaatokännissä