?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 50 artiklit
edasi jõudma1 edu, tunnustust saavutama;
karjääri tegemaedetä,
edistyä,
menestyä▪ mees on elus hästi edasi jõudnud: kõrge ametikoht, hea palk, armastav pere mies on menestynyt elämässään hyvin: korkea virka, hyvä palkka, rakastava perhe
▪ arutasime, kuidas aidata lapsel koolis hästi edasi jõuda mietimme, kuinka lasta voi auttaa edistymään koulussa hyvin
2 edasi liikuma, edasi saamapäästä eteenpäin,
edetä▪ kodumeeskond jõudis edasi finaali kotijoukkue eteni finaaliin
eel|ringM
mitmeastmelise spordivõistluse eelvõistlusalku|erä urh.▪ Kadri ei jõudnud eurosarja eelringist kaugemale Kadri ei päässyt eurosarjan alkuerää pidemmälle
etteM
‹
adv›, ‹
postp› [
kelle/mille]
1 esiküljest ettepoole;
esiossa, esiküljele Vastand tahaeteen▪ astus kaks sammu ette astui kaksi askelta eteen
▪ läksin peegli ette ja uurisin end igast küljest menin peilin eteen ja tarkastelin itseäni joka puolelta
▪ tõmbas kardinad akna ette veti verhot ikkunan eteen
▪ saime istekohad suhteliselt ette saimme paikat suhteellisen edestä
■
esikülje lähedusse (mingiks tegevuseks valmis);
(esiküljele) külgeeteen▪ tõld sõitis ette vaunu ajoi eteen
▪ maja sai aknad ette taloon pantiin ikkunat
▪ õmbles pluusile nööbid ette ompeli puseroon napit
■
möödudes ettepooleedelle▪ mootorratas tuiskas meist ette moottoripyörä pyyhälsi edellemme
■
ajaliselt ettepoole, tulevikkuajallisesti eteenpäin, tulevaisuuteen –▪ oskab kaugele ette planeerida osaa suunnitella kauas tulevaisuuteen
▪ ette rutates olgu öeldud, et tegime õige otsuse menen nyt asioiden edelle, mutta sanottakoon, että teimme oikean päätöksen
2 (ettepoole) takistusekseteen▪ keegi astus ette ja ma ei näinud enam midagi joku astui eteen enkä nähnyt enää mitään
▪ takso keeras kaubikule otse ette taksi kääntyi suoraan pakettiauton eteen
■
(nähtuste, olukordade kohta:) takistavaks, segavaks teguriks(ilmiöistä, tilanteista:) tielle, esteeksi–▪ üritan talle kirjutada, aga ikka tuleb midagi ette yritän kirjoittaa hänelle, mutta aina tulee jokin este
▪ jälle jään sulle ette taas olen tielläsi
3 osutab olukorrale või nähtusele, milleni on jõutud või lähemal ajal jõutakseviittaamassa tilanteeseen tai ilmiöön, johon on päästy tai päästään lähiaikoinaeteen▪ mees ei tohiks naist sellise valiku ette panna mies ei saisi panna naista sellaisen päätöksen eteen
4 eelnevalt, enne, millestki toimuvast, tehtavast varemjotakin tapahtuvaa tai tehtävää aiemmin tai ennen–▪ korraldas kõik sõidud ja kohtumised pool aastat ette järjesti kaikki matkat ja tapaamiset puolta vuotta aiemmin
▪ tuli külla ette teatamata tuli kylään ilmoittamatta
▪ aimasin õnnetust ette aavistin onnettomuuden
▪ tunnen seiklusterohkest reisist juba ette rõõmu iloitsen jo etukäteen jännittävästä matkasta
▪ valimistulemusi ei julge keegi ette ennustada kukaan ei uskalla ennustaa äänestyksen tuloksia
■
eelnevalt valmis, tulevase aja jaoks varuks või millegi tulevase eeldusenaetu|käteen,
ennakkoon,
ennakolta,
ennalta,
edeltä|käsin▪ neil, kes kaasa sõitsid, on töö ette tehtud ne, jotka lähtivät mukaan, olivat tehneet työn etukäteen
▪ ühe kuu üür tuleb ette maksta yhden kuun vuokra pitää maksaa ennakkoon
■
(males, jäähokis jm materjali või punktide mängueelse loovutamise kohta)šakissa, jääkiekossa jms. jonkin luovuttamisesta ennen peliä–▪ suurmeister andis vastasele ratsu ette suurmestari antoi vastustajalle ratsun verran hyvitystä
▪ noortemeeskonnale anti kolm väravat ette nuorten joukkueelle annettiin kolmen maalin verran hyvitystä
5 tasemelt, saavutustelt vms kaugemale, ettepoole, möödaedellä▪ keelteoskuselt on ta vendadest ette jõudnud kielitaidossa hän on veljiään edellä
▪ vastasmeeskond läks peagi ette 13 : 8 vastustajajoukkue johti pian 13–8
■
(kella käigu kohta:) ettenähtust kiiremini(
kellosta)
edellä▪ kell käib paar minutit ette kello on pari minuuttia edellä
■
tähtsuse poolest esimeseks, etteotsatärkeimmäksi, johtavaksi–▪ panga nõukogu ette sai oma mees pankin neuvoston johtoon pääsi oma mies
6 liikumisteele, vaate- või tegevusväljatielle, näköpiiriin tms.–▪ tuli hävitas kõik, mis ette jäi tuli tuhosi kaiken tieltään
▪ sööb, mis ette juhtub syö mitä eteen sattuu
▪ vaatame, mis võimalusi veel ette sattub katsotaan, millaisia mahdollisuuksia vielä tulee
7 kellelegi näha, kuulata, tutvuda, hinnata vmsjonkun nähtäväksi, kuultavaksi, tutustuttavaksi, arvioitavaksi tms.eteen▪ dirigent kutsuti viis korda publiku ette tagasi kapellimestari kutsuttiin viidesti takaisin yleisön eteen
▪ Näita ette, mis sul seal on! Näytä mitä sinulla on siellä!
▪ kohtuotsus loeti ette oikeuden päätös luettiin ääneen / oikeuden päätös luettiin kuulijoille
▪ asi tiriti avalikkuse ette asia vedettiin julkisuuteen
■
kellegi juurde uuritavaks, kellegi jutule;
arutlusele, otsustamiselejonkun luokse kuulusteltavaksi, tuomittavaksi tms., jonkun puheilleeteen▪ asjaosaline ei ilmunud komisjoni ette asianosainen ei ilmaantunut toimikunnan eteen
▪ paari nädala pärast peaks asi kohtus ette tulema parin viikon kuluttua asian pitäisi tulla käsittelyyn oikeudessa
■
eeskujuks, näidiseksmalliksi, esimerkiksi–▪ treener tegi harjutuse ette ja lapsed tegid järele valmentaja näytti harjoituksen ja lapset tekivät perässä / valmentaja näytti, kuinka harjoitus tehdään, ja lapset tekivät perässä
ette jõudma ‹
v›
1 [
kellest/millest]
tasemelt edestama, milleski ületamaolla tasoltaan jotakuta tai jotakin edellä–▪ tehnoloogia areng on jõudnud ette meie teadmistest digimuusika vallas digimusiikin alalla teknologian kehitys on ohittanut tietomme
▪ olete selles klassis Soomest ette jõudnud olette siinä luokassa edellä Suomea
▪ Heino oli oma ajast ette jõudnud mees Heino oli mies, joka oli aikaansa edellä
2 ajaliselt varem midagi tegema või kuskile tulemaehtiä ensin▪ kavatsesin just teretama hakata, aga tema jõudis ette aioin juuri alkaa tervehtiä, mutta hän ehti ensin
▪ nakkus jõudis ette tartunta ehti ensin
▪ Mis saab, kui vahimehed ette jõuavad? Mitä tapahtuu, jos vartijat ehtivät ensin?
grupi|piltM
inimeste gruppi kujutav fotoryhmä|kuva,
yhteis|kuva▪ kõik osalejad grupipildile ei jõudnud kaikki osallistujat eivät päässeet ryhmäkuvaan
haljale oksale⇒
Samas sarjas haljal oksaljõukaks, kindlustatud elujärjelevihreälle oksalle kuv.▪ ta on Ameerikas haljale oksale jõudnud hän on päässyt Amerikassa vihreälle oksalle
hukkM
‹
s›
millegi või kellegi hukkumine, lõpp või kadutuho,
turmio,
peri|kato,
kadotus vars. heng.surma {
kuolema}
▪ huku äärele jõudnud tehas tuhon partaalle joutunut tehdas
▪ reostus tõi kaasa kalade massilise huku saastuminen aiheutti kalojen joukkokuoleman
jooksmaM
1 (inimeste, loomade kohta:) jalgadel kiiresti edasi liikumajuosta▪ poiss jooksis kõigest väest poika juoksi niin kovaa kuin jaksoi
▪ koerad pidid vanamemme pikali jooksma koirat olivat vähällä juosta mummon kumoon
▪ jooksin hingeldades kohale juoksin huohottaen paikalle
■
(rutates) minema või käimajuosta,
kipaista▪ jooksin poodi leiva järele juoksin kauppaan leipää ostamaan
▪ jookseb ühtelugu arstide vahet juoksee koko ajan lääkärissä
2 (hrl vedeliku või peeneteralise aine kohta:) voolama, valgumajuosta,
valua,
virrata,
vuotaa,
solua▪ kivi alt jookseb väike allikas kiven alta virtaa pieni lähde
▪ lasin veel kraanist joosta annoin veden juosta hanasta
▪ nina hakkas verd jooksma nenästä alkoi vuotaa verta
▪ suhkur jooksis katkisest kotist põrandale sokeri valui rikkinäisestä pussista lattialle
3 kiiresti, ühetasaselt, nagu libisedes liikumaliikkua nopeasti, tasaisesti, kuin liukuenjuosta kuv.,
rientää kuv.,
liukua▪ laev jooksis karile laiva ajoi karille
▪ silme ees jooksid värvilised rõngad silmissä vilisi värikkäitä renkaita
▪ pianisti sõrmed jooksid väledalt üle klahvide pianistin sormet juoksivat nopeasti koskettimilla
▪ külmajudinad jooksid üle selja kylmät väreet kävivät selkäpiissä
▪ Tehke rutem, aeg jookseb! Toimikaa nopeammin, aika rientää!
▪ Mis film praegu kinos jookseb? (linastub) Mikä filmi menee nyt elokuvateatterissa?
■
pikana kulgema, suunduma, teatavas suunas minemajonkin pitkänomaisen kulku-, etenemissuunnastajuosta,
mennä▪ maantee jooksis loogeldes kaugusesse maantie juoksi mutkitellen kaukaisuuteen
▪ akna kõrvalt jookseb pragu vundamendini ikkunan alta menee halkeama perustukseen asti
4 kõnek edenema, sujuma, laabuma, ladusalt toimumasujua yleisk.,
juosta kuv.,
luistaa kuv.▪ jutt jookseb tal libedalt juttu luistaa häneltä liukkaasti
▪ palk jookseb, ehkki pole juba mitu päeva tööle jõudnud palkka juoksee, vaikkei ole moneen päivään jaksanut mennä töihin
▪ küll täna jookseb kaart hästi (kaardimängus on kaartidega vedanud) kylläpä korttipeli sujuu hyvin tänään
jõudmaM
1 [
mida teha]
millekski võimeline olema;
(ajaliselt) midagi teha saama või suutmapystyä [
tekemään jotakin],
kyetä [
tekemään jotakin],
jaksaa [
tehdä jotakin]
saada [
jotakin tehdyksi]
▪ pidin valima, sest kahte asja ei jõudnud teha minun piti valita, sillä kahta asiaa ei pystynyt tekemään
▪ inimesed ei jõua arvet maksta ihmiset eivät kykene maksamaan laskua
▪ olin vaevalt jõudnud ajalehega lõpetada, kui helises telefon olin tuskin saanut lehteä luetuksi loppuun, kun puhelin soi
2 kuhugi kohale, pärale saama või tulemasaapua,
tullaehtiä,
ennättää,
keritä▪ Kolumbus jõudis Ameerikasse aastal 1492 Kolumbus saapui Amerikkaan vuonna 1492
▪ laev jõudis Tallinna kell kolm laiva saapui Tallinnaan kello kolmelta
▪ kui päästjad kohale jõudsid, oli neli hoonet leekides kun pelastajat ennättivät paikalle, oli neljä rakennusta liekeissä
■
mingit olukorda, seisundit saavutamapäätyä [
johonkin],
päästä [
johonkin],
saavuttaa [
jokin]
▪ lõpuks jõudis film siiski linale lopulta elokuva päätyi valkokankaalle
▪ emotsioonid jõudsid haripunkti tunteet saavuttivat huippunsa
▪ teadlased jõudsid ootamatule tulemusele tutkijat pääsivät odottamattomaan lopputulokseen
▪ väljas oli jõudnud minna üpris palavaks ulkona oli mennyt kovin helteiseksi
järele jõudma ‹
v›
1 [
kellele/millele]
kellegagi sama taset või seisu saavutamasaavuttaa jonkun tai jonkin kanssa sama taso tai tilanne–▪ muu maailm jõuab ameeriklastele järele muu maailma saavuttaa amerikkalaisia
▪ pakkumine ei jõua nõudlusele järele tarjonta ei vastaa kysyntää
▪ dikteeri aeglasemalt, ma ei jõua järele sanele hitaammin, en pysy perässä
▪ mõnikord ei jõua mõte järele välillä ajatus ei pysy perässä
2 [
kellele/millele]
ees liikujani saama, ees liikujat kinni püüdmatavoittaa edellä liikkuja, saavuttaa edellä liikkujaa–▪ ta sibas ees nii kiiresti, et mina ei jõudnud järele hän kipitti edellä niin kiireesti, että en pysynyt perässä
▪ tippudele hakkasin järele jõudma 10–12 km järel aloin saavuttaa kärkeä 10–12 kilometrin päässä
järele jätma1 üle või alles jätma, säilitamajättää▪ ei jõudnud kogu toitu ära süüa, osa jätsin järele en jaksanut syödä kaikkea ruokaa vaan jätin osan
2 lõpetama, lakkamalopettaa,
lakata tekemästä▪ Jätke juba järele, kaua te tülitsete! Lopettakaa jo, kuinka kauan te riitelette!
järglaneM
‹
s›
1 soo või liigi jätkajajälkeläinen,
perillinen▪ paljud kunagiste väljarännanute järglased on emamaale tagasi jõudnud monet entisten maastamuuttaneiden jälkeläiset ovat palanneet kotimaahan
2 kellegi töö, tegevuse, traditsioonide jätkajaseuraaja,
jatkaja▪ Kes saab ta järglaseks? Kenestä tulee hänen seuraajansa?
kaugeleM
‹
adv›
1 pika vahemaa taha;
eemale(
etäisyydestä)
kauas,
kauaksi,
etäälle,
loitolle,
pitkällesyrjään▪ melu kostis kaugele melu kuului kauas
2 pika ajavahemiku taha (minevikus või tulevikus)(
ajasta)
kauas,
kauaksi,
etäälle,
pitkälle▪ lapsepõlv on jäänud kaugele seljataha lapsuus on jäänyt kauas taa
3 (edenemise, arenemise kohta)pitkälle,
kauas kuv.▪ on elus kaugele jõudnud on päässyt elämässä pitkälle
▪ manitsemisega kaugele ei jõua nuhtelut eivät kanna kauas / nuhteluilla ei pitkälle pötkitä
▪ haigus oli juba kaugele arenenud sairaus oli edennyt jo pitkälle
kaugele jõudma(mingil alal, mingis tegevuses) midagi saavutama, kuhugi edenema(jollain alalla, jonkin tekemisessä) saavuttaa jotakin, edetäpäästä pitkälle▪ harjutan edasi ja usun, et võin veel kaugele jõuda harjoittelen edelleen ja uskon, että voin vielä päästä pitkälle
▪ teie arutelu on juba üksjagu kaugele jõudnud olette päässeet jo pitkälle neuvottelussanne
kesetM
‹
prep› [
mida]
millegi keskosas, keskpunktis või keskelkeskellä ‹
prep.,
postp.›
keskelle ‹
prep.,
postp.›
▪ keset tuba oli suur laud keskellä huonetta oli suuri pöytä / huoneen keskellä oli suuri pöytä
▪ kõndisime keset teed kävelimme keskellä tietä
▪ ujuja oli jõudnud juba keset jõge uimari oli ehtinyt jo keskelle jokea
▪ tundis end keset rahvamurdu väga üksildasena tunsi itsensä hyvin yksinäiseksi keskellä väentungosta / tunsi itsensä hyvin yksinäiseksi väentungoksen keskellä
■
millegi toimumise keskpaiku, kestes või ajaljonkin kestäessä tai aikana, jonkin vallitessakesken ‹
prep.›
▪ ma ei taha sind tülitada keset kõige kibedamat tööaega en halua häiritä sinua kesken kiivainta työaikaa
▪ keset vaikust kostsid selgesti kellegi sammud kesken hiljaisuuden kaikuivat selvästi jonkun askeleet
kiire ‹
adj,
s›
1 ‹
adj›
ruttu, suure hooga, hoogsalt toimuv või kulgev Vastand aeglanenopea,
ripeä,
vauhdikas,
luja|vauhtinen,
joutuisa▪ kiire jooks nopea juoksu / lujavauhtinen juoksu
▪ majanduse kiire areng talouden ripeä kehitys
▪ kiire vooluga jõgi nopeasti virtaava joki
■
lühikese ajaga toimuvnopea▪ nakkuse kiire levik tartunnan nopea leviäminen
▪ kiire toimega ravim nopeavaikutteinen lääke
■
täis tegevust ja toiminguidkiireinen,
kiire ‹
adj.›
▪ mul oli täna väga kiire päev minulla oli tänään hyvin kiireinen päivä / minulla oli tänään hyvin kiire päivä
2 ‹
adj›
midagi ruttu, kärmesti tegev või suuteline seda ruttu tegema Vastand aeglanenopea,
ripeä▪ meie kõige kiirem jooksja kaikkein nopein juoksijamme
▪ kiire taibuga poiss nopeaälyinen poika
3 ‹
adj›
pakiline, rutulist sooritamist nõudevkiireellinen,
kiireinen,
pikainen▪ ettevõte sai kiire tellimuse yritys sai kiireellisen tilauksen
▪ haiget võib päästa üksnes kiire operatsioon sairaan voi pelastaa vain pikainen leikkaus
■ ‹
adj›
(olukorra kohta, kus keegi peab millegi sooritamisega ruttama)kiire ‹
subst.›,
hoppu ‹
subst.›
ark.▪ kõigil hakkas äkki kiire kaikille tuli yhtäkkiä kiire
▪ mul oli nii kiire, et ei jõudnud süüagi minulla oli niin kiire, etten ehtinyt edes syödä / olin niin kiireinen, etten ehtinyt edes syödä
■ ‹
s›
ruttamine, kiire tegutseminekiire▪ selle tööga ei ole kiiret sillä työllä ei ole kiirettä
komisjonM
‹
s›
1 mitmest inimesest koosnev üksus mingite ülesannete täitmisekskomissio,
toimi|kunta,
työ|ryhmä,
lauta|kunta,
valio|kunta▪ komisjon otsustas tarbija kaebuse rahuldada lautakunta päätti hyväksyä kuluttajan valituksen
▪ sõjakuritegude uurimise komisjon sotarikostutkimuksen komissio / sotarikoksia tutkiva komissio
▪ Nobeli preemia komisjon Nobel-toimikunta
▪ komisjon ei jõudnud üksmeelele, kes peaks koosolekut juhatama toimikunta ei päässyt yksimielisyyteen siitä, kenen pitäisi johtaa kokousta / työryhmä ei päässyt yksimielisyyteen siitä, kenen pitäisi toimia kokouksen puheenjohtajana
2 kõnek komisjonipoodkauppa, jossa myydään tietyllä palkkiolla myyntiin otettuja (käytettyjä) tavaroita–▪ me ostsime komisjonist lapsele turvahälli ostimme osto- ja myyntiliikkeestä lapselle turvakaukalon yleisk.
krabamaM
äkki, järsku (millestki kinni, enda kätte) haaramakahmaista,
siepata,
napata,
kaapata,
kopata▪ krabasin laualt koti sieppasin pöydältä laukun
▪ kull krabas kinni jänese haukka nappasi jäniksen
▪ kõige kenamad mehed on juba ära krabatud komeimmat miehet on jo napattu kuv.
■
endale varandust, raha ahnitsemaahnehtia itselleen omaisuutta, rahaakahmia▪ paljud on jõudnud endale kenakese varanduse kokku krabada monet ovat ehtineet kahmia itselleen sievoisen omaisuuden
kukalM
‹
s›
1 inimese või looma pea tagaosa (koos osa kaelapealsega)taka|raivo,
niska▪ teatris oli mul nii halb koht, et nägin ainult eesistuja kukalt teatterissa minulla oli niin huono paikka, että näin vain edessä istujan takaraivon
▪ kuklasse sõlme seotud juuksed niskaan kiinni sidotut hiukset
▪ laps silmitses pead kuklasse ajades taevast lapsi katseli taivasta pää takakenossa
■
miski seda meenutav, nt lõiketera tagatahk, roolipinni ja -telje liitekohtjostakin pään takaosaa muistuttavasta–2 kuklas vahetus lähedusesvälittömässä läheisyydessä–▪ sportlane tunnistas, et tunneb kuklas konkurentide hingeõhku urheilija tunnusti tuntevansa kilpailijoidensa hengityksen niskassaan
■
kuklasse vahetusse lähedusessevälittömään läheisyyteen–▪ jälitajad olid jõudnud pättidele päris kuklasse varjostajat olivat päässeet aivan kelmien kannoille
kätte jõudma(ajaliselt) saabuma või millegi algus olema(
ajasta)
saapua,
joutua vars. runok.▪ õhtuhämarus hakkab kätte jõudma iltahämärä alkaa laskeutua
▪ kui poegimisaeg on kätte jõudnud, muutub kass rahutuks kun poikimisen aika on saapunut, kissa muuttuu rauhattomaksi
kümmeM
1 ‹
num›
põhiarv 10perusluku 10kymmenen,
kymppi ark.▪ kümme tuhat kymmenentuhatta; kymppitonni ark.
▪ kümme pluss üks kymmenen plus yksi
■
(kellaaja kohta:) hommikul või õhtul kell 10(
kellonajasta)
kymmenen▪ kell on pool kümme kello on puoli kymmenen
■
hulgalt, koguselt 10kymmenen▪ umbes kümme aastat tagasi noin kymmenen vuotta sitten / kymmenisen vuotta sitten
▪ tunnitasu on 10 eurot tuntipalkka on 10 euroa
■
(vastava arvulise järjekorra kohta)kymmenen▪ buss nr 10 bussi numero 10
2 ‹
s›
number 10kymmenen,
kymppi▪ rooma kümme roomalainen kymmenen
▪ poti kümme (mängukaart) patakymppi
■
kümnesse (õnnestumise, täppimineku kohta)(
onnistumisesta)
kymppi▪ Vaheaeg läks seekord kümnesse! Loma oli tällä kertaa täysi kymppi!
3 ‹
num›
(millegi rohkuse, intensiivsuse kohta)kymmen▪ kohaotsijaid käis kümnete kaupa työnhakijoita kävi kymmeniä
4 ‹
s›
kümne kaupa järjestatud aastad, inimesed vm üksusedkymmen▪ ta on jõudnud viiendasse kümnesse hän on päässyt viidennelle kymmenelleen
lahti pakkima1 pakki või pakke avama, asju pakist (ka kohvrist vms) välja võtmapurkaa,
avata {
paketeista}
▪ pakkis kingituse lahti hän avasi lahjan
▪ pole jõudnud veel reisikotti lahti pakkida en ole ehtinyt vielä purkaa matkakassia
2 kokkupakitud andmete algkuju taastamapurkaa tietotekn.▪ faili lahti pakkima purkaa tiedosto
lepeM
‹
s›
suuline kokkulepe;
selle kirjalik vormistus, hrl rahvusvaheline leping, konventsioon, protokoll vmsse mitä on sovittu suullisesti;
sovitun päätöksen sisältävä asiakirjasopimus▪ valitsus ei jõudnud kütuseaktsiisi osas leppele hallitus ei päässyt sopimukseen polttoaineverosta
▪ maamiinide keelustamise lepe maamiinat kieltävä sopimus
liiga2 ‹
s›
1 teatud tasemega võistkondade rühmliiga urh.,
sarja urh.▪ Euroopa meistrite liiga alagrupimängud on alanud põnevalt Euroopan mestarien liigan karsinnat ovat alkaneet jännittävästi
▪ profiliiga ammattilaisliiga
2 (ühiskondlik-poliitiline) liit, ühendus(yhteiskunnallinen tai poliittinen) yhteenliittymä, liittoliiga hist. kuv.▪ nüüdseks oleme jõudnud arenenud riikide liigasse nyt olemme jo päässeet kehittyneiden maiden liigaan
lähisteleM
‹
postp›
⇒
Samas sarjas lähistel,
lähisteltvahemaa või hulga poolest millegi lähedale, lähedusselähistölle,
lähettyville,
tienoille▪ laev on jõudnud sadama lähistele laiva on saapunut sataman lähistölle
▪ temperatuur kerkib 30° lähistele lämpötila nousee 30 asteen tienoille
läviM
‹
s›
1 uksealune lävepakk või selle koht ukseavaskynnys▪ napsu võtnud mees üle kiriku läve ei tulnud ryypiskellyt mies ei astunut kirkon kynnyksen yli
2 lävel,
lävele mingi sündmuse, olukorra lähedal või vahetus algusespartaalla kuv.partaalle kuv.▪ ettevõte on pankroti lävel yritys on konkurssin partaalla
▪ riik on jõudnud kodusõja lävele valtio on päätynyt sisällissodan partaalle
3 aistingu või reaktsiooni tekkimiseks vajalik ärrituse minimaaltugevus(
aistimuksen tai reaktion vähimmäisvoimakkuudesta)
kynnys▪ tihti määrab allergilise reaktsiooni ulatuse tundlikkuse lävi – üks talub rohkem, teine vähem allergisen reaktion laajuuden määrää usein ärsytyskynnys – yksi sietää enemmän, toinen vähemmän
maailma|kaartM
kogu maailma kujutav kaartmaailman|kartta■ ‹
väliskohakäänetes›
(väljendites rahvusvahelise tuntuse kohta, hrl ajalehekeeles)‹
ulkopaikallissijoissa›
maailmankartta kuv.▪ Pimedate Ööde filmifestival on jõudnud maailmakaardile Pimeiden öiden elokuvafestivaali on päässyt maailmankartalle
milM
1 ‹
adv› ‹
alustab kõrvallauset›
(ajasõna:) millal, kuijolloin,
jona▪ kätte on jõudnud hetk, mil selgub peaauhinna võitja on saapunut hetki, jolloin selviää pääpalkinnon voittaja
2 ‹
pron› ‹
siduvates-küsivates ühendites›
millisel (vorm sõnast milline)millä▪ Mida ja mil moel waldorfkoolis õpetatakse? Mitä ja millä tavalla steinerkoulussa opetetaan?
■ ‹
pron› ‹
siduva sõnana›
millel (vorm sõnast mis)jolla▪ raamat, mil nimeks „Fashion“ kirja, jolla on nimenä Fashion / kirja, jonka nimi on Fashion
miski1 ‹
pron› ‹
substantiivselt›
(lähemalt määratlemata eseme või asjaolu kohta)(
substantiivisesti tarkemmin määrittelemättömästä esineestä, asiasta tms.)
jokin,
joku,
mikin▪ sain kohe aru, et midagi on valesti ymmärsin heti, että jokin on vialla
▪ sind on raske millegagi üllatada sinua on vaikea yllättää millään
▪ vanaproual on miskit südamel vanhalla rouvalla on jotakin sydämellään
■ ‹
eitavas lauses›
mitte ükski asi või asjaolu‹
kielteisissä yhteyksissä›
ei yksikään seikkamikään▪ talle pole (mitte) midagi ette heita häntä ei voi moittia mistään
▪ Mis uudist? – Midagi. Mitä kuuluu? – Eipä mitään.
■
(elusolendi kohta:) keegijokin▪ heintes krabistas miski heinissä rapisteli jokin
■
märgib mingi hulga ebamäärase suurusega (hrl väikest) osa(
yleensä pienehköstä määrästä)
jotain,
jotakin▪ üritan iga kuu palgast midagi kõrvale panna yritän panna joka kuun palkasta sivuun jotakin
■ ‹
adjektiivselt›
kõnek (mitte) mingi, (mitte) mingisugune‹
adjektiivisesti›
joku,
jokin yleisk.mikään {
eitavas lauses}
yleisk.▪ kui miski asi algab valega, läheb see kindla peale untsu jos joku asia alkaa valheesta, se menee varmasti pieleen
▪ miski vägi polnud suuteline teda äratama mikään mahti maailmassa ei pystynyt herättämään häntä
2 midagi ‹
pron›
(möönvalt või kinnitavalt:) sugugi, üldse (mitte)yhtään,
ollenkaan,
lainkaan▪ ei jõudnud ta midagi liiga vara kohale ei hän ehtinyt yhtään liian aikaisin paikalle
▪ Ära naera midagi, muidu saan tigedaks! Älä naura ollenkaan, tai suutun!
▪ pole see asi nii hull midagi ei hätä ole lainkaan tämän näköinen
3 ‹
adverbiaalselt›
kõnek (ebamäärasusele osutades:) umbes, ligikaudu(puhekielessä epämääräisyyttä osoittamassa:) noin, suunnilleenjotain▪ see juhtus miski kümme aastat tagasi se tapahtui jotain kymmenen vuotta sitten
▪ külalisi oli midagi saja ringis vieraita oli jotain sadan paikkeilla
4 ‹
s›
väärt, hinnatav asi, asjaolu või isik(
jostakin mainiosta, huomionarvoisesta, erikoisesta tai vaikutuksen tekevästä)
jotain,
jotakin▪ kui võidaks miljoni, vaat see juba oleks midagi! Jos voittaisi miljoonan, se se vasta olisi jotakin!
murde|igaM
umbes 11. ja 17. eluaasta vaheline ajavahemik, mil toimub füüsiline ja psüühiline küpsemine täiskasvanuksmurros|ikä,
puberteetti▪ laps on jõudnud murdeikka lapsi on tullut murrosikään
noorusM
‹
s›
1 noor-olek (vanuse poolest)nuoruus▪ vaatamata oma noorusele on ta jõudnud palju ära teha nuoruudestaan huolimatta hän on ehtinyt saada paljon aikaan
■
lapsepõlvele järgnev eajärk, noor-oleku aegnuoruus▪ muusikaga on Taavi tegelenud varasest noorusest saati Taavi on harrastanut musiikkia varhaisesta nuoruudestaan saakka
▪ minu lapsepõlv ja noorus möödusid Tallinnas vietin lapsuuteni ja nuoruuteni Tallinnassa
2 noored inimesed, noor põlvkondnuoriso,
nuoret mon.▪ tänapäeva noorus hangib infot põhiliselt internetist nykynuoret hankkivat tietoa pääasiassa internetistä
otsM
‹
s›
1 tipmine osa;
algus või lõpp(osa), ees- või tagaosa, ülemine või alumine poolpää,
puoli,
kärki▪ keeleots kielen kärki; kielen pää
▪ muna tömp ja terav ots munan tylppä ja terävä pää / munan tylppä pää ja terävä kärki
▪ Kummast otsast sina banaani avad? Kummasta päästä sinä avaat banaanin?
▪ tunneli Itaalia-poolne ots tunnelin Italian-puoleinen pää
▪ pingiots penkinpää
▪ elame Tallinna eri otstes asumme Tallinnan eri puolilla
▪ maja laguneb igast otsast (igalt poolt, üleni) talo ränsistyy joka puolelta
▪ ülespidi otsaga nina pystynenä
■
millegi lühem või väiksema pindalaga külgpää,
pääty▪ salli otstes on lõngast tutid huivin päissä on lankatupsut
▪ võtsime pingi otstest kinni ja tõstsime ta teise kohta otimme penkinpäistä kiinni ja nostimme penkin toiseen paikkaan
▪ voodiots sängynpääty / sängyn pääty
■
(jutu, tegevuse vm alguse või järje kohta)toiminnan tms. alusta; jonkin toiminnan vaiheesta–▪ kui asi välja ei tule, hakka jälle otsast peale jos asia ei onnistu, aloita taas alusta
▪ jaanalinnukasvatus on jõudnud otsaga Tartumaale strutsien kasvatus on aloitettu Tartumaalla
■
(seisundi, nähtuse ammendumisega seoses:) lõpploppu▪ poissmehepõlvel on nüüd ots peal poikamieselämä on nyt lopussa
▪ räägiti viimsestpäevast ja maailma otsast puhuttiin tuomiopäivästä ja maailmanlopusta
■
kõnek (paljust, suurt hulka rõhutavates väljendites)suurta määrää korostavissa ilmauksissa–▪ Kus selle häbi ots! Häpeällä ei ole rajaa!
2 teekond, teelõik kahe punkti vahelmatka kahden pisteen välillä–▪ rattaga tööl käia pole see mingi maa, ainult 15 kilomeetrit ots töihin pyöräillen se ei ole matka eikä mikään, vain 15 kilometriä suuntaansa
▪ sõidab neli korda nädalas Tartu–Tallinna vahelist otsa matkustaa neljä kertaa viikossa Tarton ja Tallinnan väliä
▪ mulle meeldib autoga pikki otsi sõita pidän pitkien matkojen ajamisesta autolla
3 kõnek töö(võimalus), teenistus(võimalus)työ(mahdollisuus)homma▪ mees käib ehitustöödel juhuslikke otsi tegemas mies käy rakennuksilla tekemässä satunnaisia hommia
▪ sai Soomes tasuva otsa peale pääsi Suomessa hyvin palkattuun hommaan
▪ haltuuraots viraapelihomma
4 (meremeeste kõnepruugis:) laeva kinnitus- vm tross(merimiesten puheessa:) laivan kiinnitys- tm. köysi–▪ kinnitusots kiinnitysköysi
▪ otsad päästeti lahti ja teekond Suessi kanali poole võis alata köydet irrotettiin ja matka Suezin kanavalle saattoi alkaa
▪ laev andis otsad (lahti) (asus teele) laiva lähti matkaan
5 otsmik, laupotsa▪ laksas endale peoga vastu otsa läimäytti itseään kämmenellä otsaan
paarikeM
‹
s›,
paarikene(mõnikord irooniliselt, osutades suhte kerglusele:) armastajapaarrakastavaisesta parista usein ironisesti ja suhteen keveyteen viitaten–▪ äsja kokku kolinud paarike on jõudnud juba riidu minna vasta yhteen muuttaneet rakastavaiset ovat jo ehtineet riitaantua
palga|kõnelusedM
plpalgatõusu üle peetavad läbirääkimisedpalkka|neuvottelu usein mon.,
tulo|neuvottelu usein mon.▪ haiglate liidu ja valitsuse palgakõnelused on jõudnud ummikusse sairaaloiden liiton ja hallituksen palkkaneuvottelut ovat joutuneet umpikujaan
pealeM
‹
postp› [
mille], ‹
adv›, ‹
prep› [
mille,
mida]
1 millestki või kellestki ülespoole, kõrgemale, millegi pealispinnalepäälle,
ylle,
-lle▪ ema pani potile kaane peale äiti pani kattilalle kannen
▪ määrisin võid leiva peale levitin voita leivälle
▪ ehitas majale teise korruse peale rakensi taloon toisen kerroksen
▪ kirjuta vihikule nimi peale kirjoita nimesi vihkoon / kirjoita nimesi vihkon kanteen
▪ selles peatuses ei tulnud kedagi peale siltä pysäkiltä ei tullut ketään kyytiin
■
katteks, varjamapäälle,
ylle▪ pani lapsele teki peale pani lapselle peiton päälle
■
(kehaasendist kõneldes:) nõnda et põhisõnaga märgitud kehaosa jääb alla(vartalon asennosta:) niin että mainittu kehonosa jää alle-lle(en▪ keeras end selja peale kääntyi selälleen
▪ komistas, ent jäi ometi jalge peale kompastui, mutta pysyi kuitenkin jaloillaan
■
võitjaks, valitsemavoitolle▪ vaidluses jäi minu arvamus peale väittelyssä minun mielipiteeni jäi voitolle
▪ poiste omavahelises jõukatsumises jäi Oskar enamasti peale poikienvälisessä voimainkoettelussa Oskar oli enimmäkseen voitolla
2 osutab suunale või kohale, kuhu keegi läheb-lle▪ poisid läksid paadiga järve peale pojat lähtivät veneellä järvelle
▪ ta kiirustas rongi peale hän kiirehti junalle
▪ ema tuli ukse peale (ukselävele) äiti tuli ovelle
▪ õhtul läksime niisama linna peale illalla lähdimme muuten vain kaupungille
■
teatud kaugusele, teatud vahemaa tahatietylle etäisyydelle, tietyn matkan päähän–▪ oli nii pime, et paari sammu peale polnud midagi näha oli niin pimeää, että parin askeleen päähän ei näkynyt mitään
▪ ta tuli meile poole tee peale vastu hän tuli meitä vastaan puolitiehen
■
suunas, poolejonkin suuntaan–▪ üks tee läheb Valga, teine Pärnu peale yksi tie menee Valgan, toinen Pärnun suuntaan
■
osutab ametile, tööle, tegevusele, seisundile või olukorraleviittaamassa ammattiin, työhön, toimintaan tai tilanteeseen–▪ ta sai tähtsa koha peale hän sai tärkeän paikan
▪ ta on töökusega kindla järje peale jõudnud hän on työteliäisyydellään päässyt hyvään tilanteeseen / hän on työteliäisyydellään päässyt hyvään taloudelliseen tilanteeseen
▪ läks poole jutu pealt inglise keele peale üle vaihtoi kielen kesken kaiken englantiin
▪ uni kippus kangesti peale alkoi väsyttää kovasti / alkoi unettaa kovasti
▪ nii jube, et ajab hirmu peale niin kamalaa, että alkaa pelottaa
3 osutab objektile, kuhu on suunatud mingi tegevus või mõjuviittaamassa objektiin, johon jokin toiminta tai vaikutus on suunnattu–▪ Ära karju mu peale! Älä huuda minulle!
▪ me ei saa otsimise peale rohkem aega raisata emme voi hukata enempää aikaa etsimiseen
▪ sinu peale lootsin ma kõige rohkem sinuun luotin kaikkein eniten
▪ riik pani elanikele suured maksud peale valtio sääti asukkaille suuret verot
▪ sügisene päike ei hakka enam peale syysaurinko ei enää rusketa
▪ käis oma soovidega peale nagu uni piinasi toiveillaan peräänantamattomasti
■
osutab objektile, mida või keda märgatakse ootamatult, poolkogemataviittaamassa objektiin, johon tai johonkuhun törmätään odottamatta–▪ sattusin raamatukogus huvitava ajakirja peale törmäsin kirjastossa mielenkiintoiseen aikakauslehteen
▪ jahimehed juhtusid karukoopale peale metsästäjät törmäsivät karhunpesään
■
(kulutamise või kulumise kohta)kuluttamisesta tai kulumisesta–▪ toidu peale läheb nende peres palju raha ruokaan heidän perheessään kuluu paljon rahaa
▪ seda laadi töö peale kulub kolm päeva sellaiseen työhön menee kolme päivää
■
osutab hulgale või üksusele, kelle või mille kohta midagi tulebkohti,
kohden▪ saate viiskümmend krooni nina peale saatte viisikymmentä kruunua henkeä kohti; saatte viisikymmentä kruunua jokainen; saatte viisikymmentä kruunua per nenä ark.
▪ jõime kahe peale ära pudeli veini joimme kahdestaan pullollisen viiniä
▪ Kui suur on auto kütusekulu 100 km peale? Kuinka paljon auto kuluttaa 100 kilometrillä?
■
mingil alal või millegi suhtes hakkamas, valmisjollain alalla tai jossakin pärjäämisestä–▪ ta on iga töö peale meister hän on joka työssä mestari
▪ poisil on muusika peale andi pojalla on lahjoja siihen musiikkiin
▪ Teisi tüssata - selle peale on ta mees! Toisia huijaamaan hän on kyllä kova!
4 osutab sellele, millest ajendatuna või mille pärast midagi toimubviittaamassa siihen, minkä vuoksi jotakin tapahtuu–▪ ärkasin mingi krõbina peale heräsin johonkin rapinaan
▪ uks avati mitmekordse koputamise peale ovi avattiin, kun oli koputettu monta kertaa
▪ nagu käskluse peale pöörasid kõik ümber kaikki kääntyivät kuin käskystä
▪ tema sõnade peale hakkasid kõik naerma kaikki alkoivat nauraa hänen sanoilleen
5 osutab, millele tuginedes või mis tingimustel midagi tehakse;
kinnituseksviittaamassa siihen, mihin tukeutuen tai millä ehdoilla jotakin tehdään;
vakuutukseksi–▪ merele mindi hea usu peale merelle mentiin vain luottavaisina / merelle mentiin vain hyvään onneen luottaen
▪ kogu äriajamine toimus ausõna peale kaikki kaupanteko perustui vain luottamukseen
▪ mul ei ole aega, mul on kella peale minek minulla ei ole aikaa, minun pitää lähteä tiettyyn aikaan / minulla ei ole aikaa, minulla on tiukka aikataulu
▪ mängivad raha peale kaarte pelaavat korttia rahasta
▪ Küll poiss hakkama saab – minu käsi selle peale! Kyllä poika pärjää – minä vakuutan!
6 osutab millegi hõlmavusele või lõpetatuseleviittaamassa jonkin kattavuuteen tai siihen, että jokin on lopetettu–▪ tegime kogu saarele ringi peale kiersimme koko saaren
7 välja arvatudpaitsi▪ kõik peale isa olid kodus kaikki paitsi isä olivat kotona
8 kellelegi või millelegi lisaks, juurdelisäksi,
ohella▪ peale raamatute hävis tules ka väärtuslikke käsikirju kirjojen lisäksi tulipalossa tuhoutui myös arvokkaita käsikirjoituksia
▪ sellist filmi ei vaataks ma ka siis, kui peale makstaks sellaista elokuvaa en katsoisi vaikka maksettaisiin
▪ laps sööb putru ja joob piima peale lapsi syö puuroa ja juo maitoa päälle; lapsi syö puuroa ja juo lisäksi maitoa
9 (nõustudes:) pealegiilmaisemassa myöntymistä–▪ las olla peale, mis sest enam rääkida antaa olla, mitä siitä enää puhumaan
■
muudkui, alalõpmatavain, lakkaamatta–▪ ajas aga peale oma joru jatkoi kuitenkin vain höpinäänsä / höpisi kuitenkin lakkaamatta
pensioni|igaM
vanaduspensioni võimaldav vanuseläke|ikä▪ ta on jõudnud pensioniikka hän on tullut eläkeikään
polnuvatei olevat olnudei kuulemma ollut▪ 2005. a suveks polnuvat ta enam elus kesällä 2005 hän ei kuuleman mukaan enää ollut elossa
▪ maavanem polnuvat veel kohale jõudnud maaherra ei kuulemma ollut vielä saapunut paikalle
professionaalM
‹
s›
mingil alal kutseliselt tegev, elukutseline isik;
oma ala meister Vastand amatöör Võrdle elu|kutselineammattilainenhuippu kuv.▪ te võite lasta oma aia kujundada professionaalil või olla ise arhitektiks voitte antaa ammattilaisen suunnitella puutarhanne tai toimia itse suunnittelijana
▪ tippu jõudnud eestlaste hulgas on palju oma ala professionaale - arste, õpetajaid, poliitikuid erinomaisesti menestyneiden virolaisten joukossa on paljon alansa huippuja – lääkäreitä, opettajia ja poliitikkoja / huipulle päässeiden virolaisten joukossa on paljon oman alansa mestareita – lääkäreitä, opettajia ja poliitikkoja
puitumaM
(taime osade, nt varre kohta:) kõvaks ja jäigaks või mahlatuks, puiseks muutuma(
kasvin osista, esim. varresta:)
puutua▪ viinapuuvõrsed on jõudnud piisavalt puituda viiniköynnöksen versot ovat ehtineet kylliksi puutua
▪ kuivad ja kuumad ilmad panevad rabarberi varred puituma kuivat ja kuumat säät tekevät raparperinvarret puumaisiksi
■
piltl (inimesega seoses:) tuimaks, tundetuks või paindlikkust kaotades jäigaks muutumapuutua,
turtua,
kuoleutua
seeM
‹
pron›
1 ‹
substantiivselt ja adjektiivselt›
(otsesel viitamisel ümbritsevale reaalsusele) osutab lähedal asuvale või muidu tähelepanu objektiks olevale isikule, loomale, esemele või olukorralese,
tuo,
tämäne mon.,
nuo mon.,
nämä mon.▪ Kes see on? Kuka tuo on?
▪ see on minu sõber se on minun ystäväni
▪ Mida see peaks tähendama? Mitä tämä tarkoittaa?
▪ see tüüp tundub kahtlane tuo tyyppi tuntuu epäilyttävältä
▪ Missugust õuna tahad? – Seda. Minkä omenan haluat? – Tämän.; Minkä omenan haluat? – Tuon.
▪ nendest kingadest küll enam asja ei saa näitä kenkiä ei kyllä saa enää korjattua
■
(hüüatustes)(
huudahduksissa)
tämä,
se▪ Oh seda õnne ja rõõmu! Voi tätä onnea ja iloa!; Voi sitä onnea ja iloa!
2 ‹
adjektiivselt›
viitab parajasti kulgevale ajale, hetkel esinevale olukorrale jmstämä▪ poiss läheb sel aastal esimesse klassi poika menee tänä vuonna ensimmäiselle luokalle
▪ tema töö oli seks korraks tehtud hänen työnsä oli täksi kerraksi tehty
3 ‹
substantiivselt ja adjektiivselt›
viitab tekstis mainitud esemele, inimesele, nähtusele, tegevusele, olukorrale või varem öelduleviittaamassa johonkin edellä mainittuun sanaan tai asiaanse▪ ma otsin Reinu juba tükk aega, aga see mees on kuhugi kadunud olen etsinyt Reiniä jo jonkin aikaa, mutta se mies on kadonnut jonnekin
▪ tubade vahel on uks, ja see uks ei käi lukku huoneiden välissä on ovi, eikä sitä voi lukita
▪ ta ei jõudnud õigeks ajaks ja see ärritas teda väga hän ei ollut ajoissa ja se ärsytti häntä kovasti
▪ tulge nädala pärast, ehk selle aja peale selgub midagi tulkaa viikon päästä, ehkä siihen mennessä selviää jotakin
■
viitab täpsustavale kõrvallauseleviittaamassa tavallisesti jäljessä seuraavaan sivulauseeseen tai sivulauseen määrittämään sanaansene mon.▪ pall oligi see, mida ma saada tahtsin pallo olikin se, mitä halusin saada
▪ ta käis nähtavasti sel ajal, kui ma poes olin hän kävi näköjään sillä aikaa, kun olin kaupassa
▪ kes varem tulid, neile ma juba rääkisin niille, jotka tulivat aikaisemmin, kerroinkin jo
■ ‹
koos adjektiivi või adverbi komparatiiviga, koos sõnaga mida›
esineb kaudse võrdluse kaudu hinnangut andvates ühendeis mida .. seda või seda .. mida‹
adjektiivin tai adverbin komparatiivin yhteydessä, korrelaattina mida›
se▪ mida varem, seda parem mitä pikemmin, sen parempi / mitä pikemmin, sitä parempi
▪ mida enam ma kiusatusega võitlesin, seda enam see kasvas mitä enemmän kamppailin kiusausta vastaan, sitä suuremmaksi se kasvoi
■
esineb nõustuvates, möönvates ütlustes(
myöntyvissä, myöntävissä ilmauksissa)
se▪ Kõvasti tuleb tööd teha. – Selge see. Töitä on tehtävä kovasti. – Selvähän se.
▪ Aega on vähe jäänud. – Seda küll. Aikaa on enää vähän. – Niin on.
4 viitab umbmääraselt kellegi või millegi korduvat esinemist(
toistettuna viittaamassa johonkin tai johonkuhun, jota ei haluta sanoa täsmällisesti)
se▪ pandi kirja, et see ja see on temalt nii ja nii palju laenanud merkittiin muistiin, että se ja se on lainannut häneltä niin ja niin paljon
▪ see ja see asi veel vaja korda ajada se ja se asia täytyy vielä hoitaa
■
koos asesõnaga teine mitmesugustes väljenditesyksi▪ eks aja jooksul oli selles peres seda ja teist juhtunud olihan siinä perheessä sattunut aikojen kuluessa yhtä ja toista
▪ mitmed kutsutuist jäid sellel või teisel põhjusel tulemata monet kutsutuista jättivät tulematta syystä tai toisesta
■
(mittemeenuva või mitte päriselt sobiva sõna asemel)(
korvaamassa sanaa, joka ei tule mieleen tai joka ei aivan sovi)
se▪ kas sa uut filmi oled näinud, noh seda..., mitte ei tule nimi meelde oletko nähnyt uuden elokuvan, no sen... ei tule millään nimi mieleen
■
vihjab millelegi sugueluga seotule(
viittaamassa seksiin)
se▪ ei tea, kas Ants on oma tüdrukuga ka juba seda (asja) teinud onkohan Ants jo tehnyt sitä tyttöystävänsä kanssa
5 kõnek mõnda teist sõna rõhutada aitav sõna, vahel ka lihtsalt täitesõna.(
vahvistamassa edellä olevaa sanaa;
täytesanana)
se▪ Kes see tuli? Kukas se tuli?
▪ Kellel see aega kaks korda käia! Kenellä sitä on aikaa käydä kaksi kertaa!
suud avamakõnelema hakkama, midagi (välja) ütlemaalkaa puhua, sanoa jotakinavata suu(nsa,
avata sanainen arkku(nsa kuv.,
usein leik.▪ vaevalt oli ta jõudnud istet võtta, kui ta oma suu avas hän oli tuskin ehtinyt istua, kun jo avasi suunsa
sügavaleM
‹
adv›
⇒
Samas sarjas sügaval1 ümbruse üldisest pinnast tunduvalt allpoole Vastand madalalsyvälle,
syvään▪ kassi teravad küüned lõikusid sügavale kätte kissan terävät kynnet upposivat syvälle käteen
▪ tõmbas mütsi sügavale pähe veti pipon syvälle päähän
■
eesmisest pinnast või äärest kõvasti sisse- või tagapoolesyvälle,
syvään▪ tõmbas suitsu sügavale kopsu veti savua syvälle keuhkoihin
■
(olemusse, sisemaailmasse)syvälle▪ ta oli sügavale endasse tõmbunud hän oli vetäytynyt syvälle kuoreensa
2 oma ulatuses või arengus millegi keskmessesyvälle,
syvään▪ oleme juba sügavale lahesoppi sisse jõudnud olemme jo päässeet syvälle lahdenpohjukkaan
▪ minu lapsepõlv jäi sügavale nõukaaega elin lapsuuteni neuvostoaikana
▪ sügavale juurdunud tavad syvään juurtuneet tavat
tupikM
‹
s›
tee või tänav, mille teises otsas puudub väljapääs, umbtee või umbtänav;
läbipääsu puudumineumpi|kuja▪ vana tee mõlemad suunad lõpevad tupikuga vanhan tien kummassakin päässä on umpikuja
▪ vasakut kätt oli tupik, paremal uks vasemmalla oli umpikuja, oikealla ovi
■
(väljapääsuta olukorra, ummikusoleku, kimbatuse kohta)umpi|kuja kuv.,
umpi|perä kuv.▪ juurdlus on jõudnud tupikusse tutkimus on joutunut umpikujaan
täis|igaM
vanus, kus põhilised kasvuprotsessid on lõppenud;
(inimese puhul ka:) iga, kus isikut peetakse võimeliseks endale oma tegudest täielikult aru andma ja neid juhtimaaikuis|ikätäysi-ikäisyys▪ lapsed on täisikka jõudnud lapset ovat varttuneet täysi-ikäisiksi
ukse|läviM
uksepakk või selle mõtteline koht ukseavaskynnys▪ seisin ukselävel ja vahetasin möödujaga paar sõna seisoin kynnyksellä ja vaihdoin muutaman sanan ohikulkijan kanssa
■
(märgib, et miski on kohe juhtumas, algamas, ähvardamas)(
sanonnoissa, jotka ilmaisevat, että jokin tapahtuu, alkaa tai uhkaa pian)
ovi kuv.,
kynnys kuv.,
parras kuv.▪ kriis on meiegi ukselävele jõudnud kriisi on jo meidänkin ovellamme
vaevuM
‹
adv›
1 peaaegu et mitte, väga vähe või läbi häda, vaevagamiten|kuten,
nipin napin,
tuskin,
hädin tuskin,
vaivoin▪ haav on vaevu märgatav haava oli vaivoin huomattavissa
▪ suutsin ennast vaevu vaos hoida pystyin vaivoin hillitsemään itseni
2 (ajaliselt:) just alles, napilt(
aikaan liittyvästi:)
vaivoin,
tuskin,
juuri ja juuri,
nipin napin▪ olin vaevu koju jõudnud, kui ema helistas olin juuri ja juuri ehtinyt kotiin, kun äiti soitti
valdamaM
1 mingeid oskusi, teadmisi omama, millegagi (ladusalt) toime tulemaosata,
taitaa,
hallita▪ ei ole mõtet kirjutada teemal, mida ei valda ei kannata kirjoittaa aiheesta, jota ei hallitse
▪ ta valdab prantsuse ja vanakreeka keelt hän osaa ranskaa ja muinaiskreikkaa
2 (tundeseisundi kohta:) täielikult oma võimusesse võtma(
voimakkaasta tunnekokemuksesta)
vallata,
ottaa valtaa(nsa,
ottaa valtoihi(nsa,
tempaista mukaa(nsa▪ mind valdas hirm minut valtasi pelko
▪ kummaline tunne valdas meeli kummallinen tunne valtasi mielet
■
midagi kontrolli all hoidma, enda käes pidamahallita▪ valdasime palli, aga ei jõudnud sihile hallitsimme palloa, mutta emme päässeet päämääräämme
versta|postM
(olulise, ka murrangulise sündmuse kohta)merkki|paalu kuv.,
virstan|pylväs kuv.▪ uurimine on jõudnud järgmise verstapostini tutkimuksessa on päästy seuraavaan merkkipaaluun
ära kandma1 karistust lõpuni kandma, vangistusaega lõpuni istumasuorittaa rangaistuskärsiä▪ kohus karistas kurjategijat kaheaastase vangistusega, millest on eelvangistuses ära kantud 24 päeva oikeus tuomitsi rikoksen tekijän kahdeksi vuodeksi vankeuteen, josta on tutkintavankeudessa kärsitty jo 24 päivää
2 minema toimetama, ära viimaviedä▪ veevool võib hakata lahtist liiva madalikult ära kandma veden virtaus voi alkaa viedä irtohiekkaa matalikolta
3 riietuseset või jalanõusid tarvitamiskõlbmatuks kulutamakuluttaa loppuun,
kuluttaa puhki▪ olen lühikese ajaga jõudnud juba kaks paari talvesaapaid ära kanda olen lyhyessä ajassa ehtinyt kuluttaa puhki jo kahdet talvikengät
ütlemaM
1 midagi suuliselt väljendamasanoa,
lausua,
mainita▪ Ütle oma nimi! Sano nimesi!
▪ Oleks ta siis ühegi lohutava sõna öelnud Jos hän olisi sanonut yhdenkin lohduttavan sanan!
▪ hästi öeldud! hyvin sanottu
▪ temal on iga asja kohta ütlemist hänellä on sanomista joka ikisestä asiasta
■
kirjapanduna väljendama, millelegi osutamakertoa,
sanoa▪ vaatame, mis põhikiri selle kohta ütleb katsotaan, mitä ohjesääntö siitä sanoo
▪ silt ütles, et oleme jõudnud Mehikoormasse kyltissä luki, että olimme tulleet Mehikoormaan
▪ roheline tuli ütleb, et võib minna vihreä valo kertoo, että voi mennä
▪ sõnadest rohkem ütleb ta pilk hänen katseensa kertoo enemmän kuin sanat
▪ me ei saanudki aru, mida selle filmiga öelda taheti en käsittänytkään, mitä tällä filmillä haluttiin sanoa
■
(tajumise, tunnetuse kohta)sanoa▪ vaist ütles mulle, et nüüd tuleb minna vaistoni sanoi, että nyt on mentävä
▪ tee, nagu süda ütleb tee niin kuin sydämesi sanoo
2 mingit kõnelemises seisnevat tegevust, toimingut sooritamapitää puhetta,
saarnata,
lausua▪ pastor ütles kantslis jutlust pappi piti saarnan saarnatuolista
▪ võidupühal peeti pidusid ja öeldi kõnesid voitonpyhänä juhlittin ja pidettiin puheita
3 esineb suhtumist kajastavates väljendustesilmaista mielipiteenään, käsityksenään, vakaumuksenaan tms.sanoa,
puhua▪ tõtt öelda olen pettunud totta puhuen olen pettynyt
▪ raske öelda vaikea sanoa
4 esineb rõhulisena mitmesugustes hüüatustes jm arvamusavaldustespainokkaissa huudahduksissa ja muissa mielipiteenilmauksissasanoa▪ Ära sa ütle! Sano muuta! / Älä muuta sano!
▪ No ütle nüüd! Jopa nyt jotakin!
5 ütleme ‹
rõhutus asendis adverbilaadselt›
märgib oletust, näitena välja pakutud võimalustsanokaamme,
sanotaan▪ õige vastus on, ütleme, B oikea vastaus on, sanotaan vaikka B
▪ kohtume pärast lõunat, ütleme, kell kaks tavataan iltapäivällä, sanotaan kello kaksi