?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit
ikeM
‹
s›
1 rõhuv, orjastav võim või valitsus;
orjus või üldse rasked kohustusedies kuv.,
orjuus▪ maa vabanes võõra ikke alt maa vapautui vieraasta ikeestä
▪ mongoli-tatari ike mongolien ja tataarien ies
2 härgade rakkesse panemiseks kasutatav veopuuies▪ kõrget puukoormat vedasid kaks ikkes härga korkeaa puukuormaa veti kaksi iestettyä härkää
isaneM
‹
adj,
s›
‹
adj›
(loomade kohta:) seemnerakke tootvasse sugupoolde kuuluv Võrdle emaneuros|puolinen,
koiras|puolinen▪ isane kass kolli / kollikissa / poikakissa / uroskissa
■ ‹
s›
isasloom või isaslind(
eläimistä)
koiras,
uros {
varsinkin suurista nisäkkäistä}
■ ‹
s›
(seksistlikult mehe kohta)(
miehestä)
uros▪ ma ei tahtnud jätta muljet, nagu ma oleks kõige tavalisem isane, kes arvab, et tema makstud joogid annavad hiljem õiguse seda naist käperdada en halunnut jättää sellaista vaikutelmaa, että olisin tavallinen uros, joka katsoo voivansa pari juomaa tarjottuaan käpälöidä tuota naista
issake ‹
interj›
väljendab ja rõhutab imestust, vaimustust, üllatust, ehmatust, hädaldust vmsjestas ark.,
jessus ark.▪ Issake, nii kõrged kingad panid jalga! Jestas, miten korkeakorkoiset kengät panit jalkaan!
ivaM
‹
s›
1 peamine mõte, põhiküsimus, tark nõuanne vmsydinajatus, peruskysymys, viisas neuvo tms.pointti ark.,
tolkku ark.▪ igas muinasjutus on ka oma õpetlik iva peidus joka sadussa on myös opetus
▪ vähesed ivad on uputatud ohtrasse sõnavahtu harvat ydinajatukset hukkuvat mahtipontiseen ja sisällöttömään sanatulvaan; harvat pointit hukkuvat suurisanaiseen ja sisällöttömään sanatulvaan
▪ Gunn, su jutus on iva Gunn, puheessasi on järkeä; Gunn, puheessasi on tolkkua
■
(toidu kohta)(
ruoasta)
muru ark.,
usein leik.▪ ta pole pärast hommikusööki ivagi hamba alla saanud hän ei ole aamiaisen jälkeen syönyt muruakaan
2 (teravilja) seeme, (vilja)terajyvä▪ kana nokkis põllult ivasid kana nokki pellolta jyviä
kivikeM
‹
s›,
kivikene ‹
s›
väike kivipieni kivi–▪ ka üks kivike võib vallandada laviini yksi pieni kivikin voi laukaista vyöryn
lakeM
‹
s›
vilets, maitsetu, lahja jook või selline vedel toitlitku,
luiru▪ veinilake viininlitku
■
(varasemal ajal koertele antud vedela söögi kohta)koirille entisinä aikoina annetusta vetelästä muonasta–
osakeM
‹
s›
üks (väike) osa millestkiosanen,
pieni osa▪ murdeluule on osake meie kultuurist murrerunous on pieni osa kulttuuriammme
■
füüs aine ja kiirguse vähim osahiukkanen,
alkeis|hiukkanen▪ väikesed osakesed, neutriinod alkeishiukkaset, neutriinot
▪ Higgsi osake Higgsin hiukkanen
vahe1 ‹
s›
1 erinevus millegi või kellegi vahelero,
eroavuus,
erilaisuus▪ autol ja autol vahe! autolla ja autolla on eroa
▪ seisuste vahed pole kuhugi kadunud säätyerot eivät ole kadonneet minnekään
▪ tasemevahe tasoero
2 kaugus objektide vahelvälimatka,
väli▪ vahe eesminejaga vähenes välimatka edellä kulkijaan väheni
▪ Hoia vahet! Säilytä välimatka!
▪ pulgavahe (nt redelil) puolaväli {tikkaissa}
■
ruum või ala millegi vahelväli,
välitila,
välys▪ puuriida ja aia vahel on kitsas vahe puupinon ja aidan välillä on kapea väli
▪ peenarde vahed on rohtunud penkkien välit ovat ruohottuneet
■
eraldatud lahter vms milleskiväli▪ raamaturiiuli ülemistes vahedes on veel ruumi kirjahyllyn ylemmissä hyllyväleissä on vielä tilaa
■
vahet ‹
kaassõnaliselt›
(korduva liikumise kohta kuskilt kuhugi)väliä▪ see tramm sõidab Tondi ja Kadrioru vahet tämä raitiovaunu liikennöi Tondin ja Kadriorgin väliä
3 katkestus mingis tegevuses või olekustauko▪ enam ei jaksa, tuleb vahet pidada ei jaksa enää, täytyy pitää tauko
▪ kümmekond minutit oli kassa ees trügimist, alles siis tuli vahe noin kymmenen minuutin ajan oli kassan edessä tungosta, vasta sitten tuli tauko
■
sündmustevaheline perioodväli|aika▪ nad haigestusid kolmepäevase vahega he sairastuivat kolmen päivän väliajoin
4 (ütlustes, mis väljendavad ükskõikset suhtumist, millegi tähtsusetust)ero▪ kas näen vaeva või mitte, vahet pole näenkö vaivaa vai en, ei mitään eroa
▪ Mis vahet seal on? Mitä eroa siinä on?
5 lahutamistehte tulemuserotus
vahe2 ‹
adj›
1 (lõiketera, lõikevahendi kohta:) õhukese servagaterävä▪ vahe nuga terävä veitsi
2 (vaimuomaduste iseloomustamisel:) terane, nutikas;
salvavterävä▪ vaheda mõistusega tüdruk teräväjärkinen tyttö
▪ vaheda sulega kirjutatud lugu terävällä kynällä kirjoitettu juttu
vaieM
‹
s›
teatud haldusakti või toimingu vaidlustamine, kaebus haldusorganilemoite oik.,
moite|kanne oik.▪ trahviotsuse vaie sakkotuomion moite
vaksM
‹
s›
(rahvapärane pikkusmõõt:) väljasirutatud pöidla ja esimese või keskmise sõrme vahekaugus Võrdle kämmal,
nukk2vaaksa
valeM
‹
s,
adj›
1 ‹
s›
sihilikult esitatav tõele mittevastav väide;
miski ebaõigevalhe,
vääryys▪ süütud valed viattomat valheet / valkoiset valheet
▪ oled elanud vales olet elänyt vääryydessä
▪ valel on lühikesed jalad valheella on lyhyet jäljet (sananl.)
2 ‹
adj›
tõele mitte vastav;
midagi ebaõigesti osutav, väljendav jne Vastand õige (
1. täh)
väärä,
virheellinen,
perätön,
erheellinen,
paikkansa|pitämätön▪ lootus, et hinnad langevad, on vale toive, että hinnat laskisivat, on perätön
▪ su kell on vale kellosi on väärässä
■ ‹
adj›
mitte selline, mis on teatavas olukorras vajalik või õige Vastand õige (
1. täh)
väärä▪ Ära mine vales kohas üle tee! Älä mene tien yli väärästä paikasta!
▪ operatsioonil kasutati vale narkoosimeetodit leikkauksessa käytettiin väärää nukutusmenetelmää
vare1 ‹
s›
1 varemed pl põlenud, purunenud, lagunenud ehitise jäänusedrauniot mon.▪ Pirita kloostri varemed Piritan luostarin rauniot
▪ terve linn on varemeis koko kaupunki oli raunioina
2 kurnatud, armetus seisundis inimeneihmis|raunio kuv.,
raunio▪ paari aastaga on tast saanud vilets vare muutamassa vuodessa hänestä on tullut surkea ihmisraunio
vare2 ‹
s›
(kividest) kuhjatis, (kivi)hunnikkiviröykkiö,
vare vars. kansat. {
hautaraunio, hiidenkiuas}
▪ põllult korjati kive ja laoti varedesse pellolta kerättiin kiviä ja kasattiin röykkiöihin