Eesti-soome sõnaraamat

Käyttäjälle/Kasutajale

Päring:

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit

ike
M
s
1 rõhuv, orjastav võim või valitsus; orjus või üldse rasked kohustused
ies kuv., orjuus
maa vabanes võõra ikke alt maa vapautui vieraasta ikeestä
mongoli-tatari ike mongolien ja tataarien ies
2 härgade rakkesse panemiseks kasutatav veopuu
ies
kõrget puukoormat vedasid kaks ikkes härga korkeaa puukuormaa veti kaksi iestettyä härkää
isane
M
adj, s
adj(loomade kohta:) seemnerakke tootvasse sugupoolde kuuluv
Võrdle emane
uros|puolinen, koiras|puolinen
isane kass kolli / kollikissa / poikakissa / uroskissa
■ ‹sisasloom või isaslind
(eläimistä)
koiras, uros {varsinkin suurista nisäkkäistä}
■ ‹s(seksistlikult mehe kohta)
(miehestä)
uros
ma ei tahtnud jätta muljet, nagu ma oleks kõige tavalisem isane, kes arvab, et tema makstud joogid annavad hiljem õiguse seda naist käperdada en halunnut jättää sellaista vaikutelmaa, että olisin tavallinen uros, joka katsoo voivansa pari juomaa tarjottuaan käpälöidä tuota naista
issakeinterj
väljendab ja rõhutab imestust, vaimustust, üllatust, ehmatust, hädaldust vms
jestas ark., jessus ark.
Issake, nii kõrged kingad panid jalga! Jestas, miten korkeakorkoiset kengät panit jalkaan!
iva
M
s
1 peamine mõte, põhiküsimus, tark nõuanne vms
ydinajatus, peruskysymys, viisas neuvo tms.
pointti ark., tolkku ark.
igas muinasjutus on ka oma õpetlik iva peidus joka sadussa on myös opetus
vähesed ivad on uputatud ohtrasse sõnavahtu harvat ydinajatukset hukkuvat mahtipontiseen ja sisällöttömään sanatulvaan; harvat pointit hukkuvat suurisanaiseen ja sisällöttömään sanatulvaan
Gunn, su jutus on iva Gunn, puheessasi on järkeä; Gunn, puheessasi on tolkkua
(toidu kohta)
(ruoasta)
muru ark., usein leik.
ta pole pärast hommikusööki ivagi hamba alla saanud hän ei ole aamiaisen jälkeen syönyt muruakaan
2 (teravilja) seeme, (vilja)tera
jyvä
kana nokkis põllult ivasid kana nokki pellolta jyviä
kivike
M
s›, kivikenes
väike kivi
pieni kivi
ka üks kivike võib vallandada laviini yksi pieni kivikin voi laukaista vyöryn
lake
M
s
vilets, maitsetu, lahja jook või selline vedel toit
litku, luiru
veinilake viininlitku
(varasemal ajal koertele antud vedela söögi kohta)
koirille entisinä aikoina annetusta vetelästä muonasta
osake
M
s
üks (väike) osa millestki
osanen, pieni osa
murdeluule on osake meie kultuurist murrerunous on pieni osa kulttuuriammme
füüs aine ja kiirguse vähim osa
hiukkanen, alkeis|hiukkanen
väikesed osakesed, neutriinod alkeishiukkaset, neutriinot
Higgsi osake Higgsin hiukkanen
vahe1s
1 erinevus millegi või kellegi vahel
ero, eroavuus, erilaisuus
autol ja autol vahe! autolla ja autolla on eroa
seisuste vahed pole kuhugi kadunud säätyerot eivät ole kadonneet minnekään
tasemevahe tasoero
2 kaugus objektide vahel
välimatka, väli
vahe eesminejaga vähenes välimatka edellä kulkijaan väheni
Hoia vahet! Säilytä välimatka!
pulgavahe (nt redelil) puolaväli {tikkaissa}
ruum või ala millegi vahel
väli, välitila, välys
puuriida ja aia vahel on kitsas vahe puupinon ja aidan välillä on kapea väli
peenarde vahed on rohtunud penkkien välit ovat ruohottuneet
eraldatud lahter vms milleski
väli
raamaturiiuli ülemistes vahedes on veel ruumi kirjahyllyn ylemmissä hyllyväleissä on vielä tilaa
vahetkaassõnaliselt(korduva liikumise kohta kuskilt kuhugi)
väliä
see tramm sõidab Tondi ja Kadrioru vahet tämä raitiovaunu liikennöi Tondin ja Kadriorgin väliä
3 katkestus mingis tegevuses või olekus
tauko
enam ei jaksa, tuleb vahet pidada ei jaksa enää, täytyy pitää tauko
kümmekond minutit oli kassa ees trügimist, alles siis tuli vahe noin kymmenen minuutin ajan oli kassan edessä tungosta, vasta sitten tuli tauko
sündmustevaheline periood
väli|aika
nad haigestusid kolmepäevase vahega he sairastuivat kolmen päivän väliajoin
4 (ütlustes, mis väljendavad ükskõikset suhtumist, millegi tähtsusetust)
ero
kas näen vaeva või mitte, vahet pole näenkö vaivaa vai en, ei mitään eroa
Mis vahet seal on? Mitä eroa siinä on?
5 lahutamistehte tulemus
erotus
vahe2adj
1 (lõiketera, lõikevahendi kohta:) õhukese servaga
terävä
vahe nuga terävä veitsi
2 (vaimuomaduste iseloomustamisel:) terane, nutikas; salvav
terävä
vaheda mõistusega tüdruk teräväjärkinen tyttö
vaheda sulega kirjutatud lugu terävällä kynällä kirjoitettu juttu
vaie
M
s
teatud haldusakti või toimingu vaidlustamine, kaebus haldusorganile
moite oik., moite|kanne oik.
trahviotsuse vaie sakkotuomion moite
vaks
M
s
(rahvapärane pikkusmõõt:) väljasirutatud pöidla ja esimese või keskmise sõrme vahekaugus
Võrdle kämmal, nukk2
vaaksa
vale
M
s, adj
1ssihilikult esitatav tõele mittevastav väide; miski ebaõige
valhe, vääryys
süütud valed viattomat valheet / valkoiset valheet
oled elanud vales olet elänyt vääryydessä
valel on lühikesed jalad valheella on lyhyet jäljet (sananl.)
2adjtõele mitte vastav; midagi ebaõigesti osutav, väljendav jne
Vastand õige (1. täh)
väärä, virheellinen, perätön, erheellinen, paikkansa|pitämätön
lootus, et hinnad langevad, on vale toive, että hinnat laskisivat, on perätön
su kell on vale kellosi on väärässä
■ ‹adjmitte selline, mis on teatavas olukorras vajalik või õige
Vastand õige (1. täh)
väärä
Ära mine vales kohas üle tee! Älä mene tien yli väärästä paikasta!
operatsioonil kasutati vale narkoosimeetodit leikkauksessa käytettiin väärää nukutusmenetelmää
vare1s
1 varemed pl põlenud, purunenud, lagunenud ehitise jäänused
rauniot mon.
Pirita kloostri varemed Piritan luostarin rauniot
terve linn on varemeis koko kaupunki oli raunioina
2 kurnatud, armetus seisundis inimene
ihmis|raunio kuv., raunio
paari aastaga on tast saanud vilets vare muutamassa vuodessa hänestä on tullut surkea ihmisraunio
vare2s
(kividest) kuhjatis, (kivi)hunnik
kiviröykkiö, vare vars. kansat. {hautaraunio, hiidenkiuas}
põllult korjati kive ja laoti varedesse pellolta kerättiin kiviä ja kasattiin röykkiöihin

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur