Leitud 1 artikkel
isiksusM
‹
s›
1 inimese individuaalne olemus või laad, mis määrab tema käitumiseihmisen yksilöllinen olemus, joka ohjaa käyttäytymistäpersoonallisuus vars. psyk.▪ mitmed isiksuse omadused on pärilikud monet persoonallisuuden piirteet ovat perinnöllisiä
▪ isiksuse kahestumine persoonallisuuden jakautuminen
2 iseseisev, küps, kordumatu eripäraga inimeneitsenäinen, ainutlaatuinen ihminenyksilö,
persoona▪ ta on kindlasti üks eesti muusikaloo eredamaid isiksusi hän on epäilemättä yksi virolaisen musiikkihistorian erottuvimmista yksilöistä
▪ treener oli tõeline isiksus, kes oli poistele suureks eeskujuks valmentaja oli todellinen persoona, ja hän oli pojille suurena esikuvana