hoogM
‹
s›
1 liikumise kiirus ja energia;
kineetiline energiavauhti,
nopeus,
kyyti▪ lennuk kogus hoogu lentokone keräsi vauhtia
▪ kui hoog rauges, istuti kun vauhti laantui, istuuduttiin
▪ lumi sulab täie hooga lumi sulaa täyttä vauhtia
▪ lennuhoog lentonopeus
■
(spordis:) keha või kehaosade tugev õõtsuv liigutamine või liikuminevauhti urh.▪ Jaana võttis hoogu ning tegi väga hea hüppe Jaana otti vauhdin ja hyppäsi todella hyvin
▪ hoota hüpe vauhditon hyppy
2 mingi tegevuse intensiivsus, tõhusus ja kiirus;
kellegi innustunud ja elevil olekvauhti,
puhtiveto kuv.,
vire,
draivi ark.▪ kuulujutud said hoogu juurde huhut saivat uutta vauhtia
▪ turniir sai oma õige hoo sisse alles eile turnaus pääsi kunnolla vauhtiin vasta eilen
▪ heas hoos olles suudan palju hyvässä vedossa ollessani saan paljon aikaan
▪ külalised sattusid hoogu vieraat innostuivat
▪ Pea hoogu! Tsemppiä! ark.
3 psüühilise või füsioloogilise nähtuse äkiline kiiresti mööduv ilmuminekohtaus,
puuska▪ epileptiline hoog epilepsiakohtaus
▪ iiveldushoog pahoinvointikohtaus
▪ peavaluhoog päänsärkykohtaus
▪ naeruhoog naurukohtaus
▪ jonnihoog uhmakohtaus
▪ armukadedushoog mustasukkaisuuden puuska
▪ tundsin, kuidas kuum hoog minust läbi käis tunsin, kuinka kuuma aalto kulki lävitseni
■
(loodusnähtuste kohta:) äkiline lühiajaline (tugev) puhangkuuro,
puuska,
ryöppy▪ jälle tuli hoog vihma taas tuli sadekuuro
▪ tuul puhus heitlike hoogudena tuuli puhalsi puuskittain