Leitud 1 artikkel
hirmM
‹
s›
1 [
mille ees,
millest]
erutusseisund, mida põhjustab selgesti tajutav oht, suur kartuspelko [
jotakin kohtaan],
kauhu,
kammo,
pelon|tunne▪ mul on hirm minua pelottaa
▪ mind valdas halvav hirm lamaannuttava pelko valtasi minut / lamaannuin kauhusta
▪ kaunitar tundis kohutavat hirmu vananemise ees kaunotar tunsi suunnatonta pelkoa vanhenemista kohtaan
▪ sõjahirm sodan pelko
▪ laps väriseb hirmust lapsi vapisee pelosta
▪ ajasin talle hirmu peale pelästytin hänet
▪ tal pidi hirmust süda seisma jääma hänen sydämensä oli pysähtyä pelosta
■
hirmuks hirmutamiseks[
jonkun]
kauhuksi▪ rahulolematu töötaja lasti teiste hirmuks kohe lahti tyytymätön työntekijä irtisanottiin toisten kauhuksi välittömästi
2 hirmuäratav olend või esepelottava olento tms.kauhu,
kauhistus,
hirmu▪ see koer on meie tänava hirm se koira on katumme kauhu
■
hirmuvalitsus;
nuhtlus, (kehaline) karistushirmu|valta,
terrorikuritus,
rangaistus▪ pätikamp hoidis tervet küla hirmu all roskajoukko piti koko kylää hirmuvallan alla
▪ isa jagas lastele nii hirmu kui armu isä antoi lapsille sekä kuritusta että rakkautta