Leitud 1 artikkel
hiilgusM
‹
s›
1 väline sära, toredus, uhkus või kuulsusloisto,
loistokkuus,
hohto,
hohdokkuuskuuluisuus▪ linna kunagisest hiilgusest on vaid varemed järel kaupungin entisestä loistosta on vain rauniot jäljellä
▪ kuulus lauljatar suri oma hiilguse tipul tunnettu laulajatar kuoli ollessaan kuuluisuutensa huipulla
2 tugev ühtlane helendus, valguskiirgus või särahohde,
hohto,
loiste,
paiste▪ keskpäevase päikese pimestav hiilgus keskipäivän auringon sokaiseva loiste
3 austav tiitel (algselt vürsti ja krahvi kohta), hrl koos asesõnadega teie, tema(alun perin ruhtinaan tai kreivin) kunnioittava puhuttelumuoto, tav. pronominien teie, tema kanssa–▪ just nii, teie hiilgus aivan niin, teidän ruhtinaallinen korkeutenne