Eesti-soome sõnaraamat

Käyttäjälle/Kasutajale

Päring:

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

järele
M
postp› [kelle/mille], ‹adv
1 osutab kellelegi või millelegi järgnemisele; taha
perään, jälkeen, taakse
asusin ritta tema järele menin jonoon hänen peräänsä
koer jooksis autole natuke maad järele koira juoksi vähän auton perässä
(ajalistes seostes)
perässä
minge te ees, ma tulen pärast järele menkää edeltä, tulen myöhemmin perässä
2 osutab soovide, vajaduste jne objektile, huvipakkuvale inimesele või asjaolule
viittaamassa toiveiden, tarpeiden jne. kohteeseen, kiinnostavaan ihmiseen tai asiaintilaan
poisid olid nagu hullud selle tüdruku järele pojat olivat aivan hulluina siihen tyttöön
küsis ema tervise järele kysyi äidin terveydestä
(seoses millegi või kellegi (kätte)saamise, hankimisega)
jonkin tai jonkun hakemisesta
ema saatis poisi poodi leiva järele äiti lähetti pojan kauppaan hakemaan leipää
tulin oma raamatule järele tulin hakemaan kirjaani
(seoses haaramise või võtmisega)
ottamisesta
kobas taskus müntide järele hamuili taskusta kolikoita
(seoses kontrollimise või väljaselgitamisega)
jonkin tarkistamisesta tai selvittämisestä
uuri järele, mis tegelikult juhtus selvitä mitä todella tapahtui
kavatsen järele pärida, miks meile sellest ei räägitud aion kysyä, miksi meille ei puhuttu siitä
3 osutab tasemelt, arengult, saavutustelt kellenigi või millenigi jõudmist või viimist
viittaamassa jonkun tai jonkin tasolle pääsemiseen
poeg on kasvus isale järele võtnud poika on ottanut isänsä kiinni pituudessa
4 osutab elusolendile või olukorrale, kelle või mille eest hoolt kantakse
viittaamassa olentoon tai tilanteeseen, josta huolehditaan
õhtul vaatas laste järele vanaema illalla lapsia vahti isoäiti
kontserdipaiga korra järele valvab turvafirma konserttipaikan järjestystä valvoo vartiointifirma
5 osutab ainele või esemele, mille lõhn on kellegi või millegi küljes
viittaamassa tuoksun aiheuttajaan
metsaalune lõhnas vaigu ja sambla järele metsä tuoksui pihkalta ja sammaleelta
6 tulemuseks, tagajärjeks
tulokseksi
näpistas nii, et sinised plekid jäid järele nipisti niin, että mustelmat vain jäivät
osutab millegi paigast lahtitulekule, nihkumisele, lõdvenemisele vms
viittaamassa jonkin irtoamiseen, löystymiseen tms.
püüti ust lahti murda, kuid lukk ei andnud järele ovi yritettiin murtaa, mutta lukko ei antanut periksi
kõht on nii täis, et tuleb püksirihma järele lasta vatsa on niin täynnä, että pitää löysätä vyötä
järele tulemav
1 [kellele/millele] kedagi või midagi kusagilt ära tooma (või viima) tulema
hakea [joku/jokin]
täna võiks isa mulle lasteaeda järele tulla tänään isä voisi hakea minut päiväkodista
kaotatud asjadele ei tuldudki järele hukattuja tavaroita ei tultukaan hakemaan
2 samale tasemele või samasse seisu jõudma
saavuttaa sama taso tai tilanne
teeni välja austus ja palk tuleb järele ansaitse kunnioitus ja palkka seuraa
ees liikuja järel tulema, talle järgnema
tulla edellä liikkujan perässä
vaatasin üle õla, kas teised ikka tulevad järele katsoin olkani yli, tulevatko toiset perässä
lepitus
M
s
leppimine, tüli lõpetamine või lahkarvamuse lahendamine
sopu, sovinto
lepitust otsima etsiä sopua
ulatasin lepituseks käe ojensin käteni sovinnon merkiksi
(millegi heastamise, lunastuse kohta)
sovitus vars. usk.
ega kirik pole teater, kuhu pärast patustamist pattude lepitust tulla otsima ei kirkko ole mikään teatteri, josta synninteon jälkeen tullaan hakemaan syntien sovitusta
maha jätma
(kuskilt lahkumisega seoses:) midagi või kedagi mitte kaasa võtma
jättää
põgenejad pidid kodud maha jätma pakenijat joutuivat jättämään kotinsa
vigastatud kaaslane jäeti maha ja mindi abi järele loukkaantunut kumppani jätettiin paikalleen ja lähdettiin hakemaan apua
midagi tegemast loobuma
luopua tekemästä jotakin
lopettaa
jätsin suitsetamise maha kolm aastat tagasi lopetin polttamisen kolmen vuotta sitten
kõrgest east hoolimata pole ta mägironimist maha jätnud korkeasta iästä huolimatta hän ei ole lopettanut vuorikiipeilyä
kedagi hülgama, nt paarisuhtest välja astuma, kellegi eest hoolitsemast lakkama
jättää, hylätä
ta jättis oma naise maha hän jätti vaimonsa
(psüühikaga seonduvalt millestki vabanemise või ilmajäämise kohta)
(henkisiin toimintoihin liittyvästi:) jostakin vapautumisesta, jotakin ilman jäämisestä
lootus pole mind kunagi maha jätnud en ole koskaan menettänyt toivoani
minema
M
1 (eemaldudes) liikuma (käima, sõitma vms); midagi tegema suunduma
mennä, kulkea, lähteä
Kas lähme jalgsi või autoga? Menemmekö jalkaisin vai autolla?
Mis kell sa tavaliselt magama lähed? Mihin aikaan menet yleensä nukkumaan?
Matilda läks ees, Mattias tema järel Matilda meni edellä, Mattias hänen perässään / Matilda kulki edellä, Mattias hänen perässään
poisid läksid kinno pojat menivät elokuviin / pojat lähtivät elokuviin
vaatasime kaldal, kuidas laev läheb katsoimme rannalla, kuinka laiva lähtee
■ ‹sariühendis, koos samas vormis järgneva verbiga(lisab ütlusele otsustavust, tugevdab palvet, käsku)
mennä
lähen vaatan veel sinna kasti menen vielä katsomaan siitä laatikosta
Mine too mulle juua! Mene hakemaan minulle juotavaa!
■ ‹käskivas kõneviisis, väljendites(tõrjuvalt)
imperatiivimuodossa, sanonnoissa› (torjuvasti)
mennä, painua
Mine metsa oma jutuga! Mene metsään puheinesi!
Mine kassi saba alla! Painu sinne missä pippuri kasvaa!
läks! (käsklusena mingi liikumise või tegevuse alustamiseks)
nyt!, hep!
Tähelepanu! Valmis olla! Läks! Paikoillanne! Valmiina! Nyt! / Paikoillanne! Valmiina! Hep!
kuskil paiknema, seal liikumist või sealt läbipääsu võimaldama
mennä, kulkea, johtaa
tee läheb läbi metsa tie menee metsän läpi / tie kulkee metsän läpi
esikust läheb üks uks kööki, teine tuppa eteisestä menee yksi ovi keittiöön, toinen olohuoneeseen / eteisestä johtaa yksi ovi keittiöön, toinen olohuoneeseen
(suunatud või juhuslike liigutuste või liikumise kohta)
mennä
käsi läks taskusse käsi meni taskuun
pilved tulevad ja lähevad pilvet tulevat ja menevät
päike läheb pilve taha aurinko menee pilveen
pall läks korvi pallo meni koriin
(seoses sõnalise vm abstraktsema tegevusega, nt omanduse, alluvuse vahetamisega)
(sanalliseen tai muuhun abstraktiin toimintaan, esim. omistajan vaihtumiseen liittyen)
mennä, päätyä, siirtyä, lähteä, käydä
maja läks pärijatele talo meni perillisille
päris vana uudis läks lehte melko vanha uutinen päätyi lehteen
jutt läks teisele teemale keskustelu siirtyi toisiin uomiin
need sõnad läksid mulle südamesse nuo sanat kävivät sydämeen
2 lahkuma, eemalduma; (öeldisverbi tugevdavalt:) ära
poistua, alkaa mennä (pois); (vahvistussanana)
lähteä, mennä
pois
pean nüüd minema minun pitää nyt mennä
lõi ukse kinni ja läks pamautti oven kiinni ja lähti
auto sõitis minema auto lähti matkaan / auto ajoi pois
Mine minema, enne kui ma lõplikult vihastan! Mene pois, ennen kuin suutun todella!
(suremise kohta)
(kuolemisesta)
lähteä
ta on väga haige, päris minemas hän on hyvin sairas, lähtö on lähellä
3 (esemete, olukordade kohta:) kaduma, ära võetud saama või olematuks muutuma
(esineistä, tilanteista:) hävitä, muuttua olemattomaksi tms.
järsku avastasin, et rahakott on läinud yhtäkkiä huomasin, että lompakkoni on kadonnut
varsti on kevad käes ja lumi läinud pian on kevät ja lumi on poissa
(millegi peale) kuluma
kulua, huveta
mennä
mida rohkem raha saad, seda rohkem seda läheb mitä enemmän rahaa saat, sitä enemmän sitä menee
talvel läks palju kütet talvella meni paljon polttoainetta
(aja kohta:) kuluma, mööduma
(ajasta:) kulua
mennä
läks palju aega, enne kui liikuma pääsesime meni paljon aikaa, ennen kuin pääsimme liikkeelle
4 (seisundi, oleku või asendi muutumise ja kujunemise kohta)
(tilan tms. muutoksiin liittyvissä ilmauksissa)
mennä
uks läks sneprisse ovi meni takalukkoon
äri läks pankrotti liike meni konkurssiin / liike teki konkurssin
osa andmeid on kaduma läinud osa tiedoista on kadonnut / osa tiedoista on joutunut kadoksiin
Mis edasi-tagasi sõit maksma läheb? Mitä meno-paluumatka maksaa?
onu on paksuks läinud setä on lihonut
läksin näost punaseks punastuin
■ ‹ka isikuta lauses(ilmamuutustega seoses)
(säänmuutoksiin liittyen)
tulla
läheb vist sulale taitaa tulla suoja
■ [kellesse] välimuselt või loomult kellegi sarnaseks kujunema
tulla jonkun tapaiseksi, luonteiseksi, näköiseksi tms.
tulla
poiss on läinud isasse poika on tullut isäänsä
■ [mida tegema, milleks] ‹3. isikus(seoses mingi protsessi või tegevuse algamise, alustamisega)
alkamiseen tai aloittamiseen liittyvissä ilmauksissa
vesi läks keema vesi alkoi kiehua
mehed läksid kaklema miehet alkoivat tapella
ma ei taha kellegagi tülli minna en halua riitaantua kenenkään kanssa
auto ei lähe käima auto ei käynnisty
läheb vist löömaks taitaa tulla tappelu
53. isikussujuma, edenema
3. persoonassa
mennä, sujua, luonnistua, edistyä
Kuidas elu läheb? Miten menee?
töö ei lähe ega lähe työ ei suju sitten ollenkaan
maandumine läks viperusteta laskeutuminen sujui ilman kommelluksia
■ ‹3. isikuskujunema, juhtuma
käydä
kahju, et nii läks harmi, että piti käydä näin
63. isikussobima, kõlbama, sünnis olema
3. persoonassa
käydä, sopia
see pole viisakas, see lihtsalt ei lähe se ei ole kohteliasta, se ei yksinkertaisesti käy
punane värv läheb talle punainen väri sopii hänelle
7 mahtuma; mõõtmetelt sobima
mahtua, sopia mitoiltaan
mennä, mahtua, sopia
püksid ei lähe enam jalga housut eivät mene enää jalkaan / housut eivät sovi enää jalkaan
kilosse läheb marju poolteist liitrit yhteen kiloon menee puolitoista litraa marjoja
8 (tarvis, vaja) olema, mingiks tarbeks ära kuluma
(tarpeellisuutta merkitsevissä ilmauksissa)
tulla
võta need vidinad endale, ehk läheb tarvis ota sinä nämä kapistukset, ehkä tulevat tarpeeseen
9 ostetav, nõutav, menukas olema
(kaupaksi käymistä merkitsevissä ilmauksissa)
mennä
miskipärast sellised raamatud ei lähe üldse jostain syystä tällaiset kirjat eivät mene ollenkaan kaupaksi
lumelabidad läksid nagu soojad saiad lumilapiot menivät kuin kuumille kiville
(menuka esituse kohta)
menestyksekkääseen esitykseen liittyen
kõik kontserdid läksid täissaalidele kaikki konsertit soitettiin täysille saleille
nõu1
M
s
ese millegi mahutamiseks, hoidmiseks või toidu tegemiseks; söögi-, lauanõu
astia
oma nõu peab kaasas olema, kui piima tooma lähed oma astia pitää olla mukana, kun menet hakemaan maitoa
kaasa pesi köögis nõusid puoliso tiskasi keittiössä astioita
koorenõu kermakko / kerma-astia
veenõu vesiastia
klaasnõu lasiastia
paar1
M
1skaks kokkukuuluvat, kahekaupa kasutatavat eset
pari
kolm paari kingi kolme paria kenkiä
kindad on eri paarist käsineet ovat eri paria
ostsin uue paari kõrvarõngaid ostin uuden parin korvarenkaita
uisupaar luistinpari
■ ‹skahekaupa koos tegutsevad inimesed või loomad
pari, kaksikko
bridži mängitakse kahe paariga bridgeä pelaa kaksi paria
mind loositi paari soomlasega parikseni arvottiin suomalainen
naispaar naispari
jäätantsupaar jäätanssipari
paar härgi rakendatakse vankri või ree ette härkäpari valjastetaan rattaiden tai reen eteen
■ ‹skaks abielu- või kooselusuhtega seotud inimest
paris|kunta, pari
peol oli palju keskealisi paare juhlissa oli paljon keski-ikäisiä pariskuntia
kunstnikepaar taiteilijapariskunta
geipaar homopari
■ ‹skaks pere moodustanud looma või lindu
(eläimistä)
pari, paris|kunta
luigepaar joutsenpari
toonekurepaar haikarapariskunta
2s› ‹hrl mitmhrv kahekaupa asetsevad sarikad, aampalgid või talad
parittaiset kattotuolit tai kannatinhirret

■ ‹s› ‹hrl mitmhrv kaelkoogud hrl koos ämbritega; kaks ämbritäit (hrl kaelkookude otsas)
ämmänlänget ja ämpärit; kaksi ämpärillistä (tavallisesti ämmänlängissä)
eit läks paaridega vett tooma eukko lähti hakemaan vettä ämmänlängillä
üks paar vett kaksi ämpärillistä vettä
3pronmärgib umbmäärast väikest arvu, hulka või määra
pientä määrää ilmaisemassa
pari, muutama, jokunen
paar tuhat krooni parituhatta kruunua
raamat ilmub paari nädala pärast kirja ilmestyy parin viikon kuluttua
mõni õnnelik sai kuningannaga ka paar lauset vahetada muutamat onnelliset saivat myös vaihtaa pari lausetta kuningattaren kanssa
■ ‹pron› ‹koos hulka, mõõtu, määra väljendava sõnagaosutab umbmääraselt millegi väiksele kogusele
pari
juuakse pudel või paar juodaan pullollinen tai pari
purjetamist sai proovitud kord või paar purjehtimista tuli kokeiltua kerran tai pari
sides
1käändub side: sidemesidumisvahend, marlist vm materjalist riba
side
Julia võistles sidemes jalaga Julia kilpaili jalka siteessä
iseliimuv side itseliimautuva side
2käändub side: sidemetihedast sidekoest väät, mis ühendab skeleti osi või elundeid omavahel
nivel|side
sideme rebend vajab kirurgilist sekkumist nivelsiteen repeämä vaatii kirurgisia toimenpiteitä
3käändub side: sideme(vastastikune) koostöö või suhtlemine
yhteys, suhde usein mon., välit mon., side usein mon. kuv.
paljudele on telefon ainus side välismaailmaga puhelin on monille ainoa yhteys ulkomaailmaan
nõid kinnitas, et tal on otsene side jumalaga tietäjä vakuutti, että hänellä on suora yhteys jumalaan
katkestasin sideme tuttavate ja kodustega katkaisin välit tuttaviin ja kotiväkeen
sõprussidemed ystävyyssuhteet
kultuurisidemed kulttuurisuhteet / kulttuurisiteet
■ ‹käändub side: sidemenähtustevaheline (põhjuslik) seos
yhteys
hakati otsima sidet eilsete sündmuste ja tänase juhtumi vahel alettiin etsiä yhteyttä eilisten tapahtumien ja tämänpäiväisen tapauksen välillä
lähedane tutvus mõjukate isikutega
läheinen tuttavuus vaikutusvaltaisten henkilöiden kanssa
suhde tav. mon.
ärimehel on sidemeid ja oskusi liikemiehellä on suhteita ja taitoja
4ainsuses, käändub side: sideinfo edastamine ja vastuvõtmine mingi vahendi abil (nt raadiolainete, telefoni, postiteenuse teel); vastav (toimiv) ühendus
yhteys, viestintä|yhteys, tieto|yhteys, viesti|yhteys
kolm minutit hiljem side katkes kolme minuuttia myöhemmin yhteys katkesi
internetiside internetyhteys
■ ‹ainsuses, käändub side: sidekõnek postkontor
postitoimisto
posti yleisk.
Tuudil töötab side kell 8–14 Tuudin posti on auki kello 8–14
läksin pakile sidesse järele lähdin hakemaan pakettia postista
varju|sadam
M
mer sadam, kuhu laev merehäda vältimiseks või avarii korral sisse sõidab
turva|satama, suoja|satama, hätä|satama {vain hätätilanteissa käytettävä}
õnneks ei tekitanud jäätumine nii suurt probleemi, et pidanuksime varjusadamast abi otsima onneksi jäänmuodostus ei aiheuttanut niin suuria ongelmia, että olisimme joutuneet hakemaan apua turvasatamasta
öö|vari
M
öine peavari
yö|sija
pimedus sundis meid eemal puude all öövarju otsima pimeys pakotti meidät hakemaan yösijaa kauempaa puiden alta

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur