Eesti-soome sõnaraamat

Käyttäjälle/Kasutajale

Päring:

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 48 artiklit

arvel
M
postp› [kelle/mille]
Samas sarjas arvelt
kellegi või millegi kulul, kedagi või midagi ära kasutades
kustannuksella
ta elab teiste arvel hän elää toisten kustannuksella
lapse arvel ei tohi riskida lapsen kustannuksella ei saa ottaa riskiä
edasi elamav
1 jätkuvalt olemas olema, ajas edasi kestma
olla aina vain olemassa
vehklemine elab edasi põlvest põlve polvesta polveen miekkaillaan
vabadussõja vaim elab edasi vapaussodan henki elää
2 (hoolimata raskustest) oma eluga jätkama
jatkaa elämäänsä (vaikeuksista huolimatta)
pidime edasi elama, kuigi paljud küsisid – kuidas sa suudad meidän piti jatkaa elämäämme, vaikka monet kysyivät, kuinka pystymme
Eesti-aegne, eesti|aegne
1918.–1940. a. Eesti Vabariigi aegne
Viron ensimmäisen itsenäisyyden aikainen
elab eestiaegses puumajas asuu Viron ensimmäisen itsenäisyyden aikana rakennetussa puutalossa
elama
M
1 elus olema, eksisteerima, olemas olema
elää, olla elossa
vanaema elab, aga vanaisa on juba aastaid surnud isoäiti on elossa, mutta isoisä on kuollut vuosia sitten
kotkas elab väga vanaks kotka elää hyvin vanhaksi
päev-päevalt kulgevast eluprotsessist osa võtma
elää, voida, jaksella
Kuidas sa elad? Kuinkas voit?
elan hästi voin hyvin
elame, näeme joka elää, se näkee
(hrl elutu kohta:) elumärke avaldama, liikumises olema, elavana tunduma
olla elossa, osoittaa elonmerkkejä, herätä henkiin kuv.
kunstnik oskab oma maastikke elama panna taiteilija osaa herättää maisemansa henkiin
hommikuti hakkab maja elama aamuisin talo herää eloon
säilima, püsima
elää, vaikuttaa, olla elinvoimainen
on vanu traditsioone, mis elavad tänapäevalgi on vanhoja traditioita, jotka elävät vielä nykypäivänäkin
oma aja ära elanud paneelmajad aikansa eläneet elementtitalot
toituma; elatuma, elatist saama, ära elama
elää [jollakin/jostakin], saada elantonsa, tulla toimeen
elab ainult pensionist elää pelkästään eläkkeellä
ega paljalt õhust ja armastusest ei ela ei pelkällä pyhällä hengellä elä
linn elas eeskätt turistidest kaupunki eli etupäässä turismista
millelegi pühendunud või millestki haaratud olema
elää [jollekin], omistautua
elab ainult oma tööle elää ainoastaan työlleen
tal on, mille nimel elada hänellä on mitä varten elää
2 elanikuna asuma, elunema
asua, elää
kolisime maale elama muutimme maalle asumaan
hinges elab igatsus sielussa elää kaipaus
elama nagu miska
mõnusalt, kellestki häirimata elama
elää mukavasti, kenestäkään häiriintymättä
pole ta elul häda midagi, elab nagu miska hänellä ei ole mitään hätää, hän on kuin herran kukkarossa
elliptiline2
M
adj
lausest mingit osa ärajättev
elliptinen kiel.
elliptiline lause elliptinen lause
mingit infot välja jättev, mitte otse ütlev
epä|suora
film vihjab vaid elliptiliste inforaasudega, miks Poiss elab elokuva vihjailee ja antaa vain epäsuoria tiedonmuruja siitä, miksi Poika elää
elu
M
s
1 (üleüldiselt:) see, mis eristab elusorganisme surnud organismidest või anorgaanilisest ainest
elämä, eläminen
Kas Marsil on elu? Onko Marsissa elämää?
2 inimese, looma ja taime füsioloogiline seisund sünnist surmani
elämä, henki
ta elu on väljaspool hädaohtu hänen henkensä ei ole vaarassa / hän ei ole hengenvaarassa
arstid võitlesid haige elu eest lääärit taistelivat potilaan hengestä
lõpetas elu enesetapuga päätti elämänsä itsemurhaan / päätti itse päivänsä
(nähtuste, esemete eksisteerimise kohta)
elämä, elo, käytössä olo
unustatud idee turgutati uuesti ellu unohdettu idea herätettiin uudelleen eloon
kellegi eksisteerimise periood, iga
elämä, ihmis|elämä, elin|ikä, elin|aika
olen elu jooksul nii mõndagi näinud olen nähnyt elämäni aikana monenlaista
sul on pool elu alles ees sinulla on puolet elämästä vielä edessä
elus, elu seeseitavas lauses(mitte) iialgi, kunagi
kielteisissä yhteyksissä
ikinä, ikänä, iki|päivänä
ma ei paneks elu sees oma lapsele sellist nime en ikipäivänä antaisi lapselleni sellaista nimeä
(mõnedes mängudes antavate korduvate võimaluste kohta)
(peleissä)
elämä
tal oli alles vaid üks elu hänellä oli vain yksi elämä jäljellä
3 (päevast päeva toimuv) olemine, eksisteerimine, elamiseks oleva aja möödasaatmine
elämä, elely, vointi
Kuidas elu läheb? Kuinka voit? / Millainen on vointi?
elul pole väga vigagi kaikki on ihan hyvin
Mis elu sa oled elanud? Kuinkas olet elellyt?
on oma eluga ummikusse jooksnud elämä on umpikujassa
kellegi eksisteerimise viis või laad; põli
elämä, elämän laatu, olot mon.
elab pillavat elu elää tuhlailevaista elämää
otsib kergemat elu tavoittelee helpompaa elämää
noored alustasid ühist elu nuoret aloittivat yhteiselämän
(meid ümbritsev) reaalne tegelikkus
elämä, elämän|meno, todellisuus
ei suutnud leida oma kohta elus ei onnistunut löytämään omaa paikkaansa elämässä
elu näinud mees elämää nähnyt mies
teatavat elu- või tegevusala iseloomustavad nähtused (nende arengus ja järjestikuses seoses)
elämä, toiminta, olot mon.
isiklik elu yksityiselämä; yksityisyys
seltskondlik elu seuraelämä
kultuurielu kulttuurielämä
4 füüsilise ja vaimse jõu ning energia avaldus
elämä, elin|voima, eloisuus
uudist kuuldes tuli elu tema silmadesse tagasi kun hän kuuli uutisen, elämä palasi hänen silmiinsä
eluga kiiresti, ruttu
kiireesti, vikkelästi
Tehke nüüd eluga! Pitäkää kiirettä!
elevus, liikumine, tegevus
elo, eloisuus, vilske, hyörinä
seltskonnale tuli elu sisse seurueeseen tuli eloa
sipelgapesas kihab elu muurahaispesä kuhisee elämää
Filipiinid plpärisnimi›, Filipiinitäiendsõna
riik ja saarestik Kagu-Aasias
Filippiinit mon.erisn.
Filipiini saarestikus elab üle saja rahvuse Filippiinien saaristossa asuu yli sata kansallisuutta
illusioon
M
s
petlik ettekujutus; aluseta lootus, täitumatu unistus vms
illuusio, harha|kuvitelma
kuvitelma, haave, haave|kuva
ta elab lihtsalt oma rõõmsas ja roosas illusioonis hän vain elää iloisissa ja vaaleanpunaisissa kuvitelmissaan
tajueksimus, tegeliku objekti moonutatud taju
illuusio myös psyk., havainto|harha psyk., aisti|harha psyk., harha psyk.
jäise õhu tõttu võib näha kuu ümber optilisi illusioone, näiteks halo kylmän ilman vuoksi kuun ympärillä voi nähdä optisia harhoja, esimerkiksi haloilmiön
inim|grupp
M
teatav (piiritletud) hulk inimesi
ihmis|ryhmä
Eestis elab kaks erineva ajalooga inimgruppi Virossa asuu kaksi ihmisryhmää, joiden tausta on erilainen
Kapa-Kohilapärisnimi
suvaline väike ja tundmatu koht või kolgas
mikä hyvänsä pieni ja tuntematon paikka
taka|hikiäsubst.kuv., leik., perä|hikiäsubst.kuv., leik., tuppu|kyläsubst.leik., halv.
mingis Kapa-Kohilas talvel rongi oodata ei ole eriti mõnus talvella ei ole kovin mukavaa odottaa junaa jossakin takahikiällä
ekspresident elab nüüd üksiku hundina New Yorgi lähedases Kapa-Kohilas entinen presidentti asuu nykyään yksinäisenä sutena tuppukylässä New Yorkin lähellä
kari1s
1 koos peetavad, karjatatavad (kodu)loomad
karja, karja|lauma
sajapealise karjaga talu maatila, jolla on satapäinen karja
vanaisa oli terve elu maad kündnud ja karja kasvatanud isoisä oli kyntänyt maata ja kasvattanut karjaa koko elämänsä
lehmakari nautakarja / lehmikarja
kitsekari vuohilauma
koos elavate metsloomade rühm
lauma
hundid liiguvad sageli karjadena sudet liikkuvat usein laumoissa
ahvikari apinalauma
2 karjas karja hoidmas
(karjan paimentamisesta)
paimenessa
taat meenutas, kuidas ta poisikesena karjas käis ukki muisteli, kuinka kävi poikasena paimenessa
3 ebamäärane hulk inimesi; summ, parv, salk
epämääräinen määrä ihmisiä
lauma, joukko, parvi, liuta vars. ark.
sinna pole mõtet minna suure karjaga sinne ei ole järkeä mennä suurena laumana
kari poisikesi tormas nurga tagant välja lauma pikkupoikia ryntäsi esiin nurkan takaa
suur hulk
(suuresta määrästä)
lauma, joukko, liuta vars. ark.
karjade kaupa ametnikke, kes midagi asjalikku ei tee laumoittain virkamiehiä, jotka eivät tee mitään asiallista
Lõuna-Eestis elab mul terve kari sugulasi minulla on koko joukko sukulaisia Etelä-Virossa
kaugel
M
adv
1 pika vahemaa taga; eemal
Vastand lähedal
(etäisyydestä)
kaukana, etäällä, loitolla, pitkällä
syrjässä
Kui kaugel raudteejaam on? Kuinka kaukana rautatieasema on?
elab kaugel kolkas asuu syrjäseudulla
ligidal ega kaugel polnud ühtki inimest ei ollut ketään mailla halmeilla
2 pika ajavahemiku taga (minevikus või tulevikus)
Vastand lähedal
(ajasta)
kaukana, etäällä, pitkällä
suvi on veel kaugel kesä on vielä kaukana
oli mõtetega kaugel tulevikus oli ajatuksissaan kaukana tulevaisuudessa
3 (vastupidise, vastanduva seisukoha kohta)
Vastand lähedal
kaukana kuv., pitkällä
asi on naljast kaugel tästä on leikki kaukana
olen kaugel arvamast, et avalikus sektoris istuvad inimesed niisama ja keerutavad päevast päeva pöidlaid en ole ollenkaan sitä mieltä, että julkisen sektorin ihmiset vain istuvat ja pyörittävät peukaloitaan päivästä toiseen
paanikast on asi kaugel, aga valvel tuleb olla paniikkiin ei ole aihetta, mutta varuillaan pitää olla
nad olid õpingutega kaugemal kui meie he olivat opinnoissaan meitä pidemmällä
korralik
M
adj
1 mingeid nõudeid, ülesandeid täpselt järgiv, neid hästi täitev või neile hästi vastav
kunnollinen, kelpo tav. taipum., kunnon taipum.
töö oli kiire ja korralik työ oli nopeaa ja kunnollista
toad on liigse luksuseta, aga puhtad ja korralikud huoneissa ei ole turhaa luksusta, mutta ne ovat puhtaita ja kunnollisia
korralik kodanik kunnon kansalainen
elukommetelt laitmatu, heade elukommetega
kunnollinen, nuhteeton, kunniallinen
noormehed jätsid algul viisaka ja korraliku mulje nuorista miehistä sai aluksi kohteliaan ja kunnollisen vaikutelman
mees elab korralikku pereelu mies elää nuhteetonta perhe-elämää
2 millegi poolest (väga) hea, kõrgelt hinnatav (nt suur, tubli, kõva)
hyvä, kunnollinen, kunnon taipum., kelpo tav. taipum.
šampanjale eelistan korralikku õlut juon mieluummin kunnon olutta kuin samppanjaa
pakutakse korralikku palka tarjotaan kunnollista palkkaa
sõime korraliku kõhutäie söimme vatsamme kunnolla täyteen
autol on korralik kiirendus ja head pidurid auto kiihtyy reippaasti ja siinä on hyvät jarrut
Seotud sõnad
korralikultadv
kunnolla, kunnollisesti, nuhteettomasti
korralikkuss
kunnollisuus, nuhteettomuus, kunniallisuus
kõrb2
1adjpunakaspruun (hrl hobuse kohta)
ruunikkoadj.› {hevosen väristä}
ratsatalus elab kaks kõrbi hobust hevostilalla oli kaksi ruunikkoa hevosta
2spunakaspruun hobune musta laka ja musta sabaga
punaruskea hevonen, jolla on musta harja ja häntä
ruunikkosubst.
lähenes noormees oma kõrviga nuori mies lähestyi ruunikollaan
labidaga kokku ajama
(millegi kohta, mida on või saadakse väga palju, suures koguses)
jostakin, jota on tai saadaan hyvin paljon, suuria määriä
onupoeg elab Ameerikas või sees, ajab raha labidaga kokku serkulla Amerikassa on rahaa vaikka lampaat söisi ark.
jõhvikaid oli nii palju, et aja või labidaga kokku karpaloita oli vaikka lampaat söisi ark.
lahus2adv
Samas sarjas lahku
(üksteisest, kellestki või millestki) eemal või eraldi
erillä{(än, erikseen, erossa
elab vanematest lahus asuu erillään vanhemmistaan
lavastama
M
näidendist, ooperist vm lavaversiooni looma; stsenaariumi filmiteostust looma ja juhtima
suunnitella ja valmistaa näytelmä, ooppera, elokuva tms. esityskuntoon
ohjata
teatris ma ei tahaks lavastada, aga filmitegemise soov on küll teatterissa en haluaisi ohjata, mutta elokuvanteko kyllä kiinnostaa
filmi lavastas võrdlemisi tundmatu režissöör filmin ohjasi melko tuntematon elokuvaohjaaja
kindla tagamõttega mingit näilist, teeseldud sündmust vm korraldama
lavastaa kuv.
osa fänne usub, et laulja lavastas oma surma ning elab edasi osa faneista uskoo, että laulaja on lavastanut kuolemansa ja elää edelleen
mees väitis, et ta on patuoinaks lavastatud mies väitti, että hänet on lavastettu syntipukiksi
linnukes
1 väike või armas lind
pikku|lintu, lintunen usein ylät.
aknalauale lendas üks linnuke ikkunalaudalle lensi pikkulintu
naabripoiss elab nagu linnuke oksal (vaba ja muretu elu kohta) naapurin poika elää vapaana kuin taivaan lintu
2 märk ∨ (nt valiku tähistamiseks)
rasti, ruksi ark., kruksi ark.
märgi õige vastus linnukesega rastita oikea vastaus / merkitse oikea vastaus rastilla
■ ‹väljendites(tegeliku vajaduse puudumist, vormitäidet, formaalsust märkivana)
viittaamassa todellisen tarpeen puuttumiseen, muodollisuuteen
mulle ei meeldi teha asju linnukese pärast en mielelläni tee asioita vain muodon vuoksi
3 (inimese, hrl mingi kahtlase tüübi kohta)
(omituisen näköisestä tai omituisesti käyttäytyvästä ihmisestä)
otus
tunnen sinusuguseid linnukesi küll ja küll tunnen ihan tarpeeksi sinunlaisiasi otuksia
van (lõbutüdruku, kergemeelse tüdruku või naise kohta)
ilo|lintu leik., hutsu halv., naikkonen usein halv., hempukka halv.
linnukesega veidi imelik, kiiksuga
hieman omalaatuisesta
need, kes vanalinnas elada tahavad, pidavat olema natuke linnukesega niillä, jotka haluavat asua vanhassakaupungissa, viiraa kuulemma hiukan päästä
loom1s
1 elusolend, kes on võimeline liikuma; selgroogne, eelkõige imetaja
eläin
maailmas elab palju huvitavaid linde, loomi ja putukaid maailmassa elää paljon mielenkiintoisia lintuja, eläimiä ja hyönteisiä
elevandid on ühed vaadatumad loomad loomaaedades norsut kuuluvat eläintarhojen katsotuimpiin eläimiin
(millegi väga suure või intensiivse kohta)
(jostakin hyvin suuresta tai intensiivisestä)
eläin kuv.
uppujal on looma jõud hukkuvalla on eläimelliset voimat
tööd tehti looma moodi tehtiin töitä kuin pienet eläimet leik.
(kodulooma, hrl veise vm põllumajanduslooma kohta)
(kotieläimestä)
eläin, elikko vars. murt.
talus peeti loomi ja kasvatati taimi maatilalla pidettiin eläimiä ja viljeltiin kasveja
(täi vm parasiitputuka kohta)
(täistä tai muista loishyönteisistä)
ötökkä
lapsel on loomad peas lapsella on ötököitä päässä
2 (inimese kohta, ka halvustavalt, taunivalt)
elukka ark. halv., eläin kuv., usein halv., hirviö kuv.
politseinik pole mingi hull loom, kes aina käib ja trahvib ei poliisi ole mikään hirviö, joka vain tulee ja sakottaa
ta on selline mees, kes täis peaga muutub loomaks (kaotab inimväärikuse, muutub tooreks ja metsikuks) hän on sellainen mies, joka muuttuu humalassa elukaksi
3väljendites(kellegi või millegi kohta, millest puudub täpsem teadmine)
jostakusta tai jostakin sellaisesta, josta ei ole tarkempia tietoja
mingi ettekujutuse ikka saab, mis loom see matemaatika on jonkin käsityksen kuitenkin saa siitä, mitä se sellainen matematiikka on
ma
M
pron› ‹ainsuse 1. isik, rõhutus asendis
mina
Võrdle me
minä, ark., runok., ma murt., runok.
ma ei tea ju jalgpallist midagi enhän tiedä jalkapallosta mitään
■ ‹väljendites ja hüüatustes(tähendus tuhmunud)
ilmauksissa ja huudahduksissa, merkitys hämärtynyt
Kah mul asi! Ja kattia kanssa! ark.
Küll ta teadis laule ja lugusid, oh sa mu meie! Että hän osasi lauluja ja tarinoita, voi hyvänen aika sentään!
(kellegi poole pöördumisel viisakus- või poolehoiuavaldustes)
puhutteluissa
Mu daamid ja härrad! Hyvät naiset ja herrat!
Vabandage, mu härra, kas tohin küsida, kes selles majas elab? Anteeksi, hyvä herra, saanko kysyä, kuka tässä talossa asuu?
maa|pagu
M
asumine võõrsil kodumaalt lahkuma sunnitud (põgenenud või sundkorras välja saadetud) isikuna
maan|pako, maan|pakolaisuus, pakolaisuus
Tiibeti vaimne juht dalai-laama elab tänini maapaos Tiibetin henkinen johtaja dalai-lama elää yhä edelleen maanpaossa
madalal
M
adv
1 mingile alustasandile (hrl maapinnale) suhteliselt lähedal
Vastand kõrgel
matalalla, alhaalla
lendasime üsna madalal linna kohal lensimme melko matalalla kaupungin yllä
päike on juba madalal aurinko on jo alhaalla
2 ümbrusest või mingist tasandist allpool
matalalla, alhaalla
piirkond asub madalal ja seal on tihti uputusi alue sijaitsee matalalla ja siellä on usein tulvia
merepinnast madalamal asuvad alad merenpinnan alapuolella sijaitsevat alueet
elab minust korrus madalamal asuu kerrosta alempana minua
3 (arvudes määratavalt) väikesena, vähesena
Vastand kõrgel
matalalla, alhaalla, alhaisena
eesmärk on hoida inflatsioon nii madalal kui võimalik tavoite on pitää inflaatio niin matalalla kuin mahdollista
veetase püsib madalal vedenkorkeus pysyy matalalla
4 seisundi, arengutaseme või omaduste poolest tagapool või allpool, kehvemal kohal
Vastand kõrgel
matalalla, alhaalla
ta on karjääriredelil mitu pulka madalamal kui teised temaealised hän on uratikkailla monta askelmaa alempana kuin muut ikäisensä
rahvad, kelle elukvaliteet on meie omast määratult madalamal kansat, joiden elintaso on paljon omaamme matalampi
mediteerima
M
keskendunult mõtisklema
meditoida
mees elab sissepoole, mediteerib ja teeb joogat miehen elämä on sisäänpäin kääntynyttä, hän meditoi ja joogaa
mitmes
M
pron
1koos nimisõnagamärgib ebamäärast arvulist kohta järjestuses, järgnevuses (hrl rohkem kui teine)
mones
see on mul juba mitmes kord lennukiga sõita tämä on jo ties kuinka mones kerta kun matkustan lentokoneella
kohe näha, et mitmenda põlve linnainimene heti huomaa, että hän on monennen polven kaupunkilainen
tütar elab tal mitmendat aastat Rootsis hänen tyttärensä asuu ties kuinka monetta vuotta Ruotsissa
2koos nimisõnaga või ilmaküsiv-siduv sõna järjekorda märkiva arvu kohta
monesko, kuinka mones
Mitmes (kuupäev) täna on? Monesko päivä tänään on?
mitmendas klassis Mari käib? Monennellako luokalla Mari on?
mul ükskõik, mitmendaks jään, peaasi, et Sydneys võidan minulle on ihan sama kuinka monenneksi tulen, kunhan voitan Sydneyssä
nimetu
M
adj
selline, kelle nimi pole teada, teadmata nimega; (veel) ilma nimeta
nimetön
kõrgel liustikupiiril elab nimetu mägierak korkealla jäätikön rajalla asuu nimetön vuoristoerakko
suur sõda oli üle käinud, nimetuid haudu olid kõik teeveered täis suuren sodan jäljiltä kaikki tienpientareet olivat täynnä nimettömiä hautoja
sellele vihjas üks nimetuks jääda soovinud poliitik siitä vihjasi eräs poliitikko, joka halusi pysyä nimettömänä
ebamääraselt väljenduv, selline, mida ei oska täpsemalt nimetada või seletada
nimetön
mind valdas nimetu ängistus minut valtasi nimetön ahdistus
päev|päevane
M
iga päev esinev, toimuv vms
joka|päiväinen, päivittäinen
neljandik rahaka California osariigi lapsi elab päevpäevases näljas ja alatoitluses neljännes varakkaan Kalifornian lapsista elää päivittäin nälässä ja aliravitsemuksessa
rahakoti peal
[kelle] (kellegi kulul elamise, võõra raha kulutamise kohta)
jonkun kustannuksella elämisestä, toisen rahan kuluttamisesta
ise suur mees, aga elab ikka papa-mamma rahakoti peal iso mies, mutta elää vielä isän ja äidin kustannuksella
rahu|meelne
M
(poliitikaga seoses:) rahu taotlev, mittesõjakas; rahuotstarbeline, mittesõjaline
(politiikasta)
rauhan|omainen
Iraan väidab, et tema tuumaprogramm on rahumeelne Iran väittää ydinohjelmansa olevan rauhanomainen
(sündmuste kohta:) rahulikult toimuv; vägivallatu
(tapahtumista)
rauhan|omainen, rauhallinen
meeleavaldus oli kõike muud kui rahumeelne mielenosoitus oli kaikkea muuta kuin rauhanomainen
(inimese kohta:) rahuliku loomuga, tasakaalukas
(ihmisistä)
rauhallinen, rauhaa rakastava, maltillinen, sopuisa, sovinnollinen
maainimesed on üldiselt rahumeelsed maalaiset ovat yleensä rauhaa rakastavia
(olukordade jm kohta:) vaikne, häirimatu, rahulik
(tilanteista tms.)
rauhallinen
endine tormleja elab nüüd rahumeelset elu ja naudib emarõõme entinen rämäpää viettää nyt rauhallista elämää ja nauttii äitiyden iloista
Seotud sõnad
rahu|meelseltadv
rauhan|omaisesti, maltillisesti, rauhallisesti, sopuisasti, sovinnollisesti
rahu|meelsuss
rauhan|omaisuus, maltillisuus, rauhallisuus, sopuisuus, sovinnollisuus
rahvus
M
s
hrl riiklikult iseseisev, keeleliselt ja kultuuriliselt ühtne rahvas
kansa|kunta, kansallisuus
rahvuse määratlemisel on igaüks vaba jokainen on vapaa määrittelemään itse, mihin kansakuntaan kuuluu
teatava rahva hulka kuuluvus
kansallisuus
Abhaasias elab terve hulk eesti rahvusest isikuid Abhasiassa asuu koko joukko kansallisuudeltaan virolaisia henkilöitä
minu isa ja ema on eri rahvusest isäni ja äitini ovat eri kansallisuutta
ühiste tunnuste alusel piiritletav inimrühm
kansa
Aafrika rahvuste karikaturniir Afrikan kansojen cup-turnaus
rajoon
M
s
teatav maa-ala, piirkond
alue
ostsime maja kesklinna rohelisse rajooni ostimme talon keskikaupungin vehreältä alueelta
Wana asub Pakistani mägises rajoonis Wana sijaitsee Pakistanin vuoristoisella alueella
suvitusrajoon kesänviettoalue
tööstusrajoon teollisuusalue
haldusüksus Nõukogude Liidus ja mõnes muus riigis
hallintoalue Neuvostoliitossa ja joissakin muissa valtioissa
piiri, rajoni
Petseri rajoonis elab ümmarguselt 28 000 inimest Petserin piirissä asuu pyöreästi 28 000 ihmistä
mingi ala, piirkonna taimkatet kirjeldav üksus
alue kasv.
geobotaaniline rajoon kasvillisuusalue
selgusetu
M
adj
ebaselge, ilma selguseta
epä|selvä
kus ta elab, on mulle tänaseni selgusetu minulle on edelleen epäselvää, missä hän asuu
■ ‹substantiivseltselline olukord, asjaolu vms
substantiivisesti
epä|selvä
ajaloos on palju selgusetut historiassa on paljon epäselvää
Seotud sõnad
selgusetuss
epä|selvyys
silma all
Samas sarjas silma alla, silma alt
kellegi nägemisväljas, juures olles; kellegi valvsa pilgu, järelevalve all
jonkun näkökentässä, luona; jonkun valvonnassa
nähtävillä, nähtävänä
[jonkun] valvovan silmän alla
sürrealist unistas klaasmajast, kus inimene elab kogu maailma silme all surrealisti unelmoi lasitalosta, jossa ihminen eläisi koko maailman nähtävillä
sisse|poole
M
adv›, ‹prep› [mida]
Samas sarjas sees|pool, seest|poolt
sisemuse poole, millegi piiride sisse, sisemisele küljele
Vastand väljas|pool
sisään|päin, sisä|puolelle, sisälle
sisemmälle, sisemmäksi, sisemmäs
aken käib lahti sissepoole ikkuna aukeaa sisäänpäin
elab sissepoole (endassetõmbunult) elää sisäänpäin kääntynyttä elämää
sügavus
M
s
1 ulatus millegi pealispinnast allapoole (ka kuni põhjani)
ulottuvuus jonkin yläpinnasta tai -osasta alaspäin
syvyys
järve suurim sügavus on 38 m järven suurin syvyys on 38 m
kraatri sügavus kraaterin syvyys
rehvi mustri sügavus peab olema vähemalt kolm millimeetrit renkaan kuvion syvyyden pitää olla vähintään kolme millimetriä
ulatus eesmisest pinnast või äärest taha- või sissepoole
ulottuvuus jonkin etupinnasta tai -osasta taaksepäin
syvyys
nõudepesumasina kõrgus on 85 cm, laius ja sügavus 60 cm astianpesukoneen korkeus on 85 cm, leveys ja syvyys 60 cm
metsistunud aia sügavuses oli väike tiik syvällä metsittyneessä puutarhassa oli pieni lampi
(ajalise kauguse kohta)
ajallisesta etäisyydestä
mida kaugemale sajandite sügavusse, seda vähem on kasutada ajalooallikaid mitä kauemmas vuosisatojen taakse mennään, sitä vähemmän historiallisia lähteitä on käytettävissä
2ka mitmkõvasti allpool vee- või maapinda olev koht
(kovasti veden- tai maanpinnan alapuolella olevasta paikasta)
syvyys
loimurite liike elab Himaalaja tippudest Vaikse ookeani sügavusteni karhukaislajeja esiintyy Himalajan huipuilta Tyynen valtameren syvyyksiin
kõvasti tagapool või seespool eesmist pinda või äärt
etupinnasta tai -osasta taakse- tai sisään päin
näitleja taandus lava sügavusse näyttelijä perääntyi lavan takaosaan
(sisemuses oleva, sisima kohta)
(sisällä olevasta)
sisin
oma hinge sügavuses mõistsin ma teda syvällä sisimmässäni ymmärsin häntä
3 (loomingu, vaimuilma kohta:) asjade olemuseni, põhjani ulatuv olek
(henkisyyden, henkisen työn tai taiteen olemuksesta)
syvällisyys
autorid ei taotle psühholoogilist sügavust kirjoittajat eivät pyri psykologiseen syvällisyyteen
religioosne sügavus uskonnollinen syvällisyys
muusika sügavustesse jõuab muusikat õppides musiikkiin pääsee syvemmälle musiikkia opiskelemalla
(mingi seisundi intensiivsuse, suuruse kohta)
(asiaintilan intensiivisyydestä)
laajuus, syvyys
sikeys {unesta}
kriisi sügavus kriisin syvyys
Eesti kahestumise sügavust näitavad avaliku arvamuse uuringud Viron kahtiajakautumisen laajuus tulee ilmi mielipidetutkimuksista
probleemi sügavusest saavad aru vaid asjaosalised ongelman laajuuden ymmärtävät vain asianosaiset
(silmade, pilgu väljendusrikkus, hingestatuse kohta)
silmien tai katseen ilmaisuvoimasta
silmade sügavusest kumas soojust syvältä silmistä kumpusi lämpö
sümbioos
M
s
eri laadi asjade kokkupanu või sulandumine, esinemine või toimimine ühe tervikuna
symbioosi kuv.
klassika ja popi haarav sümbioos klassisen ja popin mukaansatempaava symbioosi
äri ja kultuuri sümbioos liiketoiminnan ja kulttuurin symbioosi
eri liiki organismide vastastikku kasulik või tarvilik kooselu
Võrdle kommensalism, amensalism
symbioosi biol.
vetikas elab sümbioosis koralli polüübiga levä elää symbioosissa korallin polyypin kanssa
taga
M
adv›, ‹postp› [kelle/mille]
1 selja, tagakülje poolses suunas või kohas; tagaosas, tagaküljel
Vastand ees
takana, perässä
meie oleme viimased, taga ei ole enam kedagi me olemme viimeisiä, takana ei ole enää ketään
laps kõnnib isa taga lapsi kulkee isän takana
päike on pilve taga aurinko on pilvessä / aurinko on pilven takana
sel autol on mootor taga tässä autossa on moottori takana
teisel pool, sealpool (mingit piiri)
takana
suvi polaarjoone taga kesä napapiirin takana
eesti näidend etendus ookeani taga (Ameerikas) virolainen näytelmä esitettiin valtameren takana {Yhdysvalloissa}
lahe taga (hrl Soome kohta) lahden takana {tavallisesti Suomesta}
piiri taga (välismaal) rajan takana {ulkomailla}
tagumisele poolele või osale kinnitatud, tagumisel poolel või osal küljes
kääntöpuolelle tai takaosaan kiinnitettynä, kääntöpuolessa tai takaosassa kiinni
kirvel on õunapuust vars taga kirveessä on omenapuinen varsi
nõelal on niit taga lanka on neulan silmässä / neulan silmässä on lanka
(kõrvalises paigas) kaugel
kaukana, syrjässä
elab seal taga pärapõrgus asuu siellä syrjäseudulla
2 teatud vahemaa kaugusel
päässä
hotell asus paari kilomeetri taga hotelli sijaitsi parin kilometrin päässä
tänavatel olid iga saja sammu taga valvurid väljas kadulla oli vartiot sadan askeleen välein
ajaliselt möödas; teatud kaugusel minevikus või tulevikus
(ajasta:) ilmaisemassa, että jokin on ohi, mennyttä, koettua; tietyn ajallisen etäisyyden päässä menneisyydessä tai tulevaisuudessa
takana, takana|päin
päästä, kuluttua
taga on magamata öö nukkumaton yö takanapäin
tal poissmehepõlv juba aastate taga hänen poikamiesaikansa on jo vuosien takana
sügise algus on paari nädala taga syksyn alku on parin viikon kuluttua
3 tasemelt, saavutustelt kaugemal tagapool või maas
jäljessä
poolaja lõpuks oli Pärnu meeskond suurelt taga puoliajalla Pärnun joukkue oli kovasti jäljessä
(teise vööndiajaga võrreldes varasema kellaaja kohta)
(toiseen aikavyöhykkeeseen verrattuna varhaisemmasta kellonajasta)
jäljessä
New Yorgis on aeg seitse tundi meist taga New Yorkin aika on meidän aikaamme seitsemän tuntia jäljessä
(kella näidu kohta:) õigest ajast maha jäänud
(kellosta)
jäljessä
kell on paar minutit taga kello on muutaman minuutin jäljessä / kello on pari minuuttia jäljessä
4 osutab sellele, mille juures või kallal ollakse tegevuses
äärellä, ääressä
pikad töötunnid arvuti taga pitkät työtunnit tietokoneen ääressä
veetsime õhtu veiniklaasi taga vietimme illan viinilasin äärellä
eksamite eel tuli poole ööni raamatu taga istuda ennen tenttejä piti istua kirjojen ääressä puoleen yöhön
5 osutab millegi tõhusa olemasolule; toetamas, toeks
takana
seal olid suured rahad taga siinä oli isot rahat takana
teadis, et tema taga on rahvas tiesi, että hänen takanaan oli kansa
6 peidus, varjus; põhjuseks
takana
suurte sõnade taga ei olnud mitte midagi suurten sanojen takana ei ollut yhtään mitään
skandaali taga on isiklik viha ja vaen skandaalin takana on henkilökohtainen vihamielisyys
miks ta nii kergesti nõustus: selle taga on midagi miksi hän suostui näin helposti: siinä on jotakin takana
7 osutab mingile takistavale põhjusele, mille tõttu miski ei saa toimuda
viittaamassa johonkin estävään asiaan, jonka takia jokin ei voi tapahtua
asi seisab bürokraatia taga asia on juuttunut byrokratiaan
ehitustööd ootavad raha taga rakennustyöt ovat kiinni rahasta
8 tulemuseks, tagajärjeks; (kiiresti) järgnemas
tuloksesta, seurauksesta
tass kukkus maha ja kohe killud taga lautanen putosi ja oli heti sirpaleina
luiged lähevad, lumi taga lumi luikon siiven alla (sananp.) {joutsenen lähdön jälkeen sataa lumen}
osutab kellegi eeskujul toimimisele
perässä
nagu vanemad ees, nii lapsed taga mitä vanhemmat edellä, sitä lapset perässä
9 sundimas, kannustamas, hoogu andmas (kiirustamist või millegagi kiire-olemist märkivates väljendites)
pakottamassa, kannustamassa, vauhdittamassa
selle asjaga on kiire taga tällä asialla on kiire
sundimist ja ergutamist väljendavates ühendverbides rõhutab protsessi intensiivsust
pakottamista ja innoittamista ilmaisevissa yhdysverbeissä korostamassa prosessin intensiivisyyttä
hobust ei pea ilmtingimata kogu aeg ohjadest sakutades taga sundima hevosta ei pidä välttämättä jatkuvasti pakottaa ohjaksista vetäen
külaliste tulekuks pidi teenijaid taga utsitama ennen vieraiden saapumista henkilökuntaa piti patistaa
10 esineb ühenduses kurvastamisega kaotatu, mööduva või puuduva üle ning selle üle kurtmisega
yhteydessä menneen katoavan tai muuttuvan murehtimiseen ja tällaisten asioiden valitteluun
igatseb taga Tallinna kunagisi kohvikuid kaipaa Tallinnan entisaikaisia kahviloita
möödunut pole mõtet taga nutta ei kannata surra mennyttä
mõni leinab taga vanu aegu joku kaipaa vanhoja aikoja
ühenduses millegi puuduva kättesaamist taotleva tegevusega rõhutab tegevuse järjekindlust
jotakin puuttuvaa tai kadonnutta tavoittelevan toiminnan yhteydessä korostamassa tekemisen johdonmukaisuutta
politsei on meest juba pikka aega taga otsinud poliisi on etsinyt miestä jo pitkään
asus kohtu kaudu õigust taga nõudma alkoi vaatia oikeuksiaan tuomioistuimessa
11 (rääkimist väljendavates ühendverbides:) tagaselja
asianomaisen poissa ollessa
selän takana
arutati tööasju ja kiruti ülemust taga keskusteltiin työasioista ja sadateltiin päällikköä tämän selän takana
12 järjest, üha, veel
yhä
taga külmemaks läheb yhä kylmemmäksi tulee
taga hullem asi on asia on yhä hullumpi
taiga
M
s
põhjaparasvöötme mandrilise kliimaga ala okasmets
taiga maant.
ta elab Obi jõe lähedal Siberi taigas hän asuu Ob-joen läheisyydessä Siperian taigalla
talu|maja
M
maja, kus talus elatakse, taluelamu; taluhoone
rakennus, jossa maatilalla asutaan, maatilan päärakennus; maatilan rakennus
Mart elab vanas talumajas Mart asuu vanhassa maalaistalon päärakennuksessa
tume
M
adj
1 värvuselt rohkem musta- kui valgepoolne
Vastand hele
tumma
tume ja ähvardav pilv tumma ja uhkaava pilvi
tume ülikond tumma puku (erik.)
ta naine on tumeda nahaga hänen vaimonsa on tummaihoinen
vähese valgusega või valgusetu, valgustamata
jossa ei ole (tarpeeksi) valoa, valoton
pimeä
kuu tume pool kuun pimeä puoli
2 (helide, häälte kohta:) madal, kõlatu, tuhm
(äänestä:) pehmeä, syvä, matala
tumma
mere tume müha meren tumma kohina
3 (inimese kohta:) rumal, juhm; harimatu
(ihmisestä:) tyhmä; oppimaton
pimeä slg. {tav. muodossa pimee}, tietämätön yleisk.
küll elab siin tume rahvas kylläpä täällä asuu pimeetä porukkaa slg.
füüsikas olin ma täitsa tume fysiikasta en tajunnut yhtikäs mitään
4 selguseta, segane, ebamäärane
sekava, epämääräinen
hämärä
mulle jäigi tumedaks, mis ta öelda tahtis minulle jäi kyllä hämäräksi, mitä hän tahtoi sanoa
tulevik on tume tulevaisuus on hämärän peitossa
kahtlusi äratav, ebaaus, ebaseaduslik
epäilyksiä herättävä, epärehellinen, laiton
hämärä|peräinen, hämärä
tumedad tehingud hämäräperäiset kaupat
kirgedest juhitud, alateadvusega seotud, varjatud
pimeä kuv.
likainen kuv.
inimloomuse tumedam pool ihmisluonnon pimeä puoli
tumedad ihad likaiset himot
(tunnete, meeleolu kohta:) rusuv, ängistav; seda väljendav
(tunteisiin tai tunnelmaan liittyen)
synkkä
hinge tekkis tume kahtlus mieleen hiipi synkkä epäilys
(valu kohta:) tuim
(kipua kuvailtaessa)
tylppä
õnnetu, halb, murerikas
onneton, murheellinen, paha
synkkä, musta kuv.
Eesti jalgpalli tumedad päevad Viron jalkapallon synkät päivät
Seotud sõnad
tumedaltadv
tummana
hämärästi
tumeduss
tummuus, pimeys, synkkyys
vari1s
1 tumedam kujutis, mis tekib valgusvoo teele jääva keha taga
varjo
õhtul on varjud pikemad iltaisin varjot ovat pidempiä
koer käis peremehe kannul nagu vari koira kulki isännän perässä kuin varjo
koht, kuhu päike hrl ei paista ja kus on seetõttu pimedam ning jahedam
varjo, katve, siimes vars. ylät.
mõni taim ei talu varju jotkut kasvit eivät siedä varjoa
(väljendites millegi ähvardava ja ebameeldiva kohta)
varjo kuv.
neid kummitavad mineviku varjud menneisyyden varjot kummittelevat heille
talle langes kahtluse vari epäilyksen varjo lankesi hänen ylleen
(hingelise seisundi peegelduse kohta inimese näol)
häivähdys, häive
üle neiu näo libises kahtluse vari tytön kasvoilla käväisi epäilyn häivähdys
(väljendites tagaplaanil püsimise kohta)
tausta kuv., taka-ala, varjo kuv.
mulle meeldib varju jääda pysyn mielelläni taustalla
ta elab oma suure venna varjus hän elää isoveljensä varjossa
värvilt tumedam koht mingil pinnal; (pildi) varjutatud pind
varjo
silmade all olid mustad varjud silmien alla oli mustat varjot
■ ‹adverbilaadselt, eitusegaüldse mitte, mitte kübetki
hiven
ta näol polnud kahetsuse varjugi hänen kasvoillaan ei ollut katumuksen hiventäkään
2 kellegi või millegi ebaselgena nähtav kujutis
varjo
puude taga vilksatasid tumedad varjud puiden takana häilähteli tummia varjoja
vaim, surnud inimese kehatu kuju
varjo, haamu
tunneb kadunud isa varju enda üle valvamas tuntee edesmenneen isän varjon valvomassa häntä
varjude riik (manala) kuoleman varjon maa ylät.
(kurjuse maailma kohta)
(pahan maailmasta)
pimeys kuv., varjo kuv.
võitlus valguse ja varju vahel valon ja pimeyden välinen taistelu
3hrl kohakääneteskaitse millegi eest; kaitstud, varjatud, peidetud olek
suoja, katve
Kust leida tuule eest varju? Mistä löytäisi suojaa tuulelta?
põgenesime öö varjus pakenimme yön suojissa
maapõues on varjul suuri rikkusi maan uumenissa piilee suuria rikkauksia
õnneks saadi hein õigel ajal varju alla onneksi heinä saatii ajoissa suojaan
memm tõstis käe varjuks silmade kohale mummo nosti käden varjoksi silmille
mäetipud kadusid uduloori varju vuorien huiput katosivat sumuharsoon
kaitset pakkuv paik, ese vms
varjostin, varjo
varju teeme lahti siis, kui päike lõõskama hakkab avaamme varjon, kun aurinko alkaa paahtaa
4 hrv kõhutäide
ruoasta
välja elama
(mingit varjatud tunnet) tegevuses, käitumises vms avaldama; oma energiat rakendama
ilmaista (jotakin peitettyä tunnetta) teoissaan, käyttäytymisessään tms.; käyttää tai purkaa energiaansa
paljud arvavad, et pole õige oma emotsioone välja elada monet ovat sitä mieltä, että ei ole oikein näyttää tunteitaan vahvasti
laps elab ennast välja mängudes lapsi toteuttaa itseään ja purkaa energiaansa leikeissä
väljas
M
adv
1 seest või alt väljaspool, pealispinnal või nähtaval
ulkona
särk on pükstest väljas paita on housuista ulkona; paita on housujen päällä
vabas õhus, mitte siseruumis; mingist kohast, piirkonnast kaugemal
Vastand sees
ulkona, ulkosalla
ulkopuolella
väljas sajab ulkona sataa
kes viitsib pubis istudes väljas suitsetamas käia? kuka viitsii käydä ulkona polttamassa, kun istuu pubissa
elab linnast väljas asuu kaupungin ulkopuolella
(avalikus kohas viibimise kohta:) mujal, kodust vm ära, eemal
ulkona
pühapäeviti sööme väljas sunnuntaisin syömme ulkona
Liinale meeldib sõbrannadega väljas käia Liina menee mielellään ulos ystavattäriensä kanssa
2 avalikult välja pandud või esitatud, (kõigile) nähtaval, ilmunud
esillä, framilla ark.
mingit silti pole väljas mitään kylttiä ei ole esillä
kunstnikul oli väljas hulk maastikumaale taiteilijalla oli esillä joukko maisematauluja
Kas uus seadus on juba väljas? Onko uusi laki jo julkistettu?
3 kohal, ettenähtud paigas, tööle või tegevusse asunud
liikkeellä, toiminnassa
töötaja on pärast haigust esimest päeva väljas työntekijä on sairauden jälkeen ensimmäistä päivää paikalla
kümme lumekoristusmasinat on korraga väljas kymmenen lumiauraa on samanaikaisesti liikkeellä
Kas sääsed on juba väljas? Onko hyttysiä jo liikkeellä?
osutab kuhugi jõudmisele, saabumisele
viittaamassa jonnekin pääsemiseen tai saapumiseen
varsti olin metsa veeres väljas pian olin päässyt metsän reunaan / kohta olinkin metsän reunassa
osutab eesmärgile, millegi toetamisele
osoittamassa päämäärää, jonkin tukemista
ta on alati tõe ja õiguse eest väljas hän puolustaa aina totuutta ja oikeutta
esineb hrl üllatust või meelepaha väljendavates hüüatustes
yllätystä tai mielipahaa ilmaisevissa huudahduksissa
Kus mul professor väljas! Mikä professori oikein olet olevinasi!
Õige mul tita väljas, ei julge üksi koju jääda! Älä viitsi olla vauva, että et uskalla jäädä yksin kotiin!
4 [millest] esineb ühendites, mis osutavad millestki väljumisele või eemal-olekule, millegi lõppemisele
ilmauksissa, jotka viittaavat jostakin poistumiseen tai jostakin etäällä olemiseen, jonkin loppumiseen
nüüd oleme kõige suuremast hädast väljas nyt olemme selvinneet suurimmasta pulmasta
vigastuste tõttu on rivist väljas mitu mängijat useat pelaajat eivät pysty pelaamaan vammojen takia
organism on täiesti tasakaalust väljas elimistö on täysin poissa tasapainosta
helistasime, aga ta oli levist väljas soitimme, mutta hänen puhelimeensa ei saatu yhteyttä
võhm on väljas voimat ovat lopussa
välja uurima
uurimise tulemusena teada saama, kindlaks tegema
selvittää
ma uurisin välja, et ta elab Valgas selvitin, että hän asuu Valgassa
äri|reis
M
töölähetusega, hrl äriasjadega kaasnev reis
liike|matka
kui naine on ärireisil, elab Marko poissmeheelu kun vaimo on liikematkalla, Marko viettää poikamieselämää
üks
M
num, pron
1numpõhiarv 1
yksi
üks pluss üks on kaks yksi plus yksi on kaksi / yksi ynnä yksi on kaksi
(kellaaja kohta:) päeval või öösel kell 1
(kellonajasta)
yksi
kell üks kello yksi / kello yhdeltä
hulgalt, koguselt 1
yksi
võta veel üks kompvek ota vielä yksi karkki
ühele kohale kandideeris mitu inimest yhdelle paikalle oli useampia ehdokkaita
(vastava arvulise järjekorra kohta)
yksi, ykkönen
paragrahv üks kohta yksi / pykälä yksi
2snumber 1
ykkönen
Rooma üks roomalainen ykkönen
viskasin täringuga ühe heitin nopalla ykkösen
halvim hinne viiepallises hindamissüsteemis
huonoin arvosana viisiportaisessa arviointijärjestelmässä
ykkönen
õpetaja pani töö eest ühe opettaja antoi työstä ykkösen
3pron› ‹adjektiivseltosutab, et tegemist on täpsemalt määratlemata nähtusega, inimesega vm
eräs, muuan, yksi
üks tähtis asi yksi tärkeä asia
ühel ilusal päeval eräänä kauniina päivänä
(hulka väljendava sõna ees:) umbes, umbkaudu
noin, arviolta, siinä
see läheb maksma üks kuus-seitsesada eurot se tulee maksamaan noin kuusi-seitsemänsataa euroa
ta võib olla on üks kuuekümnene hän saattaa olla siinä kuusissakymmenissä
■ ‹substantiivselt, lähedane numeraaliletähistab üksikolendit, üksikut asja vm mingist hulgast
yksi
kutsututest jäi üks tulemata yksi kutsutuista jäi tulematta
Sophokles on üks tuntumaid vanakreeka kirjanikke Sofokles on yksi antiikin Kreikan tunnetuimpia kirjailijoita
■ ‹substantiivselt(kokkuvõtvalt mingi asjaolu, olukorra kohta)
yksi
üks on selge: rännak tuleb raske yksi on selvää: taipalesta tulee raskas
4pron› ‹koos asesõnaga teine, substantiivselt ja adjektiivseltväljendab midagi ebamäärast või osutab täpsemalt määratlemata asjale, olendile või olukorrale
(yhdessä teine-pronominin kanssa:) epämääräisestä lukumäärästä tai joukosta tai viittamassa tarkemmin määrittelemättömään asiaan, olentoon tai tilanteeseen
on sellest üht-teist kuulnud on kuullut siitä yhtä ja toista
üks ja teine käis abi palumas yksi ja toinen kävi pyytämässä apua
eristab või vastandab üht või (mitut) üksikut olendit, asja või asjaolu
yksi
üks tütar elab Ameerikas, teine Prantsusmaal yksi tytär asuu Amerikassa, toinen Ranskassa
keksis ühelt jalalt teisele hyppeli jalalta toiselle
5pronosutab asjade, nähtuste, olukordade samasusele või sellele, et miski on kahele või enamale ühine
sama
neil on üks isa, kuid erinev ema heillä on sama isä mutta eri äiti
šamaan oli arst ja preester ühes isikus šamaani oli lääkäri ja pappi samassa henkilössä
ühte värvi pluusid samanväriset puserot
selles asjas on nad ühel meelel he ovat siinä asiassa samaa mieltä
■ ‹koos sõnadega sama ja seesama(samasust rõhutades)
ilmauksessa yksi ja sama
yksi
Eesti ja Soome hümni meloodia on üks ja sama Viron ja Suomen kansallislaulun sävel on yksi ja sama
teksti on tõlkinud ja toimetanud üks ja seesama inimene tekstin on kääntänyt ja toimittanut yksi ja sama ihminen
(väliselt laadilt, omadustelt) sarnane
sama, samanlainen
vennad olid ühte nägu veljekset olivat samannäköiset
üksiklane
M
s, adj
1steistest eraldi elaja või asuja, teisi vältiv inimene
erakko
loomu poolest on ta üksiklane hän on luonteeltaan erakko
2adjteistega mitteseltsiv, omaette, üksi hoidev
yksinäinen
poiss elab üksiklase vana tädi juures poika asuu yksinäisen vanhan tädin luona
Seotud sõnad
üksikluss
yksinäisyys
üles andma
1 (vaenlasele, ametivõimudele, nõudmise peale jne) kellestki või millestki teatama
antaa ilmi, paljastaa, kieliä, ilmoittaa
oli neid, kes andsid üles, kus elab veel vahistamata juute oli niitä, jotka antoivat ilmi, missä asuu vielä vangitsemattomia juutalaisia
kurjategija andis end ise politseile üles rikollinen ilmoittautui itse poliisille
2 registreerima, (nime, andmeid) kirja panema
ilmoittautua, ilmoittaa
võistlusele on ennast üles andnud 91 sportlast 16 riigist kilpailuun on ilmoittautunut 91 urheilijaa 16 maasta
tuludeklaratsioonis tuleb need summad üles anda tuludena veroilmoituksessa nämä summat pitää ilmoittaa tuloina
õpitavaks, tehtavaks määrama
antaa läksyksi, antaa tehtäväksi
Mis matemaatikas homseks üles anti? Mitä matematiikasta annettiin huomiseksi läksyksi?

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur