?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 48 artiklit
arvelM
‹
postp› [
kelle/mille]
⇒
Samas sarjas arveltkellegi või millegi kulul, kedagi või midagi ära kasutadeskustannuksella▪ ta elab teiste arvel hän elää toisten kustannuksella
▪ lapse arvel ei tohi riskida lapsen kustannuksella ei saa ottaa riskiä
edasi elama ‹
v›
1 jätkuvalt olemas olema, ajas edasi kestmaolla aina vain olemassa–▪ vehklemine elab edasi põlvest põlve polvesta polveen miekkaillaan
▪ vabadussõja vaim elab edasi vapaussodan henki elää
2 (hoolimata raskustest) oma eluga jätkamajatkaa elämäänsä (vaikeuksista huolimatta)–▪ pidime edasi elama, kuigi paljud küsisid – kuidas sa suudad meidän piti jatkaa elämäämme, vaikka monet kysyivät, kuinka pystymme
Eesti-aegne,
eesti|aegne1918.–1940. a. Eesti Vabariigi aegneViron ensimmäisen itsenäisyyden aikainen–▪ elab eestiaegses puumajas asuu Viron ensimmäisen itsenäisyyden aikana rakennetussa puutalossa
elamaM
1 elus olema, eksisteerima, olemas olemaelää,
olla elossa▪ vanaema elab, aga vanaisa on juba aastaid surnud isoäiti on elossa, mutta isoisä on kuollut vuosia sitten
▪ kotkas elab väga vanaks kotka elää hyvin vanhaksi
■
päev-päevalt kulgevast eluprotsessist osa võtmaelää,
voida,
jaksella▪ Kuidas sa elad? Kuinkas voit?
▪ elan hästi voin hyvin
▪ elame, näeme joka elää, se näkee
■
(hrl elutu kohta:) elumärke avaldama, liikumises olema, elavana tundumaolla elossa,
osoittaa elonmerkkejä,
herätä henkiin kuv.▪ kunstnik oskab oma maastikke elama panna taiteilija osaa herättää maisemansa henkiin
▪ hommikuti hakkab maja elama aamuisin talo herää eloon
■
säilima, püsimaelää,
vaikuttaa,
olla elinvoimainen▪ on vanu traditsioone, mis elavad tänapäevalgi on vanhoja traditioita, jotka elävät vielä nykypäivänäkin
▪ oma aja ära elanud paneelmajad aikansa eläneet elementtitalot
■
toituma;
elatuma, elatist saama, ära elamaelää [
jollakin/jostakin],
saada elantonsa,
tulla toimeen▪ elab ainult pensionist elää pelkästään eläkkeellä
▪ ega paljalt õhust ja armastusest ei ela ei pelkällä pyhällä hengellä elä
▪ linn elas eeskätt turistidest kaupunki eli etupäässä turismista
■
millelegi pühendunud või millestki haaratud olemaelää [
jollekin],
omistautua▪ elab ainult oma tööle elää ainoastaan työlleen
▪ tal on, mille nimel elada hänellä on mitä varten elää
2 elanikuna asuma, elunemaasua,
elää▪ kolisime maale elama muutimme maalle asumaan
▪ hinges elab igatsus sielussa elää kaipaus
elama nagu miskamõnusalt, kellestki häirimata elamaelää mukavasti, kenestäkään häiriintymättä–▪ pole ta elul häda midagi, elab nagu miska hänellä ei ole mitään hätää, hän on kuin herran kukkarossa
elliptiline2M
‹
adj›
lausest mingit osa ärajättevelliptinen kiel.▪ elliptiline lause elliptinen lause
■
mingit infot välja jättev, mitte otse ütlevepä|suora▪ film vihjab vaid elliptiliste inforaasudega, miks Poiss elab elokuva vihjailee ja antaa vain epäsuoria tiedonmuruja siitä, miksi Poika elää
eluM
‹
s›
1 (üleüldiselt:) see, mis eristab elusorganisme surnud organismidest või anorgaanilisest ainestelämä,
eläminen▪ Kas Marsil on elu? Onko Marsissa elämää?
2 inimese, looma ja taime füsioloogiline seisund sünnist surmanielämä,
henki▪ ta elu on väljaspool hädaohtu hänen henkensä ei ole vaarassa / hän ei ole hengenvaarassa
▪ arstid võitlesid haige elu eest lääärit taistelivat potilaan hengestä
▪ lõpetas elu enesetapuga päätti elämänsä itsemurhaan / päätti itse päivänsä
■
(nähtuste, esemete eksisteerimise kohta)elämä,
elo,
käytössä olo▪ unustatud idee turgutati uuesti ellu unohdettu idea herätettiin uudelleen eloon
■
kellegi eksisteerimise periood, igaelämä,
ihmis|elämä,
elin|ikä,
elin|aika▪ olen elu jooksul nii mõndagi näinud olen nähnyt elämäni aikana monenlaista
▪ sul on pool elu alles ees sinulla on puolet elämästä vielä edessä
■
elus,
elu sees ‹
eitavas lauses›
(mitte) iialgi, kunagi‹
kielteisissä yhteyksissä›
ikinä,
ikänä,
iki|päivänä▪ ma ei paneks elu sees oma lapsele sellist nime en ikipäivänä antaisi lapselleni sellaista nimeä
■
(mõnedes mängudes antavate korduvate võimaluste kohta)(
peleissä)
elämä▪ tal oli alles vaid üks elu hänellä oli vain yksi elämä jäljellä
3 (päevast päeva toimuv) olemine, eksisteerimine, elamiseks oleva aja möödasaatmineelämä,
elely,
vointi▪ Kuidas elu läheb? Kuinka voit? / Millainen on vointi?
▪ elul pole väga vigagi kaikki on ihan hyvin
▪ Mis elu sa oled elanud? Kuinkas olet elellyt?
▪ on oma eluga ummikusse jooksnud elämä on umpikujassa
■
kellegi eksisteerimise viis või laad;
põlielämä,
elämän laatu,
olot mon.▪ elab pillavat elu elää tuhlailevaista elämää
▪ otsib kergemat elu tavoittelee helpompaa elämää
▪ noored alustasid ühist elu nuoret aloittivat yhteiselämän
■
(meid ümbritsev) reaalne tegelikkuselämä,
elämän|meno,
todellisuus▪ ei suutnud leida oma kohta elus ei onnistunut löytämään omaa paikkaansa elämässä
▪ elu näinud mees elämää nähnyt mies
■
teatavat elu- või tegevusala iseloomustavad nähtused (nende arengus ja järjestikuses seoses)elämä,
toiminta,
olot mon.▪ isiklik elu yksityiselämä; yksityisyys
▪ seltskondlik elu seuraelämä
▪ kultuurielu kulttuurielämä
4 füüsilise ja vaimse jõu ning energia avalduselämä,
elin|voima,
eloisuus▪ uudist kuuldes tuli elu tema silmadesse tagasi kun hän kuuli uutisen, elämä palasi hänen silmiinsä
■
eluga kiiresti, ruttukiireesti,
vikkelästi▪ Tehke nüüd eluga! Pitäkää kiirettä!
■
elevus, liikumine, tegevuselo,
eloisuus,
vilske,
hyörinä▪ seltskonnale tuli elu sisse seurueeseen tuli eloa
▪ sipelgapesas kihab elu muurahaispesä kuhisee elämää
Filipiinid pl ‹
pärisnimi›,
Filipiini ‹
täiendsõna›
riik ja saarestik Kagu-AasiasFilippiinit mon. ‹
erisn.›
▪ Filipiini saarestikus elab üle saja rahvuse Filippiinien saaristossa asuu yli sata kansallisuutta
illusioonM
‹
s›
petlik ettekujutus;
aluseta lootus, täitumatu unistus vmsilluusio,
harha|kuvitelmakuvitelma,
haave,
haave|kuva▪ ta elab lihtsalt oma rõõmsas ja roosas illusioonis hän vain elää iloisissa ja vaaleanpunaisissa kuvitelmissaan
■
tajueksimus, tegeliku objekti moonutatud tajuilluusio myös psyk.,
havainto|harha psyk.,
aisti|harha psyk.,
harha psyk.▪ jäise õhu tõttu võib näha kuu ümber optilisi illusioone, näiteks halo kylmän ilman vuoksi kuun ympärillä voi nähdä optisia harhoja, esimerkiksi haloilmiön
inim|gruppM
teatav (piiritletud) hulk inimesiihmis|ryhmä▪ Eestis elab kaks erineva ajalooga inimgruppi Virossa asuu kaksi ihmisryhmää, joiden tausta on erilainen
Kapa-Kohila ‹
pärisnimi›
suvaline väike ja tundmatu koht või kolgasmikä hyvänsä pieni ja tuntematon paikkataka|hikiä ‹
subst.›
kuv.,
leik.,
perä|hikiä ‹
subst.›
kuv.,
leik.,
tuppu|kylä ‹
subst.›
leik.,
halv.▪ mingis Kapa-Kohilas talvel rongi oodata ei ole eriti mõnus talvella ei ole kovin mukavaa odottaa junaa jossakin takahikiällä
▪ ekspresident elab nüüd üksiku hundina New Yorgi lähedases Kapa-Kohilas entinen presidentti asuu nykyään yksinäisenä sutena tuppukylässä New Yorkin lähellä
kari1 ‹
s›
1 koos peetavad, karjatatavad (kodu)loomadkarja,
karja|lauma▪ sajapealise karjaga talu maatila, jolla on satapäinen karja
▪ vanaisa oli terve elu maad kündnud ja karja kasvatanud isoisä oli kyntänyt maata ja kasvattanut karjaa koko elämänsä
▪ lehmakari nautakarja / lehmikarja
▪ kitsekari vuohilauma
■
koos elavate metsloomade rühmlauma▪ hundid liiguvad sageli karjadena sudet liikkuvat usein laumoissa
▪ ahvikari apinalauma
2 karjas karja hoidmas(
karjan paimentamisesta)
paimenessa▪ taat meenutas, kuidas ta poisikesena karjas käis ukki muisteli, kuinka kävi poikasena paimenessa
3 ebamäärane hulk inimesi;
summ, parv, salkepämääräinen määrä ihmisiälauma,
joukko,
parvi,
liuta vars. ark.▪ sinna pole mõtet minna suure karjaga sinne ei ole järkeä mennä suurena laumana
▪ kari poisikesi tormas nurga tagant välja lauma pikkupoikia ryntäsi esiin nurkan takaa
■
suur hulk(
suuresta määrästä)
lauma,
joukko,
liuta vars. ark.▪ karjade kaupa ametnikke, kes midagi asjalikku ei tee laumoittain virkamiehiä, jotka eivät tee mitään asiallista
▪ Lõuna-Eestis elab mul terve kari sugulasi minulla on koko joukko sukulaisia Etelä-Virossa
kaugelM
‹
adv›
1 pika vahemaa taga;
eemal Vastand lähedal(
etäisyydestä)
kaukana,
etäällä,
loitolla,
pitkälläsyrjässä▪ Kui kaugel raudteejaam on? Kuinka kaukana rautatieasema on?
▪ elab kaugel kolkas asuu syrjäseudulla
▪ ligidal ega kaugel polnud ühtki inimest ei ollut ketään mailla halmeilla
2 pika ajavahemiku taga (minevikus või tulevikus) Vastand lähedal(
ajasta)
kaukana,
etäällä,
pitkällä▪ suvi on veel kaugel kesä on vielä kaukana
▪ oli mõtetega kaugel tulevikus oli ajatuksissaan kaukana tulevaisuudessa
3 (vastupidise, vastanduva seisukoha kohta) Vastand lähedalkaukana kuv.,
pitkällä▪ asi on naljast kaugel tästä on leikki kaukana
▪ olen kaugel arvamast, et avalikus sektoris istuvad inimesed niisama ja keerutavad päevast päeva pöidlaid en ole ollenkaan sitä mieltä, että julkisen sektorin ihmiset vain istuvat ja pyörittävät peukaloitaan päivästä toiseen
▪ paanikast on asi kaugel, aga valvel tuleb olla paniikkiin ei ole aihetta, mutta varuillaan pitää olla
▪ nad olid õpingutega kaugemal kui meie he olivat opinnoissaan meitä pidemmällä
korralikM
‹
adj›
1 mingeid nõudeid, ülesandeid täpselt järgiv, neid hästi täitev või neile hästi vastavkunnollinen,
kelpo tav. taipum.,
kunnon taipum.▪ töö oli kiire ja korralik työ oli nopeaa ja kunnollista
▪ toad on liigse luksuseta, aga puhtad ja korralikud huoneissa ei ole turhaa luksusta, mutta ne ovat puhtaita ja kunnollisia
▪ korralik kodanik kunnon kansalainen
■
elukommetelt laitmatu, heade elukommetegakunnollinen,
nuhteeton,
kunniallinen▪ noormehed jätsid algul viisaka ja korraliku mulje nuorista miehistä sai aluksi kohteliaan ja kunnollisen vaikutelman
▪ mees elab korralikku pereelu mies elää nuhteetonta perhe-elämää
2 millegi poolest (väga) hea, kõrgelt hinnatav (nt suur, tubli, kõva)hyvä,
kunnollinen,
kunnon taipum.,
kelpo tav. taipum.▪ šampanjale eelistan korralikku õlut juon mieluummin kunnon olutta kuin samppanjaa
▪ pakutakse korralikku palka tarjotaan kunnollista palkkaa
▪ sõime korraliku kõhutäie söimme vatsamme kunnolla täyteen
▪ autol on korralik kiirendus ja head pidurid auto kiihtyy reippaasti ja siinä on hyvät jarrut
Seotud sõnad korralikult ‹
adv›
kunnolla,
kunnollisesti,
nuhteettomastikorralikkus ‹
s›
kunnollisuus,
nuhteettomuus,
kunniallisuus
kõrb21 ‹
adj›
punakaspruun (hrl hobuse kohta)ruunikko ‹
adj.› {
hevosen väristä}
▪ ratsatalus elab kaks kõrbi hobust hevostilalla oli kaksi ruunikkoa hevosta
2 ‹
s›
punakaspruun hobune musta laka ja musta sabagapunaruskea hevonen, jolla on musta harja ja häntäruunikko ‹
subst.›
▪ lähenes noormees oma kõrviga nuori mies lähestyi ruunikollaan
labidaga kokku ajama(millegi kohta, mida on või saadakse väga palju, suures koguses)jostakin, jota on tai saadaan hyvin paljon, suuria määriä–▪ onupoeg elab Ameerikas või sees, ajab raha labidaga kokku serkulla Amerikassa on rahaa vaikka lampaat söisi ark.
▪ jõhvikaid oli nii palju, et aja või labidaga kokku karpaloita oli vaikka lampaat söisi ark.
lahus2 ‹
adv›
⇒
Samas sarjas lahku(üksteisest, kellestki või millestki) eemal või eraldierillä{(än,
erikseen,
erossa▪ elab vanematest lahus asuu erillään vanhemmistaan
lavastamaM
näidendist, ooperist vm lavaversiooni looma;
stsenaariumi filmiteostust looma ja juhtimasuunnitella ja valmistaa näytelmä, ooppera, elokuva tms. esityskuntoonohjata▪ teatris ma ei tahaks lavastada, aga filmitegemise soov on küll teatterissa en haluaisi ohjata, mutta elokuvanteko kyllä kiinnostaa
▪ filmi lavastas võrdlemisi tundmatu režissöör filmin ohjasi melko tuntematon elokuvaohjaaja
■
kindla tagamõttega mingit näilist, teeseldud sündmust vm korraldamalavastaa kuv.▪ osa fänne usub, et laulja lavastas oma surma ning elab edasi osa faneista uskoo, että laulaja on lavastanut kuolemansa ja elää edelleen
▪ mees väitis, et ta on patuoinaks lavastatud mies väitti, että hänet on lavastettu syntipukiksi
linnuke ‹
s›
1 väike või armas lindpikku|lintu,
lintunen usein ylät.▪ aknalauale lendas üks linnuke ikkunalaudalle lensi pikkulintu
▪ naabripoiss elab nagu linnuke oksal (vaba ja muretu elu kohta) naapurin poika elää vapaana kuin taivaan lintu
2 märk ∨ (nt valiku tähistamiseks)rasti,
ruksi ark.,
kruksi ark.▪ märgi õige vastus linnukesega rastita oikea vastaus / merkitse oikea vastaus rastilla
■ ‹
väljendites›
(tegeliku vajaduse puudumist, vormitäidet, formaalsust märkivana)viittaamassa todellisen tarpeen puuttumiseen, muodollisuuteen–▪ mulle ei meeldi teha asju linnukese pärast en mielelläni tee asioita vain muodon vuoksi
3 (inimese, hrl mingi kahtlase tüübi kohta)(
omituisen näköisestä tai omituisesti käyttäytyvästä ihmisestä)
otus▪ tunnen sinusuguseid linnukesi küll ja küll tunnen ihan tarpeeksi sinunlaisiasi otuksia
■
van (lõbutüdruku, kergemeelse tüdruku või naise kohta)ilo|lintu leik.,
hutsu halv.,
naikkonen usein halv.,
hempukka halv.■
linnukesega veidi imelik, kiiksugahieman omalaatuisesta–▪ need, kes vanalinnas elada tahavad, pidavat olema natuke linnukesega niillä, jotka haluavat asua vanhassakaupungissa, viiraa kuulemma hiukan päästä
loom1 ‹
s›
1 elusolend, kes on võimeline liikuma;
selgroogne, eelkõige imetajaeläin▪ maailmas elab palju huvitavaid linde, loomi ja putukaid maailmassa elää paljon mielenkiintoisia lintuja, eläimiä ja hyönteisiä
▪ elevandid on ühed vaadatumad loomad loomaaedades norsut kuuluvat eläintarhojen katsotuimpiin eläimiin
■
(millegi väga suure või intensiivse kohta)(
jostakin hyvin suuresta tai intensiivisestä)
eläin kuv.▪ uppujal on looma jõud hukkuvalla on eläimelliset voimat
▪ tööd tehti looma moodi tehtiin töitä kuin pienet eläimet leik.
■
(kodulooma, hrl veise vm põllumajanduslooma kohta)(
kotieläimestä)
eläin,
elikko vars. murt.▪ talus peeti loomi ja kasvatati taimi maatilalla pidettiin eläimiä ja viljeltiin kasveja
■
(täi vm parasiitputuka kohta)(
täistä tai muista loishyönteisistä)
ötökkä▪ lapsel on loomad peas lapsella on ötököitä päässä
2 (inimese kohta, ka halvustavalt, taunivalt)elukka ark. halv.,
eläin kuv.,
usein halv.,
hirviö kuv.▪ politseinik pole mingi hull loom, kes aina käib ja trahvib ei poliisi ole mikään hirviö, joka vain tulee ja sakottaa
▪ ta on selline mees, kes täis peaga muutub loomaks (kaotab inimväärikuse, muutub tooreks ja metsikuks) hän on sellainen mies, joka muuttuu humalassa elukaksi
3 ‹
väljendites›
(kellegi või millegi kohta, millest puudub täpsem teadmine)jostakusta tai jostakin sellaisesta, josta ei ole tarkempia tietoja–▪ mingi ettekujutuse ikka saab, mis loom see matemaatika on jonkin käsityksen kuitenkin saa siitä, mitä se sellainen matematiikka on
maM
‹
pron› ‹
ainsuse 1. isik,
rõhutus asendis›
mina Võrdle meminä,
mä ark.,
runok.,
ma murt.,
runok.▪ ma ei tea ju jalgpallist midagi enhän tiedä jalkapallosta mitään
■ ‹
väljendites ja hüüatustes›
(tähendus tuhmunud)ilmauksissa ja huudahduksissa, merkitys hämärtynyt–▪ Kah mul asi! Ja kattia kanssa! ark.
▪ Küll ta teadis laule ja lugusid, oh sa mu meie! Että hän osasi lauluja ja tarinoita, voi hyvänen aika sentään!
■
(kellegi poole pöördumisel viisakus- või poolehoiuavaldustes)puhutteluissa–▪ Mu daamid ja härrad! Hyvät naiset ja herrat!
▪ Vabandage, mu härra, kas tohin küsida, kes selles majas elab? Anteeksi, hyvä herra, saanko kysyä, kuka tässä talossa asuu?
maa|paguM
asumine võõrsil kodumaalt lahkuma sunnitud (põgenenud või sundkorras välja saadetud) isikunamaan|pako,
maan|pakolaisuus,
pakolaisuus▪ Tiibeti vaimne juht dalai-laama elab tänini maapaos Tiibetin henkinen johtaja dalai-lama elää yhä edelleen maanpaossa
madalalM
‹
adv›
1 mingile alustasandile (hrl maapinnale) suhteliselt lähedal Vastand kõrgelmatalalla,
alhaalla▪ lendasime üsna madalal linna kohal lensimme melko matalalla kaupungin yllä
▪ päike on juba madalal aurinko on jo alhaalla
2 ümbrusest või mingist tasandist allpoolmatalalla,
alhaalla▪ piirkond asub madalal ja seal on tihti uputusi alue sijaitsee matalalla ja siellä on usein tulvia
▪ merepinnast madalamal asuvad alad merenpinnan alapuolella sijaitsevat alueet
▪ elab minust korrus madalamal asuu kerrosta alempana minua
3 (arvudes määratavalt) väikesena, vähesena Vastand kõrgelmatalalla,
alhaalla,
alhaisena▪ eesmärk on hoida inflatsioon nii madalal kui võimalik tavoite on pitää inflaatio niin matalalla kuin mahdollista
▪ veetase püsib madalal vedenkorkeus pysyy matalalla
4 seisundi, arengutaseme või omaduste poolest tagapool või allpool, kehvemal kohal Vastand kõrgelmatalalla,
alhaalla▪ ta on karjääriredelil mitu pulka madalamal kui teised temaealised hän on uratikkailla monta askelmaa alempana kuin muut ikäisensä
▪ rahvad, kelle elukvaliteet on meie omast määratult madalamal kansat, joiden elintaso on paljon omaamme matalampi
mediteerimaM
keskendunult mõtisklemameditoida▪ mees elab sissepoole, mediteerib ja teeb joogat miehen elämä on sisäänpäin kääntynyttä, hän meditoi ja joogaa
mitmesM
‹
pron›
1 ‹
koos nimisõnaga›
märgib ebamäärast arvulist kohta järjestuses, järgnevuses (hrl rohkem kui teine)mones▪ see on mul juba mitmes kord lennukiga sõita tämä on jo ties kuinka mones kerta kun matkustan lentokoneella
▪ kohe näha, et mitmenda põlve linnainimene heti huomaa, että hän on monennen polven kaupunkilainen
▪ tütar elab tal mitmendat aastat Rootsis hänen tyttärensä asuu ties kuinka monetta vuotta Ruotsissa
2 ‹
koos nimisõnaga või ilma›
küsiv-siduv sõna järjekorda märkiva arvu kohtamonesko,
kuinka mones▪ Mitmes (kuupäev) täna on? Monesko päivä tänään on?
▪ mitmendas klassis Mari käib? Monennellako luokalla Mari on?
▪ mul ükskõik, mitmendaks jään, peaasi, et Sydneys võidan minulle on ihan sama kuinka monenneksi tulen, kunhan voitan Sydneyssä
nimetuM
‹
adj›
selline, kelle nimi pole teada, teadmata nimega;
(veel) ilma nimetanimetön▪ kõrgel liustikupiiril elab nimetu mägierak korkealla jäätikön rajalla asuu nimetön vuoristoerakko
▪ suur sõda oli üle käinud, nimetuid haudu olid kõik teeveered täis suuren sodan jäljiltä kaikki tienpientareet olivat täynnä nimettömiä hautoja
▪ sellele vihjas üks nimetuks jääda soovinud poliitik siitä vihjasi eräs poliitikko, joka halusi pysyä nimettömänä
■
ebamääraselt väljenduv, selline, mida ei oska täpsemalt nimetada või seletadanimetön▪ mind valdas nimetu ängistus minut valtasi nimetön ahdistus
päev|päevaneM
iga päev esinev, toimuv vmsjoka|päiväinen,
päivittäinen▪ neljandik rahaka California osariigi lapsi elab päevpäevases näljas ja alatoitluses neljännes varakkaan Kalifornian lapsista elää päivittäin nälässä ja aliravitsemuksessa
rahakoti peal[
kelle]
(kellegi kulul elamise, võõra raha kulutamise kohta)jonkun kustannuksella elämisestä, toisen rahan kuluttamisesta–▪ ise suur mees, aga elab ikka papa-mamma rahakoti peal iso mies, mutta elää vielä isän ja äidin kustannuksella
rahu|meelneM
(poliitikaga seoses:) rahu taotlev, mittesõjakas;
rahuotstarbeline, mittesõjaline(
politiikasta)
rauhan|omainen▪ Iraan väidab, et tema tuumaprogramm on rahumeelne Iran väittää ydinohjelmansa olevan rauhanomainen
■
(sündmuste kohta:) rahulikult toimuv;
vägivallatu(
tapahtumista)
rauhan|omainen,
rauhallinen▪ meeleavaldus oli kõike muud kui rahumeelne mielenosoitus oli kaikkea muuta kuin rauhanomainen
■
(inimese kohta:) rahuliku loomuga, tasakaalukas(
ihmisistä)
rauhallinen,
rauhaa rakastava,
maltillinen,
sopuisa,
sovinnollinen▪ maainimesed on üldiselt rahumeelsed maalaiset ovat yleensä rauhaa rakastavia
■
(olukordade jm kohta:) vaikne, häirimatu, rahulik(
tilanteista tms.)
rauhallinen▪ endine tormleja elab nüüd rahumeelset elu ja naudib emarõõme entinen rämäpää viettää nyt rauhallista elämää ja nauttii äitiyden iloista
Seotud sõnad rahu|meelselt ‹
adv›
rauhan|omaisesti,
maltillisesti,
rauhallisesti,
sopuisasti,
sovinnollisestirahu|meelsus ‹
s›
rauhan|omaisuus,
maltillisuus,
rauhallisuus,
sopuisuus,
sovinnollisuus
rahvusM
‹
s›
hrl riiklikult iseseisev, keeleliselt ja kultuuriliselt ühtne rahvaskansa|kunta,
kansallisuus▪ rahvuse määratlemisel on igaüks vaba jokainen on vapaa määrittelemään itse, mihin kansakuntaan kuuluu
■
teatava rahva hulka kuuluvuskansallisuus▪ Abhaasias elab terve hulk eesti rahvusest isikuid Abhasiassa asuu koko joukko kansallisuudeltaan virolaisia henkilöitä
▪ minu isa ja ema on eri rahvusest isäni ja äitini ovat eri kansallisuutta
■
ühiste tunnuste alusel piiritletav inimrühmkansa▪ Aafrika rahvuste karikaturniir Afrikan kansojen cup-turnaus
rajoonM
‹
s›
teatav maa-ala, piirkondalue▪ ostsime maja kesklinna rohelisse rajooni ostimme talon keskikaupungin vehreältä alueelta
▪ Wana asub Pakistani mägises rajoonis Wana sijaitsee Pakistanin vuoristoisella alueella
▪ suvitusrajoon kesänviettoalue
▪ tööstusrajoon teollisuusalue
■
haldusüksus Nõukogude Liidus ja mõnes muus riigishallintoalue Neuvostoliitossa ja joissakin muissa valtioissapiiri,
rajoni▪ Petseri rajoonis elab ümmarguselt 28 000 inimest Petserin piirissä asuu pyöreästi 28 000 ihmistä
■
mingi ala, piirkonna taimkatet kirjeldav üksusalue kasv.▪ geobotaaniline rajoon kasvillisuusalue
selgusetuM
‹
adj›
ebaselge, ilma selgusetaepä|selvä▪ kus ta elab, on mulle tänaseni selgusetu minulle on edelleen epäselvää, missä hän asuu
■ ‹
substantiivselt›
selline olukord, asjaolu vms‹
substantiivisesti›
epä|selvä▪ ajaloos on palju selgusetut historiassa on paljon epäselvää
Seotud sõnad selgusetus ‹
s›
epä|selvyys
silma all⇒
Samas sarjas silma alla,
silma altkellegi nägemisväljas, juures olles;
kellegi valvsa pilgu, järelevalve alljonkun näkökentässä, luona;
jonkun valvonnassanähtävillä,
nähtävänä[
jonkun]
valvovan silmän alla▪ sürrealist unistas klaasmajast, kus inimene elab kogu maailma silme all surrealisti unelmoi lasitalosta, jossa ihminen eläisi koko maailman nähtävillä
sisse|pooleM
‹
adv›, ‹
prep› [
mida]
⇒
Samas sarjas sees|pool,
seest|pooltsisemuse poole, millegi piiride sisse, sisemisele küljele Vastand väljas|poolsisään|päin,
sisä|puolelle,
sisällesisemmälle,
sisemmäksi,
sisemmäs▪ aken käib lahti sissepoole ikkuna aukeaa sisäänpäin
▪ elab sissepoole (endassetõmbunult) elää sisäänpäin kääntynyttä elämää
sügavusM
‹
s›
1 ulatus millegi pealispinnast allapoole (ka kuni põhjani)ulottuvuus jonkin yläpinnasta tai -osasta alaspäinsyvyys▪ järve suurim sügavus on 38 m järven suurin syvyys on 38 m
▪ kraatri sügavus kraaterin syvyys
▪ rehvi mustri sügavus peab olema vähemalt kolm millimeetrit renkaan kuvion syvyyden pitää olla vähintään kolme millimetriä
■
ulatus eesmisest pinnast või äärest taha- või sissepooleulottuvuus jonkin etupinnasta tai -osasta taaksepäinsyvyys▪ nõudepesumasina kõrgus on 85 cm, laius ja sügavus 60 cm astianpesukoneen korkeus on 85 cm, leveys ja syvyys 60 cm
▪ metsistunud aia sügavuses oli väike tiik syvällä metsittyneessä puutarhassa oli pieni lampi
■
(ajalise kauguse kohta)ajallisesta etäisyydestä–▪ mida kaugemale sajandite sügavusse, seda vähem on kasutada ajalooallikaid mitä kauemmas vuosisatojen taakse mennään, sitä vähemmän historiallisia lähteitä on käytettävissä
2 ‹
ka mitm›
kõvasti allpool vee- või maapinda olev koht(
kovasti veden- tai maanpinnan alapuolella olevasta paikasta)
syvyys▪ loimurite liike elab Himaalaja tippudest Vaikse ookeani sügavusteni karhukaislajeja esiintyy Himalajan huipuilta Tyynen valtameren syvyyksiin
■
kõvasti tagapool või seespool eesmist pinda või äärtetupinnasta tai -osasta taakse- tai sisään päin–▪ näitleja taandus lava sügavusse näyttelijä perääntyi lavan takaosaan
■
(sisemuses oleva, sisima kohta)(
sisällä olevasta)
sisin▪ oma hinge sügavuses mõistsin ma teda syvällä sisimmässäni ymmärsin häntä
3 (loomingu, vaimuilma kohta:) asjade olemuseni, põhjani ulatuv olek(
henkisyyden, henkisen työn tai taiteen olemuksesta)
syvällisyys▪ autorid ei taotle psühholoogilist sügavust kirjoittajat eivät pyri psykologiseen syvällisyyteen
▪ religioosne sügavus uskonnollinen syvällisyys
▪ muusika sügavustesse jõuab muusikat õppides musiikkiin pääsee syvemmälle musiikkia opiskelemalla
■
(mingi seisundi intensiivsuse, suuruse kohta)(
asiaintilan intensiivisyydestä)
laajuus,
syvyyssikeys {
unesta}
▪ kriisi sügavus kriisin syvyys
▪ Eesti kahestumise sügavust näitavad avaliku arvamuse uuringud Viron kahtiajakautumisen laajuus tulee ilmi mielipidetutkimuksista
▪ probleemi sügavusest saavad aru vaid asjaosalised ongelman laajuuden ymmärtävät vain asianosaiset
■
(silmade, pilgu väljendusrikkus, hingestatuse kohta)silmien tai katseen ilmaisuvoimasta–▪ silmade sügavusest kumas soojust syvältä silmistä kumpusi lämpö
sümbioosM
‹
s›
eri laadi asjade kokkupanu või sulandumine, esinemine või toimimine ühe tervikunasymbioosi kuv.▪ klassika ja popi haarav sümbioos klassisen ja popin mukaansatempaava symbioosi
▪ äri ja kultuuri sümbioos liiketoiminnan ja kulttuurin symbioosi
■
eri liiki organismide vastastikku kasulik või tarvilik kooselu Võrdle kommensalism,
amensalismsymbioosi biol.▪ vetikas elab sümbioosis koralli polüübiga levä elää symbioosissa korallin polyypin kanssa
tagaM
‹
adv›, ‹
postp› [
kelle/mille]
1 selja, tagakülje poolses suunas või kohas;
tagaosas, tagaküljel Vastand eestakana,
perässä▪ meie oleme viimased, taga ei ole enam kedagi me olemme viimeisiä, takana ei ole enää ketään
▪ laps kõnnib isa taga lapsi kulkee isän takana
▪ päike on pilve taga aurinko on pilvessä / aurinko on pilven takana
▪ sel autol on mootor taga tässä autossa on moottori takana
■
teisel pool, sealpool (mingit piiri)takana▪ suvi polaarjoone taga kesä napapiirin takana
▪ eesti näidend etendus ookeani taga (Ameerikas) virolainen näytelmä esitettiin valtameren takana {Yhdysvalloissa}
▪ lahe taga (hrl Soome kohta) lahden takana {tavallisesti Suomesta}
▪ piiri taga (välismaal) rajan takana {ulkomailla}
■
tagumisele poolele või osale kinnitatud, tagumisel poolel või osal küljeskääntöpuolelle tai takaosaan kiinnitettynä, kääntöpuolessa tai takaosassa kiinni–▪ kirvel on õunapuust vars taga kirveessä on omenapuinen varsi
▪ nõelal on niit taga lanka on neulan silmässä / neulan silmässä on lanka
■
(kõrvalises paigas) kaugelkaukana,
syrjässä▪ elab seal taga pärapõrgus asuu siellä syrjäseudulla
2 teatud vahemaa kauguselpäässä▪ hotell asus paari kilomeetri taga hotelli sijaitsi parin kilometrin päässä
▪ tänavatel olid iga saja sammu taga valvurid väljas kadulla oli vartiot sadan askeleen välein
■
ajaliselt möödas;
teatud kaugusel minevikus või tulevikus(ajasta:) ilmaisemassa, että jokin on ohi, mennyttä, koettua;
tietyn ajallisen etäisyyden päässä menneisyydessä tai tulevaisuudessatakana,
takana|päinpäästä,
kuluttua▪ taga on magamata öö nukkumaton yö takanapäin
▪ tal poissmehepõlv juba aastate taga hänen poikamiesaikansa on jo vuosien takana
▪ sügise algus on paari nädala taga syksyn alku on parin viikon kuluttua
3 tasemelt, saavutustelt kaugemal tagapool või maasjäljessä▪ poolaja lõpuks oli Pärnu meeskond suurelt taga puoliajalla Pärnun joukkue oli kovasti jäljessä
■
(teise vööndiajaga võrreldes varasema kellaaja kohta)(
toiseen aikavyöhykkeeseen verrattuna varhaisemmasta kellonajasta)
jäljessä▪ New Yorgis on aeg seitse tundi meist taga New Yorkin aika on meidän aikaamme seitsemän tuntia jäljessä
■
(kella näidu kohta:) õigest ajast maha jäänud(
kellosta)
jäljessä▪ kell on paar minutit taga kello on muutaman minuutin jäljessä / kello on pari minuuttia jäljessä
4 osutab sellele, mille juures või kallal ollakse tegevusesäärellä,
ääressä▪ pikad töötunnid arvuti taga pitkät työtunnit tietokoneen ääressä
▪ veetsime õhtu veiniklaasi taga vietimme illan viinilasin äärellä
▪ eksamite eel tuli poole ööni raamatu taga istuda ennen tenttejä piti istua kirjojen ääressä puoleen yöhön
5 osutab millegi tõhusa olemasolule;
toetamas, toekstakana▪ seal olid suured rahad taga siinä oli isot rahat takana
▪ teadis, et tema taga on rahvas tiesi, että hänen takanaan oli kansa
6 peidus, varjus;
põhjusekstakana▪ suurte sõnade taga ei olnud mitte midagi suurten sanojen takana ei ollut yhtään mitään
▪ skandaali taga on isiklik viha ja vaen skandaalin takana on henkilökohtainen vihamielisyys
▪ miks ta nii kergesti nõustus: selle taga on midagi miksi hän suostui näin helposti: siinä on jotakin takana
7 osutab mingile takistavale põhjusele, mille tõttu miski ei saa toimudaviittaamassa johonkin estävään asiaan, jonka takia jokin ei voi tapahtua–▪ asi seisab bürokraatia taga asia on juuttunut byrokratiaan
▪ ehitustööd ootavad raha taga rakennustyöt ovat kiinni rahasta
8 tulemuseks, tagajärjeks;
(kiiresti) järgnemastuloksesta, seurauksesta–▪ tass kukkus maha ja kohe killud taga lautanen putosi ja oli heti sirpaleina
▪ luiged lähevad, lumi taga lumi luikon siiven alla (sananp.) {joutsenen lähdön jälkeen sataa lumen}
■
osutab kellegi eeskujul toimimiseleperässä▪ nagu vanemad ees, nii lapsed taga mitä vanhemmat edellä, sitä lapset perässä
9 sundimas, kannustamas, hoogu andmas (kiirustamist või millegagi kiire-olemist märkivates väljendites)pakottamassa, kannustamassa, vauhdittamassa–▪ selle asjaga on kiire taga tällä asialla on kiire
■
sundimist ja ergutamist väljendavates ühendverbides rõhutab protsessi intensiivsustpakottamista ja innoittamista ilmaisevissa yhdysverbeissä korostamassa prosessin intensiivisyyttä–▪ hobust ei pea ilmtingimata kogu aeg ohjadest sakutades taga sundima hevosta ei pidä välttämättä jatkuvasti pakottaa ohjaksista vetäen
▪ külaliste tulekuks pidi teenijaid taga utsitama ennen vieraiden saapumista henkilökuntaa piti patistaa
10 esineb ühenduses kurvastamisega kaotatu, mööduva või puuduva üle ning selle üle kurtmisegayhteydessä menneen katoavan tai muuttuvan murehtimiseen ja tällaisten asioiden valitteluun–▪ igatseb taga Tallinna kunagisi kohvikuid kaipaa Tallinnan entisaikaisia kahviloita
▪ möödunut pole mõtet taga nutta ei kannata surra mennyttä
▪ mõni leinab taga vanu aegu joku kaipaa vanhoja aikoja
■
ühenduses millegi puuduva kättesaamist taotleva tegevusega rõhutab tegevuse järjekindlustjotakin puuttuvaa tai kadonnutta tavoittelevan toiminnan yhteydessä korostamassa tekemisen johdonmukaisuutta–▪ politsei on meest juba pikka aega taga otsinud poliisi on etsinyt miestä jo pitkään
▪ asus kohtu kaudu õigust taga nõudma alkoi vaatia oikeuksiaan tuomioistuimessa
11 (rääkimist väljendavates ühendverbides:) tagaseljaasianomaisen poissa ollessaselän takana▪ arutati tööasju ja kiruti ülemust taga keskusteltiin työasioista ja sadateltiin päällikköä tämän selän takana
12 järjest, üha, veelyhä▪ taga külmemaks läheb yhä kylmemmäksi tulee
▪ taga hullem asi on asia on yhä hullumpi
taigaM
‹
s›
põhjaparasvöötme mandrilise kliimaga ala okasmetstaiga maant.▪ ta elab Obi jõe lähedal Siberi taigas hän asuu Ob-joen läheisyydessä Siperian taigalla
talu|majaM
maja, kus talus elatakse, taluelamu;
taluhoonerakennus, jossa maatilalla asutaan, maatilan päärakennus;
maatilan rakennus–▪ Mart elab vanas talumajas Mart asuu vanhassa maalaistalon päärakennuksessa
tumeM
‹
adj›
1 värvuselt rohkem musta- kui valgepoolne Vastand heletumma▪ tume ja ähvardav pilv tumma ja uhkaava pilvi
▪ tume ülikond tumma puku (erik.)
▪ ta naine on tumeda nahaga hänen vaimonsa on tummaihoinen
■
vähese valgusega või valgusetu, valgustamatajossa ei ole (tarpeeksi) valoa, valotonpimeä▪ kuu tume pool kuun pimeä puoli
2 (helide, häälte kohta:) madal, kõlatu, tuhm(äänestä:) pehmeä, syvä, matalatumma▪ mere tume müha meren tumma kohina
3 (inimese kohta:) rumal, juhm;
harimatu(ihmisestä:) tyhmä;
oppimatonpimeä slg. {
tav. muodossa pimee},
tietämätön yleisk.▪ küll elab siin tume rahvas kylläpä täällä asuu pimeetä porukkaa slg.
▪ füüsikas olin ma täitsa tume fysiikasta en tajunnut yhtikäs mitään
4 selguseta, segane, ebamääranesekava, epämääräinenhämärä▪ mulle jäigi tumedaks, mis ta öelda tahtis minulle jäi kyllä hämäräksi, mitä hän tahtoi sanoa
▪ tulevik on tume tulevaisuus on hämärän peitossa
■
kahtlusi äratav, ebaaus, ebaseaduslikepäilyksiä herättävä, epärehellinen, laitonhämärä|peräinen,
hämärä▪ tumedad tehingud hämäräperäiset kaupat
■
kirgedest juhitud, alateadvusega seotud, varjatudpimeä kuv.likainen kuv.▪ inimloomuse tumedam pool ihmisluonnon pimeä puoli
▪ tumedad ihad likaiset himot
■
(tunnete, meeleolu kohta:) rusuv, ängistav;
seda väljendav(
tunteisiin tai tunnelmaan liittyen)
synkkä▪ hinge tekkis tume kahtlus mieleen hiipi synkkä epäilys
■
(valu kohta:) tuim(
kipua kuvailtaessa)
tylppä■
õnnetu, halb, murerikasonneton, murheellinen, pahasynkkä,
musta kuv.▪ Eesti jalgpalli tumedad päevad Viron jalkapallon synkät päivät
Seotud sõnad tumedalt ‹
adv›
tummanahämärästitumedus ‹
s›
tummuus,
pimeys,
synkkyys
vari1 ‹
s›
1 tumedam kujutis, mis tekib valgusvoo teele jääva keha tagavarjo▪ õhtul on varjud pikemad iltaisin varjot ovat pidempiä
▪ koer käis peremehe kannul nagu vari koira kulki isännän perässä kuin varjo
■
koht, kuhu päike hrl ei paista ja kus on seetõttu pimedam ning jahedamvarjo,
katve,
siimes vars. ylät.▪ mõni taim ei talu varju jotkut kasvit eivät siedä varjoa
■
(väljendites millegi ähvardava ja ebameeldiva kohta)varjo kuv.▪ neid kummitavad mineviku varjud menneisyyden varjot kummittelevat heille
▪ talle langes kahtluse vari epäilyksen varjo lankesi hänen ylleen
■
(hingelise seisundi peegelduse kohta inimese näol)häivähdys,
häive▪ üle neiu näo libises kahtluse vari tytön kasvoilla käväisi epäilyn häivähdys
■
(väljendites tagaplaanil püsimise kohta)tausta kuv.,
taka-ala,
varjo kuv.▪ mulle meeldib varju jääda pysyn mielelläni taustalla
▪ ta elab oma suure venna varjus hän elää isoveljensä varjossa
■
värvilt tumedam koht mingil pinnal;
(pildi) varjutatud pindvarjo▪ silmade all olid mustad varjud silmien alla oli mustat varjot
■ ‹
adverbilaadselt, eitusega›
üldse mitte, mitte kübetkihiven▪ ta näol polnud kahetsuse varjugi hänen kasvoillaan ei ollut katumuksen hiventäkään
2 kellegi või millegi ebaselgena nähtav kujutisvarjo▪ puude taga vilksatasid tumedad varjud puiden takana häilähteli tummia varjoja
■
vaim, surnud inimese kehatu kujuvarjo,
haamu▪ tunneb kadunud isa varju enda üle valvamas tuntee edesmenneen isän varjon valvomassa häntä
▪ varjude riik (manala) kuoleman varjon maa ylät.
■
(kurjuse maailma kohta)(
pahan maailmasta)
pimeys kuv.,
varjo kuv.▪ võitlus valguse ja varju vahel valon ja pimeyden välinen taistelu
3 ‹
hrl kohakäänetes›
kaitse millegi eest;
kaitstud, varjatud, peidetud oleksuoja,
katve▪ Kust leida tuule eest varju? Mistä löytäisi suojaa tuulelta?
▪ põgenesime öö varjus pakenimme yön suojissa
▪ maapõues on varjul suuri rikkusi maan uumenissa piilee suuria rikkauksia
▪ õnneks saadi hein õigel ajal varju alla onneksi heinä saatii ajoissa suojaan
▪ memm tõstis käe varjuks silmade kohale mummo nosti käden varjoksi silmille
▪ mäetipud kadusid uduloori varju vuorien huiput katosivat sumuharsoon
■
kaitset pakkuv paik, ese vmsvarjostin,
varjo▪ varju teeme lahti siis, kui päike lõõskama hakkab avaamme varjon, kun aurinko alkaa paahtaa
4 hrv kõhutäideruoasta–
välja elama(mingit varjatud tunnet) tegevuses, käitumises vms avaldama;
oma energiat rakendamailmaista (jotakin peitettyä tunnetta) teoissaan, käyttäytymisessään tms.;
käyttää tai purkaa energiaansa–▪ paljud arvavad, et pole õige oma emotsioone välja elada monet ovat sitä mieltä, että ei ole oikein näyttää tunteitaan vahvasti
▪ laps elab ennast välja mängudes lapsi toteuttaa itseään ja purkaa energiaansa leikeissä
väljasM
‹
adv›
1 seest või alt väljaspool, pealispinnal või nähtavalulkona▪ särk on pükstest väljas paita on housuista ulkona; paita on housujen päällä
■
vabas õhus, mitte siseruumis;
mingist kohast, piirkonnast kaugemal Vastand seesulkona,
ulkosallaulkopuolella▪ väljas sajab ulkona sataa
▪ kes viitsib pubis istudes väljas suitsetamas käia? kuka viitsii käydä ulkona polttamassa, kun istuu pubissa
▪ elab linnast väljas asuu kaupungin ulkopuolella
■
(avalikus kohas viibimise kohta:) mujal, kodust vm ära, eemalulkona▪ pühapäeviti sööme väljas sunnuntaisin syömme ulkona
▪ Liinale meeldib sõbrannadega väljas käia Liina menee mielellään ulos ystavattäriensä kanssa
2 avalikult välja pandud või esitatud, (kõigile) nähtaval, ilmunudesillä,
framilla ark.▪ mingit silti pole väljas mitään kylttiä ei ole esillä
▪ kunstnikul oli väljas hulk maastikumaale taiteilijalla oli esillä joukko maisematauluja
▪ Kas uus seadus on juba väljas? Onko uusi laki jo julkistettu?
3 kohal, ettenähtud paigas, tööle või tegevusse asunudliikkeellä,
toiminnassa▪ töötaja on pärast haigust esimest päeva väljas työntekijä on sairauden jälkeen ensimmäistä päivää paikalla
▪ kümme lumekoristusmasinat on korraga väljas kymmenen lumiauraa on samanaikaisesti liikkeellä
▪ Kas sääsed on juba väljas? Onko hyttysiä jo liikkeellä?
■
osutab kuhugi jõudmisele, saabumiseleviittaamassa jonnekin pääsemiseen tai saapumiseen–▪ varsti olin metsa veeres väljas pian olin päässyt metsän reunaan / kohta olinkin metsän reunassa
■
osutab eesmärgile, millegi toetamiseleosoittamassa päämäärää, jonkin tukemista–▪ ta on alati tõe ja õiguse eest väljas hän puolustaa aina totuutta ja oikeutta
■
esineb hrl üllatust või meelepaha väljendavates hüüatustesyllätystä tai mielipahaa ilmaisevissa huudahduksissa–▪ Kus mul professor väljas! Mikä professori oikein olet olevinasi!
▪ Õige mul tita väljas, ei julge üksi koju jääda! Älä viitsi olla vauva, että et uskalla jäädä yksin kotiin!
4 [
millest]
esineb ühendites, mis osutavad millestki väljumisele või eemal-olekule, millegi lõppemiseleilmauksissa, jotka viittaavat jostakin poistumiseen tai jostakin etäällä olemiseen, jonkin loppumiseen–▪ nüüd oleme kõige suuremast hädast väljas nyt olemme selvinneet suurimmasta pulmasta
▪ vigastuste tõttu on rivist väljas mitu mängijat useat pelaajat eivät pysty pelaamaan vammojen takia
▪ organism on täiesti tasakaalust väljas elimistö on täysin poissa tasapainosta
▪ helistasime, aga ta oli levist väljas soitimme, mutta hänen puhelimeensa ei saatu yhteyttä
▪ võhm on väljas voimat ovat lopussa
välja uurimauurimise tulemusena teada saama, kindlaks tegemaselvittää▪ ma uurisin välja, et ta elab Valgas selvitin, että hän asuu Valgassa
äri|reisM
töölähetusega, hrl äriasjadega kaasnev reisliike|matka▪ kui naine on ärireisil, elab Marko poissmeheelu kun vaimo on liikematkalla, Marko viettää poikamieselämää
üksM
‹
num,
pron›
1 ‹
num›
põhiarv 1yksi▪ üks pluss üks on kaks yksi plus yksi on kaksi / yksi ynnä yksi on kaksi
■
(kellaaja kohta:) päeval või öösel kell 1(
kellonajasta)
yksi▪ kell üks kello yksi / kello yhdeltä
■
hulgalt, koguselt 1yksi▪ võta veel üks kompvek ota vielä yksi karkki
▪ ühele kohale kandideeris mitu inimest yhdelle paikalle oli useampia ehdokkaita
■
(vastava arvulise järjekorra kohta)yksi,
ykkönen▪ paragrahv üks kohta yksi / pykälä yksi
2 ‹
s›
number 1ykkönen▪ Rooma üks roomalainen ykkönen
▪ viskasin täringuga ühe heitin nopalla ykkösen
■
halvim hinne viiepallises hindamissüsteemishuonoin arvosana viisiportaisessa arviointijärjestelmässäykkönen▪ õpetaja pani töö eest ühe opettaja antoi työstä ykkösen
3 ‹
pron› ‹
adjektiivselt›
osutab, et tegemist on täpsemalt määratlemata nähtusega, inimesega vmeräs,
muuan,
yksi▪ üks tähtis asi yksi tärkeä asia
▪ ühel ilusal päeval eräänä kauniina päivänä
■
(hulka väljendava sõna ees:) umbes, umbkaudunoin,
arviolta,
siinä▪ see läheb maksma üks kuus-seitsesada eurot se tulee maksamaan noin kuusi-seitsemänsataa euroa
▪ ta võib olla on üks kuuekümnene hän saattaa olla siinä kuusissakymmenissä
■ ‹
substantiivselt, lähedane numeraalile›
tähistab üksikolendit, üksikut asja vm mingist hulgastyksi▪ kutsututest jäi üks tulemata yksi kutsutuista jäi tulematta
▪ Sophokles on üks tuntumaid vanakreeka kirjanikke Sofokles on yksi antiikin Kreikan tunnetuimpia kirjailijoita
■ ‹
substantiivselt›
(kokkuvõtvalt mingi asjaolu, olukorra kohta)yksi▪ üks on selge: rännak tuleb raske yksi on selvää: taipalesta tulee raskas
4 ‹
pron› ‹
koos asesõnaga teine, substantiivselt ja adjektiivselt›
väljendab midagi ebamäärast või osutab täpsemalt määratlemata asjale, olendile või olukorrale(yhdessä teine-pronominin kanssa:) epämääräisestä lukumäärästä tai joukosta tai viittamassa tarkemmin määrittelemättömään asiaan, olentoon tai tilanteeseen–▪ on sellest üht-teist kuulnud on kuullut siitä yhtä ja toista
▪ üks ja teine käis abi palumas yksi ja toinen kävi pyytämässä apua
■
eristab või vastandab üht või (mitut) üksikut olendit, asja või asjaoluyksi▪ üks tütar elab Ameerikas, teine Prantsusmaal yksi tytär asuu Amerikassa, toinen Ranskassa
▪ keksis ühelt jalalt teisele hyppeli jalalta toiselle
5 ‹
pron›
osutab asjade, nähtuste, olukordade samasusele või sellele, et miski on kahele või enamale ühinesama▪ neil on üks isa, kuid erinev ema heillä on sama isä mutta eri äiti
▪ šamaan oli arst ja preester ühes isikus šamaani oli lääkäri ja pappi samassa henkilössä
▪ ühte värvi pluusid samanväriset puserot
▪ selles asjas on nad ühel meelel he ovat siinä asiassa samaa mieltä
■ ‹
koos sõnadega sama ja seesama›
(samasust rõhutades)ilmauksessa yksi ja samayksi▪ Eesti ja Soome hümni meloodia on üks ja sama Viron ja Suomen kansallislaulun sävel on yksi ja sama
▪ teksti on tõlkinud ja toimetanud üks ja seesama inimene tekstin on kääntänyt ja toimittanut yksi ja sama ihminen
■
(väliselt laadilt, omadustelt) sarnanesama,
samanlainen▪ vennad olid ühte nägu veljekset olivat samannäköiset
üksiklaneM
‹
s,
adj›
1 ‹
s›
teistest eraldi elaja või asuja, teisi vältiv inimeneerakko▪ loomu poolest on ta üksiklane hän on luonteeltaan erakko
2 ‹
adj›
teistega mitteseltsiv, omaette, üksi hoidevyksinäinen▪ poiss elab üksiklase vana tädi juures poika asuu yksinäisen vanhan tädin luona
Seotud sõnad üksiklus ‹
s›
yksinäisyys
üles andma1 (vaenlasele, ametivõimudele, nõudmise peale jne) kellestki või millestki teatamaantaa ilmi,
paljastaa,
kieliä,
ilmoittaa▪ oli neid, kes andsid üles, kus elab veel vahistamata juute oli niitä, jotka antoivat ilmi, missä asuu vielä vangitsemattomia juutalaisia
▪ kurjategija andis end ise politseile üles rikollinen ilmoittautui itse poliisille
2 registreerima, (nime, andmeid) kirja panemailmoittautua,
ilmoittaa▪ võistlusele on ennast üles andnud 91 sportlast 16 riigist kilpailuun on ilmoittautunut 91 urheilijaa 16 maasta
▪ tuludeklaratsioonis tuleb need summad üles anda tuludena veroilmoituksessa nämä summat pitää ilmoittaa tuloina
■
õpitavaks, tehtavaks määramaantaa läksyksi,
antaa tehtäväksi▪ Mis matemaatikas homseks üles anti? Mitä matematiikasta annettiin huomiseksi läksyksi?