Eesti-soome sõnaraamat

Käyttäjälle/Kasutajale

Päring:

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 42 artiklit

abi|professor
M
professorile eelnev ametiaste mõnes riigis (nt Soomes)
apulais|professori
arvestus
M
‹s›
1 (arvutustel põhinev) hindamine, mingite asjaolude arvesse võtmine
laskelma, arvio, arviointi
▪ pankurite arvestus näitab, et ... pankkiirien laskelma osoittaa, että...
▪ see oli umbkaudne arvestus se oli summittainen arvio
▪ kaine arvestus maltillinen arvio
▪ rasedust oli tal enda arvestuse järgi selleks päevaks 22 nädalat oman arvionsa mukaan hänellä oli raskautta takana 22 viikkoa
2 millegi kirjapanek tulemusena; millegi ametlik, süstemaatiline registreerimine
kirjaus, kirjaaminen, rekisteröinti
▪ tööaja arvestus työajan kirjaus
▪ meeskondlikus arvestuses jäid nad kolmandaks joukkuepisteissä he jäivät kolmansiksi
▪ raamatupidamisarvestus kirjanpito
▪ laoarvestus varastokirjanpito
■ kõrgkoolis, gümnaasiumis loengukursuse või praktikumi lõpul toimuv eksamit asendav või sellele eelnev teadmiste kontroll
korkeakoulussa tai lukiossa luentokurssin tai praktikumin lopussa tapahtuva varsinaista tenttiä korvaava tai sitä edeltävä tietojen kontrolli
–
▪ mitte keegi ei saanud arvestusel läbi kukaan ei päässyt kokeesta läpi
aura
M
‹s›
1 (parapsühholoogias, alternatiivmeditsiinis:) inimkeha ümbritsev eriline mõjuväli
(parapsykologiassa ym.:) ihmisruumista ympäröivä kehä
aura
2 mõjujõud, muljet kujundav õhustik
jonkin vaikutuksen tai vaikutelman luova ilmapiiri tai tunnelma
–
▪ müstilise auraga põlismets aarniometsä, jossa on mystinen tunnelma
▪ salapärane aura püsis saalis etenduse algusest kuni lõpuni salissa vallitsi salaperäinen tunnelma esityksen alusta loppuun
3 migreeni eelnäht, mis avaldub nt nägemishäirena; langetõvehoole eelnev seisund
aura lääk.
▪ auraga ja aurata migreen aurallinen ja auraton migreeni
brigaadi|kindral
M
kindralmajorile eelnev madalaim kõrgema ohvitseri auaste Eesti jt riikide kaitseväes; selles auastmes ohvitser
prikaati|kenraali sot.
eel|leping
M
lõpliku lepingu sõlmimisele eelnev leping
aie|sopimus, esi|sopimus
eel|lugu
M
millelegi eelnev, seda sissejuhatav sündmuste käik
alku|vaihe usein mon., esi|vaihe usein mon., alku|soitto kuv.
▪ sellel otsusel on pikk eellugu tällä päätöksellä on pitkälliset esivaiheet
▪ haiguse eellugu sairauden alkuvaiheet
eel|mäng
M
1 millelegi eelnev, seda ette valmistav sündmus või sündmuste käik
alku|soitto kuv., johdanto [johonkin], esi|vaiheet mon.
▪ aasta sportlaseks valimine oli tegelikult alles suurte võitude eelmäng valinta vuoden urheilijaksi tosiasiassa edelsi suuria voittoja
■ seksuaalset vahekorda ette valmistav mänglemine
esi|leikki
▪ naine vajas pikemat eelmängu nainen kaipasi pidempää esileikkiä
2 ooperi vm suurema helitöö muusikaline sissejuhatus; laulusaate või instrumentaalpala sissejuhatav osa
alku|soitto mus.
▪ pianist improviseeris kohapeal valsile eelmängu pianisti improvisoi valssiin alkusoiton itse paikalla
eelne
M
‹adj›
millelegi eelnev
edellinen
eel|teade
M
eelnev, esialgne teade
ennakko|tieto, ennakko|ilmoitus
▪ eelteadete kohaselt osaleb võistlustel 40 riigi sportlasi ennakkotietojen mukaan kisoihin osallistuu urheilijoita 40 maasta
eel|töö
M
millelegi eelnev ettevalmistav töö
esi|työ
▪ kuju püstitamise eeltööd käivad patsaan pystyttämisen esityöt ovat käynnissä
eel|viimane
M
viimasele vahetult eelnev
viimeistä edellinen, toiseksi viimeinen
▪ olen edetabelis eelviimasel kohal olen rankinglistalla toiseksi viimeisellä sijalla
▪ kuu eelviimasel päeval tabas linna kuumalaine kuukauden viimeistä edellisenä päivänä kaupunkiin saapui helleaalto
eilne
M
1 ‹adj› käesolevale, tänasele päevale eelnev
eilinen ‹adj.›, eilis|päiväinen
▪ eilne kohtumine eilinen tapaaminen
▪ eilne päev jääb Eesti ajalukku eilinen päivä jää Viron historiaan
■ (lähemas) minevikus olnud
mennyt, aiempi, eilispäivän kuv., eilinen ‹adj.› kuv.
▪ inimõigused eilses ja tänases Euroopas ihmisoikeudet menneessä ja nykyisessä Euroopassa
2 ‹s› tänasele päevale eelnev päev
eilinen ‹subst.›, eilis|päivä
▪ äkki on midagi eilsest veel külmikus järel onkohan eilisestä vielä jotain jäljellä jääkaapissa?
▪ elasin eilseni kindlas veendumuses, et sünnib väike tütar olin eiliseen asti täysin vakuuttunut, että syntyy pikkuinen tytär
■ lähem minevik, möödunu
menneisyys, eilinen ‹subst.› kuv.
▪ maa, mille elanikud ei ela homses ega tänases, vaid eilses maa, jonka asukkaat eivät elä huomisessa tai tässä päivässä, vaan eilisessä
esmas|päev
M
pühapäevale järgnev ja teisipäevale eelnev nädalapäev
maanantai
Seotud sõnad
esmas|päevane ‹adj›
maanantainen
jõulu|laupäev
M
24. detsember, jõulupühadele eelnev päev
joulu|aatto
kannatus|nädal
M
lihavõttepühadele eelnev nädal, mil ristiusu kombe kohaselt meenutatakse Jeesuse kannatusi
kärsimys|viikko, piina|viikko, pääsiäis|viikko
kesk|nädal
M
teisipäevale järgnev ja neljapäevale eelnev nädalapäev
keski|viikko
kohtu|eelne
M
asja kohtulikule arutamisele eelnev
oikeudenkäyntiä edeltävä
–
▪ kohtueelse uurimise käigus selgus, et .. oikeudenkäyntiä edeltäneessä tutkinnassa kävi ilmi, että..
kolma|päev
M
teisipäevale järgnev ja neljapäevale eelnev nädalapäev
keski|viikko
Seotud sõnad
kolma|päevane ‹adj›
keski|viikkoinen
kooli|eelne
M
koolile eelnev
koulua edeltävä
–
▪ koolieelse lasteasutuse õpetaja lasten päiväkodin opettaja
lau|päev
M
reedele järgnev ja pühapäevale eelnev nädalapäev
lauantai, lauantai|päivä
■ pühade, tähtpäeva vms eelpäev
aatto
▪ mardipäeva laupäev Martin päivän aatto
Seotud sõnad
lau|päevane ‹adj›
lauantainen
nelja|päev
M
kolmapäevale järgnev ja reedele eelnev nädalapäev
torstai
▪ suur neljapäev kiirastorstai
Seotud sõnad
nelja|päevane ‹adj›
torstainen
nimetu sõrm
väikesele sõrmele eelnev sõrm
nimetön, nimetön sormi
noorem|ohvitser
M
vanemohvitserile eelnev madalamate ohvitseriauastmete järk, kuhu Eesti kaitseväes kuuluvad (madalamast alates) lipnik, nooremleitnant, leitnant ja kapten (mereväes vanemleitnant); selles auastmes isik
nuorempi upseeri sot.
paastu|aeg
M
(ristiusus:) ülestõusmispühadele eelnev 40-päevane seniste elukommete piiramise, paastumise aeg
paaston|aika usk.
palmipuude|püha
M
ülestõusmispühadele eelnev pühapäev, tähistab Kristuse saabumist Jeruusalemma, kus rahvas puistas tema teele tervituseks palmioksi
palmu|sunnuntai
pea1 ‹s›
1 inimese ja looma keha ülemine (hrl kerest kaelaga eraldatud) osa
pää, kallo kuv., ark., pää|koppa ark., pää|nuppi leik., nuppi ark.
▪ noogutas vastuseks pead nyökkäsi vastaukseksi päätään
▪ hüppas pea ees vette hyppäsi pää edellä veteen
■ ‹sisekohakäänetes› (selle juurde või külge kuulumist rõhutavalt)
‹sisäpaikallissijoissa›
pää
▪ igaüks, kel silmad peas, võib näha, et maja lausa karjub investeeringute järele jokainen, jolla on silmät päässä, voi nähdä, että talo tarvitsee kipeästi investointeja
■ peas, pähe1, peast (peakattega seoses kaetud või katmata seisundit märkivana)
päässä
päähän
päästä
▪ röövlitel olid sukkmaskid peas ryöstäjillä oli maskit päässä
▪ pane müts pähe pane pipo päähän
■ (tervisliku vm kehalise seisundi kirjeldamisel)
pää
▪ pea hakkas valutama päätä alkoi särkeä
▪ purjus peaga ma rooli ei istu en mene humalassa rattiin
▪ tuli koju joobnud päi tuli kotiin juovuksissa
■ selle juustega kaetud osa; juuksed, soeng
pään hiusten peittämästä osasta; hiuksista, kampauksesta
–
▪ blond pea tõmbab tähelepanu vaaleat hiukset keräävät huomiota
▪ peas on juba halli hiuksissa on jo harmaata
▪ punkar värvis pea roosaks punkkari värjäsi hiuksensa vaaleanpunaisiksi
▪ tuul sasib laste päid tuuli sekoittaa lasten hiuksia
2 see kehaosa mõistuse, vaimsete võimete asupaigana; millegi kohta, mida tehakse mõtlemise abil, ilma abivahendita
pää
▪ peas küpses kindel plaan päässä kypsyi varma suunnitelma
▪ teeb, mis aga pähe tuleb tekee mitä päähän pälkähtää
▪ laps oskab kümne piires peast arvutada lapsi osaa laskea päässä kymmenen rajoissa
▪ õpi oma peaga mõtlema ja elu üle ise otsustama opi ajattelemaan ja päättämään elämästäsi itse
▪ matemaatikat ta pea jagab matematiikkaa hän ymmärtää
▪ luuletus ei taha pähe jääda runo ei tahdo jäädä mieleen
▪ Viska selline mõte peast! Heitä moinen ajatus mielestäsi!
3 ‹hrl omadussõnalise täiendiga› (inimese kohta)
ihmisistä
–
▪ arutati, kuidas tuua helged pead Ida-Virumaale tagasi pohdittiin, kuinka saada fiksut ihmiset takaisin Itä-Virumaalle
▪ sellest koolist on ikka tulnud arukaid ja andekaid päid siitä koulusta on aina tullut fiksuja ja lahjakkaita ihmisiä
■ (inimese elu kohta)
ihmisen elämästä
–
▪ ta riskis põgeniku varjamisel oma peaga hän vaaransi henkensä suojelemalla pakolaista
■ (hulga märkimisel looma või ka inimese kohta)
pää
▪ sügiseks, kui uttedel on talled sündinud, on kari vähemalt saja pea võrra suurem kun uuhien kilit ovat syntyneet syksyksi, karja on vähintään sata päätä suurempi
▪ koolid saavad raha ikkagi õpilaste arvu ehk peade järgi koulut saavat rahaa kuitenkin oppilaiden määrän eli pääluvun mukaan
4 juht, valitseja, ülemus; eestvedaja
pää, pää|mies, johtaja
▪ katoliku kiriku pea on paavst katolisen kirkon pää on paavi
▪ arvati, et mees peab olema perekonna pea ajateltiin, että miehen pitää olla perheen pää
5 miski kujult, asendilt või ülesandelt pead meenutav
pää
■ taime (jämedam, kerajas) ülaosa (ka õienuti, viljapea kohta)
pää, kupu
▪ rukis loob pead ruis tekee tähkää
■ hari, tipp; pealmine osa
pää
▪ kõrge korstna pead ei olnud udus nähagi korkean savupiipun huippu ei sumussa ollut edes näkyvissä
■ (pikliku) eseme jämedam või laiem ots
pää
▪ nööpnõela pea nuppineulan pää
■ eseme osa, millest kinni hoitakse või kuhu kinnitatakse töötamiseks vajalikem osa
pää, kahva
▪ noa tera ja pea veitsen terä ja kahva
▪ reha pulgad, pea ja vars haravan piikit, lapa ja varsi
■ töötamiseks vajalik(em) osa
pää, kärki
▪ harpuun koosneb vardast ja avanevate kidadega peast harppuunassa on varsi ja kärki, jossa on tarttumaväkäset
■ eesmine, (liikumisel) ettepoole jääv osa; algusosa
pää
▪ kell 12 hakkas liikuma rongkäigu pea kello 12 kulkueen etupää alkoi liikkua
6 ‹seestütlevas› märgib seisundit, mida eelnev sõna täpsustab
ilmaisemassa tilaa, jota edellinen sana täsmentää
–
▪ poisikesest peast sai siin palju ujumas käidud poikasena täällä tuli käytyä paljon uimassa
▪ läks haigest peast tööle meni sairaana töihin
▪ Mis selline auto uuest peast maksab? Mitä sellainen auto maksaa uutena?
proloog ‹s›
hrl kirjandus- või muusikateose iseseisev sissejuhatav osa
Vastand epiloog
prologi, esi|näytös
■ mingi üritusele või juhtumile eelnev sündmus või eellugu
jotakin tilaisuutta tai tapausta edeltävä tapahtuma tai vaihe
prologi
▪ tänavusel tuuril seisab ratturitel pärast proloogi ees veel viis etappi tämänvuotisessa ympäriajossa on pyöräilijöillä prologin jälkeen edessä vielä viisi etappia
proovi|abielu
M
(abielule eelnev) ametlikult vormistamata abieluline kooselu
koe|avioliitto
püha|päev
M
laupäevale järgnev ja esmaspäevale eelnev nädalapäev
sunnuntai
reede
M
‹s›
neljapäevale järgnev ja laupäevale eelnev nädalapäev
perjantai
Seotud sõnad
reedene ‹adj›
perjantainen
relva|rahu
M
(hrl rahulepingu sõlmimisele eelnev) ajutine rahu sõdivate poolte vahel
ase|lepo
tuli|tauko sot.
suur neljapäev
lihavõttepühadele eelnev neljapäev, püha õhtusöömaaja mälestuspäev
kiiras|torstai
suur nädal
lihavõttepühadele eelnev nädal, mil ristiusu kombe kohaselt meenutatakse Jeesuse kannatusi
pääsiäis|viikko, suuri viikko, pyhä viikko
suur reede
ülestõusmispühadele eelnev reede, Jeesus Kristuse suremise päev
pitkä|perjantai
sõrmuse|sõrm
M
väikesele sõrmele eelnev sõrm
nimetön, nimetön sormi
teisi|päev
M
esmaspäevale järgnev ja kolmapäevale eelnev nädalapäev
tiistai
Seotud sõnad
teisi|päevane ‹adj›
tiistainen
vahe|rahu
M
(hrl rahulepingu sõlmimisele eelnev) ajutine rahu sõdivate poolte vahel
väli|rauha
ase|lepo
▪ India ja Pakistani vahel kuulutati välja vaherahu, mida mõlemad pooled hiljem rikkusid Intian ja Pakistanin välille julistettiin aselepo, jonka molemmat osapuolet myöhemmin rikkoivat
vaikne laupäev
lihavõttepühadele eelnev laupäev, mil ristiusu kombe kohaselt meenutatakse Jeesuse viibimist hauas ja surmavallas
hiljainen lauantai, pääsiäis|lauantai, lanka|lauantai
vaikne nädal
lihavõttepühadele eelnev nädal, mil ristiusu kombe kohaselt meenutatakse Jeesuse kannatusi
hiljainen viikko, pääsiäis|viikko
vanem|ohvitser
M
nooremohvitserile järgnev ja kõrgematele ohvitseridele eelnev ohvitseriauastmete järk, kuhu Eesti kaitseväes kuuluvad (madalamast alates) major, kolonelleitnant ja kolonel, mereväes kaptenmajor, kaptenleitnant ja mereväekapten; selles auastmes isik
esi|upseeri sot.
viimane
M
‹adj›
1 millegi lõpus, tagaotsas olev, järjestust, loendit või rida lõpetav
viimeinen, viime taipum.
▪ tänava viimane maja kadun viimeinen talo
▪ tähestiku viimane täht aakkosten viimeinen kirjain
2 ajaliselt muudele samalaadsetele järgnev; teatud ajavahemikku lõpetav, mingi aja sees kõige hilisem
viimeinen
▪ palka makstakse kuu viimasel tööpäeval palkkaa maksetaan kuukauden viimeisenä työpäivänä
▪ lõpetasin kirjandi viimasena sain aineen valmiiksi viimeisenä
■ (surma, matuste või matmispaigaga seonduvates ühendites)
viimeinen
▪ kadunu viimane soov vainajan viimeinen toive
▪ viimane puhkepaik viimeinen lepopaikka
■ (praegushetkele eelneva ajavahemiku, ajaliselt lähima mineviku kohta:) eelmine
viime taipum.
▪ viimastel päevadel on tervis käest ära läinud viime päivinä terveys on alkanut reistailla
▪ Kes viimasel korral maksis? Kuka maksoi viime kerralla?
■ äsja loodud vms, uusim
uusin, tuorein, viimeinen
▪ see telekas on Samsungi viimane mudel tämä telkkari on Samsungin uusin malli
■ teatud võimalusi äralõikavale ajalisele piirile eelnev, äärmine; selline, mis põhjustab mingi kvalitatiivse muutuse, otsustav
viimeinen, viime taipum.
▪ abi jõudis kohale viimasel minutil apu saapui viime hetkellä
▪ metsatöödel sai ta tervis viimase hoobi metsätöissä hänen terveytensä sai viimeisen iskun
3 ‹adj› selline, mis millestki vähenevast, lõppevast, kaduvast veel järel on
viimeinen
▪ poiss kraamib viimased sendid lagedale poika kaivaa esille viimeiset kolikkonsa
■ ‹s› see, mis sellisest veel järel on
osasta joka on jäljellä jostakin kokonaisuudesta
viimeinen
▪ panin viimase välja, aga võitjaks ei tulnud keräsin viimeiset voimani, mutta en voittanut
4 astmelt, intensiivsuselt äärmine, suurim võimalik, ülim
viime taipum.
▪ viimases hädas mindi vargile viime hädässä mentiin varkaisiin
■ selline, mis ei kuulu muutmisele, kehtima jääv, lõplik
viimeinen
▪ see on mu viimane sõna tämä on viimeinen sanani
■ esineb ühendites, mis rõhutavad, et hõlmatud on kogu tervik või absoluutselt kõik
viimeinen
▪ saal oli viimase kohani välja müüdud sali oli loppuunmyyty viimeistä paikkaa myöten
▪ kuulsin iga kui viimast sõna kuulin joka ikisen sanan
■ näitab, et kellelgi või millelgi on mingit negatiivset omadust ülimal määral
negatiivisiin ominaisuuksiin viittaavana vahvistussanana
vihon|viimeinen, viho|viimeinen
▪ Oh ma viimane oinas! Minä vihoviimeinen pässi!
▪ Sa viimane narr! Sinä vihonviimeinen narri!
■ rõhutab kellegi või millegi väärtusetust, viletsust; selline, mis tuleb kõne alla pärast kõiki muid võimalusi või millega ei arvestata üldse
viimeinen
▪ ta on viimane inimene, kellest ma seda arvasin hän on viimeinen ihminen, josta uskoin sen
5 sisaldab viidet eelnevas tekstis viimati nimetatule
jälkimmäinen
▪ oli eestlasi ja venelasi, viimaseid isegi rohkem oli virolaisia ja venäläisiä, jopa enemmän
äärmine
M
‹adj›
1 väga eriline, äärmuslik; (määra väljendades:) väga suur, ülim
äärimmäinen, äärimmäis-, ääri-
▪ laps võetakse vanematelt ära vaid äärmisel juhul lapsi otetaan vanhemmilta pois vain ääritapauksissa
▪ helistan ainult äärmise vajaduse korral soitan vain äärimmäisen tarpeen tullessa
▪ jääl tuli kõndida äärmise ettevaatusega jäällä piti kulkea äärimmäisen varovasti
2 äärel asetsev; (mingi rea lõpus) viimane
äärimmäinen, reunimmainen, laitimmainen
▪ minu aken on see äärmine vasakut kätt ikkunani on reunimmainen vasemmalta
■ ajaliselt viimane, vahetult teatud kriitilisele piirile eelnev
ajallisesti viimeinen, välittömästi tiettyä kriittistä pistettä edeltävä
viimeinen
▪ oli äärmine aeg minema hakata oli korkea aika tehdä lähtöä

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur