?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 23 artiklit
andmaM
1 kellelegi, kellegi kätte ulatama, toimetamaantaa▪ vend andis võtmed minu kätte veli antoi avaimet minulle / veli ojensi avaimet minulle
■
süüa, juua pakkuma(
ruoan tai juoman tarjoamisesta)
antaa▪ andis kassile süüa ja juua antoi kissalle syötävää ja juotavaa
▪ laadalistele anti maitsta mett ja setude roogi markkinavieraille tarjottiin maistettavaksi hunajaa ja setukaisten ruokia
▪ andis lapsele rinda antoi lapselle rintaa
■
raha, vara kellegi teise omandusse või kasutusse loovutamaluovuttaa jonkun omaisuudeksi, haltuun tai käyttöönantaa,
myöntää▪ ma ei annaks selle eest sentigi en antaisi siitä senttiäkään
▪ andis õunu niisama (raha küsimata) antoi omenia maksutta
▪ Maailmapank andis laenu 20 aastaks Maailmanpankki myönsi lainoja 20 vuodeksi
2 kedagi teatavasse seisundisse panema, kellegi voli alla suunamaluovuttaa tai ajaa joku johonkin tilanteeseenantaa▪ poiss anti lastekodusse poika annettiin lastenkotiin
▪ vaenlase sõdurid andsid end vangi vihollisen sotilaat antautuivat vangeiksi
■
ülesandeks, kohustuseks tegemajakaa tehtäviä, töitä tms., teettää jotakinantaa▪ Mis homseks õppida anti? Mitä annettiin läksyksi huomiseksi? / Mitä tuli läksyksi huomiseksi?
▪ raamat anti trükki kirja painatettiin
▪ andsin kella parandusse korjautin kellon
▪ tööd andma antaa töitä / työllistää
3 ‹
ühendites›
midagi teatavaks tegema, midagi (käsuna, loana, infona) esitama(
tiedottamisesta)
antaa▪ Ma võin nõu anda! Minä voin neuvoa! / Voin antaa neuvon!
▪ andis käsu kohale tulla antoi käskyn tulla paikalle
▪ prokurör ei andnud luba tööruumide läbiotsimiseks syyttäjä ei antanut lupaa työhuoneiden kotietsintään
▪ lõplik otsus anti teada neljapäeval lopullisesta päätöksestä tiedotettiin torstaina
▪ allkirja andma allekirjoittaa
▪ ajaleht annab aimu eeluurimise käigust sanomalehdestä saa jonkinlaisen käsityksen esitutkinnan kulusta
▪ seda sõna pole üheski sõnaraamatus antud tätä sanaa ei ole esitetty yhdessäkään sanakirjassa
▪ sellised huvitavad road, et ei oska neile nime anda sellaisia mielenkiintoisia ruokia, joita ei osaa nimetä
▪ ega talle üle 40 ei annaks (ei peaks vanemaks kui 40) ei häntä yli 40-vuotiaana pitäisi
▪ antud juhul (sel konkreetsel juhul) tässä tapauksessa
■ ‹
ühendites›
(esinemise, esitamise vms kohta, kusjuures selle laadile osutab nimisõna)(
jonkin esittämisestä, opettamisesta tms.)
antaa▪ ma ei anna intervjuusid en anna haastatteluja
▪ õpetaja andis tunni ära, siis läks teatrisse opettaja piti tunnin ja lähti sitten teatteriin
▪ bänd hakkas andma kontserte üle Eesti bändi alkoi konsertoida ympäri Viroa
▪ annab koolis matemaatikat ja füüsikat opettaa koulussa matematiikkaa ja fysiikkaa
▪ arvestust andma pitää kertauskuulustelu
■ ‹
ühendites›
mingil viisil tervitama(
tervehdyksiin ja toivotuksiin liittyvästi)
antaa,
suoda▪ ei tahtnud võhivõõrastele kätt anda ei halunnut antaa ventovieraille kättä / ei halunnut kätellä ventovieraita
▪ suud andma antaa suuta / suudella
▪ Andku jumal talle tervist! Suokoon jumala hänelle terveyttä!
4 ‹
ühendites›
millegagi lööma, karistama vms(
lyömisestä, kurituksesta, rankaisemisesta tms.)
antaa▪ andis poisile vitsa antoi pojalle vitsaa
▪ andis löögi kuklasse antoi iskun niskaan
▪ kohtunik andis mängus kolm kollast kaarti tuomari antoi ottelussa kolme keltaista korttia
▪ sõjas ei anta armu sodassa ei anneta armoa
▪ ise kriitikat ei kannata, aga teistele annab, kus vähegi saab itse ei siedä kritiikkiä, mutta antaa sitä toisille aina kun suinkin voi
■ ‹
ühendites›
midagi tootma, tekitamasaada aikaan, aiheuttaaantaa,
tuottaa▪ lamp annab valgust lamppu antaa valoa
▪ lootust andma antaa toivoa
▪ öösel anti häire yöllä annettiin hälytys
▪ õunapuud hakkavad saaki andma omenapuut alkavat kantaa satoa
▪ andis gaasi ja kihutas edasi painoi kaasua ja jatkoi kaahaamista
5 [
mida teha] ‹
ka isikuta lauses›
laskma, võimaldama;
võimalik olemasallia, mahdollistaa;
olla mahdollista, olla tehtävissäsaada▪ kott on nii raske, et annab tõsta kassi on niin painava, että sitä saa todella nostaa
▪ sõrmed ei anna kõverduma sormia ei saa koukistettua
▪ mantel ei andnud eest kinni takkia ei saanut edestä kiinni / takki ei mennyt edestä kiinni
▪ rootslaste ja meie tööd ei anna võrrelda ruotsalaisten ja meidän työtämme ei voi verrata
▪ rikkus ei anna häbeneda rikkautta ei tarvitse hävetä
▪ nii haledat läbikukkumist annab mäletada niin surkea epäonnistuminen ei unohdu
▪ väsimus andis tunda juba sõidu eel väsymys painoi jo ennen ajomatkaa
ette andma1 ‹
hrl tud-vormis›
ette ära määrama‹
tav. tud-muodossa›
määrätä ennalta▪ mängureeglid olid ette antud pelin säännöt olivat ennalta määrätyt
▪ luuletuse vorm oli ette antud runomuoto oli ennalta määrätty
2 van midagi mingiks tegevuseks valmis seadmalaittaa, tuoda jokin valmiiksi käyttöä varten–▪ lapsele anti salatikauss ette ja lusikas kätte lapselle annettiin salaattikulho eteen ja lusikka käteen
▪ saduldatud hobused anti ette satuloidut hevoset tuotiin ratsastajille
▪ varsti antigi Tallinna buss ette pian Tallinnan-bussi olikin valmiina matkaan / pian Tallinnan-bussi ajoikin lähtölaituriin
imeM
‹
s›
1 üleloomulik, mõistusega seletamatu või väga üllatav nähtusihme▪ mina usun imedesse uskon ihmeisiin
▪ vaid mingi ime läbi jäime kokkupõrkes ühegi kriimuta kuin ihmeen kautta selvisimme törmäyksestä naarmuitta
■
miski uudne ja ainulaadne, suurt tunnustust pälvivihme▪ paljudele meist on antud kogeda uue elu sündimise imet monet meistä ovat saaneet kokea uuden elämän syntymisen ihmeen
2 kõnek rõhutav sõna: tugevdab üllatus-, pahameele- vms hüüatuste sisu(
vahvistussanana)
ihme▪ see on küll imede ime, et ajaleht selle loo avaldas se on kyllä ihme homma, että lehdessä julkaistiin se juttu
▪ Mis ime rahadest te siin räägite? Mistä ihmeen rahoista te puhutte?
intellektM
‹
s›
mõistus, võime loogiliselt mõeldaäly▪ meil on looduse poolt kaasa antud intellekt luonto on antanut meille älyn
▪ kõrge intellektiga inimene hyvin älykäs ihminen
kahvelM
‹
s›
1 hrl nelja terava haruga söögi- või serveerimisriist(
ruokailuväline)
haarukka,
kahveli vanh.▪ sõnatult haarasin noa ja kahvli tartuin ääneti veitseen ja haarukkaan
■
kahe haruga detail (nt jalgrattal)kaksihaarainen esine tai osa (esim. polkupyörässä)haarukka2 (males:) olukord, kus malend (nt ratsu) tulistab korraga kaht vigurit(šakissa:) tilanne, jossa yhdellä nappulalla (tav. ratsulla) uhataan samanaikaisesti kahta upseeriahaarukka▪ Kahvel, lipp kukub! Haarukka, kuningatar lyödään!
■
kahvlis (väljendites täbara olukorra kohta)kiipelissä,
pinteessä▪ firma on ise kahvlis, sest neile pole tütarettevõtet vaja yritys on itse kiipelissä, sillä se ei tarvitse tytäryhtiötä
■
kahvlisse (väljendites täbara olukorra kohta)kiipeliin,
pinteeseen,
haarukkaan▪ ametnikud on kahvlisse aetud viranomaiset on ajettu ahtaalle
3 (mingi vahemiku, muutumisruumi kohta)haarukka,
vaihtelu|väli,
vaihtelu|alue▪ protsent on antud kahvliga prosentti on esitetty vaihteluvälinä
▪ mõnede maksude puhul ei ole kahvlit, vaid on üks kindel maksumäär muutamissa veroissa ei ole haarukkaa, vaan kiinteä veroaste
4 mer kaheharuline põikpuu purjelaeva masti küljesmaston yläosasta ulkoneva purjeenkiinnityspuu purjealuksessahaarukka,
kahveli
kergel käel,
kerge käegailma pikemalt kaalutlemata, rutakaltpunnitsematta pidempään, hätäisestikevyt|mielisesti ‹
adv.›
▪ kergel käel antud lubadus kevytmielisesti annettu lupaus
▪ jagas kergel käel varanduse laiali, nüüd on hädas hän jakoi kevytmielisesti varansa ja on nyt pulassa
kergeltM
‹
adv›
1 pisut, veidi, vähesel määralhiukan,
lievästi,
hieman,
miedosti▪ kergelt hapukas õun lievästi hapan omena
▪ keeda, kuni köögivili on kergelt krõmps keitä, kunnen vihannekset ovat hieman rouskuvia
▪ öösel oli kergelt sadanud yöllä oli satanut hiukan
▪ jalakäija sai liiklusõnnetuses kergelt viga jalankulkija sai liikenneonnettomuudessa lieviä vammoja
■
õhukeselt, soojale ilmale vastavaltkevyesti,
ohuesti▪ olin liiga kergelt riides, et pikemat jalutuskäiku ette võtta olin pukeutunut liian kevyesti mennäkseni pidemmälle kävelylle
2 lihtsalt, vähese vaevagahelposti,
vaivattomasti,
yksin|kertaisesti▪ kiiresti ja kergelt teenitud raha nopeasti ja helposti ansaittu raha
▪ lahendus tuli üsna kergelt ratkaisu tuli melko helposti
■
ilma küllaldase süvenemiseta, pinnapealselt või kergekäeliseltkevyesti,
kepeästi,
huolettomasti,
pintapuolisesti▪ tüdruk võtab elu liiga kergelt tyttö ottaa elämän liian kevyesti
▪ kergelt antud lubadused kevyesti annetut lupaukset
▪ vesteldi kergelt, tõsiseid teemasid puutumata juteltiin kepeästi vakaviin aiheisiin koskematta
3 nobedasti, ladusalt ja sujuvaltkevyesti,
ketterästi,
joustavasti,
notkeasti▪ vaatamata massiivsusele liigub masin kergelt massiivisuudestaan huolimatta kone liikkuu ketterästi
▪ uisutajad liuglesid kergelt mööda jääd luistelijat liukuivat kevyesti jäällä
killuke ‹
s›,
killukene ‹
s›
(toiduaine kohta:) väga väike tükk, lõik või viil(
ruoka-aineista)
murunen,
nokare,
rahtunen▪ pane potti väike killuke võid pane kattilaan pieni nokare voita
■
väga väike osake, tükike millestki suuremast või terviklikumasthyvin pieni osanen jostakin suuremmasta tai kokonaisemmasta–▪ ukse tagant paistis killuke esikut oven takaa näkyi pikkuisen eteistä
▪ nad näevad ainult killukest antud olukorrast he näkevät vain pienen osan kyseisestä tilanteesta
▪ minu minevik on killukene minust menneisyyteni on pienen pieni osa minua
kokku liitma ‹
v›
1 arve omavahel liitma, midagi kokku arvutama, (kogu)summat leidmalaskea yhteen▪ Anette oskab lugeda ja arve kokku liita Anette osaa lukea ja laskea yhteen
▪ kõik publiku antud hääled liideti kokku kaikki yleisön antamat äänet laskettiin yhteen
2 midagi üheks tervikuks tegema, ühendamasaattaa yhtenäiseksi kokonaisuudeksiyhdistää▪ linnapeal oli hull plaan kõik teatrid kokku liita kaupunginjohtajalla oli hullu suunnitelma yhdistää kaikki teatterit
■
siduma, kokkukuuluvaks või lähedaseks tegemayhdistää▪ inimesi ei liida kokku mitte vastastikune usaldus, vaid sõltumine ihmisiä ei yhdistä keskinäinen luottamus vaan riippuvuus / ihmisiä ei yhdistä keskinäinen luottamus vaan heidän riippuvuutensa toisistaan
kui|võrdM
,
kui|võrra ‹
adv,
konj›
1 ‹
adv› ‹
küsiva või siduva sõnana›
mil määral, kui palju, millises ulatusesmissä määrin,
minkä verran,
kuinka paljon▪ Kuivõrd ta õigustab meie ootusi? Missä määrin hän vastaa odotuksiamme?
▪ tuleb kontrollida, kuivõrra õiged on meile antud teated pitää tarkistaa, missä määrin meille annetut tiedot pitävät paikkansa
▪ kuivõrd see raamat levis, ei ole täpselt teada ei tiedetä tarkkaan, kuinka laajalle kirja levisi
2 ‹
konj› ‹
alustab kõrvallauset,
põhjendav sidesõna›
sellepärast et, sel põhjusel etkoska,
sillä,
kun▪ ei ole mõtet enam vaielda, kuivõrd asi on juba otsustatud ei ole enää järkeä kiistellä, sillä asiasta on jo päätetty
▪ kuivõrd ilm läks sajule, jääb matk seekord ära koska sää muuttui sateiseksi, retki jää tällä kertaa pois
liiva|paberM
liiva vm peeneteralise ainega kaetud paber, mida kasutatakse pindade lihvimisekshiekka|paperi,
hioma|paperi▪ peenema liivapaberiga sai antud viimane lihv hienommalla hiekkapaperilla tuli tehtyä viimeistely
loodusM
‹
s›
meid ümbritsev maailm, eriti taimed, loomad ja maastikluonto▪ veetsin päeva vabas looduses vietin päivän luonnon helmassa
▪ plastpudel võib loodust reostada aastakümneid muovipullo voi roskata luontoa vuosikymmeniä
▪ inimkond on osa loodusest ihmiskunta on osa luontoa
■
(kaasasündinud, pärilike võimete ja annete allikana)luonto kuv.▪ loodus on talle palju võimeid andnud luonto on antanut hänelle paljon kykyjä
▪ mõnele on loodusest antud natuke kühmus kehahoiak joillekuille luonto on antanut hieman kumaran ryhdin
looduslikM
‹
adj›
1 loodusega seotud, looduses esinev või loodusest pärinev;
inimtegevuse mõjuta kujunenudluonnollinen,
luonnon|mukainen,
luonnon|tilainen,
luonnon|varainen▪ looduslikke vaenlasi täiskasvanud luigel polegi täysikasvuisella joutsenella ei ole lainkaan luonnollisia vihollisia
▪ looduslik rohumaa luonnonnurmi; luonnonvarainen nurmi
2 sündimisega kaasa saadudluontainen▪ talle on antud looduslikud eeldused saada suurepäraseks sportlaseks hänelle on annettu luontaiset edellytykset tulla erinomaiseksi urheilijaksi
me ‹
pron› ‹
mitm 1. isik,
rõhutus asendis›
1 meie Võrdle mame▪ koer ei teinud meist üldse välja koira ei ollut huomaavinaankaan meitä
▪ me ei suhtle omavahel emme ole puheväleissä
■ ‹
hrl väliskohakäänetes›
märgib kõneleja peret, kodu, töökohta või riiki Võrdle te‹
tav. ulkopaikallissijoissa›
viittaamassa puhujan perheeseen, kotiin, työpaikkaan tai kotimaahanme▪ eile käisid meil külalised eilen meillä kävi vieraita
▪ Tule meile tööle! Tule meille töihin!
▪ ilm meil ja mujal maailmas sää meillä ja muualla maailmassa
■
märgib määratlemata isikute ringiviittaamassa epämääräiseen persoonaanme▪ kui meil on antud n järjestikust arvu, siis jagub alati täpselt üks neist arvuga n jos meillä on n peräkkäistä lukua, täsmälleen yksi niistä on aina jaollinen luvulla n
2 kasutatakse sina või teie asemel (nt patsiendiga suheldes)sinä- tai te-pronominia korvaamassa (esim. potilaalle puhuttaessa)–▪ Ja kuidas me ennast täna tunneme? Kuinkas täällä tänään voidaan?
■
kasutatakse tähtsustades või ironiseerides tema asemelarvostusta tai ironiaa ilmaisemassa hän-pronominin sijaan–▪ Vau, küll me oleme ikka üles löödud! Vau, ollaanpas sitä nyt hienona!
nõudmaM
1 mingit soovi väga kindlalt esitama;
(tungivalt) küsimavaatia,
tivata,
tiukata,
penätä▪ prokurör nõudis rangemat karistust syyttäjä vaati ankarampaa rangaistusta
▪ naine nõuab lahutust vaimo vaatii eroa
■
määrama, ette kirjutama, vajalikuks pidamavaatia,
edellyttää■
tahtma, lootma, ootamavaatia,
edellyttää▪ kellele on palju antud, sellelt ka palju nõutakse siltä, jolle on paljon annettu, myös paljon vaaditaan
▪ harrastuskirjanduselt ei saagi nõuda professionaalsust harrastelijakirjallisuudelta ei voikaan vaatia ammattimaisuutta
2 (tungivalt, vältimatult) vajama;
millekski tarvis minemavaatia▪ kohanemine uue olukorraga nõudis aega uuteen tilanteeseen sopeutuminen vaati aikaa
▪ see väide nõuab selgitust tuo väite vaatii selityksen
■
(seoses kaupade ja teenustega, mille järele on suur vajadus)kysyä▪ eesti keele kursus oli väga nõutud viron kielen kurssi oli hyvin kysytty
3 surma vm kahju põhjustamavaatia▪ liiklusavarii nõudis neli inimelu liikenneonnettomuus vaati neljä ihmishenkeä
▪ kümnest sõrmest seitse on külm endale ohvriks nõudnud kymmenestä sormesta seitsemän on pakkanen vaatinut uhrikseen
4 kalapüüniseid kontrollima ning neist saaki välja võtmakokea▪ äiaga käin vahel merel võrke nõudmas toisinaan käyn appeni kanssa merellä verkkoja kokemassa
Seotud sõnad nõudja ‹
s›
vaatija
pagasM
sg ‹
s›
1 reisil kaasas olevad kohvrid, kotid jmsmatka|tavara,
pakaasi ark.▪ lennul Kanadasse läks meil pagas kaduma matkatavaramme katosivat Kanadan-lennolla
■
lennuki (vm sõiduki) pagasiruumruuma {
lentokoneen, laivan},
tavara|tila,
tavara|säiliö▪ pagasisse antud seljakotid olid veidi räsida saanud ruumaan annetut selkäreput olivat nuhraantuneet hiukan
2 (õpitu, omandatu või sündides kaasasaadu kohta)opitusta, omaksutusta tai syntyessä saadusta–▪ teadmiste ja kogemuste pagas tiedot ja kokemukset
▪ lapse jaoks on õnneloos, millise geneetilise pagasiga ta sünnib on sattumaa, millaiset geenit lapsi saa
palumaM
1 soovi, palvet esitama, palvega kellegi poole pöördumapyytää,
anoa,
rukoilla▪ laps palus, et ta kaasa võetaks lapsi pyysi, että hänet otettaisiin mukaan
▪ politsei palub abi isiku tuvastamisel poliisi pyytää apua henkilön tunnistamisessa
▪ ma tahaksin sinult midagi paluda haluaisin pyytää sinulta jotakin
▪ pead vanematelt luba paluma sinun pitää pyytää lupaa vanhemmilta
▪ Palun kergemat karistust! Anon armoa!
■
paluv soovi, palvet väljendavpyytävä,
rukoileva▪ paluv pilk rukoileva katse
▪ karmid sõnad mõjuvad karmis keskkonnas rohkem kui paluval toonil antud leebed käsklused ankarat sanat tehoavat ankarassa ympäristössä paremmin kuin pyytävään sävyyn annetut lempeät käskyt
■
kedagi kuhugi või midagi tegema kutsumapyytää,
kutsua,
käskeä vars. ark.▪ kui sind keegi tantsima ei palu, siis tuleb ise tantsupõrandale minna jos kukaan ei pyydä tanssimaan, pitää itse mennä tanssilattialle
▪ õhtuks oleme naabrite juurde külla palutud illaksi meidät on kutsuttu naapureille kylään
2 palvega jumala poole pöörduma;
palvet lugemarukoilla▪ palusime jumalat, et elusana kohale jõuaksime rukoilimme Jumalaa, että pääsisimme hengissä perille
▪ kogudus palub rahu eest kõikides maailma pingekolletes seurakunta rukoilee rauhaa kaikkiin maailman kriisipesäkkeisiin
seletusM
‹
s›
mingi asjaolu kirjeldus või põhjendus, et seda kellelegi selgeks või selgemaks tehaselitys,
selostus [
jostakin],
selvitys [
jostakin],
selon|teko [
jostakin],
selite▪ meile mingit seletust ei antud meille ei annettu mitään selitystä
▪ ma olen liiga vana, ütles ta seletuseks olen liian vanha, hän sanoi selitykseksi
▪ mees palus talt kirjalikku seletust mies pyysi häneltä kirjallista selontekoa
▪ lisaseletus lisäselitys / lisäselvitys
selle|kohaneM
selle kohta käiv, sellele vastavjotakin koskevaasian|mukainen,
sen mukainen,
vastaava▪ kui ostetud ese on osutunud ebakvaliteetseks, peaks kauplusele esitama sellekohase avalduse jos ostettu esine on osoittautunut huonolaatuiseksi, pitäisi kaupalle esittää sitä koskeva ilmoitus
▪ mulle on antud korraldus sellekohast infot mitte jagada olen saanut määräyksen, jonka mukaan en saa jakaa asiaa koskevaa informaatiota
▪ sõduri maised jäänused tuleb omastele saata, kui ta on sellekohast soovi avaldanud sotilaan maalliset jäännökset tulee lähettää omaisille, mikäli nämä ovat esittäneet vastaavan toiveen
Seotud sõnad selle|kohaselt ‹
adv›
asian|mukaisesti,
sen mukaisesti,
vastaavasti
teene ‹
s›
tunnustust, tänu vääriv tegu;
(üldisemalt tegevuse, ka selle tagajärgede kohta)ansio,
palvelus,
meriitti▪ eriliste teenete eest antud kodakondsus erityisistä ansioista myönnetty kasnalaisuus
▪ loobusime advokaadi teenetest luovuimme asianajajan palveluksista
▪ Kas teeksid mulle ühe teene? Tekisitkö minulle palveluksen?
tellimusM
‹
s›
üks konkreetne tellimisjuht;
vastav taotlustilaus,
toimeksi|anto▪ uus liiklussõlm ehitati linna tellimusel uusi liikenteen solmukohta rakennettiin kaupungin toimeksiannosta
▪ tellimuse täitmist tuli mitu nädalat oodata tilauksen täyttämistä piti odottaa monta viikkoa
▪ tellimus on sisse antud tilaus on jätetty
tituleerimaM
mingi tiitliga või aunimetusega nimetamatituloida,
tituleerata ark.,
karahteerata vanh.,
leik.▪ teda võib lisaks Nobeli auhinna laureaadile tituleerida ka aktiivseks feministiks hän on Nobel-palkinnon saaja ja lisäksi häntä voidaan tituloida aktiiviseksi feministiksi
■
teatud, sh halvustava või sobimatu nimega kutsumanimitellä▪ kiirabi tituleeris joodikuks ja mingit abi ei antud ensihoitajat nimittelivät juopoksi eivätkä antaneet mitään apua
veksleid välja andmalubadusi või lubadust andmaantaa lupauksia tai lupaus–▪ lõpuks oli nii palju veksleid välja antud, et tuli asi ära teha lopulta oli annettu niin paljon lupauksia, että asia piti hoitaa