|
|
Leitud 46 artiklit
alg|aasta
Võrdle lõpu|aasta
alku|vuosi tav. mon.
M
‹hrl mitm› (mingi perioodi) esimene aastaVõrdle lõpu|aasta
alku|vuosi tav. mon.
▪ riigi algaastail olid valitsuse juhid noored ja isepäised valtion alkuvuosina hallituksen johtajat olivat nuoria ja itsepäisiä
alg|allikas
primaari|lähde, alkuperäis|lähde, suora lähde
M
see, kust (või kellelt) mingi info on lähtunud, esmane allikasprimaari|lähde, alkuperäis|lähde, suora lähde
alg|andmed
lähde|tiedot mon.
M
plesialgu olemasolevad andmed; andmed, mida on töödeldud või mis tulevad töötlemiselelähde|tiedot mon.
▪ uuringud põhinevad kogutud algandmetel tutkimukset perustuvat kerättyihin lähdetietoihin
alg|arv
alku|luku mat.
M
ainult ühega ja iseendaga jaguv ühest suurem positiivne täisarv, nt 2, 3, 5, 7, 11, 13alku|luku mat.
alg|asend
Võrdle lõpp|asend
(voimistelussa, tanssissa tms.)
aloitus|asento
■ mingi liikuva seadise esialgne asend
Võrdle lõpp|asend
(säätimissä)
alku|asento
M
asend võimlemisharjutuse, tantsu vms alustamiselVõrdle lõpp|asend
(voimistelussa, tanssissa tms.)
aloitus|asento
■ mingi liikuva seadise esialgne asend
Võrdle lõpp|asend
(säätimissä)
alku|asento
alg|dokument
rahankäyttöön liittyvä alkuperäinen asiakirja (esim. tilitosite, lasku, palkanmaksuun liittyvät paperit)
–
■ muu originaaldokument
alkuperäinen asiakirja, alkuperäis|asiakirja
M
majandustehingu kohta koostatud originaaldokument (nt pangaväljavõte, ostu- või müügiarve, töötasu arvestamise dokumendid)rahankäyttöön liittyvä alkuperäinen asiakirja (esim. tilitosite, lasku, palkanmaksuun liittyvät paperit)
–
■ muu originaaldokument
alkuperäinen asiakirja, alkuperäis|asiakirja
alg|haridus
alkeis|sivistys
alkeis|opetus, alku|opetus
M
algteadmised, -oskused, -vilumused; algkooliharidus (nt kuus, neli klassi vm)alkeis|sivistys
alkeis|opetus, alku|opetus
▪ tahetakse, et lapsed saaksid hea alghariduse juba lasteaiast halutaan että lapset saisivat hyvän alkeissivistyksen jo päiväkodissa
alg|hind
lähtö|hinta, pohja|hinta, alku|hinta
M
hind, mis on enampakkumisel alusekslähtö|hinta, pohja|hinta, alku|hinta
▪ parim ostupakkumine ei küündinud isegi oksjoni alghinnani paras ostotarjous ei saavuttanut edes huutokaupan lähtöhintaa
alg|järk
alku|vaihe
M
, algus|järk ‹s›‹hrl seesütlevas› mingi protsessi või tegevuse esimene, varaseim järkalku|vaihe
▪ töö on alles algusjärgus työ on vasta alkuvaiheessa
alg|kapital
alku|pääoma
M
mingi asutuse, ettevõtte vms rajamisel aluseks olev rahaalku|pääoma
alg|keel
kanta|kieli kiel.
alku|kieli
Seotud sõnad
alg|keelne ‹adj›
alku|kielinen
M
1 keelekuju, millest eristumise teel on kujunenud sugulaskeelte rühm või keelkonna keeledkanta|kieli kiel.
▪ soome-ugri algkeel suomalais-ugrilainen kantakieli
2 algupärandi, originaali keel (vastandina tõlkele)alku|kieli
Seotud sõnad
alg|keelne ‹adj›
alku|kielinen
alg|kiirus
lähtö|nopeus
M
kiirus liikumise (või liikumise vaatluse) algushetkellähtö|nopeus
alg|klass
(peruskoulussa)
ala|luokka
M
‹hrl mitm› üldhariduskooli esimese astme klass (hrl 1.–4. või 1.– 3. klass)(peruskoulussa)
ala|luokka
alg|kodu
alku|koti, synty|paikka
M
algne elupaik või pärinemisalaalku|koti, synty|paikka
▪ hiljaaegu valitses keeleajalooline arusaam, et igal suuremal sugulaskeelte rühmal on olnud oma algkeel ja algkodu vähän aikaa sitten vallitsi sellainen kielihistoriallinen käsitys, että kaikilla suuremmilla sukukielten ryhmillä on ollut oma kantakielensä ja alkukotinsa
▪ pükste algkoduks peetakse Pärsiat housujen syntypaikkana pidetään Persiaa
alg|kool
ala|koulu, ala-aste, kansa|koulu (aik.)
M
kool, mis annab alghariduse; (algklasside kohta)ala|koulu, ala-aste, kansa|koulu (aik.)
alg|koosseis
aloitus|kokoonpano
M
koosseis, millega midagi alustatakse (nt jalgpallimängu, ansamblit vm)aloitus|kokoonpano
▪ Toomas mängis algkoosseisus Toomas pelasi aloituskokoonpanossa
▪ ansambli algkoosseisust on tänaseks alles jäänud vaid kaks inimest yhtyeen alkuperäisestä kokoonpanosta on nykyään jäljellä vain kaksi ihmistä
alg|kude
(taimedel:) jagunemisvõimelistest rakkudest koosnev kude, millest moodustuvad kõik muud koed
kasvu|solukko kasv.
(taimedel:) jagunemisvõimelistest rakkudest koosnev kude, millest moodustuvad kõik muud koed
kasvu|solukko kasv.
alg|kuju
alku|muoto, kanta|muoto, lähtö|muoto
M
kuju, millest miski lähtub, esialgne kujualku|muoto, kanta|muoto, lähtö|muoto
▪ maja taastati algkujul talo jälleenrakennettiin alkuperäiseen asuunsa
alg|kursus
alkeis|kurssi
M
mingi (õppe)aine algteadmisi sisaldav järkalkeis|kurssi
▪ raamatupidamise algkursus kirjanpidon alkeiskurssi
alg|kõrgus
aloitus|korkeus vars. urh.
M
esialgne kõrgus; kõrgus, millest kõrgus- või teivashüppes võistlust alustataksealoitus|korkeus vars. urh.
▪ sportlasel õnnestus algkõrgus ületada kolmandal katsel urheilijan onnistui ylittää aloituskorkeus kolmannella yrityksellä
alg|kümnend
alku|kymmen tav. mon., alku|vuosikymmen
M
‹hrl mitm› (mingi perioodi) esimene aastakümmealku|kymmen tav. mon., alku|vuosikymmen
▪ selle sajandi algkümnendil ehitatud hoone tämän vuosisadan ensimmäisellä vuosikymmenellä rakennettu rakennus
alg|loomad
alku|eläimet mon. el.
M
pl‹s› hõimkond üherakulisi mikroskoopilisi organismealku|eläimet mon. el.
alg|materjal
lähtö|aine, lähde|aineisto
M
materjal, mis on aluseks millegi valmistamisel, koostamisel vmslähtö|aine, lähde|aineisto
▪ viskoosi algmaterjaliks on tselluloos viskoosin lähtöaineena on sellu
▪ kirjutamine võttis autoril aega aastaid, sest algmaterjali sai ta vaid arhiividest kirjoittaminen vei tekijältä vuosia, koska hän sai lähdeaineistoa vain arkistoista
alg|osa
alku|tekijä
alku|osa, alku|pää
M
1 millegi algne, tervikuks kokkupanemata osaalku|tekijä
▪ võtsime tooli algosadeks lahti hajotimme tuolin alkutekijöihinsä
2 osa, millega miski algabalku|osa, alku|pää
alg|osake
alkeis|hiukkanen fys.
M
aine vähim, mikromaailma kuuluv jagamatu osake (nt lepton, kvark)alkeis|hiukkanen fys.
alg|punkt
Võrdle lõpp-punkt
paikka, josta jokin matka, linja tms. suunnitelman mukaisesti alkaa
alku|piste, lähtö|piste, alku|kohta
jonkin toiminnan (ajallinen) alkukohta
alku|piste, alku
M
koht, kust mingi teekond, liin vms kavakohaselt algabVõrdle lõpp-punkt
paikka, josta jokin matka, linja tms. suunnitelman mukaisesti alkaa
alku|piste, lähtö|piste, alku|kohta
▪ piki kanjonit matkates tuleb silmas pidada, et miskit moodi tuleb algpunkti jäetud auto juurde tagasi jõuda kanjonia pitkin retkeiltäessä on pidettävä huoli siitä, että jollakin tapaa pitää päästä takaisin lähtöpisteeseen jätetylle autolle
■ mingi tegevuse (ajaline) algusjonkin toiminnan (ajallinen) alkukohta
alku|piste, alku
▪ uue õiguskantsleri otsimisega ollakse tagasi alguspunktis uuden oikeuskanslerin etsinnässä ollaan taas alkupisteessä
alg|põhjus
alku|syy
M
esmane (ning kõige olulisem) põhjusalku|syy
▪ Mis on peavalude algpõhjus? Mikä on päänsärkyjen alkusyy?
alg|päev
alku|päivä tav. mon.
M
‹hrl mitm› millegi algus või mingi perioodi algusosaalku|päivä tav. mon.
alg|riim
Võrdle lõpp|riim
alku|sointu, allitteraatio kirjall.
M
kahe või enama järjestikku või lähestikku oleva sõna algushäälikute samasus, alliteratsiooni ja assonantsi ühine nimetusVõrdle lõpp|riim
alku|sointu, allitteraatio kirjall.
alg|staadium
alku|aste, alku|vaihe
M
mingi protsessi või tegevuse esimene järk või arengu algusalku|aste, alku|vaihe
alg|teadmised
alkeis|tiedot mon., perus|tiedot mon.
M
plmillegi õppimiseks, omandamiseks vajalik esmane, algne info ja oskusedalkeis|tiedot mon., perus|tiedot mon.
alg|tegur
alku|tekijä
M
mat algarv, millega positiivne täisarv jagubalku|tekijä
alg|tekst
alku|teksti
M
esialgne tekst, millegi aluseks olev tekst; algupärane tekstalku|teksti
▪ lepingu algtekst sopimuksen alkuteksti
alg|tõed
perus|tiedot mon., perus|totuudet mon.
M
pl‹hrl mitm› mingi teaduse või valdkonna esimesed, algsed teadmisedperus|tiedot mon., perus|totuudet mon.
▪ omandasime jaapani keele algtõed opimme perustiedot japanin kielestä
▪ esimesel koolitusel jagas algtõdesid veiniekspert viiniekspertti jakoi perustietoja ensimmäisessä koulutuksessa
alg|tähendus
varaseim, esialgne tähendus
alku|merkitys
varaseim, esialgne tähendus
alku|merkitys
alg|viisik
aloitus|viisikko urh.
M
(korvpallis:) mängu alustav viieliikmeline koosseisaloitus|viisikko urh.
alg|võrre
Võrdle kesk|võrre, üli|võrre
adjektiivin t. adverbin muoto, joka ilmaisee ominaisuuden ilman vertailua
positiivi kiel., perus|aste kiel.
M
omadussõna või määrsõna võrdlusaste, mis ei näita omaduse määra võrdlevalt (nt ilus, hea, kaugel)Võrdle kesk|võrre, üli|võrre
adjektiivin t. adverbin muoto, joka ilmaisee ominaisuuden ilman vertailua
positiivi kiel., perus|aste kiel.
alg|õpetus
alkeis|opetus, alku|opetus, alkeiden opettaminen
M
algteadmiste ja -oskuste õpetaminealkeis|opetus, alku|opetus, alkeiden opettaminen
kesk|võrre
Võrdle alg|võrre, üli|võrre
komparatiivi kiel.
M
omadussõna või määrsõna võrdlusaste, mis näitab, et millelgi on vaadeldavat omadust suuremal määral kui teisel samasse rühma kuuluval olendil, asjal või nähtusel (nt ilusam, parem, kaugemal)Võrdle alg|võrre, üli|võrre
komparatiivi kiel.
lõpp|asend
Võrdle lähte|asend, alg|asend
(voimisteluharjoituksissa)
lopetus|asento
■ mingi liikuva seadise viimane võimalik asend
Võrdle alg|asend
(säätimissä)
loppu|asento, sulku|asento
M
asend, millega võimlemisharjutus lõpebVõrdle lähte|asend, alg|asend
(voimisteluharjoituksissa)
lopetus|asento
■ mingi liikuva seadise viimane võimalik asend
Võrdle alg|asend
(säätimissä)
loppu|asento, sulku|asento
lõpp-punkt
koht, kus mingi teekond, liin vms kavakohaselt lõpeb
Võrdle algus|punkt, alg|punkt
loppu|piste, pääte|piste, pääte|kohta, määrän|pää
koht, kus mingi teekond, liin vms kavakohaselt lõpeb
Võrdle algus|punkt, alg|punkt
loppu|piste, pääte|piste, pääte|kohta, määrän|pää
▪ matkaraja lõpp-punkt retkipolun päätepiste
lõpp|riim
Võrdle alg|riim
loppu|sointu
Seotud sõnad
lõpp|riimiline ‹adj›
loppu|soinnullinen
M
värsside lõpus olevate sõnade või sõnaosade riimumineVõrdle alg|riim
loppu|sointu
Seotud sõnad
lõpp|riimiline ‹adj›
loppu|soinnullinen
lõpp|saldo
Võrdle alg|saldo
loppu|saldo
M
(raamatupidamises:) raha laekumiste ja väljamaksete lõppseis (pärast raha suurenemist või vähenemist)Võrdle alg|saldo
loppu|saldo
lõpu|aasta
Võrdle algus|aasta, alg|aasta
loppu|vuosi
M
, lõpp|aasta‹hrl mitm› (mingi perioodi) viimane aastaVõrdle algus|aasta, alg|aasta
loppu|vuosi
▪ elu lõpuaastatel hakkas ta energia raugema hänen energiansa alkoi huveta hänen viimeisinä vuosinaan / hänen energiansa alkoi huveta hänen elämänsä loppuvuosina
▪ Esimese maailmasõja lõpuaasta Ensimmäisen maailmansodan viimeinen vuosi
üli|võrre
Võrdle alg|võrre, kesk|võrre
superlatiivi kiel.
■ ülistavad sõnad või ütlused
ylistävistä sanoista tai sanonnoista
–
ylistäen; parhaalla mahdollisella tavalla
–
M
omadussõna või määrsõna võrdlusaste, mis näitab, et millelgi on vaadeldavat omadust suuremal määral kui ühelgi teisel samasse rühma kuuluval olendil, asjal või nähtusel (nt ilusaim, parim, kõige kaugemal)Võrdle alg|võrre, kesk|võrre
superlatiivi kiel.
■ ülistavad sõnad või ütlused
ylistävistä sanoista tai sanonnoista
–
▪ selle ansambli kohta on kasutatud ülivõrdeid sitä yhtyettä on ylistetty; siitä yhtyeestä on käytetty ylisanoja
■ üli+võrdes ülimalt kiitvalt, ülistavalt; pariminiylistäen; parhaalla mahdollisella tavalla
–
▪ tahtsime, et kõik saaks ülivõrdes korraldatud halusimme järjestää kaiken parhaalla mahdollisella tavalla
