?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 75 artiklit, väljastan 50
ajaproovi läbi tegemapika aja jooksul end õigustama, väärtuslikuks osutumaosoittautua pitkän ajan kuluessa paikkaansa puolustavaksi, arvokkaaksi–▪ moodsa sisustuse keskele on sobitatud vanu, ajaproovi läbi teinud asju, mis sisendavad hubasust nykyaikaiseen sisustukseen on sovitettu vanhoja hyviksi osoittautuneita asioita, jotka tuovat kodikkuutta
au|väärtM
‹
adj› ‹
indekl›
austust vääriv, lugupeetud, kõrgelt hinnatudkunnian|arvoinen,
kunnian|arvoisa▪ auväärt žürii on oma otsuse teinud kunnianarvoinen palkintolautakunta on tehnyt päätöksensä
avaldusM
‹
s›
1 dokument või suuline ütlus, millega inimene pöördub ametiasutuse või -isiku poolehakemus myös oik.,
anomus,
kirjallinen pyyntö▪ ühingu liikmeks astumiseks on vaja esitada kirjalik avaldus yhdistyksen jäseneksi liittymiseksi on esitettävä kirjallinen hakemus
■
(ametlik) teadaanne, avalik seisukohavõttjulki|lausuma,
lausunto,
tiedon|anto,
tiedote,
ilmoitus▪ minister on teinud mitu julget avaldust ministeri on antanut monta rohkeaa lausuntoa
▪ president esineb poliitilise avaldusega presidentti esittää poliittisen julkilausuman
2 millegi esinemis- või avaldusvorm, millegi avaldumineilmentymä,
ilmenemä,
ilmenemis|muoto,
ilmaus,
osoitus▪ psüühika on ajutegevuse avaldus psyyke on aivotoiminnan ilmentymä
diilM
‹
s›
kõnek tehingdiili▪ olime teinud hiilgava diili olimme tehneet loistavan diilin
edu|sammM
saavutus, kordaminek, edenemine mingil alaledistys|askel▪ biomeditsiin on viimasel ajal teinud suuri edusamme biolääketiede on viime aikoina ottanut suuria edistysaskeleita
▪ ema on tütre edusammude üle õnnelik äiti on onnellinen tytön saavutuksista
eestM
‹
adv›, ‹
postp› [
mille]
1 liikumise või esikülje suunast, eestpoolt küljest Vastand tagantedestä▪ maja eest on lumi roogitud lumi on luotu talon edestä
▪ pluus on eest märg pusero on edestä märkä
▪ pani mul tee eest kinni sulki tien edestäni
▪ kusagilt eest kostab nuttu jostakin edestäpäin kuuluu itkua
▪ buss oli puupüsti täis, hädavaevu saime eest peale bussi oli täpötäynnä, pääsimme juuri ja juuri etuovesta sisään
■
esiküljelt, esipoolelt ära (oma otstarvet täitmast);
küljest äraetupuolelta (täyttämästä tehtäväänsä);
irtoamisesta–▪ võttis prillid eest otti silmälasit päästä
▪ nööp tuli eest ära nappi irtosi
2 (eestpoolt) takistamast, segamast ärapois tieltäedestä▪ Mine eest! Mene pois edestä!
▪ Astuge eest ära! Menkää pois edestä!
3 kättesaamist, tabamist vältida püüdes kellestki kõrvale või kaugemalepakenemisesta, karkaamisesta–▪ üks ajas taga, teised jooksid eest yksi ajoi takaa, toiset juoksivat karkuun
4 (hrl ühenduses verbiga leidma:) varem kohal, ees olevana, varem olemas(tav. verbin leidma yhteydessä:) jo aiemmin paikalla olemisesta–▪ kui randa jõudsime, leidsime sealt palju inimesi eest kun pääsimme rantaan, siellä oli jo paljon ihmisiä
5 varemalt, enne endale, nii et keegi teine ilma jääbaiemmin itselle ottamisesta, niin että joku toinen jää ilman–▪ varasemad tulijad napsasid paremad kohad eest ära ensinnä tulleet nappasivat parhaat paikat
▪ kes kiirem oli, kahmas ka teiste eest paremad palad endale nopeimmat kahmivat parhaat palat itselleen
6 teatud aeg tagasisitten▪ õnnetus juhtus poole tunni eest onnettomuus tapahtui puoli tuntia sitten
▪ paari aasta eest polnud siin ühtki maja pari vuotta sitten täällä ei ollut yhtään taloa
▪ pidin juba kuu aja eest kodus olema minun piti olla kotona jo kuukausi sitten
7 kelleltki otsust saamast, kellelegi aru andmast, kellegi jutult vmssaamasta päätöstä joltakulta, antamasta selvitystä jollekulle, jonkun puheilta tms.–▪ poissi veeti ühe komisjoni eest teise ette poikaa kuljetettiin toimikunnasta toiseen
8 asemel, samaväärse asendajanaasemesta, sijastaedestä,
puolesta▪ Kes selle töö sinu eest ära teeb? Kuka sen työn sinun edestäsi tekee?
▪ ema vastas lapse eest äiti vastasi lapsen puolesta
▪ riis on Jaapanis nii leiva kui kartuli eest riisi korvaa Japanissa niin leivän kuin perunankin / riisiä syödään Japanissa niin leivän kuin perunankin sijasta
■
kellegagi või millegagi võrdseltyhtä paljon kuin joku tai jokin, jotakuta tai jotakin vastatenedestä▪ vägilane sõi kümne mehe eest sankari söi kymmenen miehen edestä
▪ muidu vaikne poiss, aga tööd rabab mitme eest muuten hiljainen poika, mutta raataa usean edestä
9 vastu (andes või saades);
väärtusesjollakin, jotakin vastaan (antaessa tai saadessa);
jonkin arvosta–▪ sentide eest ei saa midagi senteillä ei saa mitään
▪ andis kutsikad ära sümboolse tasu eest antoi koiranpennut symbolisella hinnalla
▪ ega ma siis aitäh eest pool päeva tööd teinud en minä tehnyt töitä puolta päivää vain saadakseni kiitoksen
▪ kaupa on siin praegu 500 euro eest tässä on tällä hetkellä tavaraa 500 euron arvosta; tässä on tällä hetkellä tavaraa 500 euron edestä
10 osutab sellele, kelle või mille suhtes midagi tehakse või miski toimub-sta/-stä,
puolesta▪ ilmajaam hoiatas tugeva tuule eest sääasema varoitti voimakkaasta tuulesta
▪ Suur tänu abi eest! Suuret kiitokset avusta!
▪ kassi eest hoolitseb laps lapsi huolehtii kissasta
▪ Kes vastutab projekti juhtimise eest? Kuka vastaa projektin johtamisesta?
▪ võitleb põlisrahvaste õiguste eest taistelee alkuperäiskansojen oikeuksien puolesta
▪ lõunasöögi eest pidi igaüks ise maksma lounas piti jokaisen maksaa itse
■
osutab põhjusele, mille pärast kedagi karistatakse, kritiseeritakse vmsvuoksi,
takia▪ läks pangaröövi eest vangi joutui vankilaan pankkiryöstön vuoksi
ei tee teist nägugiükskõikseks jääma, üldse mitte reageerima(näennäisesti) välinpitämätönei ole millänsäkään,
ei ole moksiskaan ark.▪ ta ei teinud teist nägugi, võttis vaid kotist telefoni ja vaatas kella hän ei ollut millänsäkään, otti vain laukusta kännykän ja katsoi kelloa
▪ kumbki koer ei teinud selle peale teist nägugi kumpikaan koira ei ollut siitä moksiskaan
eksi|järeldusM
ekslik, ebaõige järeldusvirhe|päätelmä,
väärä johtopäätös▪ sa oled oma poolikute teadmistega teinud ilmselge eksijärelduse olet tehnyt vaillinaisine tietoinesi selvästi väärän johtopäätöksen
eksklusiivneM
‹
adj›
eraldi olev;
ainult asjaosalisi haarav, ainult neile lubatud, muid välistav Vastand inklusiivneerillinen;
vain asianomaisia koskeva tai heille sallittu, muut pois sulkeva–▪ tegemist on eksklusiivse klubiga, kuhu on võimatu pääseda kyseessä on sisäpiirille tarkoitettu klubi, johon on mahdotonta päästä
■
(intervjuu, telesaate vms kohta:) ainult ühes kohas avaldatud, muid ilmumiskohti välistav(haastattelusta, televisio-ohjelmasta tms.:) yksinoikeudella tehtävä tai ilmestyvä–▪ president andis eksklusiivse intervjuu presidentti antoi haastattelun yksinoikeudella
▪ Saksa telesaade sai eksklusiivse õiguse näidata, kuidas sünnib Audi superauto saksalainen televisio-ohjelma sai yksinoikeuden näyttää, kuinka Audin superauto valmistuu
■
üksnes vähestele, valitutele kättesaadav, hrl ainulaadne, peen ja väga kallisvain harvojen saatavissa oleva, tav. ainutlaatuinen, hieno ja hyvin kallis–▪ palju soodsaid pakkumisi on teinud ka eksklusiivsed kaubamärgid myös laadukkailla merkeillä on paljon hyviä tarjouksia
▪ merevaatega eksklusiivne villa hieno villa, josta on merinäköala
elu|koolM
tegelik elu kogemuste allikanaelämän|koulu kuv.▪ karmi elukooli läbi teinud mees ankaran elämänkoulun läpikäynyt mies
ette|makseM
ette makstav rahasumma (hrl osa mingist suuremast summast)ennakko|maksu,
etu|maksu,
ennakko,
förskotti ark.▪ firma oli teinud mehele ettemakse, kuid ei olnud saanud lubatud koguses metsamaterjali yritys oli suorittanut miehelle ennakkomaksun, mutta ei ollut saanut luvattua määrää puutavaraa
ette tegema1 eelnevalt valmis või ära tegema, tuleviku jaoks varuks tegematehdä etukäteen valmiiksi–▪ saiakesi ei saa ju nädalaks ette teha leivonnaisia ei voi tehdä kerralla viikon tarpeiksi
▪ plaane pole ette teinud, küll elu näitab, mis edasi en ole tehnyt etukäteen suunnitelmia, kyllä sitten näkee, mitä tuleman pitää
2 eeskujuks ette näitamanäyttää jotakin malliksi–▪ lasin treeneril harjutused ette teha annoin valmentajan näyttää harjoitukset malliksi
3 millelegi midagi tõkkeks, takistuseks ette ehitama, kujundama vmsrakentaa, muodostaa tms. jotakin johonkin esteeksi–▪ naabri koera pärast tuleks oma aiamaale aed ette teha naapurin koiran vuoksi kasvimaan ympärille pitäisi tehdä aita
hiilgavM
‹
adj›
1 eriti suurepärane, silmapaistvalt heaerinomainen, suurenmoinen, verratonloistava,
loistokas,
hohdokas▪ ta on teinud hiilgavat karjääri hän on tehnyt loistavan uran
▪ abielupaari suhe polnud just hiilgav avioparin suhde ei ollut erityisen loistokas
2 väliselt uhke, särav ja luksuslikulkonaisesti erittäin komea, ylellinenloistelias,
loistokas,
hohdokas▪ hiilgavad ballid ja luksuslikud õhtusöögid ei huvitanud teda loisteliaat tanssiaiset ja luksusillalliset eivät kiinnostaneet häntä
3 heledalt, pideva helgiga säravloistava,
hohtava,
säihkyvä,
säkenöivä,
kimmeltävä▪ hiilgav kastepiisk kimmeltävä kastehelmi
Seotud sõnad hiilgavalt ‹
adv›
loistavasti,
loistokkaasti,
loisteliaasti,
hohdokkaastiloistavan,
hohtavan,
säihkyvän,
säkenöivän,
kimmeltävän
hoiatusM
‹
s›
1 [
mille eest,
mille kohta]
märkus, mis juhib tähelepanu võimalikele halbadele tagajärgedele või ohtudelevaroitus [
jostakin]
▪ arvutiteemaline blogi avaldas hoiatuse uut tüüpi viiruste levimise kohta tietokoneaiheisessa blogissa julkaistiin varoitus uudentyyppisten virusten leviämisestä
▪ ta ei teinud väljagi kaaslaste hoiatustest hän ei välittänyt seuralaistensa varoituksista
2 (politsei, maksuameti, linnavalitsuse vm määratud) kergemat tüüpi karistusrangaistukseksi annettava nuhdevaroitus [
jostakin],
huomautus [
jostakin]
▪ suulisi hoiatusi tehti 21 ettevõttele suullisia varoituksia annettiin 21 yritykselle
■
mõnel spordialal võistlusmääruste rikkumisele järgnev (suuline) manitsus karistusliiginavaroitus urh.▪ lõpuminutitel teenis jalgpallur ühe minutiga kaks hoiatust pelin loppuminuuteilla jalkapalloilija sai kaksi varoitusta minuutin aikana
hoopisM
‹
adv›
1 rõhutab mitmest võimalusest ühte, hrl ootuste mõttes vastandlikku;
rõhutab üht kahest (või mitmest) otseselt vastandatud võimalusestpainottamassa yhtä mahdollisuutta monesta, tav. epäodotuksenmukaista;
painottamassa yhtä kahdesta (tai monesta) täysin päinvastaisesta vaihtoehdosta-kintaas,
puolesta(an▪ tahan hoopis magama minna minä haluankin mennä nukkumaan
▪ asjade seis läks hoopis hullemaks tilanne menikin huonommaksi
▪ kopra asemel tabas jahimees hoopis rebast majavan sijaan metsästäjä osuikin kettuun
▪ kes leiab inspiratsiooni loodusest, kes hoopis geomeetriast joku löytää inspiraatiota luonnosta, joku taas geometriasta
■
(hrl millegagi võrreldes:) täiesti, täies ulatusestäysin,
kokonaan,
vallan,
tyystin,
aivan▪ tegelikult on olukord hoopis vastupidine oikeastaan tilanne on täysin päinvastainen
▪ Äkki laps ise oleks teinud hoopis teise valiku? Ehkäpä lapsi itse olisikin valinnut aivan toisin?
▪ linnas oli öö hoopis teistsugune kui külas kaupungissa yö oli tyystin erilainen kuin kylässä
2 ‹
koos keskvõrdevormiga›
küllaltki suurel, tähelepandaval määral‹
yhdessä komparatiivimuodon kanssa›
huomattavasti,
selvästi,
melkoisesti▪ Koos sinuga on hoopis lõbusam! Sinun kanssasi on huomattavasti hauskempaa!
▪ praegusel kriisil on hoopis suurem ühiskondlik mõjujõud tämänhetkisen kriisin vaikutus yhteiskuntaan on huomattavasti suurempi
▪ päikese käes muutusid pargi sügisvärvid hoopis kirkamaks auringossa puiston syysvärit muuttuivat selvästi kirkkaammiksi
▪ ilm on täna hoopis soojem ilma on tänään selvästi lämpimämpi
hävitus|tööM
(hävitamise, laastamise kohta)hävitys|työ,
tuho,
tihu|työ▪ torm on suurt hävitustööd teinud myrsky on tehnyt suurta tuhoa
hüpeM
‹
s›
1 keha jalgadega õhku tõukamine mingilt pinnalt (ka elutute asjade õhulennu puhul)hyppy,
hyppäys,
hypähdys▪ kaugushüppaja teine hüpe ebaõnnestus pituushyppääjän toinen hyppy epäonnistui
▪ tiiger tegi graatsilise hüppe tiikeri hyppäsi sulavaliikkeisesti
▪ auto sööstis järsu hüppega paigast auto ampaisi hypähtäen liikkeelle
▪ langevarjuhüpe laskuvarjohyppy
2 ‹
hrl sisekohakäänetes›
kõnek (ajutise omavolilise lahkumise või puudumise kohta, nt koolist, sõjaväeosast)lintsaus,
pinnaus yleisk.▪ kui ülemused ära olid, võeti nina täis ning käidi hüppes kun esimiehet olivat poissa, vedettiin pää täyteen ja lintsattiin
3 kiire ja järsk üleminek ühest olukorrast teiseäkillinen siirtymä tai muutoshyppäys kuv.,
harppaus kuv.▪ mu elus toimus suur hüpe paremuse poole elämässäni tapahtui suuri hyppäys parempaan
▪ interneti kasutajate arv on lühikese ajaga teinud korraliku hüppe internetin käyttäjämäärä on lyhyessä ajassa ottanut melkoisen harppauksen
hüvangM
‹
s›
hea olukord või seisund, millegi soodus laabuminehyvä tilanne, jonkin suotuisa sujuminen–▪ kurjategijad pandi ühiskonna hüvanguks tööle rikolliset pantiin työhön yhteiskunnan hyväksi
▪ Öelge üks asi, mida ta teinud on Eesti hüvanguks? Sanokaa yksikin asia, jonka hän on tehnyt Viron hyväksi!
ilma tegemamäärava tähtsusega olema, suurt tähelepanu pälvimaolla olennaisen tärkeä, nauttia suurta huomiota–▪ Nazareth on rokimaailmas aastakümneid ilma teinud Nazareth on ollut rock-maailmassa merkittävä vuosikymmeniä
järeldusM
‹
s›
andmete, faktide vm põhjal tehtav otsustuspäätelmä,
johto|päätös▪ komisjon jõudis järeldusele, et .. toimikunta tuli johtopäätökseen, että ..
▪ olin teinud täiesti vale järelduse olin tehnyt täysin väärän päätelmän
kaalikasM
‹
s›
1 hrl kollaka või valkja ümara juurikaga söögi- ja söödajuurvili;
selle juurikas toiduna○
(Brassica napus ssp. napobrassica)lanttu,
räätikkä murt.■
maa-ala, kus vastav juurvili kasvablanttu|maa▪ öösel olid metssead kaalikas kurja teinud villisiat olivat yöllä tehneet pahaa lanttumaalla
2 kõnek (lühikeseks lõigatud juustega) pea(
ihmisen päästä)
nuppi,
puli|pää {
pää josta tukka on leikattu aivan lyhyeksi}
kerge1 ‹
adj›
1 vähe kaaluv, väikese kaaluga Vastand raskevain vähän painavakevyt,
kepeä▪ kerge koorem kevyt kuorma
▪ kerged gaasid kevyet kaasut
▪ kergemad kehakaalud (raskejõustikus) kevyemmät painoluokat {voimailussa}
▪ Olgu muld sulle kerge! (järelehüüe surnule) Kepeät mullat! / Kevyet mullat! {viimeisenä tervehdyksenä vainajalle}
■
õhukesest materjalist, hrl soojal ajal kantav(
vaatteista)
kevyt,
ohut▪ kerge jakk kevyt jakku
2 meelelahutuslik, ajaviiteline, mitte eriti tõsinekevyt,
kepeä,
viihteellinen▪ kerge muusika kevyt musiikki / viihdemusiikki
▪ loeksin midagi kerget lukisin jotain kevyttä
■
(olemuselt, käitumiselt) kerglane, kergemeelnekevyt|mielinen▪ kergete elukommetega naine kevytmielinen nainen / kevytkenkäinen nainen
3 suhteliselt vähema kaalu või intensiivsusega;
mitte eriti tugev;
vähese või vähe tajutava mõjugakevyt,
lievä,
hienoinen▪ kerge tuulehoog kevyt tuulenpuuska
▪ kerge peavalu lievä päänsärky
▪ räägib saksa keelt kerge aktsendiga puhuu saksaa lievällä aksentilla / puhuu saksaa lievästi korostaen
▪ kerge eine (väike ja kergesti seeditav söök) kevyt ateria / kevyt syötävä; välipala
■
(ehitiste, rajatiste kohta:) ehituselt mitte väga tugev ega massiivne(
rakennuksista)
kevyt|rakenteinen,
heppoinen▪ kerge suvemaja kevytrakenteinen kesämökki / kevytrakenteinen huvila
■
(pinnase, mulla kohta:) vähese tihedusega, liivasegune(maalajeista:) epätiheä, hiekansekainenilmava,
kuohkea,
huokoinen,
möyheä▪ kerge liivmuld kuohkea hiekkamulta
4 vähese vaevaga sooritatav, saavutatav vms, vähest vaeva nõudev, raskuseta toimuv, hõlpus Vastand raskehelppo,
vaivaton,
yksin|kertainen,
simppeli ark.▪ kerge ülesanne helppo tehtävä
▪ kerge sünnitus vaivaton synnytys
▪ mägedes on kerge õhk (hingamist hõlbustav, värske õhk) vuorilla on raikas ilma
■ [
mida tegema]
(millegi toimumise kohta)herkkä,
altis▪ klaasesemed on kerged purunema lasiesineet ovat herkkiä särkymään / lasiesineet särkyvät helposti
5 (seisundi, olukorra kohta:) muredest, raskustest vaba Vastand raskemurheeton, ilman vaikeuksiakevyt,
keveä,
kepeä,
huoleton▪ ma ei teinud seda otsust kerge südamega en tehnyt tätä päätöstä kevein mielin
kindlustusM
‹
s›
1 kindlustusfondi summadel baseeruv rahalise hüvitamise moodus, hrl mingi õnnetuse korralvakuutus▪ avarii teinud autol puudus kehtiv kindlustus kolaroineesta autosta puuttui voimassa oleva vakuutus
▪ autokindlustus autovakuutus
■
kindlustamine, kindla(ma)ks muutminevahvistus,
vahvistaminen▪ kaldanõlva kindlustus ebaõnnestus ja nõlv hakkas varisema rantapenkereen vahvistus epäonnistui ja törmä alkoi sortua
2 sõjaline kaitseehitis;
kindlustislinnoitus,
linnoite sot.linnake sot.▪ Toompea ümber on linnamüür, tornid ja muud kindlustused Toompean ympärillä ovat linnanmuuri, tornit ja muut linnoitukset
kodu käimapärast surma endises elupaigas kummitamakummitella kuolemansa jälkeen entisessä asuinpaikassaan–▪ arvati, et vägivaldse surma läbi lahkunud või enesetapu teinud hakkavad hiljem kodu käima ajateltiin, että väkivaltaisesti kuollut tai itsemurhan tehnyt alkaa myöhemmin kummitella entisessä kodissaan
koos|kõlastusM
‹
s›
nähtuste, olukordade vms kokkusobitamineilmiöiden, tilanteiden tms. sopusointuun saattaminenkoordinointi,
sopiminen▪ ilma kooskõlastuseta ei teinud me ühtegi otsust emme tehneet yhtäkään päätöstä sopimatta asiasta ensin
▪ kõik load ja kooskõlastused tuleb enne jaanipäeva ära teha kaikki luvat pitää hankkia ja asioista sopia ennen juhannusta
▪ mul puudub vajalik kooskõlastus muinsuskaitseametiga tästä täytyy sopia Museoviraston kanssa, mitä en ole vielä tehnyt
■
millegi omavaheline sobivus, vastavuskeskinäinen sopivuus, vastaavuuskoordinaatio▪ vananemisega liigutuste kooskõlastus halveneb vanhetessa liikkeiden koordinaatio huononee
koos|tööM
mitme isiku, isikute rühma vm ühine, üheskoos töötamine või tegutsemineyhteis|työ,
yhteis|toiminta▪ oleme lätlastega varemgi koostööd teinud olemme tehneet aiemminkin yhteistyötä latvialaisten kanssa
▪ raamat valmis koostöös bioloogidega teos valmistui yhteistyönä biologien kanssa
kringliks vihastamaväga tugevalt vihastamasuuttua kovasti–▪ pidin ennast kringliks vihastama, kui kuulsin, mis ta teinud oli olin raivostua, kun kuulin, mitä hän oli tehnyt
kurnavM
‹
adj›
jõuetuks tegev, väsitav ja vaevavrasittava,
uuvuttava,
näännyttävä,
tiukka▪ organismi kurnav elustiil elimistöä rasittava elämäntapa
▪ pikk ja kurnav jalgsiretk pitkä ja uuvuttava patikkamatka
▪ sportlased olid hommikul kurnava treeningu teinud urheilijoilla oli ollut aamulla tiukat harjoitukset; urheilijat olivat tehneet aamulla tiukan treenin ark.
Seotud sõnad kurnavalt ‹
adv›
rasittavasti,
uuvuttavasti,
näännyttävästirasittavan,
uuvuttavan,
näännyttävän
kätt valgeks tegema(mingil alal esimese soorituse või katsetuse kohta)ensimmäisestä suorituksesta tai yrityksestä jollakin alalla–▪ ta on laulmise kõrvalt ka moekunstis käe valgeks teinud hän on laulamisen sivussa kokeillut myös muotisuunnittelua
lohakasM
‹
adj›
mingeid nõudeid, ülesandeid hooletult järgiv või täitevhuolimaton,
levä|peräinen,
hutiloiva,
huoleton▪ lohakaid majaomanikke kutsuti korrale huolimattomia talonomistajia nuhdeltiin / leväperäisiä talonomistajia ojennettiin
▪ pariislannadest õhkub lohakat elegantsi pariisittarista huokuu huoletonta eleganssia
■
hooletult tehtud, tulemuselt korratu vm puudustegahuolimaton,
hutiloitu▪ maaler on teinud lohakat tööd maalari on tehnyt huolimatonta työtä / maalari on hutiloinut työssään
Seotud sõnad lohakalt ‹
adv›
huolimattomasti,
levä|peräisesti,
hutiloiden,
huolettomastilohakus ‹
s›
huolimattomuus,
levä|peräisyys,
huolettomuus
läbi tegemakogema, üle elama;
ära tegema, sooritamakokea,
elää,
käydä läpisuorittaa▪ mida ise pole läbi teinud, seda on tihtipeale raske mõista sellaista mitä itse ei ole kokenut on usein vaikea ymmärtää
▪ nüüd on katseaeg läbi tehtud nyt koeaika on ohi
maa|ilmM
1 (maailma)kõiksus, universum(maailman)kaikkeusmaa|ilma▪ maailma loomine maailman luominen
■
(planeedi, tähesüsteemi vm universumi osa kohta)(
galakseista, tähdistöistä, planeetoista)
maa|ilma▪ küllap universumis leidub ka teisi elusolenditega asustatud maailmu maailmankaikkeudessa on varmaankin myös muita maailmoja, joita asuttavat elävät olennot
2 maakera koos kõige sellel leiduvaga;
kõik maad, riigidmaapallo;
kaikki maatmaa|ilma▪ maailma maad ja rahvad maailman maat ja kansat
▪ maailma naftavarud maailman öljyvarannot
▪ maailma kalleim linn maailman kallein kaupunki
■
(kedagi või midagi ülimalt tähtsustades, hrl liialdavalt)(
liioittelevissa ilmauksissa ja vahvistussanana)
maa|ilma▪ olen kõige õnnelikum naine maailmas olen maailman onnellisin nainen
3 samade tingimuste või tõekspidamiste alusel moodustuv ühiskond;
inimese elukeskkondsamoissa oloissa tai samojen uskomusten perusteella elävä yhteisö;
ihmisen elinympäristömaa|ilma▪ araabia maailm arabimaailma
▪ ingliskeelne maailm englanninkielinen maailma
▪ Kas kunst muudab maailma paremaks? Parantaako taide maailmaa?
▪ tahaks oma lastele turvalisemat maailma haluaisin lapsilleni turvallisemman maailman
■
rahvas, avalikkus, (teised) inimesedkaikki ihmiset, muutmaa|ilma▪ maailm jälgib toimuvat huviga maailma seuraa tapahtumia mielenkiinnolla
▪ oled end maailma silmis narriks teinud olet tehnyt itsestäsi narrin maailman silmissä
■
mingi valdkonnaga seotud inimeste või nähtuste ringjohonkin elämänalueeseen liittyvät ihmiset tai ilmiötmaa|ilma▪ ettekannetega astus üles akadeemilise maailma koorekiht esitelmiä piti akateemisen maailman kerma
▪ spordimaailm urheilumaailma
■
mingi elusorganismide kooslus, kõik sellega seonduv(
eläin-, eliö- ja kasviyhteisöistä)
maa|ilma▪ loomade maailmas kehtivad teised reeglid eläinmaailmassa pätevät toiset säännöt
▪ Punase mere veealune maailm on ääretult põnev Punaisen meren vedenalainen maailma on äärettömän jännittävä
■
(näiva või väljamõeldud tegelikkuse kohta)(
kuvitteellisesta todellisuudesta)
maa|ilma▪ muinasjutumaailm satumaailma
▪ unenägude maailmas on kõik võimalik unten maailmassa kaikki on mahdollista
4 (usulistes kujutelmades surmajärgse asupaiga vms kohta)(
ylimaallisesta, tuonpuoleisesta)
maa|ilma▪ Styx on allilmajõgi, mis lahutab elavate ja surnute maailma Styks on manalan joki, joka erottaa elävien ja kuolleiden maailman toisistaan
▪ värav teispoolsesse maailma portti toiseen maailmaan
▪ ravitseja seisvat ühenduses vaimude maailmaga parantajalla on kuulemma yhteys henkimaailmaan
5 inimese vaimse elu ring;
kellegi elu, kõik sellega seonduvyksittäisen ihmisen henkinen elämänpiiri;
ihmisen elämä ja kaikki mikä siihen liittyymaa|ilma▪ autist on sulgunud oma maailma autisti on sulkeutunut omaan maailmaansa
▪ põhiolemuselt on ta muretu optimist, kelle maailm on igati paigas perusolemukseltaan hän on huoleton optimisti, jonka maailma on kaikin puolin mallillaan
6 kõnek väga paljuhyvin paljon–▪ nüüd on meil aega maailm nyt meillä on kaikki maailman aika
maha tegema1 millelegi halba hinnangut andma, midagi laitmahaukkua,
moittia,
kritisoida,
suomia kuv. {
arvostella tai moittia ankarasti},
teilata kuv. {
arvostella murhaavasti}
▪ arvustused on filmi juba maha teinud arvosteluissa filmi on jo haukuttu / arvostelut ovat jo teilanneet filmin
▪ vastaskandidaate tehti maha, enda saba kergitati vastaehdokkaita moitittiin ja omaa häntää nostettiin
2 kokku leppima, (midagi) lõplikult otsustamasopia,
päättää▪ mehed tegid kaubad maha miehet sopivat kaupoista
▪ tegime maha, et uuesti kohtume aasta pärast päätimme tapaavamme uudelleen vuoden päästä
3 seemneid mulda panemakylvää▪ ema tegi porgandeid maha äiti kylvi porkkanoita
■
istikuid mulda panemaistuttaa▪ hea, kui on koht, kus kurki ja sibulat maha teha on hyvä jos on paikka, johon istuttaa kurkkua ja sipulia
mats2 ‹
s›
tuhmi kõlaga löök (nt vastu midagi pehmet või auto põrkamisel millegi vastu);
sellise löögi heliisku, jonka ääni on soinniton (esim. jotakin pehmeää vasten tai auton törmätessä johonkin);
sellaisen iskun äänimäiskähdys,
mäjähdys,
mätkähdys,
mätkäys,
tömähdys▪ sai palliga matsu vastu selga pallo mätkähti hänen selkäänsä
▪ tädi andis lapsele matsuga musi täti mäiskäytti lapselle suukon
▪ auto sõitis meile kõva matsuga tagant sisse auto ajaa tömäytti lujaa peräämme
■ ‹
interj,
adv›
annab edasi sellist helikuvaamassa tällaista ääntämäiskis▪ kõrvaltoas tapeti sääski, mats! mats! naapurihuoneessa mäiskittiin hyttysiä kuoliaaksi
■
(autoavarii, nt kokkupõrke, teelt välja sõitmise kohta)auto-onnettomuudesta, esim. kolarista tai tieltä suistumisesta–▪ ta on autoga kahe kuu jooksul kolm matsu teinud hän on kolhinut autoaan kolmesti kahden kuukauden aikana
■
(olulise kahju, raske kaotuse vms kohta)kolaus kuv.▪ politsei maine on saanud järjekordse matsu poliisin maine on saanut taas yhden kolauksen
Seotud sõnad matsti ‹
adv›
mäiskismäiskähtäen
me ‹
pron› ‹
mitm 1. isik,
rõhutus asendis›
1 meie Võrdle mame▪ koer ei teinud meist üldse välja koira ei ollut huomaavinaankaan meitä
▪ me ei suhtle omavahel emme ole puheväleissä
■ ‹
hrl väliskohakäänetes›
märgib kõneleja peret, kodu, töökohta või riiki Võrdle te‹
tav. ulkopaikallissijoissa›
viittaamassa puhujan perheeseen, kotiin, työpaikkaan tai kotimaahanme▪ eile käisid meil külalised eilen meillä kävi vieraita
▪ Tule meile tööle! Tule meille töihin!
▪ ilm meil ja mujal maailmas sää meillä ja muualla maailmassa
■
märgib määratlemata isikute ringiviittaamassa epämääräiseen persoonaanme▪ kui meil on antud n järjestikust arvu, siis jagub alati täpselt üks neist arvuga n jos meillä on n peräkkäistä lukua, täsmälleen yksi niistä on aina jaollinen luvulla n
2 kasutatakse sina või teie asemel (nt patsiendiga suheldes)sinä- tai te-pronominia korvaamassa (esim. potilaalle puhuttaessa)–▪ Ja kuidas me ennast täna tunneme? Kuinkas täällä tänään voidaan?
■
kasutatakse tähtsustades või ironiseerides tema asemelarvostusta tai ironiaa ilmaisemassa hän-pronominin sijaan–▪ Vau, küll me oleme ikka üles löödud! Vau, ollaanpas sitä nyt hienona!
millalM
‹
adv›
‹
otseses küsimuses või alustab kõrvallauset›
mis ajal(
aikaan, ajankohtaan kohdistuvaa kysymyslausetta aloittamassa)
milloin,
koska▪ Kus ja millal loengud toimuvad? Milloin ja missä luennot pidetään?
▪ Millal sa viimati piiblit lugesid? Milloin luit viimeksi Raamattua?
▪ ma ei tea, millal ta tuleb en tiedä, milloin hän tulee
■
esineb ebamäärast, juhuslikku aega osutavates väljendites(
ajankohdan rajoituksettomuutta ilmaisemassa)
milloin,
koska▪ neid harjutusi saab teha ükskõik kus ja ükskõik millal näitä harjoituksia voi tehdä missä ja milloin vain
▪ tegemist on ajatu looga, mis võib aset leida millal iganes kyseessä on ajaton tarina, jonka tapahtuma-aika voi olla koska tahansa
■ ‹
korduvana seob eri lauseosi›
mis juhul, millisel korral(
tapahtumien, toiminnan tms. vaihtelevuutta, kirjavuutta ilmaisemassa)
milloin▪ tekstist ei selgu, millal on jutt bruto-, millal netopalgast tekstistä ei selviä, milloin puhutaan brutto- ja milloin nettopalkasta
■ ‹
retoorilistes küsimustes ja hüüatustes›
(lausetes, mis väljendavad kõneleja eitavat arvamust või kahtlevat ootust, soovi)(
retorisissa kysymyksissä ja huudahduksissa)
milloin▪ millal enne töö rikkaks on teinud milloin työnteolla muka on rikastunut
mitteM
‹
adv›
1 ‹
rõhutava üldlaiendina, eitavas lauses›
eitussõna, mis tugevdab väite eitust‹
kielteisissä yhteyksissä›
kieltoa vahvistavana sananamillään,
todellakaan,
lainkaan,
kyllä▪ mitte ei tule meelde ei kyllä tule mieleen
▪ ma ei saa sellega mitte kuidagi nõus olla en kyllä mitenkään voi hyväksyä sitä
▪ Mitte ei vea! Ei tosiaankaan onnista!
2 ‹
erieitava laiendina›
annab üksnes järgnevale sõnale või ühendile eitava sisu, aitab väidet rõhutadaantamassa vain seuraavalle sanalle tai ilmaukselle kielteisen merkityksen, auttamassa painottamaan väitettäen yks.1.p ‹
verbi›,
et yks.3.p,
ei yks.3.pemme mon.1.p,
ette mon.2.p,
eivät mon.3.p▪ mitte hiljem kui kolme kuu pärast ei myöhemmin kuin kolmen kuukauden kuluttua
▪ mitte keegi ei teadnud õiget vastust kukaan ei tiennyt oikeaa vastausta
▪ mitte miski ei aidanud mikään ei auttanut
▪ uus töö ei meeldinud talle mitte põrmugi hän ei pitänyt uudesta työstään tippaakaan
▪ asutasime end aegsasti teele, et mitte hilineda lähdimme ajoissa liikkeelle, jottemme myöhästyisi
■
(küsimuse vastustes, käskudes, keeldudes)(
vastauksissa, käskyissä, kielloissa)
ei {
pöördub kõigis vormides}
älä {
käskivas kõneviisis}
▪ Mis lahti? – Mitte midagi! Mikä on? – Ei mikään!
▪ Maale elama? – Mitte iialgi! Maalle asumaan? – Ei ikinä!
▪ Mitte suitsetada! Ei saa tupakoida!
▪ Kas sa oled tige? – Mitte sinnapoolegi! Oletko pahalla tuulella? – En sinne päinkään!
▪ Anna inimesele õng, mitte kala! Anna ihmiselle onki, älä kalaa!
▪ Olen selles teemas võhik, palun mitte harja karata! Olen tässä asiassa maallikko, älkää lynkatko minua!
3 ‹
ühendavas-vastandavas seoses›
väljendab vastandavat seostvastakohtaisuutta tai vastakkainasettelua ilmaisemassaei {
pöördub kõigis vormides}
▪ teised lähevad, mina mitte muut menevät, minä en
▪ Olla või mitte olla! Ollako vai eikö olla!
▪ mitte üks kord aastas, vaid korduvalt ei kerran vuodessa, vaan toistuvasti
▪ mulle meeldivad lilled, aga mitte nelgid pidän kukista, mutten neilikoista
▪ rääkis palju, aga mitte kogu tõtt kertoi paljon, muttei koko totuutta
4 esineb sisult jaatavates, möönvates, nentivates, täpsustavates lausetesmerkitykseltään myönteisissä, tarkentavissa tai jotakin väittävissä lauseissaei {
pöördub kõigis vormides}
▪ aitan ikka, miks mitte autan toki, miksikäs en
■
(kahtlevas küsimuses)(
epäilevissä kysymyksissä)
ei {
pöördub kõigis vormides}
▪ Ega mitte sina seda ei teinud? Et kai sinä tehnyt sitä?
niheM
‹
s›
1 (väike) muutus või (aeglane) pööre mingis suunas(pieni) muutos tai (hidas) käänne johonkin suuntaan–▪ kultuuriline nihe kulttuurinen siirtymä
▪ tervishoid on teinud läbi märgatava nihke terveydenhoidossa on tapahtunut huomattava muutos
▪ tooraine hinnamuutus kajastub müügihindades teatud ajalise nihkega raaka-aineen hinnanmuutos heijastuu myyntihintoihin tietyllä viipeellä
2 kohalt (vähehaaval, ära) liikumine, paigalt nihkuminesiirtyminen paikaltaan (vähitellen tai pois)liike,
liikahdus,
siirtymä,
siirros geol.▪ tsunami algas kahe laama nihkest tsunami sai alkunsa kahden mannerlaatan liikahduksesta
nimme1 ‹
adv›
tahtlikult, sihilikult Vastand kogematatahalla(an,
tahallisesti,
tieten tahtoen,
tarkoituksellisesti,
tietoisesti▪ ma nimme ei teinud temast välja jätin hänet tahallani huomiotta
nokka lahti tegemarääkima või laulma (hakkama)(alkaa) puhua;
(alkaa) laulaaavata suu(nsa▪ Linna naerab, et on oma noka lahti teinud vähemalt samal arvul plaatidel kui palju tal eluaastaid Linna nauraa, että hän on laulanut vähintään yhtä monella levyllä kuin hänellä on ikävuosia
nägu pähe tegema(silmade, huulte värvimise jm meikimise kohta)meikkaamisesta–▪ kui daam on duši alt tulnud, soengu korda seadnud ja näo pähe teinud, ei erista teda modellist miski kun nainen on tullut suihkusta, tehnyt kampauksen ja meikannut, häntä ei erota mallista mikään
näpu|otsM
sõrme tipmine kumer osasormen|pää▪ mees ei puutunud koera näpuotsagagi (ei teinud koerale midagi halba) mies ei koskenut koiraan sormenpäälläänkään
▪ raha anti näpuotsaga (väga vähe) rahaa annettiin hyvin vähän
olemaM
1 väljendab kellegi või millegi eksisteerimise, olemasolu faktiolla,
eksistoida▪ Olla või mitte olla? Ollako vai eikö olla?
▪ on nähtusi, mida teadlased ei ole suutnud seletada on ilmiöitä, joita tutkijat eivät ole pystyneet selittämään
▪ riik lakkas olemast valtio lakkasi olemasta
▪ saunas on olemas ka külmaveebassein saunassa on myös kylmävesiallas
■
väljendab omamist, kellegi või millegi juurde kuulumistolla,
omistaa▪ Mitu last neil on? Montako lasta heillä on?
▪ Peetril pole autot Peeterillä ei ole autoa / Peeter ei omista autoa
▪ kirvel on vars ja tera kirveessä on varsi ja terä
▪ tal on see õigus hän on siinä oikeassa
2 osutab kellegi või millegi omadus(t)ele, olemusele, identiteedile, päritolule, materjalile vmolla▪ Robert on kümneaastane Robert on kymmenvuotias
▪ see ei olnud mina se en ollut minä
▪ Kas arbuus on köögivili? Onko meloni kasvis?
▪ sõrmus on lihtsa tegumoega sormus on yksinkertaisesti tehty
▪ eestlased olevat kinnised virolaiset ovat kuulemma sulkeutuneita
▪ praegu on tööaeg nyt on työaika
3 mingis kohas, kuskil asuma või viibimaolla,
oleilla▪ kedagi ei ole kodus ketään ei ole kotona
▪ olen tööl olen töissä
▪ raamatud on riiulis kirjat ovat hyllyssä / kirjat ovat hyllyllä
▪ nii peenes seltskonnas ei oska kuidagi olla (käituda) niin hienossa seurassa ei mitenkään osaa olla
■
(mingis asendis, suunas)olla▪ mul on magamistoa aken põhja poole makuuhuoneeni ikkuna on pohjoiseen päin / makuuhuoneeni ikkuna antaa pohjoiseen
■
(mingis olukorras, seisukorras)olla▪ nad on tülis he ovat riidoissa
▪ meil on auto katki meidän automme on rikki
■
mingil ajal toimuma, aset leidmaolla▪ eelmisel nädalal oli mitu elektrikatkestust viime viikolla oli monta sähkökatkoa
▪ olen varsti tagasi tulen pian takaisin
4 ‹
abiverb›
kuulub verbi liitaegade koosseisuverbien liittomuodoissaolla▪ on teinud on tehnyt
▪ oli teinud oli tehnyt
▪ oli tehtud oli tehty
5 esineb püsiühendites, mis väljendavad möönmist, nõusolekut või tõrjumist, halvakspanuolla▪ olgu kuidas on olkoon kuinka on
▪ las olla, mul pole seda vaja antaa olla, minä en sitä tarvitse
otse|teedM
‹
adv›
1 otsekohe, jalamaid, viivitamatultsuoraan,
suoraa päätä kuv.,
oiko|päätä,
ilman muuta (
eril.),
muitta mutkitta (
eril.)
▪ avarii teinud mees läks otseteed politseisse onnettomuuteen joutunut mies meni suoraa päätä poliisilaitokselle
▪ ansambel eskorditi otseteed staadionile yhtye saatettiin suoraan stadionille
■
vaheetappe läbimatasuoraan,
suoraa tietä▪ Hispaania pääses otseteed finaali Espanja pääsi suoraan finaaliin
2 kõige lühemat teed pidioiko|tietä,
oiko|teitse,
linnun|tietä▪ otseteed on siit koju ainult paar kilomeetrit, aga jõgi on ees linnuntietä täältä on kotiin vain pari kilometriä, mutta joki on edessä
3 avameelselt, keerutamatasuoraan▪ kas osakonnajuhataja vallandatakse, päriti otseteed kysyttiin suoraan, erotetaanko osastonjohtaja
pahandusM
‹
s›
halbade tagajärgedega teguteko, jolla on huonot seurauksetpahan|teko▪ laps sai koolis mingi pahandusega hakkama lapsi teki koulussa pahojaan
■
millegi tekitatud kahju vm halb asijonkin aiheuttama haitta tm. huono asiahaitta,
harmi,
kiusa,
ikävyys tav. mon.▪ tormituul on palju pahandust teinud myrskytuuli on aiheuttanut paljon harmia / myrskytuuli on saanut aikaan paljon vahinkoa
■
ebameeldiv vahejuhtum, konfliktne olukord, (kerge) tüliriita,
rettelö▪ sellest tuleb suur pahandus siitä tulee suuri riita
▪ tal on tööl pahandusi hänellä on töissä ongelmia
▪ vara jagamine tekitab alati paksu pahandust omaisuuden jakaminen aiheuttaa aina pahoja riitoja
pasunasse saamakõnek peksa saama, (näkku) löödud saamatulla hakatuksi, pahoinpidellyksi, lyödyksi (kasvoihin)saada turpaan,
saada turpiin mon.,
saada turpaa(nsa,
saada turpii(nsa mon.,
saada kuonoo(nsa▪ ma olen Koplis kasvanud, mitu aastat džuudot teinud ega karda pasunasse saada olen kasvanut Koplissa ja harrastanut judoa monta vuotta enkä pelkää turpaan saamista
pealt vaatamatoimuvat sellest osa võtmata jälgimakatsoa sivusta,
seurata sivusta▪ kolm tüdrukut ei teinud trenni kaasa ja vaatasid pealt kolme tyttöä ei tehnyt harjoituksia vaan seurasi sivusta
■
millegi suhtes passiivsust osutama, tegutsemisest hoiduma, mitte sekkumaosoittaa passiivisuutta, olla sekaantumatta–▪ kurjust ei tohi käed rüpes pealt vaadata, sellele tuleb vastu astuda pahuutta ei saa seurata sivusta kädet ristissä istuen, sitä pitää vastustaa
Seotud sõnad pealt|vaatamine ‹
s›
sivusta|katsominen
pesaM
‹
s›
1 lindude, putukate vm loomade ehitis, milles nad kasvatavad järglasi või varjuvadpesä,
pesä|paikka,
pesä|kolo▪ toonekurel on juba pojad pesas haikaralla on jo poikaset pesässä
▪ herilased on pööningule pesa teinud ampiaiset ovat tehneet ullakolle pesän
▪ linnupesa linnunpesä / linnun pesä
▪ karupesa karhunpesä / karhun pesä
■
miski linnupesa meenutavjokin linnunpesää muistuttavapesä2 eluase, kodu;
mõnus (äraolemise) paikpesä kuv.▪ noored hakkasid rajama ühist pesa nuoret alkoivat perustaa yhteistä pesää
▪ lapsed saavad suureks ja lahkuvad turvalisest pesast lapset kasvavat suuriksi ja lentävät turvallisesta pesästä
▪ pani pidžaama selga ja puges pessa (läks magama) pani pyjaman päälle ja kömpi vuoteeseen
3 millegi halva, ebameeldiva asupaikpesä|paikka,
pesäke,
pesä▪ tühjaks jäänud majast sai joodikute pesa tyhjäksi jääneestä talosta tuli juoppojen pesäpaikka
■
(haigusliku moodustise, kolde kohta)pesäke▪ mädapesa märkäpesäke
4 (lohutaoline) süvend milleski, kuhu mingi asi sisse käibkanta,
istukka tekn.,
pesä▪ keeras pirni pesasse kiersi lampun kantaan
▪ pärast tankimist pane tankimispüstol korralikult pesasse tagasi pane tankkauspistooli tankkauksen jälkeen kunnolla takaisin paikalleen
▪ varuratta pesa vararenkaan paikka
▪ pesadega pann pannkookide küpsetamiseks lettupannu pienille letuille
5 pesapalli mänguväljakul koht, kus jooksja on vastase visete eest kaitstudpesä urh.6 millegi lähestikku asetseva või omavahel kokkukuuluva kogumjokin lähekkäin sijaitsevan tai yhteen kuuluvan kasauma–▪ igas pesas oli paarkümmend kartulimugulat joka perunakasvilla oli parikymmentä mukulaa
■
ühe aine kogum teises, hrl kivimis või maagisyhden aineen esiintymä toisessa aineessa, tavallisesti kivilajissa–▪ kvartsi leidub paekivi õõntes pesadena kalkkikiven onkaloissa on kvartsia
polnudei olnuden ollut yks.1.p,
et ollut yks.2.p,
ei ollut yks.3.pemme olleet mon.1.p,
ette olleet mon.2.p,
eivät olleet mon.3.p▪ ma polnud koolis paipoiss, pigem õpetajate nuhtlus en ollut koulussa mikään enkeli vaan pikemminkin opettajien vitsaus
▪ sa polnud seda veel teinud et ollut vielä tehnyt sitä
▪ hiljem mõistsin, et see polnud minu viga myöhemmin ymmärsin, että se ei ollut minun syyni
▪ nädal hiljem polnud miski muutunud viikkoa myöhemmin mikään ei ollut muuttunut
▪ neid polnud siis enam elavate seas he eivät enää olleet elävien joukossa / he eivät olleet enää elävien kirjoissa
praak1 ‹
s›
toode või toodang, mis ei vasta kehtestatud kvaliteedinõueteletuote tai tuotanto, joka ei vastaa asetettuja laatuvaatimuksiahylky,
susi■
kehv, nõuetele mittevastav töö;
laiemalt millegi halvatasemelise kohtahuono, vaatimuksia vastaamaton työ;
laajemmin jostakin heikkotasoisesta–▪ eelmine hambaarst oli täielikku praaki teinud aiempi hammaslääkäri oli tehnyt täysin kelvotonta työtä