?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 28 artiklit
harjumaM
1 [
mida tegema]
milleski vajalikke oskusi ja kogemusi omandamaharjaantua,
tottua,
perehtyä,
oppia▪ oleks hea, kui õpilased harjuksid iseseisvalt mõtlema olisi hyvä, jos oppilaat harjaantuisivat ajattelemaan itsenäisesti
▪ tüdruk oli harjunud koristama tyttö oli harjaantunut siivoamaan
▪ õppejõud on harjunud oma mõtteid selgelt väljendama yliopistonopettaja on tottunut ilmaisemaan ajatuksiaan selvästi
■
harjunud sissejuurdunud, kogenud või vilunudharjaantunut,
tottunut,
perehtynyt,
kokenut▪ kokk lõikas harjunud liigutustega sibulat kokki leikkasi tottunein elkein sipulia
▪ harjunud kombe järgi koguneti pühapäeval vanaema juurde totutun tavan mukaisesti sunnuntaina kokoonnuttiin isoäidin luo
2 [
kellega/millega]
kohanema, midagi (uut) omaks võtmatottua [
johonkuhun/johonkin],
mukautua [
johonkuhun/johonkin],
sopeutua [
johonkuhun/johonkin]
▪ pikapeale harjusin vara tõusma ajan mittaan totuin heräämään aikaisin
▪ karupoeg harjus inimestega kiiresti karhunpentu tottui ihmisiin nopeasti
▪ organism harjus ravimiga ja see ei toiminud enam elimistö sopeutui lääkkeeseen, eikä se tehonnut enää
▪ laps ei suuda kuidagi lasteaiaga harjuda lapsi ei tahdo millään sopeutua lastentarhaan
joonisM
‹
s›
1 joonestamisel saadud graafiline kujutis;
joonistuspiirros,
piirustus▪ ei suuda tehnilist joonist lugeda ei kykene tulkitsemaan teknistä piirustusta
▪ pliiatsijoonis lyijykynäpiirros / lyijykynäpiirustus
▪ tušijoonis tussipiirros / tussipiirustus
▪ kaljujoonis kalliomaalaus / kalliopiirros / kivipiirros
■
teksti sisu selgitav või täiendav illustratsioonpiirros,
piirros|kuva▪ raamatus on üle 200 foto ja joonise kirjassa on yli 200 valokuvaa ja piirrosta
2 liikumisel moodustuv kujund nt koreograafias ja iluuisutamisesliikkeistä muodostuva kokonaisuus koreografiassa, taitoluistelussa tms.kuvio
jubaM
‹
adv›
1 näitab, et mingi tegevus, seisund vms on alanud või lõppenud(
ilmaisemassa, että jokin toiminta, tilanne tms. on alkanut tai päättynyt)
jo▪ päevad on juba pikemaks läinud päivät ovat jo pidenneet
▪ kontsert sai juba läbi konsertti päättyi jo
■
näitab, et mingi olukord kordub või on kestnud suhteliselt kaua(
ilmaisemassa, että jokin tilanne toistuu tai on kestänyt melko kauan)
jo▪ Karoliina on juba mitu aastat muusikat kirjutanud Karoliina on kirjoittanut musiikkia jo monta vuotta
■
väljendab soovi, et miski toimuks otsekohe või võimalikult ruttu(
ilmaisemassa toivomusta, että jokin tapahtuisi heti tai mahdollisimman pian)
jo,
heti,
nyt▪ Jäta juba järele! Lopeta jo!
2 rõhutab või tugevdab kergelt lauses esitatut(
vahvistus- ja tehostussanana)
jo {
jaatavas lauses},
edes {
eitavas lauses}
▪ juba selle vaate nägemiseks tasus reis ette võtta jo sen näkymän takia kannatti lähteä matkalle
▪ See juba sobib! Sehän sopii!
▪ kui juba tema ei suuda, siis kes veel jos edes hän ei pysty, niin kuka sitten
juramaM
kõnek jama ajama, joramasönköttää▪ kolm lolli ei suuda oma eksimust tunnistada ja juravad aina edasi kolme ääliötä ei pysty myöntämään virhettään vaan jatkaa sönköttämistä
kaasa mängima1 milleski, kuskil osalemaosallistua▪ on inimesi, kes ei suuda tööturul kaasa mängida on ihmisiä, jotka eivät pysty osallistumaan työmarkkinoille
2 omalt poolt mõjutamavaikuttaa▪ äriprojektis hakkasid kaasa mängima poliitilised motiivid liikehankkeeseen alkoivat vaikuttaa poliittiset motiivit
keele peal olema1 midagi öelda või küsida tahtma, selleks valmis olemahaluta sanoa tai kysyä jotakin, olla valmis siihenolla kielellä kuv.,
pyöriä kielellä kuv.,
olla kielen päällä kuv.,
ark.▪ küsimus oli keele peal, aga polnud sobiv hetk sellega välja tulla kysymys oli kielellä, mutta ei ollut sopiva hetki esittää sitä
2 meenumisele väga lähedal olema, peaaegu meenumaolla juuri muistumassa mieleen, muistua melkeinolla kielellä kuv.,
pyöriä kielellä kuv.,
olla kielen päällä kuv.,
ark.▪ näitleja nimi on keele peal, aga kuidagi ei suuda seda öelda näyttelijän nimi pyörii kielellä, mutta jotenkin en saa sitä sanottua
kõrvalineM
1 ‹
adj›
selline, mis ei ole asjaga seotud või ei puutu sellesseasiaan|kuulumaton,
asiaan kuulumaton▪ õppuste ajal ei lubata kõrvalisi isikuid territooriumile harjoitusten aikana alueelle ei päästetä asiaankuulumattomia henkilöitä
2 ‹
adj›
teisejärguline, väheoluline või vähem tähtistois|arvoinen▪ mu mällu ladestus igasuguseid kõrvalisi detaile muistiini kasautui kaikenlaisia toisarvoisia yksityiskohtia
3 ‹
adj›
(keskusest, suurest liiklusest, käidavast paigast) kõrvale jääv, eemal asuvsyrjäinen▪ rattamatk kulgeb mööda kõrvalisi paiku pyöräretken reitti kulkee syrjäisiä paikkoja pitkin
4 ‹
adj›
mujalt lähtuv, väljastpoolt tulevulkopuolinen▪ ta on ratastoolis ja ei suuda ilma kõrvalise abita liikuda hän on pyörätuolissa eikä pysty liikkumaan ilman ulkopuolista apua
5 ‹
s›
asjaga mitteseotud isiksivullinen,
ulko|puolinen,
asiaan|kuulumaton,
asiaton▪ see pole küsimus, kuhu keegi kõrvaline peaks oma nina toppima se ei ole sellainen asia, johon kenenkään sivullisen pitäisi nokkaansa pistää
▪ kõrvalistele jättis ta igati ontliku mulje ulkopuolisille hän jätti kaikin tavoin säädyllisen vaikutelman
kõrvalt|vaatajaM
isik, kes jälgib midagi kõrvalt, ilma et ise osa võtakssivusta|katsoja,
syrjästä|katsoja,
statisti kuv.▪ ma ei suuda jääda kõrvaltvaatajaks, tahan alati olla otse sündmuste keerises en pysty jäämään sivustakatsojaksi, haluan aina olla tapahtumien pyörteessä
laiM
‹
adj›
1 ristsuunas, ühest küljest või servast teiseni suure ulatusega Vastand kitsas (
1. täh)
sivu- tai poikkisuuntaan isoleveä▪ kõrge ja lai trepp korkeat ja leveät portaat
▪ lai voodi leveä sänky
▪ jõgi polnud kuigi lai joki ei ollut kovinkaan leveä
▪ mehe lai selg varjas kogu vaate miehen leveä selkä peitti koko näkymän
■
(koos arvuliste suurustega:) teatava laiusega(numeeristen arvojen yhteydessä:) tietyn levyinenleveä▪ ruum oli kolm ja pool meetrit lai huone oli kolme ja puoli metriä leveä
■
(igas suunas) suure ulatusega, mingist lähte- või keskpunktist kaugele ulatuvpinta-alaltaan suuri taso tai alue, pitkälle ulottuva liike tms.avara,
laaja▪ läks laia maailma õnne otsima lähti avaraan maailmaan onneaan etsimään
▪ vanaisa niidab laia kaarega isoisä niittää laajassa kaaressa
■
suure läbimõõduga;
selliseks deformeerunudläpimitaltaan suuri;
sellaiseksi vääristynyt–▪ laia põhjaga pann leveäpohjainen pannu
▪ taevast liugles alla laiu lumehelbeid taivaalta leijaili valtavia lumihiutaleita
▪ keegi on puraviku laiaks astunud joku on tallannut tatin lyttyyn
▪ litsus sitika laiaks litisti ötökän
■
(riiete jm kohta:) avara lõikega või liiga avarväljä,
tilava▪ Kui ilus lai seelik! Onpa kaunis leveä hame!
▪ mantel on seljast pisut lai takki on vähän väljä selästä
■
(tervet nägu hõlmava naeruse ilme kohta)(
hymyyn liittyen)
leveä▪ lai naeratus näol leveä hymy kasvoilla
2 haardelt ulatuslik;
paljut või paljusid hõlmavpaljon jotakin sisältävä, suurella alalla esiintyvä tai vaikuttavalaaja▪ lai silmaring laaja tietämys
▪ lai valik ehteid laaja valikoima koruja
▪ erakonnal on lai toetajaskond puolueella on laaja kannattajakunta
3 kõnek (helide, jutu jm kohta:) valjuhäälne, vabalt voolav(äänistä, puheesta tms.:) kovaääninen, sujuva–▪ tüdruk lasi laia naeru tyttö nauroi suureen ääneen
▪ ei suuda seda laia jutuga meest tõsiselt võtta en pysty ottamaan tuota suurisuista miestä vakavasti
4 kõnek (inimese kohta:) suureline, tähtis, praaliv;
(maneeride kohta:) pillav, priiskavmahtaileva, kerskaileva, leventelevä tyyli tai ihminenleveä kuv.▪ naftariik näitas pidustuste korraldamisel idamaiselt laia joont öljyvaltion juhlallisuuksien järjestämisessä näkyi itämaisen leveä tyyli
▪ Mis viga naise rahaga laia meest mängida! Helppoahan se on vaimon rahoilla leveillä!
loogikaM
‹
s›
1 mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha õigeid järeldusi;
selle väljendus tekstis või jutuslogiikka▪ raudne loogika rautainen logiikka
▪ tal loogika lonkab hänen logiikkansa ontuu
■
asjade sisemine korrapära, mis võimaldab neist aru saadalogiikka▪ ma ei suuda mõista selle seaduse loogikat en ymmärrä sen lain logiikkaa
▪ äriloogika liiketoiminnan logiikka
2 õpetus õigest mõtlemisest (eriti arutlemisest), selle vormidest ja struktuuridestlogiikka
murdmaM
1 surudes, väänates vm viisil midagi katki tegema, selle kuju või asendit muutmamurtaa,
särkeä,
rikkoataittaa▪ murdis kukkudes jalaluu mursi jalkansa kaatuessaan
▪ torm murrab puid myrsky kaataa puita
▪ murdsin šokolaaditahvli tükkideks paloittelin suklaalevyn
▪ pooleks murtud paberileht kahtia taitettu paperiarkki
■
laine levimissuuna muutumist esile kutsumataittaa fys.▪ prisma murrab valguskiiri prisma taittaa valonsäteitä
2 füüsiliselt või vaimselt muserdama, rikkuma või olematuks muutmamurskata kuv.,
murtaa kuv.,
nujertaa kuv.,
rikkoa kuv.,
särkeä kuv.▪ miski ei suuda murda tema optimismi mikään ei pysty murskaamaan hänen optimismiaan
▪ kokkulepet murdma rikkoa sopimus
▪ tüdruk rääkis murtud häälel oma õnnetustest tyttö kertoi särkyneellä äänellä vastoinkäymisistään
3 (vastupanu kohates) kuhugi tungima, kedagi või midagi ründamamurtaa,
tunkeutua,
murtautua myös kuv.kaataa kuv.▪ vargad olid ukse maha murdnud ja kõik väärtusliku minema tassinud varkaat olivat murtaneet oven ja vieneet kaiken arvokkaan mennessään
▪ haigus murdis mehe voodisse tauti kaatoi miehen sänkyyn
■
(kiskja kohta:) saaklooma tapma(petoeläimestä:) tappaa saaliseläinkaataa▪ hundid olid terve lambakarja maha murdnud sudet olivat kaataneet koko lammaslauman
4 vigaselt ja kangelt (eriti valesti hääldades) võõrkeelt kõnelemapuhua murteellisesti, vierasvoittoisestipuhua murtaen,
murtaa▪ üks purssis rootsi keelt, teine murdis vastu saksa keelt yksi mongersi ruotsia, toinen puhui saksaa murtaen
muutusM
‹
s›
senisest erinevaks muutumine (sündmuse või protsessina)muutos▪ tema elus oleks vaja mingit muutust hänen elämässään olisi tarvetta jollekin muutokselle
▪ kõik ei suuda suuda kiirete muutustega sammu pidada kaikki eivät pysy nopeiden muutosten tahdissa
▪ eluviisi muutus elämäntavan muutos
▪ hinnamuutus hinnanmuutos
otsustusM
‹
s›
1 mõtlemise, kaalumise tulemus, otsus, milleni jõutaksepäätös,
ratkaisu▪ see oli nende vaba otsustus se oli heidän vapaa päätöksensä
▪ ta ei suuda teha iseseisvaid otsustusi hän ei kykene tekemään itsenäisiä päätöksiä
▪ poliitiline otsustus poliittinen päätös
2 loogikas lause, milles objekti kohta midagi tõeselt või vääralt jaatatakse või eitataksearvostelma log.,
väittämä
pidurdamaM
1 (sõiduki, seadme, ka iseenda vm) liikumist aeglustama või peatamajarruttaa,
seisauttaa▪ juht pidurdas, kuid ei suutnud otsasõitu vältida kuljettaja jarrutti mutta ei pystynyt välttämään törmäystä
▪ rong hakkas pidurdama juna alkoi jarruttaa
▪ pidurdama peab suusatamisel üsna sageli hiihtäessä pitää jarruttaa melko usein
2 (protsessi, tegevust) takistama, aeglasemaks tegemahidastaa,
jarruttaa kuv.▪ opositsioon pidurdab Riigikogu tööd oppositio jarruttaa Riigikogun työtä
▪ antioksüdandid pidurdavad vananemist antioksidantit hidastavat vanhenemista
■
kedagi, kellegi käitumist talitsemahillitä▪ mehel esinevad ülesöömishood, kus ta end pidurdada ei suuda miehellä esiintyy ylensyömistä, jota hän ei pysty hillitsemään
▪ nad võiksid oma ülbust pidurdada he voisivat hillitä ylimielisyyttään
poomaM
kedagi tapma, teda silmus kaelas üles riputatuna kukkuda lasteshirttää▪ sultan poob su üles, kui sa ei suuda eeslit lugema õpetada sulttaani hirttää sinut, jos et pysty opettamaan aasia lukemaan
■
nöörima, soonima, pigistamahiertää▪ lips poob solmio hiertää
püsimaM
pikemat aega ühes kohas, samas asendis või seisundis olemapysyä,
pysytellä,
pitäytyä▪ rahutu laps ei suuda paigal püsida levoton lapsi ei pysty pysymään paikallaan
▪ Miks mõnes firmas töötajad ei püsi? Miksi joissain yrityksissä työntekijät eivät pysy?
▪ kehakaal püsis stabiilsena paino pysytteli tasaisena
▪ anti soovitusi, kuidas püsida terve annettiin suosituksia terveenä pysymiseksi
■
jätkuvalt eksisteerima, üha edasi kestmapysyä,
säilyä,
kestää▪ pinge püsis võistluse lõpuni jännitys säilyi kilpailun loppuun
▪ nende abielu ei jäänud püsima heidän avioliittonsa ei kestänyt
režiimM
‹
s›
1 riigis, ühiskonnas valitsev (range) süsteem, valitsemisviishallitus|muoto,
hallitus|tapa,
hallitus|järjestelmä,
hallinto|järjestelmä,
-valta▪ Iraagi režiimi ei suuda hävitada Ameerika raketid amerikkalaisohjukset eivät pysty tuhoamaan Irakin hallintojärjestelmää
▪ kommunistliku režiimi kuriteod kommunistivallan rikokset
▪ tsaarirežiim tsaarivalta
▪ vägivallarežiim sortovalta
2 kindel elu-, tegevus-, töö- vm korraldustietty tapa, jolla elämä, työ tai muu toiminta on järjestetty–▪ arst määras mind kodusele režiimile lääkäri määräsi minut kotihoitoon
▪ põllumajandus hingitseb väljasuremise režiimil maatalous vetelee viimeisiään
▪ range režiimiga koloonia rangaistussiirtola, jossa on ankara kuri
■
(seadmel, masinal vms:) töötamise, toimimise tingimused ja kord(
laitteen, koneen tms.)
tila,
moodi,
toiminta|tila,
toiminta|tapa▪ automaatrežiim automaattitila / automaattimoodi
▪ robot talitleb kahes režiimis robotti toimii kahdessa moodissa
■
looduslike tegurite mõjumise või avaldumise korrapärane vaheldumineluonnonilmiöiden ilmenemisen tai vaikutuksen säännöllinen vaihtelu–▪ sademete režiim Eestis sateiden rytmi Virossa
sammu pidama[
kellega/millega]
kellegagi või millegagi mingis tegevuses või olukorras võrdne olema, kaasas käima, selles mitte maha jäämaolla jonkun tai jonkin kanssa samanvertainen jossakin toiminnassa tai tilanteessa, kulkea mukana, olla jäämättä jälkeenpysyä [
jonkun/jonkin]
perässä,
pysyä mukana [
jossakin]
▪ sa kõnnid nii kiiresti, et ma ei jõua sinuga sammu pidada kävelet niin nopeasti, etten pysy perässäsi
▪ liigid, mis ei suuda muutustega sammu pidada, surevad välja lajit, jotka eivät pysy mukana muutoksissa, kuolevat sukupuuttoon
■
marsitaktis kogu aeg õige jalaga astuma, ühte jalga käimaastua marssiessa koko ajan oikealla jalalla, astua yhtä jalkaaastua tahdissa
suutmaM
[
mida teha]
millegagi toime tulema, midagi saavutamapystyä [
tekemään jotakin],
kyetä [
tekemään jotakin],
voida [
tehdä jotakin]
▪ poliitikud ei suuda kulusid kärpida poliitikot eivät kykene leikkaamaan kuluja
▪ ma pole kindel, et suudan kiusatusele vastu panna en ole varma, pystynkö vastustamaan kiusausta
▪ keha ei suuda rasva nii kiiresti ära põletada keho ei pysty polttamaan rasvaa niin nopeasti
tagaja ‹
s›
see, kes midagi tagab;
tagatiseandja, garanttakaaja,
turvaaja▪ politsei on avaliku korra tagaja poliisi on yleisen järjestyksen turvaaja
▪ kui laenuvõtja ei suuda maksta, siis maksab laenu tagaja mikäli lainanottaja ei pysty maksamaan, lainan maksaa takaaja
talitsemaM
oma (tugevaid) tundeid ohjeldama, vaos hoidma, mitte välja näitamahillitä,
hallita▪ mees ei suutnud end talitseda mies ei pystynyt hillitsemään itseään
■
(ägeda loomuga) nähtust, mingit (keerulist) tegevust suunama või juhtima;
kedagi või midagi tagasi või vaos hoidmahillitä,
hallita,
taltuttaa,
rauhoittaa,
kesyttää kuv.▪ me ei suuda veel paati talitseda emme pysty vielä hallitsemaan venettä
▪ politsei pidi talitsema ülemeelikuid koolilõpetajaid poliisin piti rauhoittaa ylimielisiä abiturientteja
terveltM
‹
adv›
1 (esineb mingi koguse või hulga suurust rõhutava sõnana)(
määrän tai joukon suuruutta korostavana sanana)
kaikkiaan,
peräti▪ tervelt pool maakonnast jäi elektrita kaikkiaan puolet maakunnasta jäi ilman sähköä
▪ liiliate õitsemisaeg on tervelt kolm kuud liljojen kukinta-aika on peräti kolme kuukautta
2 (elusolendi kohta:) viga saamatavammoitta,
terveenä▪ roolis olnud mees pääses tervelt ratissa ollut mies selvisi vammoitta
▪ eksinud jõudsid hommikuks elusalt ja tervelt koju tagasi eksyneet palasivat aamuksi kotiin elossa ja terveinä
3 ühes tükis, purustamata, tükeldamata jnekokonaisena▪ mõned inimesed ei suuda tabletti tervelt alla neelata jotkut ihmiset eivät pysty nielemään pilleriä kokonaisena
tootmaM
1 tootmisvahendite abil (suures koguses) asju, kaupu valmistamatuottaa,
valmistaa▪ tehas toodab arvuteid ja arvutiseadmeid tehdas valmistaa tietokoneita ja tietokonetarvikkeita
■
(selle tegevuse rentaabluse kohta)(
tuottavuudesta)
tuottaa▪ firma toodab kahjumit yritys tuottaa tappiota
▪ äri, mis ei suuda toota kasumit, tuleb lõpetada liike, joka ei pysty tuottamaan voittoa, täytyy lopettaa
2 (üldisemalt:) midagi tekitama, looma, valmistamatuottaa,
luoda,
muodostaa,
synnyttää▪ ühiskond toodab ja kinnitab stereotüüpe yhteiskunta tuottaa ja vahvistaa stereotypioita
■
(organismide, elundite kohta)(
elimistöistä, elimistä)
tuottaa,
muodostaa▪ organismi immuunsüsteem reageerib vaktsiinile ja hakkab tootma antikehi elimistön immuunijärjestelmä reagoi rokotteeseen ja alkaa tuottaa vasta-aineita
Seotud sõnad tootmine ‹
s›
tuotanto,
valmistustootja ‹
s›
tuottaja,
valmistaja
traagikaM
‹
s›
mingi suure kaotuse vm õnnetuse põhjustatud kurb ja raske olukord või olektragiikka▪ ma ei suuda sõnades seda traagikat edasi anda sitä tragiikkaa en pysty sanoin ilmaisemaan
tõusmaM
1 ülespoole, kõrgemale liikumaliikkua, siirtyä ylöspäin, korkeammallenousta,
kohota▪ lind tõuseb lendu lintu nousee lentoon / lintu kohoaa lentoon
▪ matkajad tõusid mäetippu patikoijat nousivat vuorenhuipulle
■
püsti(semat) asendit võtmaasettua tai suoristautua pystyasentoon, kohottautuanousta▪ vastaja tõusis püsti vastaaja nousi seisomaan
▪ ma ei suuda lamamast tõusta en kykene nousemaan makuulta
▪ tal ei tõuse (suguliikme jäigastumise kohta) hänellä ei nouse
■
ärkama;
(ka haigusest paranemisega seoses)(
heräämisestä)
nousta▪ tavaliselt tõusen kell seitse tavallisesti nousen seitsemältä
▪ oled täna pahema jalaga voodist tõusnud (ütlus märkimaks kellegi paha tuju) olet noussut tänään väärällä jalalla
▪ kui ta nüüd voodisse jääb, ei ta siis enam tõuse jos hän jää nyt vuoteenomaksi, hän ei enää nouse
■
kerkima, kõrgenematulla tai kasvaa korkeammaksi, yletänousta,
kohota▪ tainas on tõusma pandud taikina on pantu nousemaan / taikina on pantu kohoamaan
▪ jõgi tõusis üle kallaste joki tulvi yli äyräiden
■
(millegi staatilisega ühenduses:) kõrgumaolla ympäristöään korkeampi, näkyä korkeanakohota,
nousta▪ kirikutorn tõuseb taevasse kirkontorni kohoaa kohti taivasta
▪ mäesein tõusis peaaegu püstloodis vuorenseinämä kohosi lähes pystysuoraan
■
(taevakehade kohta:) silmapiirile ilmuma(taivaankappaleista:) tulla esiin, näkyviinnousta▪ päike tõuseb aurinko nousee; päivä nousee ylät.
■
(hääle kohta:) intensiivistuma, helenema(
ääneen liittyen)
nousta,
kohota▪ kõneleja hääl tõusis puhujan ääni kohosi
2 (taimede kohta:) tärkama(kasveista:) orastaa–▪ kuivast maast ei tõuse ühtki liblet kuivassa maassa ei kasva ruohonkorttakaan
▪ kartul on hästi üles tõusnud peruna on alkanut kasvaa hyvin
3 (määralt, ulatuselt vms) suurenema;
tugevnema, kiirenema vmskasvaa määrältään, arvoltaan tms.;
voimistua, nopeutua tms.nousta▪ palk ei ole ammu tõusnud, aga hinnad tõusevad palkka ei ole noussut pitkään aikaan, mutta hinnat nousevat
▪ õhtul tõusis palavik veelgi illalla kuume nousi yhä
■
paranema, ülenema;
edenemanousta,
kohota▪ tasapisi hakkas meeleolu tõusma tunnelma alkoi vähitellen nousta / tunnelma alkoi vähitellen kohota
▪ meeskond on liidriks tõusnud joukkue on noussut kärkeen
▪ tüdruk tõusis mu silmis (arvamus temast paranes) tytön arvo nousi silmissäni
4 tekkima;
ilmuma;
(esile) kerkimaalkaa, syntyä;
ilmestyä;
kohota (esille)nousta▪ saalis tõusis kihin ja kahin salissa nousi hälinä
▪ töökohavahetus tõusis taas päevakorda työpaikan vaihtaminen nousi taas esille
▪ küll see töö veel ükskord hinda tõuseb kyllä tämä työ vielä joskus nousee arvoonsa
täie eest⇒
Samas sarjas täie ette(millegi kohta, mis täisväärtuslikuna, tulemuslikult täidab oma otstarvet, ülesannet)jostakin, joka täyttää tehtävänsä täysin tai tuloksekkaasti–▪ ta on säilitanud võime mängida klaverit ka siis, kui üks sõrm ei suuda täie eest väljas olla hän on säilyttänyt kykynsä soittaa pianoa myös kun yksi sormi ei toimi täysin
või11 ‹
konj› ‹
eraldav sidesõna›
seob sõnu või lauseosi, mis näitavad eri võimalusivaitai,
taikka▪ Kas kohvi või teed? Kahvia vai teetä?
▪ olla või mitte olla ollako vai eikö olla
▪ Kas te maksate sularahas või ülekandega? Maksatteko käteisellä vai pankkisiirrolla?
▪ varem või hiljem lahkuvad lapsed kodust ennemmin tai myöhemmin lapset lähtevät kotoa
■
alustab lauset, kui see on mõeldud eelneva lause jätkukstai▪ Maasikad. Tänan, ei! Või siiski? Mansikoita. Kiitos, ei! Tai ehkä sittenkin?
■
(viitab võimalikule tagajärjele:) vastasel juhultai▪ Vastake, või ma ei suuda kauem kannatada! Vastatkaa, tai en kestä enää!
■
(alustab parandust:) see tähendab, täpsemalttai▪ rongiga ei saa, või õigemini osaliselt saab, aga algul tuleb ikka bussiga sõita junalla ei pääse, tai oikeastaan, osittain pääsee, mutta ensin täytyy kuitenkin mennä bussilla
2 ‹
konj,
adv›
rõhutab või väljendab kahtlust, imestust või halvakspanuvai,
häh ark.▪ Nalja teed või? Lasket leikkiä, vai?
▪ Tõesti või? Ihanko totta?
▪ Ootasid kaua või? Odotitko kauan?
■ ‹
adv› ‹
lause algul›
kas tõesti, ega ometi, vaevaltvai▪ Või teie hakkate maja ehitama? Vai alatte te rakentaa taloa?
■ ‹
lause lõpus,
ühendina või nii›
(väljendab ebamäärasust)‹
lauseen lopussa›
ilmaisemassa epämääräisyyttä ilmauksen või nii osanatai▪ katsu see asi ära klaarida või nii yritä selvittää tämä asia tai jotain
3 ‹
konj,
interj›
(sageli piltlikes väljendites:) rõhutab või väljendab hinnangutvaikkavoi▪ tema juttu kuula või söömata hänen puhettaan kuuntelee vaikka nälkäisenä
▪ Või, mis ilus! Voi miten kaunis!
■
(väljendab kinnitust:) kuidas teisiti, aga muidugi(vahvistavissa ilmauksissa:) kuinkas muuten, ilman muuta–▪ Vapustav? – Või veel! Järkyttävää! – Sanos muuta! / Järkyttävää! – Älä muuta sano!
välja ütlema1 sõnades väljendama;
esile tooma, avaldamailmaista,
lausua julki,
julki|lausua▪ oma pooldava seisukoha on välja öelnud ka juhatus myös hallitus on lausunut julki puoltavan mielipiteensä
▪ keerutamata välja öeldes suoraan sanoen
2 hääldamaääntää,
lausua▪ paljud saarlased ei suuda õ-häälikut korralikult välja öelda monet saarenmaalaiset eivät osaa lausua õ-äännettä kunnolla