?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 58 artiklit, väljastan 50
aaloe|mahlM
aaloe lehtedest saadav ravitoimega mahlaaloe|mehu▪ mõned tilgad aaloemahla ninna on hea leevendus ka üsna suurele nohule muutama tippa aaloemehua nenään lievittää melko vakavankin nuhan
ajast maha jäämaüldisest arengust eemale jääma, ajakohasuse seisukohalt sobimatuks osutumajäädä yleisestä kehityksestä jälkeen, osoittautua nykyaikana sopimattomaksijäädä ajasta(an jälkeen▪ kui oled töölt kaua eemal, siis võid ajast maha jääda jos olet pitkään poissa töistä, voit jäädä ajastasi jälkeen
▪ mõned õpikud on ajast maha jäänud jotkut oppikirjat ovat jääneet ajastaan jälkeen
asjake ‹
s›,
asjakene ‹
s›
vähema tähtsusega või väike asipikku|seikkapikku|esine▪ tühine asjake puhuti ajakirjanduses suureks mitättömästä pikkuseikasta tehtiin lehdissä suuri numero
▪ panime kuusele mõned ilusad asjakesed külge ripustimme kuuseen joitakin kauniita pieniä koristeita
ennast seaks joomaennast väga purju joomajuoda itsensä hyvin humalaan–▪ mõned inimesed joovad ennast igal firmapeol seaks muutamat ihmiset juovat itsensä firman joka juhlissa umpihumalaan
hajevil|olekM
segaduses, keskendamata või hajameelses seisundis olekhaja|mielisyys▪ mõned ravimid võivad põhjustada rahutust ja hajevilolekut jotkin lääkkeet voivat aiheuttaa levottomuutta ja hajamielisyyttä
häda|päraneM
niisugune, mis ajab kuidagi asja äravälttävä▪ pooleliolev maja jäi üksnes hädapäraseks peavarjuks keskeneräinen talo jäi välttäväksi asumukseksi
▪ hoonetes tehti hädapärane remont rakennuksissa tehtiin välttävä remontti
■
ilmtingimata vajalik, hädavajalik või esmavajalikvälttämätön▪ mõned hädapärased asjad tahavad tegemist muutamat välttämättömät asiat pitää tehdä
iludus|vigaM
väike, ebaoluline vigakauneus|virhe▪ teksti on jäänud mõned iludusvead tekstiin on jäänyt muutama kauneusvirhe
■
välist ilu kahjustav, kosmeetiline vigakauneus|virhe
järeltM
‹
postp› [
mille]
asukohalt kellegi või millegi tagantjäljestä,
perästä▪ lõin enda järelt ukse kinni. löin oven kiinni perässäni
■
mingi vahemaa või aja möödudespäästä▪ iga kümne meetri järelt võeti pinnaseproove. joka kymmenen metrin päästä otettiin maaperänäytteitä
■
osutab isikule, kellelt tema teadmata midagi võetakse-lta/-ltä▪ näppas isa järelt mõned sigaretid. kähvelsi isältä muutaman tupakan
■
osutab isikule, pärast kelle tegevust midagi korrastataksejäljiltä▪ Miks pean mina alati tema järelt koristama! Miksi minun on aina siivottava hänen jäljiltään!
kaustM
‹
s›
1 kaaned koos nende vahel olevate paberitegakansio,
mappi▪ naine võttis kausta ja lehitses pisut nainen otti kansion ja selaili sitä hieman
▪ riiulil on mõned raamatud ja palju kaustu paberitega hyllyssä on muutama kirja ja monta mappia papereita
■
(arvutis:) hrl hierarhiliselt paigutatud failide kogumkansio tietotekn.2 hrv raamatu vm trükise, paberipoogna mõõtmed (nt kõrgus ja laius)formaatti kirjap.,
koko,
kuva|koko valok.▪ suure kaustaga raamat suurikokoinen kirja
3 (reel, kelgul:) jalase kohal asetsev pikipuu, mida jalasega ühendavad ristpulgadreen tai kelkan ketaroiden yläpäitä yhdistävä jalaksen suuntainen sivupuukausta
kild ‹
s›
1 millegi purunemisel tekkinud väike õhuke tükksiru,
sirpale,
pirstale,
säpäle,
sälö▪ klaas purunes tuhandeteks teravateks kildudeks lasi särkyi tuhansiksi teräviksi siruiksi
▪ killud toovad õnne sirpaleet tuovat onnea (sananl.)
▪ pudelikild pullonsirpale
▪ mürsukild kranaatinsirpale
▪ luukild luunsiru / luun siru
■
(toiduaine kohta:) väike tükk, lõik või viil(
ruoka-aineisiin liittyen)
pala,
palanen,
nokare,
muru▪ sõime maalt saadud ube väikese killu võiga söimme maalta saatuja papuja pienen voinokareen kera
■
väike osake, katke millestki suuremast või terviklikumast(
suuremman kokonaisuuden osasta)
pala,
palanen,
sirpale kuv.▪ mosaiikmustri üksikute kildude värvid on hästi valitud mosaiikkikuvion yksittäisten palasten värit on valittu tarkoin
▪ pisikestest kildudest moodustub terve elu pikkuruisista sirpaleista muodostuu kokonainen elämä
2 vaimukas ütlemine, teravmeelsus või nalilohkaisu ark.▪ mõned värvikad killud on väärt tsiteerimist jotkut värikkäät lohkaisut ovat siteeraamisen arvoisia
■
lühike ilma süžeeta proosapalalastu kuv.▪ üksikuid kilde ja jutustusi olen kirja pannud nende mõlema elust olen merkinnyt muistiin yksittäisiä lastuja ja kertomuksia molempien elämästä
klahv2M
‹
s›
kõnek lonks, suutäis hrl kanget alkoholipaukku,
naukku,
hömpsy,
ryyppy yleisk.▪ enne sööki tehti kiiresti mõned klahvid ennen ruokaa otettiin nopeasti parit paukut
koguniM
‹
adv›,
kogunisti ‹
adv›
1 ‹
hrl lauses ise rõhutuna, tõstab esile järgnevat sõna või lauseosa›
peale selle, lisaks kõigele, vastupidi ootustelejopa,
vieläpä,
suorastaan▪ mõned toidulisandid võivat olla koguni kahjulikud jotkin ravintolisät voivat olla jopa haitallisia
▪ matkarada oli raske, kohati koguni ohtlik vaellusreitti oli vaikea, paikoitellen suorastaan vaarallinen
▪ tüdruk ei rõõmustanud sugugi, hakkas koguni nutma tyttö ei iloinnut ensinkään, alkoi vieläpä itkeä
2 ‹
hrl lauses rõhulisena, tõstab esile järgnevat sõna või lauseosa›
sootuks, lausa, täiesti, päris(elt)kokonaan,
täysin,
tyystin,
tykkänään,
läpeensä▪ unustasin suure kiiruga selle asja koguni ära unohdin hirveässä kiireessä sen asian kokonaan
▪ nüüd läks lugu koguni hulluks nyt juttu meni täysin hulluksi
3 ‹
eitavas lauses›
van üldse(gi), sugugi, hoopiski‹
kielteisissä yhteyksissä›
yli|päänsä yleisk.,
yli|päätään yleisk.,
suinkaan yleisk.,
edes yleisk.▪ sellele ei pea koguni mitte mõtlema sitä ei pidä ylipäätään ajatella
kopikasM
‹
s›
Venemaa ja NSV Liidu väiksem rahaühik;
vastava väärtusega müntkopeekka▪ sada rubla ja viiskümmend kopikat sata ruplaa ja viisikymmentä kopeekkaa
▪ tasku põhjast leidsin mõned kopikad löysin muutamia kopeekoita taskun pohjalta
■
kõnek raha, eriti väiksem summaropo yleisk.▪ poiss oli suve jooksul teeninud kena kopika poika oli tienannut kesän aikana sievoisen summan
kukimuki olemaäärmiselt tühine, tähtsusetu või lihtne tundumatuntua äärettömän merkityksettömältä tai helpolta–▪ kass annab nii palju energiat, et katki kratsitud nahkdiivan on kukimuki kissasta saa niin paljon energiaa, että rikki raavittu nahkasohva on yks hailee ark.
▪ mõned puuduvad tähed on kukimuki on yhdentekevää, että joitain kirjaimia puuttuu
kätte võtma1 midagi tegemiseks, ülesandeks võtma;
millegagi (otsustavalt) alustamaryhtyä [
johonkin]
ottaa asiakse(en▪ võttis kätte ja läks uuesti õppima hän otti asiakseen lähteä opiskelemaan uudelleen
2 midagi pihku, haardesse võtma (et midagi tegema hakata)ottaa jotakin käteensä, otteeseensa (alkaakseen tehdä jotakin)–▪ võtsin kätte pruunika kivitüki otin käteeni rusehtavan kivenmurikan
▪ kõne lõpus võttis mees kätte elektrikitarri, lauldes mõned lood puheen lopussa mies otti sähkökitaran ja lauloi muutaman laulun
kääneM
‹
s›
1 grammatiline kategooria, mis tähistab nimisõna vm käändsõna vorme Võrdle pööre1 (
5. täh)
sija kiel.,
sija|muoto kiel.,
kaasus kiel.,
vanh.▪ sõna on nimetavas käändes ja väikese tähega sana on nominatiivissa ja pienellä kirjaimella
▪ vahel ajab Tanja mõned sõnad ja käänded segamini, kuid parandab end kohe välillä Tanja sotkee muutamat sanat ja sijat mutta korjaa heti
2 tee vms suuna järsem muutumine;
selle muutuse kohtkäänne,
mutka,
kaarre,
kaari▪ rada teeb keerukaid käände, kuid ta ei hargne polku kiemurtelee kovasti mutta ei haaraudu
3 taevakeha asendi koordinaat: taevakeha nurkkaugus taevaekvaatoristtähden kulmaetäisyys taivaan ekvaattoristadeklinaatio täht.
lubamaM
1 [
kellel,
mida teha]
millegi tegemiseks või toimumiseks nõusolekut, luba andma Vastand keelamasallia [
jonkun tehdä jotakin],
antaa [
jonkun tehdä jotakin]
▪ Kas sa lubad mul nüüd minna? Annatko minun nyt mennä?
▪ võimud ei luba mehel riigist lahkuda vallanpitäjät eivät salli miehen poistua maasta
▪ laps lubati peale esmaabi andmist kodusele ravile lapsi päästettiin ensiavun jälkeen kotihoitoon
■ ‹
hrl käskivas kõneviisis›
(viisaka suhtlussõnana)‹
tav. imperatiivissa›
antaa,
sallia▪ luba ma aitan sind anna kun autan sinua
▪ siinkohal lubatagu mõned täpsustused sallittakoon tässä vaiheessa muutamat täsmennykset
▪ mu daamid ja härrad, lubage esitleda: Arnold Oksmaa hyvät naiset ja herrat, saanko esitellä: Arnold Oksmaa
■
vajalike eelduste või piisava ressursi olemasolul võimaldamasallia,
suoda▪ töötati isegi pühapäevadel, kui ilm vähegi lubas töitä tehtiin jopa sunnuntaisin, kun sää vähänkin salli
▪ ostan seda, mida rahakott lubab ostan sitä, mitä kukkaro sallii
▪ täna ma luban endale ühe koogi tänään sallin itselleni yhden leivoksen
▪ ükski tavainimene ei saa endale lubada kolm kuud niisama puhkamist yksikään tavallinen ihminen ei voi suoda itselleen kolmen kuun lomailua muuten vain
2 millegi kohta lubadust andma;
lootust andmaluvata▪ Luba mulle, et sa kunagi ei sure! Lupaa minulle, ettet koskaan kuole!
▪ lubatud palgatõus lükkub edasi luvattu palkankorotus lykkääntyy
▪ homseks lubatakse ilusat ilma huomiseksi luvataan kaunista säätä
Seotud sõnad lubaja ‹
s›
lupaaja
maandamaM
1 maapinnale (ka veepinnale) või mõne taevakeha pinnale laskuma panemapanna jokin laskeutumaan maan (tai veden) pinnalle tai jollekin taivaankappaleelle–▪ piloot suutis streikivate mootoritega lennuki edukalt maandada lentäjä onnistui laskeutumaan koneella, jonka moottorit lakkoilivat
▪ NASA kulgur Curiosity maandati Marsil Gale'i kraatris Nasan Curiosity-mönkijä laskeutui Marsiin Galen kraateriin
■
laeva(de)lt maismaale suunamaohjata laivalta tai laivoilta maihin–▪ 1944. aasta juulis maandati Normandias liitlasväed vuoden 1944 heinäkuussa liittolaisjoukot nousivat maihin Normandiassa
2 elektrit juhtivaid seadmeosi maaga ühendamamaadoittaa sähk.,
maattaa sähk.▪ pesumasin on maandamata pesukonetta ei ole maadoitettu
3 (närvipingest, negatiivsetest tundmustest vabastamise või nende vähendamise kohta)purkaa kuv.▪ mõned maandavad stressi söömisega, mõned suusarajal jotkut purkavat stressiä syömällä, toiset ladulla
maastikM
‹
s›
inimest, vaatajat oma vormide ja värvidega ümbritsev loodusalamaasto,
maisema▪ Lõuna-Eesti mägine maastik Etelä-Viron mäkinen maasto
▪ maastik muutus üpris varsti märjaks ja soiseks maasto muuttui varsin pian märäksi ja soiseksi
▪ ratastel sõites imetlesime kauneid maastikke pyöräillessämme ihastelimme kauniita maisemia
■
seda kujutav maal vm kunstiteosmaisema▪ oksjonil müüdi ka mõned Elmar Kitse maastikud huutokaupassa myytiin myös muutamia Elmar Kitsin maisemia
■
(mingi tegevusvaldkonna kohta)maisema kuv.▪ riigi poliitiline maastik täienes kolme uue parteiga valtion poliittinen maisema täydentyi kolmella uudella puolueella
▪ meediamaastik mediamaisema
maha jääma1 jääma sinna, kus keegi või miski onjäädä▪ kõik kingitused kohvrisse ei mahu, mõned peavad maha jääma kaikki lahjat eivät mahdu matkalaukkuun, jotkut pitää jättää pois
▪ karust jäi maha kolm poega karhulta jäi kolme poikasta
▪ siin on tonnide kaupa sõjaväest maha jäänud rauakolu täällä on tonneittain sotaväeltä jäänyttä rautaromua
■
transpordivahendi peale mitte jõudma või mitte mahtumamyöhästyä kulkuneuvosta;
olla mahtumatta kulkuneuvoon–▪ jäin bussist maha (hilinesin) myöhästyin bussista
▪ mitu autot jäi praamist maha monia autoja jäi lautalta; monet autot eivät mahtuneet lautalle
■
(millegi kuhugi unustamisega seoses)jonnekin unohtumisesta–▪ telefon jäi maha (unus) puhelin unohtui
2 (liikumisega seoses:) kellestki kaugemale, tahapoole jääma(
liikkumisen yhteydessä)
jäädä jälkeen▪ koer ei jäänud tüdrukust sammugi maha koira ei jäänyt tytöstä askeltakaan jälkeen
■
arengus, tasemelt, saavutuste poolest alla jääma(
kehityksen, tason, saavutusten kannalta)
jäädä jälkeen▪ ei taha ju muust maailmast maha jääda ei toki halua jäädä muusta maailmasta jälkeen
▪ Tõrva kool jäi punkti võrra Nõo omast maha Tõrvan koulu hävisi pisteen verran Nõon koululle
■
haiguse, nõrkuse vms tõttu mitte püsti tõusta suutma, pikali jäämajäädä vuoteenomaksi▪ ema koperdas paar päeva ringi, enne kui päris maha jäi äiti sinnitteli pari päivää, ennen kuin jäi täysin vuoteenomaksi
mahlaneM
‹
adj›
parajalt mahla sisaldavmehukas,
mehevä▪ küps ja mahlane õun kypsä ja mehukas omena
■
(väljenduslaadi kohta:) rahvapäraselt värvikas, jõuline(
ilmaisutavasta)
mehevä,
värikäs▪ mõned kommentaarid olid väga mahlased jotkut kommentit olivat erittäin meheviä
Seotud sõnad mahlasus ‹
s›
mehevyys,
mehukkuus
must|valge,
must-valge(ainult) must ja valge;
mittevärvilinemusta|valkoinen▪ tantsu esitati mustvalgetes kostüümides tanssi esitettiin mustavalkoisissa puvuissa
▪ mõned vanad must-valged filmid on ikka väga head jotkut vanhat mustavalkoiset elokuvat ovat kyllä todella hyviä / jotkut vanhat mustavalkofilmit ovat kyllä todella hyviä
■
(üleminekutoonide, vaheastmete puudumise või mittearvestamise kohta)yksioikoinen, vivahteeton, vivahteita tajuamaton tms.musta|valkoinen kuv.▪ meie jaoks ei ole mustvalgeid lahendusi mustavalkoiset ratkaisut eivät ole meitä varten
mõjutusM
‹
s›
konkreetse muutusena avalduv mõjuvaikute,
vaikutus▪ mõned varased Võerahansu tööd reedavad Nikolai Triigi mõjutusi joissakin Johannes Võerahansun varhaisissa töissä voi nähdä vaikutteita Nikolai Triikiltä / joissakin Johannes Võerahansun varhaisissa töissä voi nähdä Nikolai Triikin vaikutusta
■
mõjutaminevaikutus,
vaikuttaminen▪ otsuse langetamisel polnud mingit valitsusepoolset mõjutust päätöksen tekemisen ei hallitus ollut mitenkään vaikuttanut
mädaM
1 ‹
s›
põletiku tagajärjel tekkiv paks kollakas vedelikmätä,
märkä,
visva▪ salv tõmbab paisest mäda välja voide poistaa paiseesta mätää
▪ kõrvast tuli mäda korvasta tuli märkää
2 ‹
adj›
(viljade, puidu jm kohta:) mädanemise või pehkimise märkidegamätälaho▪ mädasid õunu ei maksa komposti panna mätiä omenia ei kannata panna kompostiin
▪ ta müüs mäda kartulit kvaliteetse pähe hän myi mätiä perunoita väittäen niitä laadukkaiksi
▪ mõned seinapalgid on täitsa mädad jotkut seinähirret ovat aivan lahoja
■ ‹
adj›
selline, kus miski on moraalses mõttes valesti, mitte nii, nagu olema peaksmätä kuv.▪ kogu süsteem on mäda koko järjestelmä on mätä
▪ midagi on selles loos mäda tässä jutussa on jotain mätää
3 ‹
adj›
(pinnase kohta:) pehme, soineupottava,
vajottava,
vetinen▪ järvel on mäda põhi järvellä on upottava pohja
■ ‹
s›
selline koht pinnasesupottava kohta–▪ siin olevat hobune mädasse vajunud tässä on kuulemma hevonen vajonnut upottavaan mutaan
mürk|seenM
,
mürgi|seenmürgine seenmyrkky|sieni▪ mõned mürkseened on pärast kupatamist söögikõlbulikud eräät myrkkysienet ovat ryöppäyksen jälkeen syömäkelpoisia
noppimaM
1 näppude vahel lahti murdes ja ära tõmmates midagi korjamapoimia,
napsia,
noukkia▪ noppisin salatisse mõned lillherne õied poimin salaattiin muutamia hajuherneen kukkia
▪ kuumaasikatelt saab marju noppida kogu suve kuukausimansikan marjoja voi poimia koko kesän
■
näppude vahel midagi eraldama, kuskilt ära võtma vmsnyppiä▪ enne pesu tuleb vill lahti noppida ennen pesua villa pitää nyppiä
2 (preemiate, võidupunktide, andmetega vms seoses:) (järjest) saama või võtma, (vähehaaval) kogumapoimia kuv.,
noukkia kuv.▪ film on noppinud mitmeid mainekaid auhindu elokuva on poiminut lukuisia arvostettuja palkintoja
▪ teadmisi tuli noppida siit-sealt tietoja piti noukkia sieltä täältä
okeiM
‹
interj,
adv›
hea küll, olgu, hästi;
korras○
lühend ok, OKhyvä on, selvä on;
kunnossaokei ark.▪ okei, ma laulan ise okei, minä laulan
▪ kõik oli okei, kuni nüüd .. kaikki oli okei, kunnes nyt...
■ ‹
adj›
kõnek normaalne, korralik, vastuvõetavokei taipum.,
hyvä yleisk.,
kunnollinen yleisk.▪ restoranidest on mõned täitsa okeid jotkut ravintolat ovat ihan okei
▪ leidsin veel vägagi okeisid seeni löysin vielä aivan hyviä sieniä
pahaks panema[
mida]
taunivalt suhtuma;
(mõttes) ette heitmasuhtautua paheksuvasti;
syyttää (mielessään)paheksua [
jotakin],
närkästyä [
jostakin],
tykätä kyttyrää [
jostakin]
ark.▪ mõned panevad pahaks sinatamist jotkut paheksuvat sinuttelua
▪ ta on lihtsalt ettevaatlik, ja seda ei saa talle kuidagi pahaks panna hän on vain varovainen, ja siitä häntä ei pidä syyttää
palaM
‹
s›
1 (toidu kohta:) korraga hammustatav või suhu võetav tükkkerrallaan syötävästä ruokaerästäpala,
suu|pala▪ õunad, pirnid ja melon olid kõik kenasti suupärasteks paladeks lõigatud omenat, päärynät ja meloni oli leikattu sopiviksi suupaloiksi
■
toit, roogruoka|laji,
ruoka,
pala▪ restoranis pakuti Vene köögi paremaid palasid ravintolassa tarjottiin venäläisen keittiön parhaita paloja
▪ leidsime menüüs eksootilise pala: hailiha veinikastmes löysimme ruokalistasta eksottisen ruokalajin: haita viinikastikkeessa
2 lühike muusika-, kirjandus- vm teos või selle osalyhyt musiikki-, kirjallinen tms. teos tai sen osakappale {
sävellyksestä},
biisi ark. {
musiikkikappaleesta},
kipale ark. {
musiikkikappaleesta},
raita ark. {
musiikkikappaleesta, erit. äänilevyn yhdestä kappaleesta}
▪ kontserdil kõlasid filmimuusika tuntumad palad konsertissa kuultiin filmimusiikin tunnetuimpia kappaleita
▪ novellikogus on ka mõned proosaluuletuste masti palad novellikokelmassa on myös proosarunojen kaltaisia tekstejä
▪ lemmikpala lempikappale
■
(juhtumi, sündmuse kohta)tapahtumasta–▪ skandaal oli magus pala meediale skandaali oli medialle makoisa aihe
pea|tugiM
istme vm osa, millele saab pead toetadapää|noja,
pää|tuki▪ mõned bürootoolid on peatoega joissakin toimistotuoleissa on päänoja
pelgamaM
1 kellegi või millegi ees hirmu tundma;
(hirmusegust) muret tundma;
kartma midagi tehapelätä,
arkailla,
kammota▪ mõned pelgavad pimedust jotkut pelkäävät pimeää
▪ enam ei pea pelgama, et ta oma arvamust muudab enää ei tarvitse pelätä, että hän muuttaa mielipidettään
▪ ära pelga vastata, küsimustik on anonüümne älä arkaile vastata, kysely on anonyymi
■
midagi ebameeldivaks pidama ning võimaluse korral vältimapitää jotakin epämiellyttävänä ja välttää sitä, jos mahdollistavältellä,
välttää▪ kes ei pelga jalavaeva, saab tasuks elamuslikke vaateid joka ei välttele kävelemistä, saa nauttia ainutlaatuisista maisemista
2 millegi suhtes tundlik olema, midagi mitte talumaolla herkkä jonkin suhteen, olla kestämättä jotakin–▪ loomult õrnad suvelilled pelgavad külma kesäkukat ovat kylmänarkoja
pitsitama1M
1 millegi saavutamiseks kellelegi survet avaldama (nt ähvardustega, nõuete karmistamise abil)ahdistaa,
kovistaa,
kovistella▪ õige pea hakkas meest pitsitama kaitsepolitsei pian miestä alkoi ahdistaa suojelupoliisi
▪ kui ettevõtjaid liialt pitsitada, siis kannatab tarbija jos yrittäjiä kovistetaan liikaa, kuluttaja kärsii
■
majanduslikke vm raskusi põhjustamaahdistaa▪ teatritki pitsitab majanduskriis talouskriisi ahdistaa teatteriakin
▪ ruumipuudus hakkab tasapisi pitsitama tilanahtaus alkaa vähitellen ahdistaa
2 hingeliselt vaevama või piinama, ahistustunnet tekitama;
rahutuks tegemaahdistaa,
kuristaa,
puristaa kuv.▪ koduigatsus pitsitab hinge koti-ikävä ahdistaa
▪ südant pitsitas mure sõprade pärast sydäntä puristi huoli ystävistä
■
(suruva, rõhuva valu kohta)(
puristavasta kivusta)
puristaa▪ vasakus puusas on valu pitsitanud juba pool aastat kipu on puristanut vasenta lonkkaa jo puoli vuotta
3 (riiete, jalanõudega seoses:) liiga tihedalt, kitsana ümbritsedes ebamugavust või valu tekitamakiristää,
puristaa,
painaa▪ mõned püksid, mis algul pitsitasid, kipuvad nüüd hoopis alla vajuma muutamat housut, jotka kiristivät aluksi, tahtovatkin nyt valua alas
▪ king pitsitab ninaosast kenkä puristaa kärjestä
pomisemaM
vaikselt, ühetooniliselt ja ebaselgelt (endamisi, pahandades) rääkimamutista,
mumista▪ „Hommikust,“ pomisesin uimaselt ”Huomenta”, mutisin tokkuraisena
▪ mõned tüübid pomisesid omaette jotkut tyypit mumisivat keskenään
puhtaltM
‹
adv›
1 täiel määral;
muid võimalusi välistavalt: ainult, üksnespuhtaasti▪ see on puhtalt kokkuleppe küsimus se on puhtaasti sopimuskysymys
2 nii, et pole vigu või muud häirivat ette heitapuhtaasti,
virheettömästi▪ prantsuse keelt räägib ta puhtalt hän puhuu ranskaa puhtaasti
▪ kirjuta tekst puhtalt ümber kirjoita teksti puhtaaksi
3 ausal viisil;
halbade tagajärgedeta, moraalselt määrimatareilusti,
rehellisestiehjin nahoin,
vahinkoa kärsimättä▪ pole selge, kas võit saadi puhtalt või mängisid mõned mängijad lauas kokku ei ole selvää, saatiinko voitto reilusti vai juonivatko jotkut pelaajat keskenään
▪ kõik sellepärast, et ise puhtalt pääseda kaikki siksi, että itse selviäisi ehjin nahoin
4 kõnek netos, maksud maha arvatultpuhtaana▪ praktikant saab seal 650 eurot puhtalt kätte harjoittelija saa siellä 650 euroa puhtaana käteen
rahutusM
‹
s›
1 ärevus, kärsitus, kannatamatus vms tunne, mis ei anna rahurauhattomuus,
levottomuus,
hätäännys,
huoli▪ lennukis tabas mind sisemine rahutus lentokoneessa minuun iski rauhattomuus
▪ mõned ravimid võivad põhjustada rahutust ja hajevilolekut jotkin lääkkeet voivat aiheuttaa levottomuutta ja hajamielisyyttä
▪ meil on põhjust rahutust tunda meillä on syytä huoleen
■
(looduse, loodusjõududega ühenduses:) pidevalt muutlik olek(
luontoon, luonnonvoimiin liittyen)
–▪ mere rahutus kasvab, üks katastroof järgneb teisele meri on yhä rauhattomampi ja katastrofeja tapahtuu tuon tuostakin
▪ kui tormide rahutus raugeb / ja purjeile puhkust toob kun taukoaa myrsky ja taipuu / taas tyyneksi ulappa tuo
2 rahutused pl kehtiva korra vastu suunatud (laiema ulatusega) väljaastumine, vastuhakk vmslevottomuudet mon.,
mellakka yks.,
kapina yks.▪ kaks nädalat kestnud poliitilised rahutused kaksi viikkoa kestäneet poliittiset levottomuudet
▪ üliõpilaste rahutused opiskelijamellakat
▪ töölisrahutused työläismellakat
sisseM
‹
adv›, ‹
postp› [
kelle/mille]
1 sisemusse, sissepoolesisään,
sisälle▪ korvpallur ei saanud palli sisse (korvi) koripalloilija ei saanut palloa sisään
▪ vesi tuli üle saapasääre sisse saapas hörppäsi vettä
▪ siilile pandi tassi sisse piima siilille pantiin maitoa kuppiin
▪ kaubikule sõideti tagant sisse (otsa) pakettiauton perään ajettiin
▪ kreemitas ööseks jalad sisse voiteli jalat yöksi
■
(inimese, tema keha või siseelu kohta)ihmisen kehoon tai sisäiseen elämään liittyvissä ilmauksissa–▪ hingas sügavalt sisse veti syvään henkeä
▪ ta enda õde tahtnud talle mürki sisse anda hänen oma sisarensa olisi halunnut myrkyttää hänet
▪ kes see ikka teise sisse näeb kukapa näkisi toisen sisimpään
■
majja, siseruumi(desse)huoneeseen, rakennukseen tai ulkoilmalta suojaansisään▪ külalised kutsuti sisse vieraat kutsuttiin sisään
▪ astusime kõrtsi sisse astuimme sisään kapakkaan
■
mingile territooriumile, alalejollekin alueelle–▪ laev tuli (sadamasse) sisse laiva tuli satamaan
▪ maitseaineid veeti Euroopasse sisse idast mausteita tuotiin Eurooppaan idästä
▪ osa toorainet osteti sisse osa raaka-aineesta ostettiin muualta
2 koostisesse, hulka, sekkajoukkoon, sekaan–▪ raamatusse on paar viga sisse lipsanud kirjaan on lipsahtanut pari virhettä
▪ hommikusöök kuulub hinna sisse aamiainen kuuluu hintaan
■
teatud aja piiridessetietyn ajanjakson kuluessa tai aikana–▪ selle kahe kuu sisse on mahtunud ka kahed pühad näiden kahden kuukauden aikana on ollut myös kaksi juhlapyhää; näiden kahden kuukauden sisällä on ollut myös kaksi juhlapyhää ark.
3 ühenduses raha liikumisega osutab saaja vaatepunktile (asutusele, isikule)viittaamassa saajan näkökulmaan rahan liikkumiseen liittyvissä yhteyksissä–▪ väljaminekuteks on täpselt nii palju võimalusi, kui palju tuleb sisse mahdollisuuksia kuluttamiseen on täsmälleen tulojen verran
■
(ühenduses dokumentide esitamisega asutusele, ametivõimudele)asiakirjojen esittämisestä viranomaisille tms.–▪ andis sisse elamisloa taotluse jätti asumislupahakemuksen
4 katki, puruksrikki,
sisään▪ tühjad aknad, mõned sisse visatud tyhjät ikkunat, joista jotkut on rikottu
▪ poisil löödi hambad sisse pojalta lyötiin hampaat sisään; pojalta lyötiin hampaat kurkkuun
5 osutab mingisse olukorda, seisundisse siirdumiseleviittaamassa johonkin tilanteeseen tai asiaintilaan siirtymiseen–▪ pidu sai õige hoo sisse juhlat pääsivät kunnolla vauhtiin
▪ vanad oskused tõusevad taas au sisse vanhat taidot nousevat taas kunniaan
■
(ühenduses millegi tegevusse rakendamisega, kasutuselevõtuga)jonkin käyttöönottoon liittyen–▪ kirik pühitseti sisse kirkko vihittiin / kirkko vihittiin tarkoitukseensa
▪ linaski püügikohta olevat hea sisse sööta hernesupiga suutarin pyyntipaikkaan on kuulemma hyvä panna syötiksi hernekeittoa
▪ reisile võtan kaasa üksnes korralikult sisse kantud kingad otan matkalle mukaan vain kunnolla sisäänajetut kengät ark.
suu1 ‹
s›
1 huultega ääristatud ava näo alumises poolessuu,
kita ark.▪ haigutasin laia suuga haukottelin suu ammollaan
▪ Merle pani suitsu suhu (hakkas suitsetama) Merle pani tupakan suuhun
▪ lapsel tulid hambad suhu lapselle kasvoi hampaita
■
(kõnelemisega ühenduses:) kõne, kõneosavussuu▪ olen seda mitmest suust kuulnud olen kuullut sen monesta suusta
▪ dotsent ei saanud sõnagi suust dosentti ei saanut sanaa suustaan
▪ ülejäänud õhtu hoidsin suu lukus (ei rääkinud midagi) loppuillan pidin suuni supussa
■
(näo kohta)kasvoista–▪ magas suu seina poole nukkui kasvot seinää kohti
■
isik või olend, kes on sööja või rääkijahenkilö tai olento, joka syö tai puhuu–▪ veinipudel käis suult suule viinipullo kiersi huulilta huulille
▪ mõned kurjad suud räägivad, et .. jotkut pahat kielet kertovat, että...
2 kujult suuava meenutav, millegi sisse- või väljapääsukoht, eesosa või algussuu,
suu|aukko▪ koopasuu luolan suu
■
mingi eseme, nt koti või pudeli avasuu▪ kotisuu pussinsuu
▪ taskusuu taskunsuu
▪ kokakoola pudeli suule oli sattunud mingit hapet kokispullon suulle oli joutunut jotain happoa
■
jõesuuejoen|suu,
suu▪ Emajõe suu Emajoen suu
▪ väinasuu salmensuu / salmen suu
sõdimaM
1 [
kelle vastu,
kellega]
relvastatud võitlust pidama, kellegagi sõjas olemasotia,
käydä sotaa,
taistella▪ britid ja prantslased sõdisid üksteise vastu britit ja ranskalaiset sotivat toisiaan vastaan
▪ sõdivad pooled sõlmisid vaherahu sotaa käyvät osapuolet solmivat aselevon
2 [
mille vastu,
millega]
mingi olukorra, seisukoha vms vastu välja astuma, (ägedalt) millegi vastu olemataistella kuv.,
kamppailla kuv.▪ sõdin ebaõigluse vastu taistelen epäoikeudenmukaisuutta vastaan
▪ mõned sõdivad keelenormide vastu jotkut taistelevat kielen normeja vastaan
▪ jalgpalliliit sõdib kihlveopettustega jalkapalloliitto kamppailee vedonlyöntipetosten kanssa
Seotud sõnad sõdija ‹
s›
sotilas,
sotamies,
taistelija,
soturi
tagur|pidiM
‹
adv›
1 selg, tagumine pool ees, tagasisuunas;
tavapärasele liikumisele vastupidises suunas Vastand edas|pidi (
2. täh)
taakse|päin,
taka|perin,
taka|peroisesti▪ mõned lapsed hakkavad roomama tagurpidi jotkut lapset alkavat kontata takaperin
▪ ajasin auto garaaži tagurpidi peruutin auton talliin
▪ tagurpidi salto voltti taaksepäin
2 ‹
ka adjektiivselt›
tavapärasele asendile, olekule vastupidinurin|päin,
väärin|päin,
toisin|päin,
taka|perintaka|peroinen,
nurin|päinen▪ tal on raamat tagurpidi käes hänellä on kirja nurinpäin kädessä
▪ mõned sõnad olid kirjutatud tagurpidi muutamat sanat on kirjoitettu takaperin
▪ teie jutus kumab läbi tagurpidi loogika puheestanne kuultaa takaperoinen logiikka
■
(riietuseseme, kanga vm kohta:) tagaosa ees või sisemine pool väljaspoolnurin,
nurin|päin,
väärin|päin▪ müts tagurpidi peas myssy väärinpäin päässä
▪ tagurpidi laotatud vaip nurinpäin levitetty matto
teineM
1 ‹
num›
(järgarv:) järjestuses või järjekorras 2.toinen,
toka slg.■
mingis loendis või reas esimese järgminetoinen▪ oktoobri teisel nädalal lokakuun toisella viikolla
▪ neljakümne teine neljäskymmenestoinen / neljäskymmeneskahdes
▪ saime piletid teise ritta saimme liput toiseen riviin
▪ elan teisel korrusel asun toisessa kerroksessa
■
tähtsuselt või väärtuselt esimesest madalamal asuvtoinen▪ saavutas võistlusel teise koha saavutti kilpailuissa toisen sijan
▪ teise ringi pärijad toissijaiset perilliset
▪ teise sordi jahu hiivaleipäjauho
■
üks (kahest).toinen▪ kassipojal on teine silm alles kinni kissanpennun toinen silmä on vielä kiinni
2 ‹
pron› ‹
substantiivselt ja adjektiivselt›
osutab sellisele, kes või mis vastandub või lisandub mainitule või teada olevalemuu,
toinen▪ ajasin ta kellegi teisega segamini sekoitin hänet johonkuhun muuhun
▪ oota, kuni teised koju tulevad odota, kunnes muut tulevat kotiin
▪ pane teine kleit selga vaihda toinen mekko
▪ nad lahkusid teine teises suunas he lähtivät kumpikin eri suuntiin
■
teistsugune, teistmoodieri,
toinen▪ ta näis elavat hoopis teises maailmas hän näytti elävän aivan eri maailmassa
▪ näen nüüd kõike teises valguses näen nyt kaiken toisessa valossa
▪ see on täitsa teine asi tämä on aivan eri asia
■ ‹
substantiivselt›
osutab tekstis kellelegi või millelegi varem mainitule(substantiivisesti:) viittaamassa johonkuhun tai johonkin aiemmin mainittuun–▪ ei raatsinud last üles ajada, magas teine nii magusasti ei raskinut herättää lasta, koska tämä nukkui niin makeasti
▪ ära söö õunu, toored teised alles älä syö omenia, ovat vielä raakoja
3 ‹
pron› ‹
koos asesõnaga üks, see või mõni substantiivselt ja adjektiivselt›
osutab ebamääraselt mingile lähemalt täpsustamata asjale, olendile või tunnuseletoinen▪ ühes käes tort ja teises lilled toisessa kädessä kakku ja toisessa kukkaset
▪ räägiti ühest ja teisest puhuttiin niitä näitä
▪ ühed tahavad ühte, teised teist yhdet haluavat yhtä, toiset toista
▪ ta sõimas mind selleks ja teiseks hän haukkui minua ties miksi
▪ mõned nutavad, teised naeravad toiset itkevät, toiset nauravat
■
iga üksik eraldi võetunakukin▪ ta jutustas täpselt, mis ühel või teisel seljas oli hän kertoi tarkkaan, mitä kullakin oli yllä
■ ‹
koos asesõnaga üks›
osutab vastastikusele seoseletoinen▪ kõik rääkisid eri keeli, üks ei saanud teisest aru kaikki puhuivat eri kieliä, toinen ei ymmärtänyt toista
▪ poisid saavad hästi läbi, üks aitab alati teist pojat tulevat hyvin toimeen, toinen auttaa aina toista
▪ nurgas on terve hunnik T-särke, üks räpasem kui teine nurkassa oli koko kasa T-paitoja, toinen likaisempi kuin toinen
4 ‹
pron›
mõnijoku▪ teine päev juhtub, et pole aega süüagi jonakin päivänä saattaa käydä niin, ettei ole aikaa syödäkään
terveltM
‹
adv›
1 (esineb mingi koguse või hulga suurust rõhutava sõnana)(
määrän tai joukon suuruutta korostavana sanana)
kaikkiaan,
peräti▪ tervelt pool maakonnast jäi elektrita kaikkiaan puolet maakunnasta jäi ilman sähköä
▪ liiliate õitsemisaeg on tervelt kolm kuud liljojen kukinta-aika on peräti kolme kuukautta
2 (elusolendi kohta:) viga saamatavammoitta,
terveenä▪ roolis olnud mees pääses tervelt ratissa ollut mies selvisi vammoitta
▪ eksinud jõudsid hommikuks elusalt ja tervelt koju tagasi eksyneet palasivat aamuksi kotiin elossa ja terveinä
3 ühes tükis, purustamata, tükeldamata jnekokonaisena▪ mõned inimesed ei suuda tabletti tervelt alla neelata jotkut ihmiset eivät pysty nielemään pilleriä kokonaisena
toitumaM
midagi toiduks tarvitama, toiduvajadust rahuldamakäyttää jotakin ravinnokseen, syödä–▪ paljud röövlinnud toituvad raipeist monet petolinnut käyttävät ravinnokseen haaskoja
▪ merel seilates toitusid mehed riisist ja banaanidest merellä seilatessaan miehet söivät riisiä ja banaaneita ark.
▪ toitugem tervislikult syökäämme terveellisesti
■
millegi vajalikuga varustuma (säilimiseks või töötamiseks)saada jotakin tarpeellista–▪ kaev toitub põhjaveest kaivo saa vetensä pohjavedestä / kaivon vesi on pohjavettä
■
(abstraktsemates seostes:) jõudu, energiat juurde saama(kuvaannollisesti:) saada lisää voimia, energiaa–▪ mõned inimesed lausa toituvad lahkhelidest ja draamadest jotkut ihmiset suorastaan nauttivat epäsovusta ja dramaattisista tapahtumista
▪ Las Vegas toitubki lõbustustest ja teenindamisest Las Vegashan elää viihteestä ja palveluista
uus|asukasM
uus elanik teatud paigas, elukohasuudis|asukas▪ uusasukate ja põliselanike vahel puhkes konflikt uudisasukkaiden ja alkuperäisväestön välille puhkesi konflikti
■
(loomade, taimede kohta)tulokas|laji,
tulokasvieras|laji▪ kühmnokk-luik on Eestis uusasukas: mõned sajandid tagasi tõid mõisnikud ta siia ilulinnuna kyhmyjoutsen on Virossa vieraslaji: muutama vuosisata sitten kartanonherrat toivat sen tänne sen kauneuden vuoksi
varjatultM
‹
adv›
mitte avalikult;
peidetult, millegi kattevarjus;
vargsi, märkamatultepä|suorasti,
peitellysti,
peitetysti,
turvallisestihuomaamattomasti,
varkain▪ mõned inimesed tahavad rahalisi annetusi teha varjatult jotkut ihmiset haluavat tehdä rahalahjoituksia nimettömästi
▪ krooniline põletik kulgeb varjatult krooninen tulehdus etenee huomaamattomasti
varjumaM
varjule või peitu minema;
varjul või peidus olema, end varjamakätkeytyä,
suojautua,
maastoutua vars. sot.piileskellä,
olla suojassa▪ mõned varjusid metsa, teised põgenesid üle mere jotkut suojautuivat metsään, toiset pakenivat meren yli
▪ teose autor on varjunud Hirami nime taha teoksen tekijä on kätkeytynyt Hirami-nimen taakse
vastu|võtlikM
‹
adj›
[
millele]
(hingeliselt, vaimselt) ärgas, tundlik, millelegi aldis;
millegi mõjule kergesti alluvaltis,
herkkä,
vastaan|ottava,
vastaanotto|kykyinen▪ nad on kõmule väga vastuvõtlikud he ovat hyvin herkkiä huhuille
▪ märg lõng on päikesevalguse kahjulikule toimele vastuvõtlik märkä lanka on altis auringonvalon haittavaikutukselle
■ [
millele]
haiguste, nakkuste suhtes nõrga vastupanuvõimegaherkkä▪ mõned inimesed on gripiviirusele väga vastuvõtlikud jotkut ihmiset ovat erittäin herkkiä influenssaviruksille
▪ vastuvõtlik organism herkkä elimistö
Seotud sõnad vastu|võtlikkus ‹
s›
alttius,
herkkyys,
vastaan|ottavaisuus,
vastaan|ottavuus,
dispositio lääk.,
psyk.
viideM
‹
s›
1 märk millestki;
millelegi osutav nõuanne, vihje vmsviite,
vihjaus,
viittaus,
osviitta [
jostakin]
▪ võltsitud allkiri on ju selge viide, et tegemist on petturiga väärennetty allekirjoitushan on selvä osviitta siitä että kyseessä on huijari
▪ ehk annad mõned viited, kust edasi otsida ehkä antaisit muutaman vihjeen siitä, mistä pitäisi jatkaa etsintöjä
2 andmed tekstis kasutatud allika kohta;
ühest kohast teise juhatav märge teatme- või teadusteoses vmviite▪ artiklis polnud ainustki viidet artikkelissa ei ollut ainuttakaan viitettä
viigi|püksidM
plviikidega püksidprässi|housut mon.▪ mõned käivad koolis teksapükste ja tossudega, mõned viigipükste ja kingadega jotkut käyvät koulua farkuissa ja lenkkareissa, jotkut prässihousuissa ja nahkakengissä
võimelineM
‹
adj›
millegi sooritamiseks suuteline, midagi teha suutevkykenevä,
-kykyinen,
pystyvä,
pätevä▪ mõned lapsed oleksid võimelised rääkima, kuid ei taha jotkut lapset pystyisivät puhumaan, mutta eivät halua
▪ ka mina olen selleks võimeline minäkin pystyn siihen
▪ töövõimeline työkuntoinen / työkykyinen
väike ‹
adj›,
väikene ‹
adj›
1 ‹
adj›
mõõtmetelt, ulatuselt, kogult, mahult alla keskmisepieni,
pienoinen vars. ylät.,
pikkuinen,
pikku taipum.▪ väike saar pieni saari
▪ Anna väiksem lusikas! Anna pienempi lusikka!
▪ korterisse saab võtta ainult väikese koera asuntoon voi ottaa vain pienen koiran
▪ väikest kasvu naine lyhytkasvuinen nainen
■ ‹
adj›
(mingi liigi, sordi, keha- või taimeosa vm olulise tunnusena, ka nimetuse osana)pieni▪ väike mürkel pieni huhtasieni
▪ väike terts (teatud intervall) pieni terssi
■ ‹
s›
(sellise koguse (kange) alkoholi kohta)(
ryypyistä)
pienet mon. ark.▪ Võtame külmarohuks ühe väikse! Otetaanpas pienet!
2 ‹
adj›
arvult, hulgalt, protsendilt vms keskmisest madalampieni,
vähäinen▪ ainult väike osa ekspordist läheb Aasiasse vain pieni osa viennistä menee Aasiaan
■ ‹
adj›
vähestest koosnev või väheseid hõlmavpieni▪ väike rahvas pieni kansa
■ ‹
adj›
(raha, väärtuse kohta)pieni3 ‹
adj›
ajaliselt lühike, lühiajaline;
vähe aega kestev(
aikaan viittamassa)
pieni,
lyhyt|aikainen▪ teeme nüüd väikse pausi nyt pidetään pieni tauko
■ ‹
adj›
(vanuse kohta:) mitte täiskasvanud, alaealine;
(üsna) noor või noorempieni,
pikku taipum.,
pikku-▪ tal on kaks väikest venda hänellä on kaksi pikkuveljeä
■ ‹
s›
laps, alaealinepieni,
pikkuinen▪ väikesed ei osanud muud kui nutta pikkuiset eivät osanneet muuta kuin itkeä
4 ‹
adj›
määralt, tugevuselt, mõjult tavapärasest, keskmisest vähesempieni,
vähäinen▪ väikse kütteväärtusega puud polttopuut, joiden lämmitysarvo on vähäinen
■ ‹
adj›
vähese tähtsuse või tähendusegapieni▪ õpetaja tegi mõned väiksed parandused opettaja teki muutamia pieniä korjauksia
■ ‹
adj›
tagasihoidlik, vähenõudlik, liialdustetakohtuullinen,
pieni,
vaatimaton▪ isa oli väike viinavõtja isä käytti alkoholia hyvin kohtuullisesti
▪ ma olen üsna väikese söömaga olen aika pieniruokainen / olen aika vähäruokainen
Seotud sõnad väiksus ‹
s›
pienuus,
suppeus