Eesti-soome sõnaraamat

Käyttäjälle/Kasutajale

Päring:

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 58 artiklit, väljastan 50

aaloe|mahl
M
aaloe lehtedest saadav ravitoimega mahl
aaloe|mehu
mõned tilgad aaloemahla ninna on hea leevendus ka üsna suurele nohule muutama tippa aaloemehua nenään lievittää melko vakavankin nuhan
ajast maha jääma
üldisest arengust eemale jääma, ajakohasuse seisukohalt sobimatuks osutuma
jäädä yleisestä kehityksestä jälkeen, osoittautua nykyaikana sopimattomaksi
jäädä ajasta(an jälkeen
kui oled töölt kaua eemal, siis võid ajast maha jääda jos olet pitkään poissa töistä, voit jäädä ajastasi jälkeen
mõned õpikud on ajast maha jäänud jotkut oppikirjat ovat jääneet ajastaan jälkeen
asjakes›, asjakenes
vähema tähtsusega või väike asi
pikku|seikka
pikku|esine
tühine asjake puhuti ajakirjanduses suureks mitättömästä pikkuseikasta tehtiin lehdissä suuri numero
panime kuusele mõned ilusad asjakesed külge ripustimme kuuseen joitakin kauniita pieniä koristeita
ennast seaks jooma
ennast väga purju jooma
juoda itsensä hyvin humalaan
mõned inimesed joovad ennast igal firmapeol seaks muutamat ihmiset juovat itsensä firman joka juhlissa umpihumalaan
hajevil|olek
M
segaduses, keskendamata või hajameelses seisundis olek
haja|mielisyys
mõned ravimid võivad põhjustada rahutust ja hajevilolekut jotkin lääkkeet voivat aiheuttaa levottomuutta ja hajamielisyyttä
häda|pärane
M
niisugune, mis ajab kuidagi asja ära
välttävä
pooleliolev maja jäi üksnes hädapäraseks peavarjuks keskeneräinen talo jäi välttäväksi asumukseksi
hoonetes tehti hädapärane remont rakennuksissa tehtiin välttävä remontti
ilmtingimata vajalik, hädavajalik või esmavajalik
välttämätön
mõned hädapärased asjad tahavad tegemist muutamat välttämättömät asiat pitää tehdä
iludus|viga
M
väike, ebaoluline viga
kauneus|virhe
teksti on jäänud mõned iludusvead tekstiin on jäänyt muutama kauneusvirhe
välist ilu kahjustav, kosmeetiline viga
kauneus|virhe
järelt
M
postp› [mille]
asukohalt kellegi või millegi tagant
jäljestä, perästä
lõin enda järelt ukse kinni. löin oven kiinni perässäni
mingi vahemaa või aja möödudes
päästä
iga kümne meetri järelt võeti pinnaseproove. joka kymmenen metrin päästä otettiin maaperänäytteitä
osutab isikule, kellelt tema teadmata midagi võetakse
-lta/-ltä
näppas isa järelt mõned sigaretid. kähvelsi isältä muutaman tupakan
osutab isikule, pärast kelle tegevust midagi korrastatakse
jäljiltä
Miks pean mina alati tema järelt koristama! Miksi minun on aina siivottava hänen jäljiltään!
kaust
M
s
1 kaaned koos nende vahel olevate paberitega
kansio, mappi
naine võttis kausta ja lehitses pisut nainen otti kansion ja selaili sitä hieman
riiulil on mõned raamatud ja palju kaustu paberitega hyllyssä on muutama kirja ja monta mappia papereita
(arvutis:) hrl hierarhiliselt paigutatud failide kogum
kansio tietotekn.
2 hrv raamatu vm trükise, paberipoogna mõõtmed (nt kõrgus ja laius)
formaatti kirjap., koko, kuva|koko valok.
suure kaustaga raamat suurikokoinen kirja
3 (reel, kelgul:) jalase kohal asetsev pikipuu, mida jalasega ühendavad ristpulgad
reen tai kelkan ketaroiden yläpäitä yhdistävä jalaksen suuntainen sivupuu
kausta
kilds
1 millegi purunemisel tekkinud väike õhuke tükk
siru, sirpale, pirstale, säpäle, sälö
klaas purunes tuhandeteks teravateks kildudeks lasi särkyi tuhansiksi teräviksi siruiksi
killud toovad õnne sirpaleet tuovat onnea (sananl.)
pudelikild pullonsirpale
mürsukild kranaatinsirpale
luukild luunsiru / luun siru
(toiduaine kohta:) väike tükk, lõik või viil
(ruoka-aineisiin liittyen)
pala, palanen, nokare, muru
sõime maalt saadud ube väikese killu võiga söimme maalta saatuja papuja pienen voinokareen kera
väike osake, katke millestki suuremast või terviklikumast
(suuremman kokonaisuuden osasta)
pala, palanen, sirpale kuv.
mosaiikmustri üksikute kildude värvid on hästi valitud mosaiikkikuvion yksittäisten palasten värit on valittu tarkoin
pisikestest kildudest moodustub terve elu pikkuruisista sirpaleista muodostuu kokonainen elämä
2 vaimukas ütlemine, teravmeelsus või nali
lohkaisu ark.
mõned värvikad killud on väärt tsiteerimist jotkut värikkäät lohkaisut ovat siteeraamisen arvoisia
lühike ilma süžeeta proosapala
lastu kuv.
üksikuid kilde ja jutustusi olen kirja pannud nende mõlema elust olen merkinnyt muistiin yksittäisiä lastuja ja kertomuksia molempien elämästä
klahv2
M
s
kõnek lonks, suutäis hrl kanget alkoholi
paukku, naukku, hömpsy, ryyppy yleisk.
enne sööki tehti kiiresti mõned klahvid ennen ruokaa otettiin nopeasti parit paukut
koguni
M
adv›, kogunistiadv
1hrl lauses ise rõhutuna, tõstab esile järgnevat sõna või lauseosapeale selle, lisaks kõigele, vastupidi ootustele
jopa, vieläpä, suorastaan
mõned toidulisandid võivat olla koguni kahjulikud jotkin ravintolisät voivat olla jopa haitallisia
matkarada oli raske, kohati koguni ohtlik vaellusreitti oli vaikea, paikoitellen suorastaan vaarallinen
tüdruk ei rõõmustanud sugugi, hakkas koguni nutma tyttö ei iloinnut ensinkään, alkoi vieläpä itkeä
2hrl lauses rõhulisena, tõstab esile järgnevat sõna või lauseosasootuks, lausa, täiesti, päris(elt)
kokonaan, täysin, tyystin, tykkänään, läpeensä
unustasin suure kiiruga selle asja koguni ära unohdin hirveässä kiireessä sen asian kokonaan
nüüd läks lugu koguni hulluks nyt juttu meni täysin hulluksi
3eitavas lausesvan üldse(gi), sugugi, hoopiski
kielteisissä yhteyksissä
yli|päänsä yleisk., yli|päätään yleisk., suinkaan yleisk., edes yleisk.
sellele ei pea koguni mitte mõtlema sitä ei pidä ylipäätään ajatella
kopikas
M
s
Venemaa ja NSV Liidu väiksem rahaühik; vastava väärtusega münt
kopeekka
sada rubla ja viiskümmend kopikat sata ruplaa ja viisikymmentä kopeekkaa
tasku põhjast leidsin mõned kopikad löysin muutamia kopeekoita taskun pohjalta
kõnek raha, eriti väiksem summa
ropo yleisk.
poiss oli suve jooksul teeninud kena kopika poika oli tienannut kesän aikana sievoisen summan
kukimuki olema
äärmiselt tühine, tähtsusetu või lihtne tunduma
tuntua äärettömän merkityksettömältä tai helpolta
kass annab nii palju energiat, et katki kratsitud nahkdiivan on kukimuki kissasta saa niin paljon energiaa, että rikki raavittu nahkasohva on yks hailee ark.
mõned puuduvad tähed on kukimuki on yhdentekevää, että joitain kirjaimia puuttuu
kätte võtma
1 midagi tegemiseks, ülesandeks võtma; millegagi (otsustavalt) alustama
ryhtyä [johonkin]
ottaa asiakse(en
võttis kätte ja läks uuesti õppima hän otti asiakseen lähteä opiskelemaan uudelleen
2 midagi pihku, haardesse võtma (et midagi tegema hakata)
ottaa jotakin käteensä, otteeseensa (alkaakseen tehdä jotakin)
võtsin kätte pruunika kivitüki otin käteeni rusehtavan kivenmurikan
kõne lõpus võttis mees kätte elektrikitarri, lauldes mõned lood puheen lopussa mies otti sähkökitaran ja lauloi muutaman laulun
kääne
M
s
1 grammatiline kategooria, mis tähistab nimisõna vm käändsõna vorme
Võrdle pööre1 (5. täh)
sija kiel., sija|muoto kiel., kaasus kiel., vanh.
sõna on nimetavas käändes ja väikese tähega sana on nominatiivissa ja pienellä kirjaimella
vahel ajab Tanja mõned sõnad ja käänded segamini, kuid parandab end kohe välillä Tanja sotkee muutamat sanat ja sijat mutta korjaa heti
2 tee vms suuna järsem muutumine; selle muutuse koht
käänne, mutka, kaarre, kaari
rada teeb keerukaid käände, kuid ta ei hargne polku kiemurtelee kovasti mutta ei haaraudu
3 taevakeha asendi koordinaat: taevakeha nurkkaugus taevaekvaatorist
tähden kulmaetäisyys taivaan ekvaattorista
deklinaatio täht.
lubama
M
1 [kellel, mida teha] millegi tegemiseks või toimumiseks nõusolekut, luba andma
Vastand keelama
sallia [jonkun tehdä jotakin], antaa [jonkun tehdä jotakin]
Kas sa lubad mul nüüd minna? Annatko minun nyt mennä?
võimud ei luba mehel riigist lahkuda vallanpitäjät eivät salli miehen poistua maasta
laps lubati peale esmaabi andmist kodusele ravile lapsi päästettiin ensiavun jälkeen kotihoitoon
■ ‹hrl käskivas kõneviisis(viisaka suhtlussõnana)
tav. imperatiivissa
antaa, sallia
luba ma aitan sind anna kun autan sinua
siinkohal lubatagu mõned täpsustused sallittakoon tässä vaiheessa muutamat täsmennykset
mu daamid ja härrad, lubage esitleda: Arnold Oksmaa hyvät naiset ja herrat, saanko esitellä: Arnold Oksmaa
vajalike eelduste või piisava ressursi olemasolul võimaldama
sallia, suoda
töötati isegi pühapäevadel, kui ilm vähegi lubas töitä tehtiin jopa sunnuntaisin, kun sää vähänkin salli
ostan seda, mida rahakott lubab ostan sitä, mitä kukkaro sallii
täna ma luban endale ühe koogi tänään sallin itselleni yhden leivoksen
ükski tavainimene ei saa endale lubada kolm kuud niisama puhkamist yksikään tavallinen ihminen ei voi suoda itselleen kolmen kuun lomailua muuten vain
2 millegi kohta lubadust andma; lootust andma
luvata
Luba mulle, et sa kunagi ei sure! Lupaa minulle, ettet koskaan kuole!
lubatud palgatõus lükkub edasi luvattu palkankorotus lykkääntyy
homseks lubatakse ilusat ilma huomiseksi luvataan kaunista säätä
Seotud sõnad
lubajas
lupaaja
maandama
M
1 maapinnale (ka veepinnale) või mõne taevakeha pinnale laskuma panema
panna jokin laskeutumaan maan (tai veden) pinnalle tai jollekin taivaankappaleelle
piloot suutis streikivate mootoritega lennuki edukalt maandada lentäjä onnistui laskeutumaan koneella, jonka moottorit lakkoilivat
NASA kulgur Curiosity maandati Marsil Gale'i kraatris Nasan Curiosity-mönkijä laskeutui Marsiin Galen kraateriin
laeva(de)lt maismaale suunama
ohjata laivalta tai laivoilta maihin
1944. aasta juulis maandati Normandias liitlasväed vuoden 1944 heinäkuussa liittolaisjoukot nousivat maihin Normandiassa
2 elektrit juhtivaid seadmeosi maaga ühendama
maadoittaa sähk., maattaa sähk.
pesumasin on maandamata pesukonetta ei ole maadoitettu
3 (närvipingest, negatiivsetest tundmustest vabastamise või nende vähendamise kohta)
purkaa kuv.
mõned maandavad stressi söömisega, mõned suusarajal jotkut purkavat stressiä syömällä, toiset ladulla
maastik
M
s
inimest, vaatajat oma vormide ja värvidega ümbritsev loodusala
maasto, maisema
Lõuna-Eesti mägine maastik Etelä-Viron mäkinen maasto
maastik muutus üpris varsti märjaks ja soiseks maasto muuttui varsin pian märäksi ja soiseksi
ratastel sõites imetlesime kauneid maastikke pyöräillessämme ihastelimme kauniita maisemia
seda kujutav maal vm kunstiteos
maisema
oksjonil müüdi ka mõned Elmar Kitse maastikud huutokaupassa myytiin myös muutamia Elmar Kitsin maisemia
(mingi tegevusvaldkonna kohta)
maisema kuv.
riigi poliitiline maastik täienes kolme uue parteiga valtion poliittinen maisema täydentyi kolmella uudella puolueella
meediamaastik mediamaisema
maha jääma
1 jääma sinna, kus keegi või miski on
jäädä
kõik kingitused kohvrisse ei mahu, mõned peavad maha jääma kaikki lahjat eivät mahdu matkalaukkuun, jotkut pitää jättää pois
karust jäi maha kolm poega karhulta jäi kolme poikasta
siin on tonnide kaupa sõjaväest maha jäänud rauakolu täällä on tonneittain sotaväeltä jäänyttä rautaromua
transpordivahendi peale mitte jõudma või mitte mahtuma
myöhästyä kulkuneuvosta; olla mahtumatta kulkuneuvoon
jäin bussist maha (hilinesin) myöhästyin bussista
mitu autot jäi praamist maha monia autoja jäi lautalta; monet autot eivät mahtuneet lautalle
(millegi kuhugi unustamisega seoses)
jonnekin unohtumisesta
telefon jäi maha (unus) puhelin unohtui
2 (liikumisega seoses:) kellestki kaugemale, tahapoole jääma
(liikkumisen yhteydessä)
jäädä jälkeen
koer ei jäänud tüdrukust sammugi maha koira ei jäänyt tytöstä askeltakaan jälkeen
arengus, tasemelt, saavutuste poolest alla jääma
(kehityksen, tason, saavutusten kannalta)
jäädä jälkeen
ei taha ju muust maailmast maha jääda ei toki halua jäädä muusta maailmasta jälkeen
Tõrva kool jäi punkti võrra Nõo omast maha Tõrvan koulu hävisi pisteen verran Nõon koululle
haiguse, nõrkuse vms tõttu mitte püsti tõusta suutma, pikali jääma
jäädä vuoteenomaksi
ema koperdas paar päeva ringi, enne kui päris maha jäi äiti sinnitteli pari päivää, ennen kuin jäi täysin vuoteenomaksi
mahlane
M
adj
parajalt mahla sisaldav
mehukas, mehevä
küps ja mahlane õun kypsä ja mehukas omena
(väljenduslaadi kohta:) rahvapäraselt värvikas, jõuline
(ilmaisutavasta)
mehevä, värikäs
mõned kommentaarid olid väga mahlased jotkut kommentit olivat erittäin meheviä
Seotud sõnad
mahlasuss
mehevyys, mehukkuus
must|valge, must-valge
(ainult) must ja valge; mittevärviline
musta|valkoinen
tantsu esitati mustvalgetes kostüümides tanssi esitettiin mustavalkoisissa puvuissa
mõned vanad must-valged filmid on ikka väga head jotkut vanhat mustavalkoiset elokuvat ovat kyllä todella hyviä / jotkut vanhat mustavalkofilmit ovat kyllä todella hyviä
(üleminekutoonide, vaheastmete puudumise või mittearvestamise kohta)
yksioikoinen, vivahteeton, vivahteita tajuamaton tms.
musta|valkoinen kuv.
meie jaoks ei ole mustvalgeid lahendusi mustavalkoiset ratkaisut eivät ole meitä varten
mõjutus
M
s
konkreetse muutusena avalduv mõju
vaikute, vaikutus
mõned varased Võerahansu tööd reedavad Nikolai Triigi mõjutusi joissakin Johannes Võerahansun varhaisissa töissä voi nähdä vaikutteita Nikolai Triikiltä / joissakin Johannes Võerahansun varhaisissa töissä voi nähdä Nikolai Triikin vaikutusta
mõjutamine
vaikutus, vaikuttaminen
otsuse langetamisel polnud mingit valitsusepoolset mõjutust päätöksen tekemisen ei hallitus ollut mitenkään vaikuttanut
mäda
M
1spõletiku tagajärjel tekkiv paks kollakas vedelik
mätä, märkä, visva
salv tõmbab paisest mäda välja voide poistaa paiseesta mätää
kõrvast tuli mäda korvasta tuli märkää
2adj(viljade, puidu jm kohta:) mädanemise või pehkimise märkidega
mätä
laho
mädasid õunu ei maksa komposti panna mätiä omenia ei kannata panna kompostiin
ta müüs mäda kartulit kvaliteetse pähe hän myi mätiä perunoita väittäen niitä laadukkaiksi
mõned seinapalgid on täitsa mädad jotkut seinähirret ovat aivan lahoja
■ ‹adjselline, kus miski on moraalses mõttes valesti, mitte nii, nagu olema peaks
mätä kuv.
kogu süsteem on mäda koko järjestelmä on mätä
midagi on selles loos mäda tässä jutussa on jotain mätää
3adj(pinnase kohta:) pehme, soine
upottava, vajottava, vetinen
järvel on mäda põhi järvellä on upottava pohja
■ ‹sselline koht pinnases
upottava kohta
siin olevat hobune mädasse vajunud tässä on kuulemma hevonen vajonnut upottavaan mutaan
mürk|seen
M
, mürgi|seen
mürgine seen
myrkky|sieni
mõned mürkseened on pärast kupatamist söögikõlbulikud eräät myrkkysienet ovat ryöppäyksen jälkeen syömäkelpoisia
noppima
M
1 näppude vahel lahti murdes ja ära tõmmates midagi korjama
poimia, napsia, noukkia
noppisin salatisse mõned lillherne õied poimin salaattiin muutamia hajuherneen kukkia
kuumaasikatelt saab marju noppida kogu suve kuukausimansikan marjoja voi poimia koko kesän
näppude vahel midagi eraldama, kuskilt ära võtma vms
nyppiä
enne pesu tuleb vill lahti noppida ennen pesua villa pitää nyppiä
2 (preemiate, võidupunktide, andmetega vms seoses:) (järjest) saama või võtma, (vähehaaval) koguma
poimia kuv., noukkia kuv.
film on noppinud mitmeid mainekaid auhindu elokuva on poiminut lukuisia arvostettuja palkintoja
teadmisi tuli noppida siit-sealt tietoja piti noukkia sieltä täältä
okei
M
interj, advhea küll, olgu, hästi; korras
lühend ok, OK
hyvä on, selvä on; kunnossa
okei ark.
okei, ma laulan ise okei, minä laulan
kõik oli okei, kuni nüüd .. kaikki oli okei, kunnes nyt...
■ ‹adjkõnek normaalne, korralik, vastuvõetav
okei taipum., hyvä yleisk., kunnollinen yleisk.
restoranidest on mõned täitsa okeid jotkut ravintolat ovat ihan okei
leidsin veel vägagi okeisid seeni löysin vielä aivan hyviä sieniä
pahaks panema
[mida] taunivalt suhtuma; (mõttes) ette heitma
suhtautua paheksuvasti; syyttää (mielessään)
paheksua [jotakin], närkästyä [jostakin], tykätä kyttyrää [jostakin] ark.
mõned panevad pahaks sinatamist jotkut paheksuvat sinuttelua
ta on lihtsalt ettevaatlik, ja seda ei saa talle kuidagi pahaks panna hän on vain varovainen, ja siitä häntä ei pidä syyttää
pala
M
s
1 (toidu kohta:) korraga hammustatav või suhu võetav tükk
kerrallaan syötävästä ruokaerästä
pala, suu|pala
õunad, pirnid ja melon olid kõik kenasti suupärasteks paladeks lõigatud omenat, päärynät ja meloni oli leikattu sopiviksi suupaloiksi
toit, roog
ruoka|laji, ruoka, pala
restoranis pakuti Vene köögi paremaid palasid ravintolassa tarjottiin venäläisen keittiön parhaita paloja
leidsime menüüs eksootilise pala: hailiha veinikastmes löysimme ruokalistasta eksottisen ruokalajin: haita viinikastikkeessa
2 lühike muusika-, kirjandus- vm teos või selle osa
lyhyt musiikki-, kirjallinen tms. teos tai sen osa
kappale {sävellyksestä}, biisi ark. {musiikkikappaleesta}, kipale ark. {musiikkikappaleesta}, raita ark. {musiikkikappaleesta, erit. äänilevyn yhdestä kappaleesta}
kontserdil kõlasid filmimuusika tuntumad palad konsertissa kuultiin filmimusiikin tunnetuimpia kappaleita
novellikogus on ka mõned proosaluuletuste masti palad novellikokelmassa on myös proosarunojen kaltaisia tekstejä
lemmikpala lempikappale
(juhtumi, sündmuse kohta)
tapahtumasta
skandaal oli magus pala meediale skandaali oli medialle makoisa aihe
pea|tugi
M
istme vm osa, millele saab pead toetada
ä|noja, ä|tuki
mõned bürootoolid on peatoega joissakin toimistotuoleissa on päänoja
pelgama
M
1 kellegi või millegi ees hirmu tundma; (hirmusegust) muret tundma; kartma midagi teha
pelätä, arkailla, kammota
mõned pelgavad pimedust jotkut pelkäävät pimeää
enam ei pea pelgama, et ta oma arvamust muudab enää ei tarvitse pelätä, että hän muuttaa mielipidettään
ära pelga vastata, küsimustik on anonüümne älä arkaile vastata, kysely on anonyymi
midagi ebameeldivaks pidama ning võimaluse korral vältima
pitää jotakin epämiellyttävänä ja välttää sitä, jos mahdollista
vältellä, välttää
kes ei pelga jalavaeva, saab tasuks elamuslikke vaateid joka ei välttele kävelemistä, saa nauttia ainutlaatuisista maisemista
2 millegi suhtes tundlik olema, midagi mitte taluma
olla herkkä jonkin suhteen, olla kestämättä jotakin
loomult õrnad suvelilled pelgavad külma kesäkukat ovat kylmänarkoja
pitsitama1
M
1 millegi saavutamiseks kellelegi survet avaldama (nt ähvardustega, nõuete karmistamise abil)
ahdistaa, kovistaa, kovistella
õige pea hakkas meest pitsitama kaitsepolitsei pian miestä alkoi ahdistaa suojelupoliisi
kui ettevõtjaid liialt pitsitada, siis kannatab tarbija jos yrittäjiä kovistetaan liikaa, kuluttaja kärsii
majanduslikke vm raskusi põhjustama
ahdistaa
teatritki pitsitab majanduskriis talouskriisi ahdistaa teatteriakin
ruumipuudus hakkab tasapisi pitsitama tilanahtaus alkaa vähitellen ahdistaa
2 hingeliselt vaevama või piinama, ahistustunnet tekitama; rahutuks tegema
ahdistaa, kuristaa, puristaa kuv.
koduigatsus pitsitab hinge koti-ikävä ahdistaa
südant pitsitas mure sõprade pärast sydäntä puristi huoli ystävistä
(suruva, rõhuva valu kohta)
(puristavasta kivusta)
puristaa
vasakus puusas on valu pitsitanud juba pool aastat kipu on puristanut vasenta lonkkaa jo puoli vuotta
3 (riiete, jalanõudega seoses:) liiga tihedalt, kitsana ümbritsedes ebamugavust või valu tekitama
kiristää, puristaa, painaa
mõned püksid, mis algul pitsitasid, kipuvad nüüd hoopis alla vajuma muutamat housut, jotka kiristivät aluksi, tahtovatkin nyt valua alas
king pitsitab ninaosast kenkä puristaa kärjestä
pomisema
M
vaikselt, ühetooniliselt ja ebaselgelt (endamisi, pahandades) rääkima
mutista, mumista
„Hommikust,“ pomisesin uimaselt ”Huomenta”, mutisin tokkuraisena
mõned tüübid pomisesid omaette jotkut tyypit mumisivat keskenään
puhtalt
M
adv
1 täiel määral; muid võimalusi välistavalt: ainult, üksnes
puhtaasti
see on puhtalt kokkuleppe küsimus se on puhtaasti sopimuskysymys
2 nii, et pole vigu või muud häirivat ette heita
puhtaasti, virheettömästi
prantsuse keelt räägib ta puhtalt hän puhuu ranskaa puhtaasti
kirjuta tekst puhtalt ümber kirjoita teksti puhtaaksi
3 ausal viisil; halbade tagajärgedeta, moraalselt määrimata
reilusti, rehellisesti
ehjin nahoin, vahinkoa kärsimättä
pole selge, kas võit saadi puhtalt või mängisid mõned mängijad lauas kokku ei ole selvää, saatiinko voitto reilusti vai juonivatko jotkut pelaajat keskenään
kõik sellepärast, et ise puhtalt pääseda kaikki siksi, että itse selviäisi ehjin nahoin
4 kõnek netos, maksud maha arvatult
puhtaana
praktikant saab seal 650 eurot puhtalt kätte harjoittelija saa siellä 650 euroa puhtaana käteen
rahutus
M
s
1 ärevus, kärsitus, kannatamatus vms tunne, mis ei anna rahu
rauhattomuus, levottomuus, hätäännys, huoli
lennukis tabas mind sisemine rahutus lentokoneessa minuun iski rauhattomuus
mõned ravimid võivad põhjustada rahutust ja hajevilolekut jotkin lääkkeet voivat aiheuttaa levottomuutta ja hajamielisyyttä
meil on põhjust rahutust tunda meillä on syytä huoleen
(looduse, loodusjõududega ühenduses:) pidevalt muutlik olek
(luontoon, luonnonvoimiin liittyen)
mere rahutus kasvab, üks katastroof järgneb teisele meri on yhä rauhattomampi ja katastrofeja tapahtuu tuon tuostakin
kui tormide rahutus raugeb / ja purjeile puhkust toob kun taukoaa myrsky ja taipuu / taas tyyneksi ulappa tuo
2 rahutused pl kehtiva korra vastu suunatud (laiema ulatusega) väljaastumine, vastuhakk vms
levottomuudet mon., mellakka yks., kapina yks.
kaks nädalat kestnud poliitilised rahutused kaksi viikkoa kestäneet poliittiset levottomuudet
üliõpilaste rahutused opiskelijamellakat
töölisrahutused työläismellakat
sisse
M
adv›, ‹postp› [kelle/mille]
1 sisemusse, sissepoole
sisään, sisälle
korvpallur ei saanud palli sisse (korvi) koripalloilija ei saanut palloa sisään
vesi tuli üle saapasääre sisse saapas hörppäsi vettä
siilile pandi tassi sisse piima siilille pantiin maitoa kuppiin
kaubikule sõideti tagant sisse (otsa) pakettiauton perään ajettiin
kreemitas ööseks jalad sisse voiteli jalat yöksi
(inimese, tema keha või siseelu kohta)
ihmisen kehoon tai sisäiseen elämään liittyvissä ilmauksissa
hingas sügavalt sisse veti syvään henkeä
ta enda õde tahtnud talle mürki sisse anda hänen oma sisarensa olisi halunnut myrkyttää hänet
kes see ikka teise sisse näeb kukapa näkisi toisen sisimpään
majja, siseruumi(desse)
huoneeseen, rakennukseen tai ulkoilmalta suojaan
sisään
külalised kutsuti sisse vieraat kutsuttiin sisään
astusime kõrtsi sisse astuimme sisään kapakkaan
mingile territooriumile, alale
jollekin alueelle
laev tuli (sadamasse) sisse laiva tuli satamaan
maitseaineid veeti Euroopasse sisse idast mausteita tuotiin Eurooppaan idästä
osa toorainet osteti sisse osa raaka-aineesta ostettiin muualta
2 koostisesse, hulka, sekka
joukkoon, sekaan
raamatusse on paar viga sisse lipsanud kirjaan on lipsahtanut pari virhettä
hommikusöök kuulub hinna sisse aamiainen kuuluu hintaan
teatud aja piiridesse
tietyn ajanjakson kuluessa tai aikana
selle kahe kuu sisse on mahtunud ka kahed pühad näiden kahden kuukauden aikana on ollut myös kaksi juhlapyhää; näiden kahden kuukauden sisällä on ollut myös kaksi juhlapyhää ark.
3 ühenduses raha liikumisega osutab saaja vaatepunktile (asutusele, isikule)
viittaamassa saajan näkökulmaan rahan liikkumiseen liittyvissä yhteyksissä
väljaminekuteks on täpselt nii palju võimalusi, kui palju tuleb sisse mahdollisuuksia kuluttamiseen on täsmälleen tulojen verran
(ühenduses dokumentide esitamisega asutusele, ametivõimudele)
asiakirjojen esittämisestä viranomaisille tms.
andis sisse elamisloa taotluse jätti asumislupahakemuksen
4 katki, puruks
rikki, sisään
tühjad aknad, mõned sisse visatud tyhjät ikkunat, joista jotkut on rikottu
poisil löödi hambad sisse pojalta lyötiin hampaat sisään; pojalta lyötiin hampaat kurkkuun
5 osutab mingisse olukorda, seisundisse siirdumisele
viittaamassa johonkin tilanteeseen tai asiaintilaan siirtymiseen
pidu sai õige hoo sisse juhlat pääsivät kunnolla vauhtiin
vanad oskused tõusevad taas au sisse vanhat taidot nousevat taas kunniaan
(ühenduses millegi tegevusse rakendamisega, kasutuselevõtuga)
jonkin käyttöönottoon liittyen
kirik pühitseti sisse kirkko vihittiin / kirkko vihittiin tarkoitukseensa
linaski püügikohta olevat hea sisse sööta hernesupiga suutarin pyyntipaikkaan on kuulemma hyvä panna syötiksi hernekeittoa
reisile võtan kaasa üksnes korralikult sisse kantud kingad otan matkalle mukaan vain kunnolla sisäänajetut kengät ark.
suu1s
1 huultega ääristatud ava näo alumises pooles
suu, kita ark.
haigutasin laia suuga haukottelin suu ammollaan
Merle pani suitsu suhu (hakkas suitsetama) Merle pani tupakan suuhun
lapsel tulid hambad suhu lapselle kasvoi hampaita
(kõnelemisega ühenduses:) kõne, kõneosavus
suu
olen seda mitmest suust kuulnud olen kuullut sen monesta suusta
dotsent ei saanud sõnagi suust dosentti ei saanut sanaa suustaan
ülejäänud õhtu hoidsin suu lukus (ei rääkinud midagi) loppuillan pidin suuni supussa
(näo kohta)
kasvoista
magas suu seina poole nukkui kasvot seinää kohti
isik või olend, kes on sööja või rääkija
henkilö tai olento, joka syö tai puhuu
veinipudel käis suult suule viinipullo kiersi huulilta huulille
mõned kurjad suud räägivad, et .. jotkut pahat kielet kertovat, että...
2 kujult suuava meenutav, millegi sisse- või väljapääsukoht, eesosa või algus
suu, suu|aukko
koopasuu luolan suu
mingi eseme, nt koti või pudeli ava
suu
kotisuu pussinsuu
taskusuu taskunsuu
kokakoola pudeli suule oli sattunud mingit hapet kokispullon suulle oli joutunut jotain happoa
jõesuue
joen|suu, suu
Emajõe suu Emajoen suu
väinasuu salmensuu / salmen suu
sõdima
M
1 [kelle vastu, kellega] relvastatud võitlust pidama, kellegagi sõjas olema
sotia, käydä sotaa, taistella
britid ja prantslased sõdisid üksteise vastu britit ja ranskalaiset sotivat toisiaan vastaan
sõdivad pooled sõlmisid vaherahu sotaa käyvät osapuolet solmivat aselevon
2 [mille vastu, millega] mingi olukorra, seisukoha vms vastu välja astuma, (ägedalt) millegi vastu olema
taistella kuv., kamppailla kuv.
sõdin ebaõigluse vastu taistelen epäoikeudenmukaisuutta vastaan
mõned sõdivad keelenormide vastu jotkut taistelevat kielen normeja vastaan
jalgpalliliit sõdib kihlveopettustega jalkapalloliitto kamppailee vedonlyöntipetosten kanssa
Seotud sõnad
sõdijas
sotilas, sotamies, taistelija, soturi
tagur|pidi
M
adv
1 selg, tagumine pool ees, tagasisuunas; tavapärasele liikumisele vastupidises suunas
Vastand edas|pidi (2. täh)
taakse|päin, taka|perin, taka|peroisesti
mõned lapsed hakkavad roomama tagurpidi jotkut lapset alkavat kontata takaperin
ajasin auto garaaži tagurpidi peruutin auton talliin
tagurpidi salto voltti taaksepäin
2ka adjektiivselttavapärasele asendile, olekule vastupidi
nurin|päin, väärin|päin, toisin|päin, taka|perin
taka|peroinen, nurin|päinen
tal on raamat tagurpidi käes hänellä on kirja nurinpäin kädessä
mõned sõnad olid kirjutatud tagurpidi muutamat sanat on kirjoitettu takaperin
teie jutus kumab läbi tagurpidi loogika puheestanne kuultaa takaperoinen logiikka
(riietuseseme, kanga vm kohta:) tagaosa ees või sisemine pool väljaspool
nurin, nurin|päin, väärin|päin
müts tagurpidi peas myssy väärinpäin päässä
tagurpidi laotatud vaip nurinpäin levitetty matto
teine
M
1num(järgarv:) järjestuses või järjekorras 2.
toinen, toka slg.
mingis loendis või reas esimese järgmine
toinen
oktoobri teisel nädalal lokakuun toisella viikolla
neljakümne teine neljäskymmenestoinen / neljäskymmeneskahdes
saime piletid teise ritta saimme liput toiseen riviin
elan teisel korrusel asun toisessa kerroksessa
tähtsuselt või väärtuselt esimesest madalamal asuv
toinen
saavutas võistlusel teise koha saavutti kilpailuissa toisen sijan
teise ringi pärijad toissijaiset perilliset
teise sordi jahu hiivaleipäjauho
üks (kahest).
toinen
kassipojal on teine silm alles kinni kissanpennun toinen silmä on vielä kiinni
2pron› ‹substantiivselt ja adjektiivseltosutab sellisele, kes või mis vastandub või lisandub mainitule või teada olevale
muu, toinen
ajasin ta kellegi teisega segamini sekoitin hänet johonkuhun muuhun
oota, kuni teised koju tulevad odota, kunnes muut tulevat kotiin
pane teine kleit selga vaihda toinen mekko
nad lahkusid teine teises suunas he lähtivät kumpikin eri suuntiin
teistsugune, teistmoodi
eri, toinen
ta näis elavat hoopis teises maailmas hän näytti elävän aivan eri maailmassa
näen nüüd kõike teises valguses näen nyt kaiken toisessa valossa
see on täitsa teine asi tämä on aivan eri asia
■ ‹substantiivseltosutab tekstis kellelegi või millelegi varem mainitule
(substantiivisesti:) viittaamassa johonkuhun tai johonkin aiemmin mainittuun
ei raatsinud last üles ajada, magas teine nii magusasti ei raskinut herättää lasta, koska tämä nukkui niin makeasti
ära söö õunu, toored teised alles älä syö omenia, ovat vielä raakoja
3pron› ‹koos asesõnaga üks, see või mõni substantiivselt ja adjektiivseltosutab ebamääraselt mingile lähemalt täpsustamata asjale, olendile või tunnusele
toinen
ühes käes tort ja teises lilled toisessa kädessä kakku ja toisessa kukkaset
räägiti ühest ja teisest puhuttiin niitä näitä
ühed tahavad ühte, teised teist yhdet haluavat yhtä, toiset toista
ta sõimas mind selleks ja teiseks hän haukkui minua ties miksi
mõned nutavad, teised naeravad toiset itkevät, toiset nauravat
iga üksik eraldi võetuna
kukin
ta jutustas täpselt, mis ühel või teisel seljas oli hän kertoi tarkkaan, mitä kullakin oli yllä
■ ‹koos asesõnaga üksosutab vastastikusele seosele
toinen
kõik rääkisid eri keeli, üks ei saanud teisest aru kaikki puhuivat eri kieliä, toinen ei ymmärtänyt toista
poisid saavad hästi läbi, üks aitab alati teist pojat tulevat hyvin toimeen, toinen auttaa aina toista
nurgas on terve hunnik T-särke, üks räpasem kui teine nurkassa oli koko kasa T-paitoja, toinen likaisempi kuin toinen
4pronmõni
joku
teine päev juhtub, et pole aega süüagi jonakin päivänä saattaa käydä niin, ettei ole aikaa syödäkään
tervelt
M
adv
1 (esineb mingi koguse või hulga suurust rõhutava sõnana)
(määrän tai joukon suuruutta korostavana sanana)
kaikkiaan, peräti
tervelt pool maakonnast jäi elektrita kaikkiaan puolet maakunnasta jäi ilman sähköä
liiliate õitsemisaeg on tervelt kolm kuud liljojen kukinta-aika on peräti kolme kuukautta
2 (elusolendi kohta:) viga saamata
vammoitta, terveenä
roolis olnud mees pääses tervelt ratissa ollut mies selvisi vammoitta
eksinud jõudsid hommikuks elusalt ja tervelt koju tagasi eksyneet palasivat aamuksi kotiin elossa ja terveinä
3 ühes tükis, purustamata, tükeldamata jne
kokonaisena
mõned inimesed ei suuda tabletti tervelt alla neelata jotkut ihmiset eivät pysty nielemään pilleriä kokonaisena
toituma
M
midagi toiduks tarvitama, toiduvajadust rahuldama
käyttää jotakin ravinnokseen, syödä
paljud röövlinnud toituvad raipeist monet petolinnut käyttävät ravinnokseen haaskoja
merel seilates toitusid mehed riisist ja banaanidest merellä seilatessaan miehet söivät riisiä ja banaaneita ark.
toitugem tervislikult syökäämme terveellisesti
millegi vajalikuga varustuma (säilimiseks või töötamiseks)
saada jotakin tarpeellista
kaev toitub põhjaveest kaivo saa vetensä pohjavedestä / kaivon vesi on pohjavettä
(abstraktsemates seostes:) jõudu, energiat juurde saama
(kuvaannollisesti:) saada lisää voimia, energiaa
mõned inimesed lausa toituvad lahkhelidest ja draamadest jotkut ihmiset suorastaan nauttivat epäsovusta ja dramaattisista tapahtumista
Las Vegas toitubki lõbustustest ja teenindamisest Las Vegashan elää viihteestä ja palveluista
uus|asukas
M
uus elanik teatud paigas, elukohas
uudis|asukas
uusasukate ja põliselanike vahel puhkes konflikt uudisasukkaiden ja alkuperäisväestön välille puhkesi konflikti
(loomade, taimede kohta)
tulokas|laji, tulokas
vieras|laji
kühmnokk-luik on Eestis uusasukas: mõned sajandid tagasi tõid mõisnikud ta siia ilulinnuna kyhmyjoutsen on Virossa vieraslaji: muutama vuosisata sitten kartanonherrat toivat sen tänne sen kauneuden vuoksi
varjatult
M
adv
mitte avalikult; peidetult, millegi kattevarjus; vargsi, märkamatult
epä|suorasti, peitellysti, peitetysti, turvallisesti
huomaamattomasti, varkain
mõned inimesed tahavad rahalisi annetusi teha varjatult jotkut ihmiset haluavat tehdä rahalahjoituksia nimettömästi
krooniline põletik kulgeb varjatult krooninen tulehdus etenee huomaamattomasti
varjuma
M
varjule või peitu minema; varjul või peidus olema, end varjama
kätkeytyä, suojautua, maastoutua vars. sot.
piileskellä, olla suojassa
mõned varjusid metsa, teised põgenesid üle mere jotkut suojautuivat metsään, toiset pakenivat meren yli
teose autor on varjunud Hirami nime taha teoksen tekijä on kätkeytynyt Hirami-nimen taakse
vastu|võtlik
M
adj
[millele] (hingeliselt, vaimselt) ärgas, tundlik, millelegi aldis; millegi mõjule kergesti alluv
altis, herkkä, vastaan|ottava, vastaanotto|kykyinen
nad on kõmule väga vastuvõtlikud he ovat hyvin herkkiä huhuille
märg lõng on päikesevalguse kahjulikule toimele vastuvõtlik märkä lanka on altis auringonvalon haittavaikutukselle
■ [millele] haiguste, nakkuste suhtes nõrga vastupanuvõimega
herkkä
mõned inimesed on gripiviirusele väga vastuvõtlikud jotkut ihmiset ovat erittäin herkkiä influenssaviruksille
vastuvõtlik organism herkkä elimistö
Seotud sõnad
vastu|võtlikkuss
alttius, herkkyys, vastaan|ottavaisuus, vastaan|ottavuus, dispositio lääk., psyk.
viide
M
s
1 märk millestki; millelegi osutav nõuanne, vihje vms
viite, vihjaus, viittaus, osviitta [jostakin]
võltsitud allkiri on ju selge viide, et tegemist on petturiga väärennetty allekirjoitushan on selvä osviitta siitä että kyseessä on huijari
ehk annad mõned viited, kust edasi otsida ehkä antaisit muutaman vihjeen siitä, mistä pitäisi jatkaa etsintöjä
2 andmed tekstis kasutatud allika kohta; ühest kohast teise juhatav märge teatme- või teadusteoses vm
viite
artiklis polnud ainustki viidet artikkelissa ei ollut ainuttakaan viitettä
viigi|püksid
M
pl
viikidega püksid
prässi|housut mon.
mõned käivad koolis teksapükste ja tossudega, mõned viigipükste ja kingadega jotkut käyvät koulua farkuissa ja lenkkareissa, jotkut prässihousuissa ja nahkakengissä
võimeline
M
adj
millegi sooritamiseks suuteline, midagi teha suutev
kykenevä, -kykyinen, pystyvä, pätevä
mõned lapsed oleksid võimelised rääkima, kuid ei taha jotkut lapset pystyisivät puhumaan, mutta eivät halua
ka mina olen selleks võimeline minäkin pystyn siihen
töövõimeline työkuntoinen / työkykyinen
väikeadj›, väikeneadj
1adjmõõtmetelt, ulatuselt, kogult, mahult alla keskmise
pieni, pienoinen vars. ylät., pikkuinen, pikku taipum.
väike saar pieni saari
Anna väiksem lusikas! Anna pienempi lusikka!
korterisse saab võtta ainult väikese koera asuntoon voi ottaa vain pienen koiran
väikest kasvu naine lyhytkasvuinen nainen
■ ‹adj(mingi liigi, sordi, keha- või taimeosa vm olulise tunnusena, ka nimetuse osana)
pieni
väike mürkel pieni huhtasieni
väike terts (teatud intervall) pieni terssi
■ ‹s(sellise koguse (kange) alkoholi kohta)
(ryypyistä)
pienet mon. ark.
Võtame külmarohuks ühe väikse! Otetaanpas pienet!
2adjarvult, hulgalt, protsendilt vms keskmisest madalam
pieni, vähäinen
ainult väike osa ekspordist läheb Aasiasse vain pieni osa viennistä menee Aasiaan
■ ‹adjvähestest koosnev või väheseid hõlmav
pieni
väike rahvas pieni kansa
■ ‹adj(raha, väärtuse kohta)
pieni
3adjajaliselt lühike, lühiajaline; vähe aega kestev
(aikaan viittamassa)
pieni, lyhyt|aikainen
teeme nüüd väikse pausi nyt pidetään pieni tauko
■ ‹adj(vanuse kohta:) mitte täiskasvanud, alaealine; (üsna) noor või noorem
pieni, pikku taipum., pikku-
tal on kaks väikest venda hänellä on kaksi pikkuveljeä
■ ‹slaps, alaealine
pieni, pikkuinen
väikesed ei osanud muud kui nutta pikkuiset eivät osanneet muuta kuin itkeä
4adjmääralt, tugevuselt, mõjult tavapärasest, keskmisest vähesem
pieni, vähäinen
väikse kütteväärtusega puud polttopuut, joiden lämmitysarvo on vähäinen
■ ‹adjvähese tähtsuse või tähendusega
pieni
õpetaja tegi mõned väiksed parandused opettaja teki muutamia pieniä korjauksia
■ ‹adjtagasihoidlik, vähenõudlik, liialdusteta
kohtuullinen, pieni, vaatimaton
isa oli väike viinavõtja isä käytti alkoholia hyvin kohtuullisesti
ma olen üsna väikese söömaga olen aika pieniruokainen / olen aika vähäruokainen
Seotud sõnad
väiksuss
pienuus, suppeus

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur