Leitud 1 artikkel
jumalM
‹
s›
1 ‹
ka suure algustähega›
(monoteismis, nt ristiusus:) kõrgeim olend või jõudjumala,
Jumala ‹
erisn.›
▪ ta ei usu jumalat (ei ole usklik inimene) hän ei usko jumalaan
2 (polüteismis, animismis:) jumalus, haldjas vmsjumala▪ Peko on setode jumal Peko on setukaisten jumala
3 (austus-, ihalusobjekti, iidoli kohta)jumala kuv.▪ teismeliste jumalaks olnud poplaulja tegi enesetapu poplaulaja, joka oli ollut teini-ikäisille kuin jumala, teki itsemurhan
■
esineb rahvapärastes ütlustes, väljendites ja hüüatustes(
sanonnoissa ja huudahduksissa)
jumala▪ Jumal teab, millega ta jälle hakkama sai! Jumala tietää, mitä hän on taas saanut aikaan!
▪ iga jumala päev sadas vihma joka jumalan päivä satoi
▪ Ärge jumala pärast hilinege! Älkää jumalan tähden myöhästykö!