Eesti-soome sõnaraamat

üksik

‹adj, s›

1 ‹adj› ilma kaaslaseta, teisteta, üksi olev, tegutsev vms
yksinäinen, yksittäinen, yksityinen

▪ olime mõlemad üksikud lapsed (õdedeta-vendadeta) olimme molemmat ainoat lapset

■ paariliseta, perekonnata, üksi elav
naimaton, perheetön, sinkku

▪ üksik 40-aastane meesterahvas naimaton 40-vuotias mies

■ üksildane, seltsi mitteomav; eraklik
yksinäinen
erakkomainen

▪ ma olen nii üksik olen niin yksinäinen

▪ tunnen end üksikuna tunnen itseni yksinäiseksi

■ ‹adj› eraldi asukohaga, omaette paiknev; kõrvaline, vähekäidav
yksinäinen

▪ Mida võtaksid kaasa üksikule saarele? Mitä ottaisit mukaasi yksinäiselle saarelle

2 üksikud pl ‹adj› (ainult) mõni
harva ‹pron.›, yksittäinen

▪ tegin ainult üksikuid parandusi tein vain harvoja korjauksia

▪ üksikud halvad ilmad veetemperatuuri oluliselt ei mõjuta yksittäiset huonot säät eivät olennaisesti vaikuta veden lämpötilaan

3 ‹adj› mingist hulgast, tervikust eristuv, eraldi võetav
yksittäinen

▪ ma ei taha pikalt üksikutel detailidel peatuda en halua lähemmin käsitellä yksittäisiä pikkuseikkoja

■ ‹s› filosoofia kategooria, mis iseloomustab nähtust kui teistest nähtustest erinevat, eraldi tervikut
Vastand üldine (4. täh)
yksityinen, yksittäinen