Leitud 1 artikkel
õuM
‹
s›
1 ala elamu ja kõrvalhoonete vahel;
aia, müüri või hoonetega ümbritsetud alapiha,
piha-alue,
piha|maa,
piha|piiri▪ lapsed tegid õuele lumememme lapset tekivät pihalle lumiukon
▪ koduõu kotipiha
▪ taluõu pihapiiri {maalaistalossa}
▪ kooliõu koulun piha
■
õues vabas õhus, mitte siseruumis, (majast) väljasulkona,
ulkosalla▪ pakane paukus õues ulkona paukkui pakkanen
■
õue vabasse õhku, mitte siseruumi, (majast) väljaulos,
ulkosalle▪ Ema, kas me võime õue minna? Äiti, saammeko mennä ulos?; Äiti, saadaanko me mennä ulos? ark.
■
õuest vabast õhust, mitte siseruumist, (majast) väljastulkoa▪ last oli raske õuest tuppa saada oli vaikeaa saada lapsi ulkoa sisään
2 van õukond, hoovkondhovi yleisk.▪ keiser ja tema õu keisari ja hänen hovinsa