Leitud 1 artikkel
õhkM
‹
s›
Maad ümbritsev gaaside segu, elutegevuseks vajaliku hapniku allikasilma▪ tõmbasin kopsud õhku täis vedin keuhkot täyteen ilmaa
■
maapinna kohal olev ruum, mis seda ainet sisaldab;
taevasilma▪ lennuk tõusis õhku lentokone nousi ilmaan; lentokone nousi
■
(avatud, vaba ruumi kohta)vapaasta tilasta–▪ eksponaatide vahel peab õhku olema näyttelyesineiden välissä pitää olla tilaa
■
(väljendites valitseva õhkkonna kohta)ilma|piiri▪ linnakese kopitanud õhk pikkukaupungin ummehtunut ilmapiiri
▪ suur tüli lõi õhu puhtaks iso riita puhdisti ilman
▪ pikapeale läks õhk tuliseks ilmapiiri kuumeni pikku hiljaa
▪ õhus on suur rahulolematus ilmassa on suurta tyytymättömyyttä
■
(väljendites millegi olematuks muutumise, ebamäärase oleku vms kohta)ilma▪ investeeringud haihtusid õhku sijoitukset haihtuivat ilmaan
▪ õhust võetud andmed tuulesta temmattuja tietoja
▪ küsimus jäigi õhku rippuma kysymys jäikin roikkumaan ilmaan