Leitud 1 artikkel
haruM
‹
s›
1 mingi valdkonna, tegevussuuna vms iseseisev osahaara,
laji,
osa▪ semantika on keeleteaduse haru semantiikka on kielitieteen haara
▪ kunstiharu taidelaji / taiteenlaji
2 mingist tervikust hargnev suhteliselt iseseisev osahaara,
haarauma,
haarake,
hanka▪ õunapuu kuivanud haru tuleb maha saagida omenapuun kuivunut haara pitää sahata pois
▪ oksaharu oksanhaara