Kasutusjuhend • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 23 artiklit
armastama <armastama, armastada, armastab, armastatud>
• keda / mida
○ Minu sõber armastab rahu ja vaikust, loodust ja kunsti.
○ Maria armastab klassikalist muusikat, aga tema abikaasa on roki austaja.
○ Ema armastab oma last.
○ Draakonipuud armastavad valgust.
astuma <`astuma, `astuda, astub, astutud>
• mis-mille-mida
○ Ettevõte astub alles oma esimesi samme.
○ Teadus on astunud ühe olulise sammu.
○ Viimase kilomeetri astusid rattamatkajad jala.
• mida
(selliste sõnadega nagu tee, rada jms)
○ Kõik me astume oma rada / oma teed.
○ Mäletan, kuidas esimest korda astusin ema käekõrval kooliteed.
○ Ülikool on astunud seda teed juba kakskümmend aastat.
jutustama <jutustama, jutustada, jutustab, jutustatud>
• mis-mille-mida
○ Selle loo jutustas mulle ema.
○ Lapsed istuvad vaikselt ja kuulavad, kuidas õpetaja jutustab muinasjuttu.
○ Sõbranna jutustas mulle uue anekdoodi.
kaitsma <k`aitsma, k`aitsta, kaitseb, k`aitstud; k`aitses, k`aitsnud>
• keda / mida
○ Sõdurid kaitsesid kindlust.
○ Iga ema kaitseb oma last kõige halva eest.
○ Advokaat kaitseb kohtus oma klienti.
• mis-mille-mida
(ainult selliste sõnadega, mis tähistavad teaduslikku tööd, nt magistritöö, doktoritöö vms)
○ Teadlane kaitses doktoritöö 2003. aastal.
○ Mu vend kaitseb magistritööd teisipäeval, 11. märtsil.
○ Peeter kaitses oma ajalooteemalise magistritöö Helsingi ülikoolis.
kasvatama <kasvatama, kasvatada, kasvatab, kasvatatud>
• kes-kelle-keda / mis-mille-mida
○ Iga uus kogemus kasvatab inimest.
○ Ema on kodune, kasvatab tütart.
○ Pidev karistamine kasvatab rumala inimese.
○ Talunik kasvatas suure kõrvitsa.
katma <k`atma, k`atta, katab, k`aetud; k`attis, k`atnud>
• kes-kelle-keda / mis-mille-mida
○ Saart katab tihe mets.
○ Põrandat katab paks vaip.
○ Tumedad pilved katsid taeva / taevast.
• kes-kelle-keda / mis-mille-mida + (millega)
○ Kulud kaetakse Euroopa Liidu abirahadest.
○ Ema kattis magava lapse tekiga.
keetma <k`eetma, k`eeta, keedab, keedetud; k`eetis, k`eetnud>
• mis-mille-mida
○ Vedelamat muna keedan umbes viis minutit.
○ Naine keetis õhtusöögiks maitsva oasupi.
○ Ema keedab hommikusöögiks tavaliselt putru.
kiirustama <kiirustama, kiirustada, kiirustab, kiirustatud>
• keda + (kuhu) / (mida tegema)
○ Ema kiirustab last minekule / kooli / sööma.
○ „Tule ometi rutem!” kiirustab isa poega.
○ Korrapidaja kiirustas oma klassiõdesid ja -vendi klassist lahkuma.
• mida
(selliste sõnadega nagu käik, samm jms)
○ Ametnik lubas, et kiirustab asjaajamise käiku.
○ Vihma sadas üha tugevamini ja meie kiirustasime sammu.
koolitama
• (kes)-(kelle)-keda / (mis)-(mille)-mida
○ Ettevõte koolitab uut töötajat põhjalikult.
○ Eestis koolitab arste ainult Tartu ülikool.
○ Juht koolitab oma meeskonda.
• kes-kelle-keda / mis-mille-mida + kellest / kelleks / mida tegema
○ Isa koolitas nooremast pojast advokaadi.
○ Koolitasin tütre haritud inimeseks.
○ Ema lubas, et koolitab lapse hästi käituma.
käskima <k`äs'ki[ma, k`äs'ki[da, käsib, k`äs[tud>
• keda / mida
○ Mees käsib naist: «Kuule, too pähkleid ka õlle kõrvale!»
○ Tüdruk käskis poissi endale järgneda.
○ Ema käsib tütart, et ta nõud ära peseks.
laulma <l`aulma, l`aulda, laulab, l`auldud; l`aulis, l`aulnud>
• mis-mille-mida
○ Poiss kõndis mööda teed ja laulis laulukest.
○ Väike poiss laulis jõuluvanale pika laulu.
○ Naisansambel laulis ilusat sünnipäevalaulu / ilusa sünnipäevalaulu.
• kes-kelle-keda / mis-mille-mida + milliseks / mida tegema
○ Enne kontserti laulsid esinejad hääled / hääli soojaks.
○ Georg Ots on laulnud tuntuks muusikali „Mees La Manchast“ peategelase.
○ Ema laulis lapse magama.
läbi helistama ühendverb \⇐ helistama\
• kes-kelle-keda / mis-mille-mida
○ Tütart otsides helistas ema kõik tuttavad läbi.
○ Ema helistas poolteist tundi erinevaid polikliinikuid läbi.
○ Murelik naine on läbi helistanud kõik haiglad ja traumapunktid.
○ Helista palun kõik meie kliendid läbi!
näitama <n`äitama, näidata, n`äitab, näidatud>
• keda / mida
○ Uhke ema näitas oma lapse vihikut sõbrannadele.
○ Näitasin külalistele toredat videot oma viimasest puhkusereisist.
○ Jalgpallur näitas uskumatut osavust palliga.
ostma <`ostma, `osta, ostab, ostetud; `os'tis, `ostnud>
• kes-kelle-keda / mis-mille-mida
○ Ema ostis uue kleidi.
○ Isa ostis eile mõned raamatud kingituseks.
○ Ostan pileti tavaliselt bussijuhi käest.
otsima <`ot'si[ma, `ot'si[da, ot'si[b, ot'si[tud>
• kes-kelle-keda / mis-mille-mida
○ Mees otsib endale armukest.
○ Abielupaar otsib uut korterit.
○ Ema otsis kapist leiva ja pani selle lauale.
○ Otsisin endale uue töökoha.
rääkima <r`ääkima, r`ääkida, räägib, räägitud>
• mida
(selliste sõnadega nagu keel, tõsi, hea, halb jms)
○ Minu sõber räägib head inglise keelt.
○ Vanemad inimesed räägivad murret sagedamini kui noored.
○ Statistikaandmed räägivad selget keelt / teist keelt.
○ Kuidas saada aru, kas inimene räägib tõtt või valetab?
○ Minu naabrist räägitakse ainult head.
• mis-mille-mida
○ Ma räägin teile ühe anekdoodi.
○ Professor rääkis üliõpilastele lõbusa loo enda ülikooliajast.
○ Miks inimesed räägivad rumalusi / mõttetusi?
○ Ema rääkis lapsele muinasjuttu / muinasjutu.
toitma <t`oitma, t`oita, toidab, toidetud; t`oitis, t`oitnud>
• keda / mida
○ Ema toidab last rinnaga.
○ Lapsed toitsid pargis linde.
○ Kreem toidab nahka ning jätab selle pehmeks ja siledaks.
valama <valama, valada, valab, valatud>
• mis-mille-mida + (kuhu) / (milliseks)
○ Ema valas rõõmupisaraid poja kojutuleku pärast.
○ Vala glasuur keeksi peale ja määri noaga laiali.
○ Valasime kummikud veest tühjaks.
○ Eelmisel nädalal valasid ehitajad majale vundamendi.
valmistama <val'mista[ma, val'mista[da, val'mista[b, val'mista[tud>
• kes-kelle-keda / mis-mille-mida
○ Ema valmistab õhtusöögiks kalaroa/kalarooga.
○ Valmistasin köögiviljadest maitsva salati.
○ Uus teleseriaal valmistas Jaanile suure pettumuse.
vihkama <v`ihkama, vihata, v`ihkab, vihatud>
• keda / mida
○ Paljud inimesed vihkavad võõramaalasi.
○ Kunstnikule meeldis inimestega suhelda ning ta lausa vihkas üksindust.
○ Ema sõidab meeleldi rongiga, kuid vihkab lendamist.
värvima <v`ärvima, v`ärvida, värvib, värvitud>
• mis-mille-mida + (milliseks)
○ Ema seisis peegli ees ja värvis huuli.
○ Auto värviti punaseks.
○ Värvisime oma magamistoa seinad roosaks.
õpetama <õpetama, õpetada, õpetab, õpetatud>
• mida
○ Teises riigis elamine õpetab sallivust.
○ Jaan õpetab keskkoolis matemaatikat.
○ Ülikoolis õpetatakse välismaalastele eesti keelt.
• kes-kelle-keda + (mida tegema)
○ Ema õpetas tütre lugema juba nelja-aastaselt.
○ Praegu õpetame oma poega kahvliga sööma.
äratama <äratama, äratada, äratab, äratatud>
• kes-kelle-keda / mis-mille-mida
○ Septembri algus äratab Eesti liikluse suveunest.
○ Ema äratas lapse hommikul kell seitse.
○ Hommikul äratati juubilar lauluga.
○ Peremehe rikkus äratab naabrites kadedust.