Sihitisesõnastik on koostatud eeskätt edasijõudnud eesti keele õppijale (B2 ja C1 keeleoskustase).
Sihitis on lauseliige, mis kuulub sihilise tegusõna juurde ning näitab, kellele või millele on tegusõnaga väljendatud tegevus suunatud. Eesti keeles saab sihitis olla
- ainsuse ja mitmuse osastavas (loen raamatut / loen raamatuid)
- ainsuse omastavas (lugesin raamatu läbi)
- ainsuse ja mitmuse nimetavas käändes (loe raamat läbi / loe raamatud läbi).
Sihilised tegusõnad jagunevad kaheks grupiks:
- ainult osastavas käändes sihitist võimaldavad tegusõnad (nt austama, armastama, mäletama)
- nii osastavas, omastavas kui ka nimetavas käändes sihitist võimaldavad tegusõnad (nt kirjutama, ostma, tegema).
Sõnastik annab kasutajale infot selle kohta, millised tegusõnad nõuavad alati osastavas käändes sihitist ning millistega on võimalik nii osastavas, omastavas kui ka nimetavas käändes sihitis.
Sihitise käände kasutamise kirjeldusena esitatakse sõnastikus küsimused, millele konkreetse tegusõna juurde kuuluvad sihitised peavad vastama.
Küsimused KEDA/MIDA näitavad, et tegusõna nõuab ainult osastavas käändes sihitist (vt nt alustama, vaevama).
Küsimused KES-KELLE-KEDA ja MIS-MILLE-MIDA näitavad, et sihitis võib olla nii osastavas kui ka omastavas ja nimetavas (vt nt joonistama, avama).
Küsimused KES-KELLE ja MIS-MILLE näitavad, et sihitis võib olla ainult omastavas või nimetavas käändes (vt nt katki astuma).
Kui küsimused on antud kujul (KES-KELLE)-KEDA ja (MIS-MILLE)-MIDA, tähendab see, et tavaliselt esineb sihitis osastavas käändes, kuid väga harvadel juhtudel on võimalik ka omastavas või nimetavas käändes sihitise kasutamine (vt nt pildistama, sisaldama).
Kui kirjeldus on esitatud kujul KES-KELLE-(KEDA) ja MIS-MILLE-(MIDA), tähendab see, et tavaliselt esineb sihitis omastavas või nimetavas käändes, kuid väga harvadel juhtudel on võimalik ka osastavas käändes sihitise kasutamine (vt nt algatama, annetama).
Sihitise käände kasutamist võivad mõjutada ka lauses sisalduvad muud laiendid, sellisel juhul on sihitise küsimustele lisatud ka kaasrektsiooni kirjeldavad küsimused.
Näiteks kui tegusõna juures on sihitise käände infona esitatud küsimused KEDA/MIDA, nõuab tegusõna tavaliselt ainult osastavas sihitist. Kui aga sama tegusõna juures on teise variandina esitatud kirjeldus KES-KELLE-KEDA / MIS-MILLE-MIDA + KELLEGA/MILLEGA, tähendab see, et kui tegusõna juurde kuulub lisaks sihitisele ka kaasaütlevas käändes laiend, võib sihitis olla nii osastavas kui ka omastavas ja nimetavas (vt nt asendama).
Kui kaasrektsiooni küsimus on esitatud sulgudes, ei pea seda tingimata kasutama igas lauses. Näiteks kui tegusõna juurde kuuluva sihitise ja kaasrektsiooni kirjeldus on esitatud kujul MIS-MILLE-MIDA + (MILLISEKS), tähendab see, et selle tegusõnaga võib sihitis olla nii osastavas kui ka omastavas ja nimetavas, millele mõnedel juhtudel tuleb lisada saavas käändes laiend (vt nt värvima).
Sõnastik ilmub ainult elektrooniliselt ning seda täiendatakse jooksvalt.