[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

kleenuke, kleenukese 'väike, kõhn' < kasks klên 'klein'

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Murded: kleenuke (-ie-) 'kõhn; nääpsuke' Mar Ha Jä Kad; `kleenuke R(`kleenukane Kuu); kleenugene Hi(kleinokene Emm); leenuke Krj Mär Koe (EMS III: 317-318)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 310 klēnukene, klēnukeze (D) 'klein, schwächlich'; ÕS 1980: 274 kleenuke[ne] 'kõhn, peenike';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 klên 'zart, dünn, schmal; jung; klein an Ausdehnung'; klênic, klênlĩk 'zierlich, zart, weich; jugendlich, kindlich'
• Käsitlused: < rts klen, vrd sks klein (EEW 1982: 864); < vrd asks kleenken '(noor laps)' (Raun 1982: 42); < asks klenik, klenlik 'peenike, õhuke, habras' (EES 2012: 165); < asks klēn, klēne 'peenike; õrn, habras' (EKS 2019)
• Läti keel: lt kliens (LELS 2012: 127);
• Sugulaskeeled: sm kleini [1786] hento, heikko, pieni, sairas / dünn, schwach < rts klen 'heikko, sairaalloinen, ohut, pieni' (‹ kasks kleine, klēne); krj kleini hento < sm (SSA 1: 379); lv klīen kleenuke; vājš, kliens (LELS 2012: 127)

loor, loori 'õhuke (näo)kate' < kasks flôr, sks Flor

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 477) wloor 'traur schleier'; wlohr 'überwurff / (Flor)'; wlor kapp 'haube; Schleyer'; (Hupel 1818: 128) loor-kap r. d. 'Flohrkappe'
• Murded: loor, loori 'õhuke (näo)kate' Sa Muh L; luor, luori KPõ Iis; luor, `luori R; lu̬u̬r´, loori Trv Hls San Krl; ploor VNg Jäm Rei; vluor VNg (EMS V: 422)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 585 *lōr´, lōri 'Flor'; lōr´-kapp, pale-lōr´ 'Schleier'; Wiedemann 1893: 530 *lōr´, lōri (wlōr´) 'Flor'; lōr´-kapp, pale-lōr´ 'Schleier'; EÕS 1925: 416 loor '(Flohr)'; ÕS 1980: 381 loor; Tuksam 1939: 323 Flor '(dünnerr Stoff) gaasriie';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 flôr 'Flor, Blüte, Kraft, Ansehen'
• Käsitlused: < ... 'Flor, Schleier' (EEW 1982: 1363); < sks Flor (Raun 1982: 79); < asks Flor, vrd sks Flor (Liin 1964: 57); < asks flōr ~ sks Flor 'gaas(riie), loor(riie)' (EES 2012: 250); < asks flōr 'gaasriie, loorriie' (EKS 2019)
• Läti keel: lt pluore Flor (ein Zeug); Schleier; dünner Anzug < mnd. flôr 'Blüte' (Sehwers 1953: 93; Jordan 1995: 82); lt flōrs Flor (dünner Stoff) (VLV 1944: 206);
• Sugulaskeeled: sm fluuri, luuri, luori, pluuri [1733 Floria] harsokangas / Schleier, Flor, Kull < rts flor (‹ asks flōr) (SSA 1: 117); lv plùo̯r´ Schleier < kasks flôr (Kettunen 1938: 304); lv plōr loor; plīvurs (LELS 2012: 249)

plekk1, pleki 'metall' < kasks bleck 'Blech'

• Esmamaining: Helle 1732
• Vana kirjakeel: (Helle 1732: 108) kard 'das Blech'; (Helle 1732: 159, 243) plekleier H. 'der Blechschläger, Klempner'; (Piibel 1739) kullasep lööb kullast plekki selle ümber; (Lithander 1781: 503) wotta ühhe ni suure ümmargusse plekk-plati, kui need kokidki on
• Murded: plekk, plegi (plä-) 'plekkmaterjal' R(plekki Vai); plekk, pleki Jäm Hi Mar KPõ I Ksi Plt T V; lekk (-k´k), leki Sa Muh L KJn Kõp Vil M (EKI MK; EMS VII: 582)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 536, 925 lekk, leki '= plekk'; plekk, pleki 'Blech'; Wiedemann 1893: 839 plekk, pleki (lekk) 'Blech'; ÕS 1980: 520 plekk 'õhuke metall';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 bleck, blick 'Blech'; blickvlasche 'Flasche von Blech'; Schiller-Lübben bleck, blik 'Blech'; MND HW I blek, blik 'Blech';
• Käsitlused: < kasks bleck 'Blech' (EEW 1982: 2098; Raun 1982: 124; SSA 2: 123; EES 2012: 376; Hinderling 1981: 79)
• Läti keel: lt bleķis Blech < mnd. bleck (Sehwers 1918: 143); bleķis Blech (Sehwers 1953: 14); bleķis Blech; blechernes Gefäß < mnd. blek 'Blech' (Jordan 1995: 56);
• Sugulaskeeled: sm läkki, pläkki [1757] pelti, peltinen maitoastia / Blech; Blechgefäß < mrts bläk 'pelti' (‹ kasks bleck) (SSA 2: 123); sm läkki Blech < asks blek ~ rts bleck, bläck (Bentlin 2008: 140); lv blek̄ Blech < kasks bleck (Kettunen 1938: 24); lv blek, klek plekk; skārds (LELS 2012: 45, 127)