[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

ääs, ääsi 'sepikoja kolle' < kasks ese 'Esse'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 36) ehs, ehsest 'Amboß'; (Göseken 1660: 741) ehs 'Ambos'; (Göseken 1660: 592) Rauda Eet (sepaääs) 'Hammerschlag'; Rauda eget 'Hammerschlag'; Rauda Ehet 'Hammerschlag'; (Helle 1732: 133) lõõtsa-essine 'die Esse in der Schmiede'; (Hupel 1780: 366) ääks d.; lõõtsa esine r. 'Esse in der Schmiede'; (Lunin 1853: 6) ääks, -i r. d. 'кузнечный горнъ'
• Murded: ääs, `ääsi R(`ääsi Vai); ääs, ääsi Sa Hi sporL(-s´); ääs (eas, ias, jääs, jääs) K I; ääs´, ääsi eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 88 ǟz´, ǟzi; lȭtsa-ǟz´ 'Esse'; Wiedemann 1893: 78 ǟz´, ǟzi; lȭtsa-ǟz´ 'Esse'; ÕS 1980: 820 ääs, ääsi 'kolle sepikojas';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben ese 'Esse, feuerherd des Metallarbeiters'; MND HW I ēse (esse) 'Esse, Feuerherd des Metallarbeiters; Schmiedeesse';
• Käsitlused: < kasks ese 'Esse' (EEW 1982: 4070; Raun 1982: 217; Liin 1964: 51; Ariste 1972: 97; EES 2012: 632)
• Läti keel: lt ẽze Feueresse < mnd. ēse (Sehwers 1918: 147; Sehwers 1953: 34); ēze Feueresse < mnd. ēse (Jordan 1995: 62);
• Sugulaskeeled: lv ēzə̑ Esse < kasks Ese (Kettunen 1938: 49); lv ēzõ ääs; ēze (LELS 2012: 60); vdj gorno ääs; горн (VKS: 235)