?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit
haspel, haspli 'tööriist lõnga vihti ajamiseks' < kasks haspel 'Haspel, Weife'
- Esmamaining: Hupel 1780
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 217) Langelöim /o 'Haspell'; (Hupel 1780: 144) aspel, -pli r. d. 'Haspel'; (Hupel 1818: 40) haspel, -plir. d.; haspli pu r. d.; haspli, haspli d. 'Weife, Haspel'; (Lunin 1853: 25) haspel, -pli; haspli pu r. d. 'катушка, мотовило; воротъ'
- Murded: `aspel R; `aspel S(`asper Khk Kär); `aspel sporL K I M Puh; `aspli T; `asvel Pöi L sporK; `astel Pä (EMS I: 477)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 55 haspel, has´pli 'Haspel, Weife'; Wiedemann 1893: 49 haspel, has´pli 'Haspel, Weife'; ÕS 1980: 152 haspel 'riist lõnga vihti kerimiseks';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 haspel 'Garnwinde zum Abhaspeln des Garns von der Spule'; haspelen 'das gesponnene Garn abhaspeln, von der Spule auf den Haspel bringen'
- Käsitlused: < sks Haspel ~ kasks haspel (EEW 1982: 302; SSA 1: 145); < kasks haspel (Raun 1982: 11); < sks Haspel (EES 2012: 71); < asks haspel 'Haspel' (EKS 2019)
- Läti keel: lt aspiles Haspel (Sehwers 1953: 4); lt tītavas haspel (ELS 2015: 150);
- Sugulaskeeled: sm haspeli [1798] vyyhdinpuu / Haspel < rts haspel (SSA 1: 145); sm haspeli Haspel < asks haspel ~ rts haspel ~ ee haspel (Bentlin 2008: 216)
kolter, koltri 'tüüri käepide' < kasks kolter 'Kolter'
- Esmamaining: Hupel 1780
- Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 188) koltri pu P. 'der Stiel am Steuerruder'
- Murded: `koltribu 'paadi roolipuu' Mus (EMS III: 515)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 368 kolter, kol´tri, koltre (I, P) 'Handhabe am Steuer'; kolter-pū, kol´tri-pū 'Handhabe am Steuer'; Wiedemann 1893: 333 kolter, kol´tri, koltre (I, P) (konder); kolter-pū, kol´tri-pū 'Handhabe am Steuer';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kolter 'ansa gubernaculi'; Köbler 2014 kolter 'Öse des Steuerruders ?'
- Käsitlused: < ? 'Handhabe am Steuer' (EEW 1982: 922)
kupp, kupu 'nupp, (kupu)sarv' < kasks kop 'Kopf'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 436) Kupp 'Kopp (der Bader)'; Kupp 'Laskopff (Badekopff)'; Kuppi lasckma 'koppe lassen'; kuppe laskia (kupupanija) 'Pader'; (Göseken 1660: 466) lassekupp (laskmiskupp) 'Laskopff (Badekopff)'; (Vestring 1720-1730: 101) Kuppoot 'Die Bader-Gläser'; Kuppo laskma 'schröpfen'; (Helle 1732: 124) kup 'die kleine Beule, ein tiefes Näpfgen'; kuppar 'der einen schröpft'; (Piibel 1739) sörmuksid, körwa-ehted ja kuppudega wösid; (Hupel 1780: 195) kup, kuppo 'kleine Beule, tiefes Näpfchen'; (Arvelius 1790: 38) laskis temmale … kuppo; panni kupposarwed peäle; (Hupel 1818: 108) kup, -po r. d. od. -pu d. 'kleine Beule; tiefes Näpfchen'; (Lunin 1853: 77) kup, -po r. d. 'шишка, волдырь; бусы; рожки'
- Murded: kupp, kupu 'kupuklaas või -sarv' eP eL; kupp, kuppu R; kupp, kupa VId (EMS IV: 52-54); kuppima 'kuppu laskma' R Aud Kad; kuppama Lüg Kod; kuppuma VNg (EMS IV: 55-56)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 454 kupp, kupu, kupa 'Blase, kleine Beule, Knopf; Näpfchen, Schröpfkopf'; kuppu laskma, kuppe laskma 'schröpfen'; Wiedemann 1893: 413 kupp, kupu, kupa 'Blase, kleine Beule, Knopf; Näpfchen, Schröpfkopf'; kuppu laskma, kuppe laskma 'schröpfen'; ÕS 1980: 320 kupp 'muhuke, kubel; nupp, kupulaskmisvahend';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 kop 'Kopf, Schröpfkopf, ventosa'; Schiller-Lübben kop 'Kopf; Schröpfkopf'; MND HW II: 1 kop, ○koppe 'rundes Gefäß, Trinkgefäß; Schröpfkopf (zur Ader lassen)'
- Käsitlused: < rts... (EEW 1982: 1052); < kasks kop (Raun 1982: 56); < asks Kopp (Liin 1964: 58); < asks kopp 'pea; kupp' (EES 2012: 193)
- Läti keel: lt ķepe Schröpfkopf < mnd. kop (Sehwers 1918: 149; Jordan 1995: 71); ķepēt schröpfen < mnd. köppen (Sehwers 1953: 64; Jordan 1995: 71);
- Sugulaskeeled: sm kupata, kupita (Agr) schröpfen; is kuppia kupata; krj kupata kupata, iskeä suonta; vdj kuppia kupata; ee kuppida kupata < rts koppa 'kupata' (kasks, hol koppen) (SSA 1: 444); sm kuppari (1637) Schröpfer(in); is kuppari; krj kuppari; vdj kuppuri; ee kuppar kuppari < rts koppare 'kuppari, välskare' (SSA 1: 446); lv kep̄ Schröpfkopf; Einrichtung zum Blutabzapfen; kep̆pìdi pānda schröpfen, Schröpfköpfe setzen (Kettunen 1938: 115); lv kup kupp; bankas (LELS 2012: 153)
käsper, käspri 'kirss' < kasks kersebere 'Kirsche'
- Esmamaining: Stahl 1637
- Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 61) Karsberi marri 'kirsch'; (Gutslaff 1648: 221) Wissila Marri 'Kirsch'; (Göseken 1660: 454) Karsbeer marri 'kirsch'; (Helle 1732: 104) käsperi-marri 'die Kirsche'; (Helle 1732: 299) käspere pu 'Kirschenbaum'; (Hupel 1780: 169) käsperi marri r. 'die Kirsche'; käsperi pu r. 'Kirschbaum'; (Hupel 1818: 65) käsperi marri r. 'Kirsche'; käsperi pu r. 'Kirschbaum'; (Lunin 1853: 44) käsperi marri r. 'вишня'
- Murded: `käsper, -ri (-re) 'mari' Khn Hää; `kasperi (mari, puu) Hää VMr (EMS IV: 554); käsper, -i 'puu' Sa Hi Muh (Saareste IV: 544)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 277 käsper, käsperi '= kir´s'; käsperi-mari 'Kirsche'; Wiedemann 1893: 251 käsper, käsperi '= kir´s'; käsperi-mari 'Kirsche';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 kerse 'Kirsch'; kersbere, kars-, kasbere 'Kirsche'; MND HW II: 1 kersebere, kers-, karse-, kesse-, kasse-, kasper 'Kirsche, Frucht von Prunus cerasus'
- Käsitlused: < kasks kersebere (EEW 1982: 1148); < kasks kasbere, karsebere 'Kirsche' (Ariste 1963: 92); < kasks karse-, kersebere (Liin 1964: 62; Ariste 1972: 98); < kasks kerse-, karse-, (kas)bere 'Kirsche' (Haak 1976: 84)
- Läti keel: lt *ķezbẽre [1638 Keßbehres] Kirsche < mnd. kersebere 'Kirsche' (Sehwers 1918: 89, 149); šķẽrbẽres, šķẽrbẽles, škerbeles Kirschen < nd. kersebere (Sehwers 1953: 131); ķezbẽre < nd. kessebēre, käßbēr 'Kirsche' (Sehwers 1953: 64); ķezberis, ķezbere Kirschbeere < mnd. kersebēre 'Kirsche' (Jordan 1995: 72); šķērbēre Kirsche < mnd. kersebere (Jordan 1995: 101);
- Sugulaskeeled: sm kirsikka [1874; 1644 kirsperi] Kirsche < mrts kirse-, kyrse-, körsabær 'kirsikka' (‹ kasks kersebere) (SSA 1: 372); lv kež̄bir Kirschbaum < kasks kersebere (Kettunen 1938: 116)
leeder, leedri 'lehtpuu (Sambucus nigra)' < kasks vlêder 'Flieder'
- Esmamaining: Hupel 1766
- Vana kirjakeel: (Hupel 1766: 63) Se pu mis saksad Holundri ehk Wlidri puuks nimmetawad, on keigeparrematte ja kallimatte pude seltsist; (Hupel 1780: 400) wledri pu; hollundri pu (r., d.) 'Hollunderbaum'; (Lunin 1853: 232) wiedri pu r. d. 'бузина'
- Murded: `leeder, `leedri Muh Mih; leeder, leedri Rei Tor; leederpu (-bu) Jäm Khk; `leedripuu (`leedre-) S Mar Kir Mih Juu VJg Plv; `leetripuu Mih Amb Kod; `liitrepuu Räp; `pliidrepuu Phl (EMS V: 25)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 542 lēder, lēd´ri 'Flieder'; lēd´ri-pū 'schwarzer Flieder, Hollunder'; Wiedemann 1893: 490 lēder, lēd´ri (wlēder, wlīder) 'Flieder'; lēd´ri-pū 'schwarzer Flieder, Hollunder'; ÕS 1980: 359 leeder '(Sambucus)';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 vleder (u. vlêder ?) 'Flieder, Hollunder'; Schiller-Lübben vleder 'Flieder, Hollunder'; MND HW I vlêder, vlēder 'Flieder, Holunder'
- Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 1259); < kasks vleder (Raun 1982: 72; EES 2012: 232; EKS 2019)
- Läti keel: lt † pliẽderi, pliẽderes Flieder, Hollunder < mnd. vlēder (Sehwers 1918: 30, 155); pliẽderis Flieder, Hollunder < nd. flēder 'Flieder' (Sehwers 1953: 92); pliederi Hollunder (sambucus nigra) < mnd. vlêder (Jordan 1995: 82);
- Sugulaskeeled: lv klìe̯də̑r Flieder (Syringa sp.) (Kettunen 1938: 139); lv plēdə̑r Flieder, Holunder (Raag 1987: 328); plēdõrmǭŗa, plēdõrpū leedrimari, leedripuu; plūškoka oga, plūškoks (LELS 2012: 248)
loorber, loorberi 'loorberipuu leht (vürtsina) (Laurus)' < kasks lôrbere 'Lorbeer'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 190) packatis kui üx Loerber|Puh; (Müller 1600/2007: 782) packatis kui üx LoerberPuh (37. jutlus); (Stahl 1637: 88) lohrber, [lohrber]i∫t 'Lorbeer'; (Stahl LS I 1641: 219) kudt üx Lohrberipuh 'wie ein Lorbeerbaum'; (Göseken 1660: 291) Loorbeer 'Lohrbeer'; (Göseken 1660: 477) Loorbeer 'Lorbeer'; lorbeeri Rantz (loorberipärg) 'Lorbeerkrantz'; loorbeeri puh 'Loorbeer Baum'; (Helle 1732: 138) loormarri 'die Loorbeer'; (Helle 1732: 299) loorpäre pu 'Lorbeerbaum'; (Hupel 1766: 91) siis panne weel jure … kaddaka marjad, keemlid ja lorberid; (Hupel 1766: 153) teised andwad kolm katke toukatud lorberid pima weega; (Hupel 1780: 208) loormarja (loorperi) pu r., d. 'Lorbeerbaum'; (Lithander 1781: 561) kuppata sedda nattokesse Loorbäri lehte, ja terwe Pipraga; (Hupel 1818: 128) lorper, -i r. d. 'Lorbeere'; lorperi pu 'Lorbeerbaum'
- Murded: `loorber, -i Sa Rei L Juu Trm Lai KJn Räp; `luorber R(`luober VNg, `luereberi Jõe); `lu̬u̬rber Hää Hel San; `lu̬u̬ber(i) Kod M; `lu̬u̬rbärg Krl; `lu̬u̬sber´g Lei; `lu̬u̬perä Plv Räp; loribär JMd (EMS V: 422)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 585 lōrbēr, lōrbēri; lōrberi, lōrberi 'Lorbeer'; lōr-mari 'Lorbeere'; Wiedemann 1893: 530 lōrbēr, lōrbēri; lōrberi, lōrberi (lorber, lorberi, lōrperi) 'Lorbeer'; lōr-mari 'Lorbeere'; ÕS 1980: 381 loorber 'vürtsina kasutatavad loorberipuu lehed; loorberipuu';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 lôr-bere 'Lorbeere'; lôrberenbôm 'Lorbeerbaum'; Schiller-Lübben lorolie 'Lorbeeröl'; MND HW II: 1 lôrbēre (loer-), lôre- 'Lorbeer, Laurus, der Baum oder seine Teile'; lōrbēr(en)bôm 'Lorbeerbaum'
- Käsitlused: < sks Lorbeer (EEW 1982: 1363); < kasks lôr-bere (Raun 1982: 79); < asks lôrbere (Liin 1964: 62); < asks Lôrbere ~ sks Lorbeer (Ariste 1963: 95); < asks lōrbere 'loorber' (EES 2012: 250)
- Läti keel: lt † luõzbẽres [1638 Loßbehres] Lorbeer < mnd. lōrbere (Sehwers 1918: 91, 153); lt luorbẽres, luozbẽres Lorbeeren < mnd. lōrbēr (Sehwers 1953: 74);
- Sugulaskeeled: sm laakeri [1874] mauste- ja koristekasvi Laurus / Lorbeer < rts lager; is laurillehti laakerinlehti < vn лавр (SSA 2: 31); vdj lavroovoi loorberi-; лавровый (VKS: 591); lv lùo̯zbə̑r, lùo̯rbōr Lorbeer (Laurus) (Kettunen 1938: 208); lv lūozber loorber; lauri (LELS 2012: 179)
palm, palmi 'troopikapuu' < kasks palm(e) 'Palme'
- Esmamaining: Stahl LS I 1641
- Vana kirjakeel: (Stahl LS I 1641: 370) Jo ennamb needt Palmi puhdt waotaxe 'Jemegr man die Palmzweige be∫chweret'; (Göseken 1660: 440) kus need palmit urmawat (puhkevad) 'wann der Palmbaum ausschläget'; (Göseken 1660: 549) palm puh 'Palm Baum'; (Göseken 1660: 685) urma puh 'Palm Baum'; urma pehw (palmipuudepüha) 'PalmSontag'; (VT 1686) Seh elli Debora palmipuh allan Rama ninck Bethelli wahjell; (Piibel 1739) seäl olli kaksteistkümmend wee hallikast ja seitsekümmend palmi-puud; (Hupel 1780: 236) palmipude pühhapääw r. 'Palmsonntag'; (Hupel 1818: 172) palmi pu r. d. 'Palmbaum'; (Lunin 1853: 133) palmi pu r. d. 'пальма, верба'
- Murded: palm, `palmi Kuu; pal´m (-l-), palmi Sa Rei; pal´m, pal´mi Mär Kse Tõs Khn Tor Hää Ris Juu JMd Koe VJg Iis Trm KJn Vil M Puh San Krl Har Plv Vas (EKI MK); `palmipuu Kuu VNg Lüg Vai; pal´mipuu (-l-) Muh Rei Mar Tor Ris JõeK Koe Plt M Puh; pal´mpuu Plt KJn
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 839 pal´m, pal´mi 'Palme'; Wiedemann 1893: 761 pal´m, pal´mi 'Palme'; ÕS 1980: 489 palm;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 palm 'Palmzweig'; palm-bôm 'Palmbaum'; Schiller-Lübben palm(e) 'Palmzweig'; MND HW II: 2 palm, palme 'Palme, Palmzweig'; palmbôm 'Palme; Palmzweig'
- Käsitlused: < sks Palme (EEW 1982: 1916; SSA 2: 303); < kasks palme (Raun 1982: 115); < kasks palm(e) (Ariste 1963: 98; Liin 1964: 62); < asks palm(e) 'palmioks; urbadega pajuoks' ~ sks Palme 'palm' (EES 2012: 350)
- Sugulaskeeled: sm palmu [Agr] palmupuu; pajunoksa / Palme, Weidenzweig < vrd rts palm 'palmu' (‹‹ lad palma) (SSA 2: 303; SKES: 477); vdj pal´ma palm; пальма (VKS: 875); lv pal̄mə̑-pū (palna-pū) Palme (Kettunen 1938: 273); lv palm palm; palma (LELS 2012: 226)
pookima2, (ma) poogin 'taimi vääristama' < kasks poten, Bsks pothen 'propfen' Alamsaksast alanud laenutee on jätkunud baltisaksa keele toel.
- Esmamaining: VT 1686
- Vana kirjakeel: (VT 1686) pookma 'pookima'; (Vestring 1720-1730: 186) Pokima 'Pohten pfropfen'; (Helle 1732: 161) pokima 'pohten, pathen, propfen'; (Piibel 1739) olled ärraleikatud, ja wasto lodud wisi hea öllipu sisse pokitud; (Hupel 1766: 123) se pu on ükskord istutud ning pokitud; siis on neil jo nored puud körwa kaswatud ning walmis pokitud; (Hupel 1780: 245, 246) pogima d. 'pfropfen'; pokima r. 'pfropfen, pothen'; (Hupel 1780: 246) pookma d. 'pfropfen'; (Marpurg 1805: 13) moisa puije sissen parremba pu osse omma pogitu ehk proppitu ehk okuleritu ehk propuleritu; (Hupel 1818: 189) pookma od. poogma d. 'pfropfen'; (Lunin 1853: 146) pookma od. poogma d. 'затыкать пробкою, закупоривать'
- Murded: `pookima (-uo-) 'viljapuid pungama' R Sa Muh Rei sporL(`pookma Khn Tor); `puokima sporKPõ Iis Lai; `pu̬u̬kma (-me) KJn M TLä Rõn San Krl Har (EKI MK; EMS VII: 654)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 937 pōkima, -gin; pōkma (d) 'impfen, propfen (copuliren, oculiren)'; Wiedemann 1893: 850 pōkima, -gin; pōkma (d) 'impfen, propfen (copuliren, oculiren)'; ÕS 1980: 527 pookima ka aiand.;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 poten (potten, paten) 'Pflänzlinge setzen, pflanzen'; pote (potte, pate) 'Setzling, junge Pflanze, Pflänzling, junger Zweig'; Schiller-Lübben poten, potten, paten 'Pflänzlinge setzen, pflanzen'; pote, potte, pate 'Setzling, junge Pflanze, Pflänzling, Sproß, junger Zweig, junger Baum'; MND HW II: 2 pōten, pāten, potten 'Pflanzen (in die Erde) setzen, pflanzen, Stecklinge setzen; eine Pflanze veredeln, pfropfen'; pōte (potte), pāte 'junge Pflanze, Steckling, junger Baum, Setzling'; Hupel 1795: 178 pothen 'propfen'
- Käsitlused: < kasks poten, potten 'pookima' (Liin 1964: 63); < vrd kasks poten (Kettuneni järgi) (Raun 1982: 126); < asks poten, paten 'istutama' (EES 2012: 379)
- Sugulaskeeled: lv pùo̯t̆tə̑ pfropfen < kasks poten (Kettunen 1938: 318); lv proppõ, pūotõ pookida; potēt (kokus) (LELS 2012: 254, 259)
- Vrd pootima
raad, rae 'linna omavalitsusorgan, linnanõukogu' < kasks rât 'Rat'
- Esmamaining: ametivanne 1570
- Vana kirjakeel: (ametivanne 1570, ‹ EKVTS 1997: 79) ninck außull Rhade, Isandee nynck ßelle tallÿya Lÿnnhall; (Awerbach 1589, ‹ EKVTS 1997: 94) keick auwusts Rads Isandette ehen tunnistut; (Rossihnius 1632: 302) se om selle Rattile wölgo; (Stahl HHb I 1632: Hiij) ninck linna radi I∫∫andade ehs 'vnd [für] Stadt Rähte'; (Stahl 1637: 98) Rahd, rahdi∫t 'Rath'; (Stahl HHb III 1638: 104) ∫e on ∫elle Radille wölgk 'der i∫t des Radts ∫chüldig'; (Stahl HHb IV 1638: 221) nende rahdikoddade ette 'für jhre Rathhäu∫er'; (Gutslaff 1648: 231) Raht/e 'Raht'; (Gutslaff 1647-1657: 225-226) Ke - - ütleb Raka, sahb sühdlick olla selle Rahtille; (Gutslaff 1648: 78) Rathi Isand 'Senator; raehärra'; (Göseken 1660: 295) Raad, -i 'Rahd'; (Göseken 1660: 587) Rahdi-Jssand 'Raht-Herr'; Rahdi-Kodda 'Raht-Haus'; Rahdi-Sehdus 'Raht-Schlus'; (Göseken 1660: 371) Jummala Rahd (jumala nõu, tahtmine) 'Gottes Raht'; (VT 1686) andke teije nühd Üllembälle Pähmehelle nink Rahdille teedä; (Vestring 1720-1730: 194) Raad, -di 'Der Rath, Magistrat'; (Helle 1732: 164) raad 'der Rath, magistrat'; (Helle 1732: 322) raad 'der Rath'; (Piibel 1739) üks mees, Josep nimmi, kes rae-issand olli; (Hupel 1780: 251) raad, raadi od. rae r., d. 'Rath, Stadtrath'; (Hupel 1818: 197) raad, -i od. rae r. d. 'Stadtrath, Rath'; (Lunin 1853: 153) raad, -i ~ rae r. d. 'магистратъ, совѣтъб ,судъ'
- Murded: raad, rae Jõh (EKI MK); rae oone Khk; rae ärra Plt; rae isand Jäm Emm Kos KJn Har; rae koda Lüg Jäm Khk Kod Nõo Har; rae kohus Emm Trv; rae mõis Mar Tõs (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1030 rād´, rāe 'Rath, Stadtrath, Magistrat'; Wiedemann 1893: 933 rād´, rāe (rāe) 'Rath, Stadtrath, Magistrat'; ÕS 1980: 566 raad '(linnaomavalitsuse organ)';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 rât 'Rat, Ratschlag; Beratung; beratende Versamlung'; Schiller-Lübben rât 'Rath; Beschluss; der Rat, Senat'; MND HW II: 2 rât (rad, raad, rait) 'Beschluß, Entscheid; Gruppe von Personen, beratende Versammlung; Gemeinschaft, Stadtrat, (in Rom:) Senat'
- Käsitlused: < kasks rât, vrd sks Rat (EEW 1982: 2359); < kasks rât (Raun 1982: 137; Ariste 1940a: 110; Ariste 1963: 102; Liin 1964: 47); < asks rāt 'nõu, abi; nõukogu' (EES 2012: 410)
- Läti keel: lt *rãtũzis Rathaus < mnd. rāthūs (Sehwers 1918: 156); lt rãteskuñgs [1587 Rateskungems] Ratsherr < dt. (Sehwers 1918: 81);
- Sugulaskeeled: sm raati [Agr radhi] neuvosto, maistraatti < mrts radh 'neuvosto; neuvo, apu' (SSA 3: 35); sm raati < asks rât 'Fürsorge, Verfügungsgewalt' ~ rts råd 'Rat; Ratschlag, Hilfe' (Bentlin 2008: 166); lv rō̬`t-izànd Ratsherr < sks Rat (Kettunen 1938: 345)
- Vrd raatus
roos, roosi 'lill; haigus' < kasks rose, sks Rose
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 301) Roside pæl piddame keuwma; (Müller 1600/2007: 582) Roside pæl piddame keuwma (26.07.1605); (Stahl HHb II 1637: 107) taiwane rohs 'cœli Ro∫a'; (Stahl HHb II 1637: 156) kudt üx punnane rohs 'wie ein Ro∫en roth'; (Stahl 1637: 101) Rohse, rohsi∫t 'Rose'; (Gutslaff 1648: 232) Roseninni 'Rose'; (Göseken 1660: 295) Roese 'Rose'; (Göseken 1660: 599) Rohse 'rose (flos)'; Rosanini (roosiõis) 'rose (flos)'; (Virginius 1687-1690) itkege Sauli perrast, ke teid kattis, Rosi karwaliste Reiwastega illusaste; (Vestring 1720-1730: 209) Roos, -si 'Eine Rose'; (Hupel 1780: 259, 260) roos, -i r., d. 'Rose (Blume)'; rosi pu r., d. 'der Rosenstock'; (Lenz 1796: 21) Ke jurte läbbi ommad Rosid tahhap ennämbas tetta; (Hupel 1818: 209) roos, -i r. d. 'Rose (jede Blume); Rose (Krankheit)'; (Lunin 1853: 162) roos, -i r. d. 'роза (цвѣтокъ); рожа (болѣзнь)'
- Murded: ruos, `ruosi 'aia- või toalill; nahahaigus' R(`ruosi); roes, roosi Sa Muh Lä; roos, roosi (-uo-, -ua-) Hi L K I; ru̬u̬s´, roosi Hää Kod KJn eL (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1081 rōz´, rōzi 'Rose, auch andere bes. Gartenblumen; Rose (die Krankheit)'; Wiedemann 1893: 978 rōz´, rōzi (krōz´) 'Rose, auch andere bes. Gartenblumen; Rose (die Krankheit)'; ÕS 1980: 599 roos 'ka med.';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 rose (ruse) 'Rose'; Schiller-Lübben rose 'Rose'; MND HW II: 2 rôse (royse), ○rûse 'Rose, einzelne Rosenblüte; Rose als Symbol; rundes Zierstück, Rosette; Name anderer Blütenpflanzen; mit Rötung, Schwellung und Fieber verbundene Hautentzündung'
- Käsitlused: < sks Rose (SKES: 891; EEW 1982: 2537); < kasks rose (Raun 1982: 145; Ariste 1963: 102; Liin 1964: 62; Raag 1987: 325; EES 2012: 436)
- Läti keel: lt ruõze [1585 ∫eouwe ro∫e] Rose < mnd. rōse (Sehwers 1918: 81, 157); † ruõdze Rose (Krankheit) (Sehwers 1918: 54, 157); lt ruõdze Rose; Rotlauf (Sehwers 1953: 103); ruoze Rose, Maßliebchen, Marienblümchen; Rose, Rotlauf < mnd. rose 'Rose' (Jordan 1995: 86);
- Sugulaskeeled: sm ruusu [1622; Agr rosi] ruusukukka; ruusutauti / Rose < mrts rōs, rōsa 'ruusu' (‹ kasks rose, ruse); is rūsu; krj ruusu < rts ros 'erysipelas' (‹ sks rose) (SSA 3: 115); lvS ruoš, ruož Rose (auch die Krankheit) (SLW 2009: 167); lv rùo̯ž Rose; Krankheit < sks (Kettunen 1938: 348); lv rōza, rōzalikki rosenfarbig (Kettunen 1938: 344); rūož roos; roze (Rosa); rūož roospõletik, roos, erüsiipel; roze (LELS 2012: 278)
teenistus, teenistuse 'ametikoht; töötasu; (usu)talitus' < kasks dênst 'Dienst'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 353) næmat omat keicke woÿra Iumala Tehnistuße, ia keicke Sogkeduße siddes ellanuth; (Müller 1600-1606) Jumala Thenistusse; oma Verdeenistuss ninck Kytus; (Müller 1600/2007: 100) keick Iumala Thenistuße [kaas] (28.12.1600); (Rossihnius 1632: 367) minnu thenistust ninck hä teggo 'teene'; kumb olckut teye moistlick Iummala|thenistus 'teenimine'; (Stahl HHb I 1632: Biij) ep mitte münno teni∫tu∫∫e echk aueo perra∫t 'ohn alle mein verdien∫t vnd wirdigkeit'; (Stahl 1637: 48) deni∫tus, denistu∫∫e∫t 'Dien∫t'; (Stahl HHb II 1637: 48) ∫ünno deni∫tu∫∫e ∫iddes 'in deinem Dien∫t'; (Stahl HHb III 1638: 79) Jummala deni∫tus 'Gottesdien∫t'; (Stahl LS II 1649: 539) tahat ∫inna Jummala Deni∫tu∫∫el heitma 'wiltu Gottes Diener ∫eyn'; (Gutslaff 1648: 210) Erri /a 'Dienst'; (Göseken 1660: 285) Teenistus 'Dienst'; (Göseken 1660: 657) tenistus 'Dienst / Hülff'; teenistus 'Verdienst (meritum)'; teenistlick (teenistusvalmis) 'diensthafftig'; (Virginius 1687-1690) Jakob saap oma Nellitöistkümne Astaja Tenistusse eest, Lead nink Rahelid Naiseks; (Vestring 1720-1730: 246) Tenistus, -se 'Der Dienst'; (Helle 1732: 187, 322) tenistus 'der Dienst'; (Hupel 1780: 282) tenistus r., d. 'Dienst, Verdienst'; (Hupel 1818: 244) tenistus od. teniminne r. d. 'Dienst; Verdienst, das Dienen'; (Lunin 1853: 192) tenistus; teniminne r. d. 'служба, служение, заслуга'
- Murded: `tienistus, -e R(`tienistukse Kuu Vai); teenistus, -e (-ie-) eP M T; teenistüss, teenistüse V(teenüstüss Har) (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1272 tēnistus, tēnistuze 'Dienst, Dienen, Frohne'; Wiedemann 1893: 1151 tēnistus, tēnistuze 'Dienst, Dienen, Frohne'; ÕS 1980: 700 teenistus;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 dênst 'Dienst; Gottesdienst; Gefälligkeit, freiwillige Leistung'; Schiller-Lübben dênst, denest 'freiwillige Leistung, Gefälligkeit'; vordênst 'Verdienst'; MND HW I dênst 'Dienst, Dienstleistung, -pflicht; Kriegs-, Lehn-, Herrschaftsdienst; Bedienstung, Amt, Stelle'
- Käsitlused: < kasks dênst 'Dienst' (EEW 1982: 3109); < kasks dênst, denest (Ariste 1963: 105; Liin 1964: 50); < asks dēnst, denest 'teenistus, jumalateenistus; kohustus, maks' (EES 2012: 520)
- Läti keel: lt † *diẽnests Dienst < mnd. dēnst, dēnest (Sehwers 1918: 71, 146); diẽnests Dienst < mnd. dēnest 'Dienst' (Sehwers 1953: 26); dienests, dieneste Dienst < mnd. dênst (Jordan 1995: 60);
- Sugulaskeeled: sm tienesti, tienasti ansio, ansiotyö; krj tienesti < mrts thienst, rts tjänst 'palvelus; virka; hyöty; apu; ansio' (SSA 3: 289); lv dìḙnə̑st Dienst < kasks dēnest (Kettunen 1938: 37); lv dīenast teenistus; dienests (LELS 2012: 53)
- Vrd teenima
tikerber, tikerberi 'karusmari (Ribes uva-crispa)' < asks Stickelber, Stickerber 'Stachelbeer'
- Esmamaining: Lithander 1781
- Vana kirjakeel: (Lithander 1781: 514) wotko ounade assemmel Tikkelbäri marjo; (Lenz 1796: 11) Sell kuul woip ka - - neid norid Jani Marju, nink Tikkerberi Marju ossad ma sisse panna ehk istutada.; (Marpurg 1805: 16) se tikker wösso, kä tikker pu marjo kannap; (Hupel 1818: 245) tikkel- od. tikli- r. d. od. tikker-pu-marri r. d. 'Stachelbeere'; (Lunin 1853: 194) tikkel marri r. d. 'кружевникъ'
- Murded: tikerber (tikerbär), -i 'karusmari, tikker' VNg Lüg sporSa Muh Emm Phl Lä Aud Vän Tor HJn Amb Ann JMd Koe Plt Vil; tikerbäär, `tikerbääri Jõh; tikenber, -i Aud; kikerber, -i Tor; tikerperä (tikõr-) Rõn San Urv Rõu Plv Vas; pikõrperä Vas; tikker, `tikri Jõe Khk Vän Juu; tikõl´, `tiklõ Urv (EKI MK); tikerberi mari Pha Vll sporLä HJn Koe Plt; tikenberi mari Aud; tikerperä mari (tikõr-) Rõn San Krl Tõs Plv Vas; tikerpuu mari Jäm; `tikrimari Jäm; `tiklõ mari Urv (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1275 tikelber, tikelberi 'Stachelbeere'; tikerber, -i (d) '= tikelber'; tikerper, -i (d) '= tikelber'; Wiedemann 1893: 1154 tikelber, tikelberi; tiker-pil´l´, pil´l´i (tikerber, tikerper) 'Stachelbeere'; ÕS 1980: 712 tikerber 'karusmari'; tikker 'kõnek. tikerber';
- Saksa leksikonid: MND HW III stikbēre 'Stachelbeere';
- Käsitlused: < asks Stickelber 'Stachelbeere' (EEW 1982: 3162); < asks Stickelber (~ Stickerber) (Raun 1982: 176); < asks stickelber(e) 'karusmari' (EES 2012: 528-529; EKS 2019)
- Läti keel: lt stiķenes Stachelbeeren < nd. stickelbēre (Sehwers 1918: 160); stiķenbēres, stiķenes Stachelbeeren < nd. stickelbēr 'Stachelbeere' (Sehwers 1953: 122);
- Sugulaskeeled: lvS stikker mared Stachelbeere (SLW 2009: 119, 179); lv ērškõmǭŗa karusmari, tikker; ērkšķoga, krizdole, stiķene (LELS 2012: 60)
viik2, viigi 'viigipuu, -mari (Ficus carica)' < kasks vîge 'Feige'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 407) Eike ninda kudt üx Wina echk Vige Puh; (Müller 1600-1606: 184) Sem|prast solmsit næmat Fige|lecht üchte, ninck tegkisit heñesalle Schörti; (Müller 1600/2007: 152) se Inimñne oma hebbü sen Figelehe kaas woÿs kinni kattada (1. advent 1601); (Rossihnius 1632: 208) Ächk figi marjo neist ohokist; (Rossihnius 1632: 421) Kajeket se figi puh, ninck kihkede puide pähle; (Stahl HHb III 1638: 5) wallataket ∫e figi puh ninck keickede puide pehle 'Sehet an den Feygenbaum vnd alle Bäume'; (Stahl LS I 1641: 18) wallataket ∫e figi puh 'Sehet an den Feygenbaum'; (Gutslaff 1647-1657: 230) figit neihst ohhackeisist; (Gutslaff 1648: 265) neggi ütte Figipuh Teh wehren; Kui om se Figipuh seddamait errakoiwanut; (Göseken 1660: 285) wijhgi 'Feige'; (Göseken 1660: 708) wijhgi (viigimari) 'Feige'; wijhgi puh 'Feigen Baum'; (Vestring 1720-1730: 289) Wiig, -gi | Wigi marri 'Eine Feige'; (Helle 1732: 139) metswigipu 'der wilde Feigenbaum'; (Helle 1732: 207) wigi-pu 'der Feigen-Baum'; (Helle 1732: 208) wiig 'die Feige'; wigi-marri 'die Feige'; (Piibel 1739) Üks nisso ja odra ja wina ja wigi pude ja kranatiouna pude Ma; wata, seäl olli üks korw wigimarjo; (Hupel 1780: 312) wiig, -i (od. wigi marri) r. 'die Feige'; wiji marri; wiji pu d. 'die Feige; Feigenbaum'; (Hupel 1818: 285) wiig, -i r. d.; wiig, wiji d. 'Feige'; (Lunin 1853: 228) wiig, -i r. d.; wiig, wiji d. 'фига'; wiji marri 'винная ягода'; wiji pu 'смоковница'
- Murded: `viigi(leht, -mari, -puu) R; viigi(leht, -mari, -puu) Jäm Khk Muh Rei sporL sporKPõ Plt KJn M Puh San V (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1524 wīg, wīi, wījä, wīji (d.); wīji-mari 'Feige'; wīgi-pū, wījä-pū (d) 'Feigenbaum'; Wiedemann 1893: 1376 wīg, wīi, wījä, wīji (d.); wīji-mari 'Feige'; wīgi-pū, wījä-pū (d) 'Feigenbaum'; ÕS 1980: 789 viik 'viigimari';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben vige 'Feige'; MND HW I vîge 'Feige, getrocknete Feige'
- Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 3818); < kasks vige (Raun 1982: 203; Ariste 1963: 109; Liin 1964: 62; Ariste 1972: 94); < asks vīge 'viigimari' (EES 2012: 602)
- Läti keel: lt vĩģe [1587 Vyge oges] Feige < mnd. vīge (Sehwers 1918: 49, 82, 164); vīģe Feige < mnd. vîge 'Feige' (Jordan 1995: 109);
- Sugulaskeeled: sm viikuna [Agr fikuna] Ficus carica / Feige < rts, vrd mrts fikon (‹ kasks vīge 'viikuna') (SSA 3: 440); lv vīɢ, vīk-pū, vīgə̑-pū Feige < kasks vige (Kettunen 1938: 492); lv vīgõdpū viigipuu; vīģeskoks; vīgõmǭŗa viigimari; vīģe; vīgõz viik; vīģe (LELS 2012: 364)
värske, värske 'äsja valminud; keetmata' < kasks versch 'frisch'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 420) V̈x se|sarn Pu, kæ ickex kaswab, Öitzeb, wiliane ninck verschk iæb; (Müller 1600/2007: 768) V̈x sesarn Pu /.../ Öitzeb, wiliane ninck verschk iæb (37. jutlus); (Göseken 1660: 285) Wersck 'Frisch'; (Göseken 1660: 725) wersck 'frisch (recens) /Frische Fische oder Fleisch'; (Forselius 1694) wärsk; (Vestring 1720-1730: 275) Wärsk, -ki 'Frisch'; (Helle 1732: 200) wärske 'frisch'; (Piibel 1739) essimest udist wilja, wärsket wina ja ölli ja met; (Hupel 1780: 302) wärsk, -i r.; wärske r.; wärski d. 'frisch'; (Lithander 1781: 516) Woia ühhe tinna ehk hõbbe waagna wärske woiga; (Hupel 1818: 272, 283) wärsk, -i r.; wärske r.; wärski d. 'frisch'; wersk d. 'frisch'; (Lunin 1853: 218, 227) wärs, -ke r.; wärski d. 'свѣжiй'; wersk d. 'свѣжо; живо'
- Murded: värsk, `värski (-e) Kuu RId; värsk, värsi Rid Mar; `värske Jõe Hlj IisR Sa Hi L K I M; `vär´ske T V(`vär´ski); `värski Muh Rid HMd Hää Ris (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1477 wärske, wärske 'frisch'; wär´ski, wär´ski '= wärske'; Wiedemann 1893: 1334 wärske, wärske (wär´ski, wär´ti) 'frisch'; ÕS 1980: 810 värske;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 versch, varsch 'frisch, neu'; verschen 'auf-, erfrischen'; Schiller-Lübben versch, vers, varsch 'frisch'; MND HW I versch (veersch, vers, varsch) 'frisch, unverdorben, genießbar; ungesalzen, ungetrocknet; frisch, trinkbar, süß; neu, ungebraucht'
- Käsitlused: < kasks versch (EEW 1982: 3987; Raun 1982: 212; SSA 1: 120; EES 2012: 621); < kasks versch, varsch (Liin 1964: 65); < kasks versche (Ariste 1972: 97)
- Läti keel: lt brišs, prišs < mnd. vrisch 'frisch' (Sehwers 1953: 17, 95);
- Sugulaskeeled: sm färski, värski, ferski, verski [1874] veres, tuore / frisch < rts färsk (‹ kasks versch); is värski < sm; vdj värski, värske < sm, ee (SSA 1: 120); lv ver̄’šk frisch (= priš̄) (Kettunen 1938: 479)
- Vrd priske