[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

aarduk, aarduki 'roguskinuustik (ihu pesemiseks)' < kasks hârdôk 'Haartuch'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `(h)aarduk R; `aarduk ViK(`uar- Kad); `aar|dok, -tok L; `aalduk, -i K(aal- Juu JMd, `oal|duk Amb, `oaldruk HJn); `aardük R Hi (EMS I: 49, 57, 58); haartükk 'pesunuustik' RId TaPõ; haalduk Jä; aadukas 'roguskinuustik' Hlj (Saareste III: 211)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 69 *hārdok, hārdoki 'Haartuch'; Wiedemann 1893: 61 *hārdok, hārdoki 'Haartuch';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 hârdôk 'Haartuch (zum Seihen); härenes Gewand'; Schiller-Lübben hârdôk 'Haartuch'; MND HW I hârdôk, hâredôk 'Haartuch';
• Käsitlused: < kasks hârdôk 'Haartuch' (EEW 1982: 243)
• Läti keel: lt ãzduōgs, ãzduoks Haartuch < kasks hārdōk (Sehwers 1918: 27, 142); ãduags ein aus Leingarn gestricktes oder aus Leinwand genähtes Säckchen, welches früher in der Badestube mitgenommen wurde, um sich damit zu waschen < nd. hārdōk 'Haartuch' (Sehwers 1953: 5); āzduogs Haartuch < nd. hārdōk 'Haartuch' (Sehwers 1953: 7)

haavel, haavli 'pliikuulike laskelaengus' < kasks hāgel, sks Hagel

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 529) aaglid r. 'Schroot Pl.'; Haaglid r. 'Schroot Pl.'; hawlit r., d. 'Schroot'; (Hupel 1818: 15) aaglid 'Schroot (zum Schießen)'; (Hupel 1818: 536) Schrot (zur Flinte) 'hawlid r., d.; aaglid, haaglid r.'; (Lunin 1853: 5, 25) aaglid r. d. 'дробь (для стрѣльбы)'; hawel d. 'дробинка'; hawlid r. d. 'дробь'
• Murded: `aavel R eP(`oavel Kos, `uavel JMd Kod, `vuavel, `voavel Juu); `aavel M(aavel´ Krk); `aavli T V; `aabel Lä (EMS I: 72)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 66 hāgel, pl. hāglid 'Schrot'; Wiedemann 1893: 59 hāgel, pl. hāglid '= hāwel'; Wiedemann 1869: 70 hāwel, pl. hāwlid '= hāgel'; Wiedemann 1893: 63 hāwel, pl. hāwlid (hāgel) 'Schrot'; ÕS 1980: 145 haavel; Tuksam 1939: 443 Hagel '(Flintenschrot) pl. haavlid';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hāgel 'klein gehacktes Blei, Eisen, Schrot zum Geschoß'; EWD 2005: 494 Hagel 'Niederschlag in Form von Eisstückchen'; Im frühnhd. hat Hagel (wie mnd. hāgel) daneben die in der Jägersprache noch länger bewahrte Bedeutung 'als Munition dienende Metallstückchen, Schrot'
• Käsitlused: < sks, kasks hagelschrot (EEW 1982: 246); < sks Hagel 'rahe; jämedad haavlid' (Raun 1982: 9; EES 2012: 65); < ? kasks hagel (SSA 1: 147)
• Läti keel: lt ãgele Schrot, Schießhagel < nd. hagel 'die aus Blei gegossenen Kügelchen zum Schießen auf kleines Wildbret und Federwild, auch Schrot genannt' (Sehwers 1953: 5); skrots haavel (ELS 2015: 140);
• Sugulaskeeled: sm hauli [1745] Schrotkugel < mrts haghl 'rae, hauli' (= kasks hagel, küsks hagal) (SSA 1: 147; Häkkinen 2004: 177); vdj droba, grobi; hauli haavel, haavlid; дробь (VKS: 185, 237, 251)

haspel, haspli 'tööriist lõnga vihti ajamiseks' < kasks haspel 'Haspel, Weife'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 217) Langelöim /o 'Haspell'; (Hupel 1780: 144) aspel, -pli r. d. 'Haspel'; (Hupel 1818: 40) haspel, -plir. d.; haspli pu r. d.; haspli, haspli d. 'Weife, Haspel'; (Lunin 1853: 25) haspel, -pli; haspli pu r. d. 'катушка, мотовило; воротъ'
• Murded: `aspel R; `aspel S(`asper Khk Kär); `aspel sporL K I M Puh; `aspli T; `asvel Pöi L sporK; `astel Pä (EMS I: 477)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 55 haspel, has´pli 'Haspel, Weife'; Wiedemann 1893: 49 haspel, has´pli 'Haspel, Weife'; ÕS 1980: 152 haspel 'riist lõnga vihti kerimiseks';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 haspel 'Garnwinde zum Abhaspeln des Garns von der Spule'; haspelen 'das gesponnene Garn abhaspeln, von der Spule auf den Haspel bringen'
• Käsitlused: < sks Haspel ~ kasks haspel (EEW 1982: 302; SSA 1: 145); < kasks haspel (Raun 1982: 11); < sks Haspel (EES 2012: 71); < asks haspel 'Haspel' (EKS 2019)
• Läti keel: lt aspiles Haspel (Sehwers 1953: 4); lt tītavas haspel (ELS 2015: 150);
• Sugulaskeeled: sm haspeli [1798] vyyhdinpuu / Haspel < rts haspel (SSA 1: 145); sm haspeli Haspel < asks haspel ~ rts haspel ~ ee haspel (Bentlin 2008: 216)

hurtsik, hurtsiku 'väike vilets maja' < kasks hurt

• Esmamaining: Stahl LS I 1641
• Vana kirjakeel: (Stahl LS I 1641: 58) omma hürtzikode ∫iddes 'bey den Hürten'; (Göseken 1660: 351) Hurzick 'Baurhütlein'; hurtzick 'Baur haus'; (Vestring 1720-1730: 40, 270) Hurtsik, -ko 'Eine kleine Hütte'; Urtsik 'eine Hütte, ein klein Häuschen'; (Helle 1732: 96) hurtsik 'die kleine Hütte'; (Hupel 1780: 158) hurtsik, -ko r. 'eine kleine Hütte'; (Arvelius 1787: 35) ühhes urtsikus; (Lunin 1853: 31, 213) hurtsik r. 'маленькiй шалашъ, лачужка'; hurtsik, -o r. 'маленькая хижина, шалашъ'
• Murded: urtsik S L K; `urtsik R(`hurtsik Kuu, `urtsikko Vai); ursik, ur´sik L K I; urdsik M T(urtsk Rõn); hurtsik V(-rds- Har) (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1393 hur´tsik, hur´tsiku; hur´tsikas, hur´tsika 'Hütte, Hundehaus'; Wiedemann 1893: 1260 hur´tsik, hur´tsiku; hur´tsikas, hur´tsika 'Hütte, Hundehaus'; ÕS 1980: 168 hurtsik;
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hort, hurt 'Flechtwerk von Reisen'; MND HW II: 1 hōrt (*hurt) 'Hürde, Reisiggeflecht, Darre zum Trocknen und Wolleschlagen, Faschine, Flechtzaun'
• Käsitlused: < ?... [etymol. unklar] (EEW 1982: 411); < kasks hort, hurt 'haopõimistik' (Ariste 1963: 90; Raun 1982: 14); < asks hort, hurt, vrd ee urdas, vurt (EES 2012: 81)

kaal, kaalu 'kaalumisseade' < kasks schale 'Schale; Wage'

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 234) Kale 'Schale'; (Gutslaff 1648: 245) Kâl, Kâla 'Wage'; (Gutslaff 1648-56) Enge teill peawat ollema öigke kahle, öigket lohdit, öigket wackat; (Göseken 1660: 295) Kaal, -i 'Schaal'; (Göseken 1660: 379) Kahli 'Schale (Wageschale)'; (Virginius 1687-1690) Kulda andis täma Kaaloga, keigesugguste Teenistusse Riistade tarwis; (Vestring 1720-1730: 55) Kaal, -lo 'Gewicht, Wagschale'; (Hupel 1780: 166) kaal, -o r., d. 'Gewicht, Waagschale, Waage'; (Hupel 1818: 60) kaal, -o r. d. 'Gewicht, Waage'; (Lunin 1853: 40) kaal, -o r. d. 'вѣсъ, вѣсы'
• Murded: kaal, kaalu 'kaalumisseade; raskus' eP(koal, kual); kaal, kaalu eL; kaal, `kaalu R (EMS II: 387)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 256 kāl, kālu; kāl´, kāli 'Wage, Wagschale, Gewicht (zum Wägen)'; Wiedemann 1893: 232 kāl, kālu; kāl´, kāli 'Wage, Wagschale, Gewicht (zum Wägen)'; ÕS 1980: 215 kaal, kaalu '(keha)raskus; kaalumisseade';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schale 'Wagschale'; Schiller-Lübben schale 'Gewichts-, Wagschale'; MND HW III schâle 'Schale der Waage';
• Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 617); < germ (vrd kasks schale) (Raun 1982: 24); < kasks schale 'Gewichtsschale, Wagschale' (Liin 1964: 48; EES 2012: 108); < asks schale 'kauss, jooginõu; teatav mõõtühik; kaalukauss' (EKS 2019)
• Läti keel: lt skãle [1638 Skahle] < mnd. schāle (Sehwers 1918: 94); lt skãle Wagschale < mnd. schāle 'Wagschale' (Sehwers 1953: 106); skāle Wage, Schalwagen < mnd. schâle (Jordan 1995: 87);
• Sugulaskeeled: sm kooli (1787; 1644 Wichti skoli 'vaakakuppi') pyöreä matalahko vati, malja / (Trink)schale, Schüssel < rts skål 'malja, kulppo' (SSA 1: 399); lv skō̬l Waagschale < kasks schale (Kettunen 1938: 373); lv skǭlõd kaal; svari (LELS 2012: 295)
• Vrd vaag

kahvel1, kahvli 'söögiriist' < kasks gaffele 'Gabel'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 384) Kaffel 'Gabel (zum Messer)'; Kaffelken 'Gabel (zum Messer)'; (Helle 1732: 105, 322) kahwel 'die Gabel'; (Piibel 1739) Ja puhtamat kulda, kahwlide ja pekkide, ja putkede tarwis; (Hupel 1780: 170) kahwel, -wli r., d. 'die Gabel'; (Hupel 1818: 67) kahwel, -wli r. d. 'Gabel'; (Lunin 1853: 46) kahwel, -wli r. d. 'вилка'
• Murded: `kahvel, `kahvli 'söömisvahend' R eP Trv Puh; `kahvel, `kahvle L Jä SJn M; `kahvli T V; `kahver, `kahvri Pöi Muh Ha Kad Äks; `kahver, `kahvre Pä Ha Jä VlPõ (EMS II: 535)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 205 kahwel, kahwli 'Gabel'; Wiedemann 1893: 186 kahwel, kahwli 'Gabel'; ÕS 1980: 223 kahvel;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 gaffele, geffele 'grosse hölzerne oder eiserne Gabel'; MND HW II: 1 gaffel(e), geffele 'große hölzerne oder eiserne Gabel, Kornforke, Fleischgabel';
• Käsitlused: < kasks gaffel(e) 'Gabel' (EEW 1982: 655; SSA 1: 274); < kasks gaffele (Raun 1982: 27; EES 2012: 117); < kasks gaffele, geffele 'vigel' (Liin 1964: 51); < kasks gaffele, gaffelke 'söögiriist' (Liin 1964: 56)
• Läti keel: lt *gapele Gabel < mnd. gaffele (Sehwers 1918: 49, 147); gapele Gabel, Tischgabel < nd. gaffel (Sehwers 1953: 35);
• Sugulaskeeled: sm kahveli [1637] haarukka; (heinä)hanko / Gabel; Forke < rts gaffel 'hanko, syömähaarukka' (‹ kasks gaffel(e); vrd holl gaffel) (SSA 1: 274); sm kahveli Gabel; Forke < asks gaffel(e) ~ rts gaffel (Bentlin 2008: 120); lv gaffõl kahvel; dakšiņa (LELS 2012: 62)

kahvel2, kahvli 'purjepuu' < kasks gaffel 'Gaffel'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660) kaffel(ken) '?Gaffel'
• Murded: `kahvel, `kahveli 'kahvelpurje ülaäärt hoidev puu' R Pha Pöi Hi Rid Hää Ris; `kahvõl Khn; `kahver Hlj Mus (EMS II: 535)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 205 kahwel, kahwli 'Gaffel (zum Aufziehen des grossen Segels)'; Wiedemann 1893: 186 kahwel, kahwli 'Gaffel (zum Aufziehen des grossen Segels)'; ÕS 1980: 223 kahvel 'kahvelpurje ülaäärt hoidev puu'; VL 2012 kahvel '(hol gaffel)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 gaffel-schip 'navis rost so munita'; Schiller-Lübben gaffel 'große, hölzerne oder eiserne Gabel'; MND HW II: 1 gaffel(e), gafle, ○gefle, geffele 'große hölzerne oder eiserne Gabel, Kornforke, Fleischgabel; (Waage)Gabel, mit der man die Gewichte aus dem Kasten hebt'; gaffelschip 'navis rostro munita'; Niedersächsisches Gaffel, Geffel 'Gaffel, Segelstange; das gabelförmige Ende des Segelbaumes od. auch die Segelstange, bz. Raa, welche mit einem gabelförmigen Ausschnitt um den Mast liegt, um das Oberleik des Gaffelsegels zu tragen' (mnd. gaffel(e), gafle, gefle, geffele);
• Käsitlused: < kasks gaffel(e) 'Gaffel (zum Aufziehen des grossen Segels)' (EEW 1982: 655; SSA 1: 274); < asks gaffel 'am untern Ende gabelförmig gestaltetes Rundholz, das um den Mast in schräger Richtung drehbar zur Segelführung dient' (GMust 1948: 5, 44, 76); < hol gaffel 'purjepeel masti tagaküljel' (Mereleksikon 1996: 128); < asks gaffele 'hark; purjekahvel' ~ sks Gaffel 'purjekahvel' ~ rts gaffel 'kahvel (söömiseks); hark; purjekahvel' (EES 2012: 117)
• Läti keel: lt † gapelzẽģelis Gaffelsegel (Sehwers 1918: 147); gafele Stange, an welche der obere Rand des Gaffelsegels angebunden ist < nd. gaffel 'unten gegabelte schräge Stange oderhalb des großen Segels' (Sehwers 1953: 35);
• Sugulaskeeled: sm kahveli [1863] maston yläosasta haarautuva purjeenkiinnityspuu / Gaffel < rts gaffel (1691) ~ sks Gaffel, vrd hol gaffel (SSA 1: 274); lv gaffõl kahvel; gafele; gaffõl kahvelpuri; gafelpura (LELS 2012: 62); vdj gaaffali kahvel (laeval), kahvelpuri; гафель (VKS: 228)

kang, kangi '(kitsas) käik' < kasks gank, sks Gang

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 388) kangi 'Gang (im Hause)'; (Helle 1732: 103) käik 'der Gang'; (Helle 1732: 308) sai kang 'der Gang bey der heil. Geist-Kirche'
• Murded: kang 'kangialune, võlvitud käik' R eP Krk (EMS II: 656)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 224 kaṅg, kaṅṅi 'Gang'; kaṅṅi-alune 'bedeckter Gang'; Wiedemann 1893: 204 kaṅg, kaṅṅi 'Gang'; kaṅṅi-alune 'bedeckter Gang'; ÕS 1980: 232 kang 'võlvitud läbikäigukoht';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 ganc 'Gang als Weg, Fortgang, Abgang; Zugang, Durchgang, Gasse, schmaler Gang zwischen zwei Mauern';
• Käsitlused: < sks Gang (EEW 1982: 689); < kasks gank (Raun 1982: 30; Liin 1964: 52); < asks gank 'käimine; rongkäik; käik, tee' ~ sks Gang 'teekond; koridor, käik; kangialune; kulg' (EES 2012: 127)
• Läti keel: lt gaņģis (1782) Gang, Weg (Sehwers 1953: 35); gaņģis Gang, Weg; Mühlengang; Gang der Weber beim Aufscheren < mnd. ganc 'Gang, Weg; Mühlengang' (Jordan 1995: 62);
• Sugulaskeeled: sm konki, kongi (1786) käytävä, kulkutie, väylä; yhden hevosen kengittämiseen kuluvat tarpeet (mittayksikkönä) / Gang, Torweg; Material zum Hufbeschlag eines Pferdes < rts gång 'käynti, käytävä; kerta' (SSA 1: 396)

kann, kannu 'jooginõu; tilaga anum' < rts kanna, kasks kanne

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 76) Kan, kannu∫t 'Kan'; (Gutslaff 1648: 221) Kanne 'Kanne'; (Gutslaff 1647-1657: 238) Kanni sissest johta; (Göseken 1660: 289) Kann, -u 'Kandel'; (Göseken 1660: 635) Suhr kanno 'krause (culullus)'; (Göseken 1660: 389-390) Kanna-harri (kannuhari) 'Kannen-Bürst'; kanno körw 'Handhabe (an der Kannen)'; [Kanna-]Sepp '[Kannen-]giesser'; (Göseken 1660: 703) wessikañi 'Gies-Kann'; (Göseken 1660: 749) üx kolme kaño möht 'Ein maas von 3 Kañen'; (Vestring 1720-1730: 65) Kañ, -no 'Eine Kanne'; (Helle 1732: 107, 322) kan 'die Kanne'; (Hupel 1766: 111) teil on agga ölle kan ehk wina klas käes; (Hupel 1780: 172) kan, -no r.; und -ni d. 'die Kanne'; (Lithander 1781: 524) Walla 3 kanno rööska pima ühhe paja ehk katla sisse; (Hupel 1818: 69) kan, -no r.; -ni d. 'Kanne'; (Lunin 1853: 48) kan, -no r. d. 'кружка, сидова'
• Murded: kann, kannu 'nõu; anum' S L K Iis Kod M; kann, `kannu R; kan´n, kan´ni Kod Pal KodT V; kan´n, kanni Trm Hel T (EMS II: 676)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 222 kann, kannu; kan´n´, kan´n´i 'ein zweistöfiges Maass, Kanne, Trinkkanne'; Wiedemann 1893: 202 kann, kannu; kan´n´, kan´n´i 'ein zweistöfiges Maass, Kanne, Trinkkanne'; ÕS 1980: 233 kann;
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kannen-geter 'Kannengiesser, Zinngiesser'; MND HW II: 1 kanne, kan(ne) 'Kanne, größeres (meist nach oben leicht verengtes) Gefäß zum Einschänken'
• Käsitlused: < rts kanna, kasks... (EEW 1982: 691); < Erts kann (Raun 1982: 30); < kasks pl. kannen ~ germ... (Ariste 1963: 91); < asks Kanne (Liin 1964: 56); < kasks kanne (Viires 1960: 97; Raag 1987: 324; SSA 1: 300); < rts kanna, asks kanne (i-tüveline variant) (EES 2012: 128)
• Läti keel: lt kañna (1638 Kanna) Kanne < mnd. kanne (Sehwers 1918: 25, 88, 149; Sehwers 1953: 46); kanna Kanne < mnd. kanne (Jordan 1995: 65);
• Sugulaskeeled: sm kannu (Agr) puinen juoma-astia, tuoppi / Kanne < mrts kanna (SKES: 156; SSA 1: 300); is kannu (Hev) hapupiima nõu (Laanest 1997: 61); vdj kannu kann; кувшин, кружка (VKS: 383); lv kɔ̄na < lt kanna; is kannu; krj kannu < ? sm (SSA 1: 300); lv kō̬na Kanne; Honigzelle < germ (Kettunen 1938: 149); lv kǭna kann; kanna (LELS 2012: 132)

kapp, kapi 'panipaik' < kasks schap 'Schrank'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) Kapp, -u 'Kip'; (Göseken 1660: 391) karrika-kapp 'Becher Schranck'; (Göseken 1660: 749) üx kap kelri pehl 'keller Schapff'; (Göseken 1660: 597) Rohga Kapp (toidukapp) 'speise Köten (armarium)'; (Göseken 1660: 619) Seina Kapp 'Wandschrencklein (riscus)'; (Vestring 1720-1730: 66) Kap, -pi 'Ein Schöpff oder Schranck'; (Helle 1732: 108, 322) kap 'der Schrank oder Schap'; (Hupel 1780: 173) kap, -pi r., d. 'Schrank, Schapp, das Lädchen am Spinnwock'; (Hupel 1818: 71) kap, -pi r. d. 'Schrank; lf. Schapp; das Kästchen am Spinnrade'; (Lunin 1853: 49) kap, -pi r. d. 'шкапъ, подставецъ'
• Murded: kapp, kapi 'mööbliese' VJg I KJn; kaṕp, kapi Muh Khn eL; kapi, kapi Sa Rei L KPõ VlPõ; kappi VNg Vai (EMS II: 709)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 227 kapp, kapi 'Schrank, Kästchen am Spinnrade'; Wiedemann 1893: 207 kapp, kapi (kapi) 'Schrank, Kästchen am Spinnrade'; ÕS 1980: 235 kapp 'esemete panipaik';
• Saksa leksikonid: MND HW III schap (schaep) 'Schrank, Spind, Wandschrank; Schrein zum Aufbewahren der Altargeräte'
• Käsitlused: < kasks schaf (EEW 1982: 699); < kasks schap (SKES: 135; Raun 1982: 31; Liin 1964: 53; SSA 1: 264; EES 2012: 129)
• Läti keel: lt skapis Schrank (Schaff) < mnd. schap (Sehwers 1918: 40, 158); skapis Schrank < mnd. schap, schapp (Sehwers 1953: 106); skapis, skaps Schrank < mnd. schap (Jordan 1995: 87);
• Sugulaskeeled: sm kaappi [1637] pöydän t. lipaston laatikko / Schrank, Schubfach < mrts skap, skāp (‹ kasks schap); is kaappi; vdj kaappi kaappi, pöytälaatikko; krj skoappi kaappi < sm kaappi (SKES: 135; SSA 1: 264); is kaappi (Hev) kapp (Laanest 1997: 56); lvS kaep (1828) Schrank (SLW 2009: 78); lv käp̄ Schrank < kasks schap (Kettunen 1938: 176); lv käp kapp; skapis (LELS 2012: 111)

katt, katu 'tali, tõstevahend' < ? asks kat 'bewegliches Schutzdach'

• Murded: katt, katu 'härjaike' Hel (EMS II: 845)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 246 katt, katu (D) 'Talje zum Aufkatten des Ankers'; Wiedemann 1893: 224 katt, katu (D) 'Talje zum Aufkatten des Ankers'; Tuksam 1939: 550 Kattanker 'katt-, abiankur'; Mereleksikon 1996: 150 kattimine (‹ hol katten) 'tugiankru tõstmine veepinnalt kraanpalgi alla ja seal kinnitamine'; kattimistali 'kattimistali abil tõstetakse ankur kraanpalgi alla';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 katte 'in der Belagerungskunst Name eines auf Rädern stehenden Sturmwerkes'; MND HW II: 1 katte, kat 'Belagerungswerkzeug, bewegliches Schutzdach'; Niedersächsisches katte, kat 'Kattanker'; Katte, Kattlāden 'Kattloahen, Gerät zum Aufladen scherer Baumstämme'
• Käsitlused: < asks kat 'Talje, zum Aufkatten des Ankers' (GMust 1948: 33, 77)
• Vrd tali

kee, kee '(kaela)kett' < kasks kede 'Kette'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 134) raßeda Raudkedide siddes (23.01.1601); (Stahl LS II 1649: 635) needt Kehdike∫∫et, needt Ke∫∫ikehdit 'die Kettlin, die Armspangen'; (Gutslaff 1648: 221) Kädi; Ahila 'Kette'; (Gutslaff 1647-1657: 95) katte kessi kädit temma käjede ümber; (Göseken 1660: 289) Kehd, -i 'Kette'; (Göseken 1660: 399) Kehdi 'kette'; (Göseken 1660: 381) [kaila]Kehdi '[Hals]Kette'; (Helle 1732: 110) keed 'die Kette'; (Piibel 1739) Ja ta teggi kedesid nenda kui need, mis keigepühhamas paikas; (Hupel 1780: 176, 177) keed r, d. 'die Kettee'; keet r., d. 'die Kette'; (Hupel 1818: 77) keed, kee r. d. 'Kette'; (Lunin 1853: 54) keed, kee r. d. 'цѣпочка'
• Murded: kee 'ehtekett, kaelakee' S L Ha; kie R sporK; k̬i̬i I (EMS II: 892-893); ki̬i̬d, keedi 'kaelakett, ehe' Hls Krk Se; kiedeʔ Lei (EMS II: 894)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 298, 304 kēd´, kēe 'Kette'; kēt´, kēdi (pt, d) '= kēd´'; Wiedemann 1893: 269 kēd´, kēe (kēt´, kē) 'Kette'; ÕS 1980: 251 kee 'teat. kaelaehe';
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kede 'Kette'; MND HW II: 1 kēde, kēdene 'Kette aus Eisen oder Edelmetall, Haltekette, Kette der Zugbrücke, Wagenkette zum Anspannen des Zugtieres, Hundekette, bei Schiffen Kette zur Befestigung der Wanten; Gefangenenkette, Fessel'
• Käsitlused: < kasks kede 'Kette' (EEW 1982: 747; Raun 1982: 34; Ariste 1963: 92; Haak 1976: 83; Raag 1987: 324); < kasks kedene, kede (Liin 1964: 57; EES 2012: 140)
• Läti keel: lt ķẽde, šķẽde [1638 Kehdes, Skehdes] Kette < mnd. kēde 'Kette' (Sehwers 1918: 57, 88, 149; Sehwers 1953: 64, 131); ķēde Kette < mnd. kēde (Jordan 1995: 70);
• Sugulaskeeled: sm ketju (1786) Kette < rts kedja (‹ kasks kede, kedene); is ked́jut < sm (SSA 1: 351); sm kääty (1621) kaulaketju / Halskette < mrts kedia (‹ kasks kede ‹ lad catena) (SSA 1: 484); lvS k´ǟd, -ed Kette (SLW 2009: 102); lv skēᴅ´ Kette; Fessel < kasks kede (Kettunen 1938: 372); skēḑ, skēḑõz kett; ķēde (LELS 2012: 295)

kessel, kesli 'kess' < kasks kesser 'Käscher'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660)
• Murded: `kessel, `kesli 'võrkkott; (peergudest) korv; vakk' Kuu VNg Muh Phl JõeK Amb; kessel, `kesle Phl Tõs Hää Trv (EMS II: 1061); `kestel, `kestli S Lä; kestel, `kestle 'korv; vakk' Saa Kõp Pst Hls (EMS II: 1067)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 296 kessel (kesel), kesla, kesli (D) 'Netzsack zum Tragen von Fischen, Kober zum Füttern d. Pferde, kleiner Sack oder Korb aus Bast od. Rinde mit überfallendem Deckel'; kestel, kes´tli; kes´tli, kes´tli (d) '= kessel'; Wiedemann 1893: 267, 268 kessel (kesel), kesla, kesli (D) (kestelkes´s´) 'Netzsack zum Tragen von Fischen, Kober zum Füttern d. Pferde, kleiner Sack oder Korb aus Bast od. Rinde mit überfallendem Deckel'; kestel, kes´tli; kes´tli, kes´tli (d) '= kessel'; EÕS 1925: 205 kessel '= kess, st märss, karss, võrkkott'; ÕS 1980: 258 kessel 'murd. kess';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kesser 'Ketscher, Käscher, Handnetz mit einem Stiel, zum Fangen oder zum Herausnehmen der Fische'
• Käsitlused: < kasks kesser 'kess' (Raun 1982: 37; Liin 1964: 54)
• Läti keel: lt ķesele, ķeselis kalamerta, rapulippi; (hevosen) kaurapussi < lv kēšiĺ (SSA 1: 350);
• Sugulaskeeled: sm kesseli, kesteli [1786] päre- t. tuohikoppa, kontti, verkkopussi / Spankorb, Ranzen aus Birkenrinde, Tragnetz < vn ~ rts (SSA 1: 350); krj kesseli, keššeli tuohikontti; lv kešīl´ verkkopussi, haavi (SSA 1: 350); sm kasseli, kassali (1886) tuohikontti / Ranzen aus Birkenrinde; krj kaššali, kaššeli; Akrj kaššal´, kaššali; vps kašal´, kassal´; vdj kaššali, kašše̮li, koššeli < vn кошель 'kontti, koppa, kukkaro' (SSA 1: 324); lv keš̆šìl´ Netzsack, Kescher (Kettunen 1938: 116)

kiiker, kiikri 'pikksilm' < asks kîker 'Fernrohr', Bsks Kieker

• Esmamaining: Eesti-Ma 1819
• Vana kirjakeel: (Eesti-Ma 1819: 18) Pitksilmad ehk kiiikrid on immelikud riistapuud, mis innimesse tarkus wäljaarwand
• Murded: `kiiker, `kiikri 'pikksilm' Kuu Hlj S Lä JMd Plt; `kiiker, `kiikre Pä Ha; `kiikar, `kiikari R Koe VJg I (EMS III: 78)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 337 kīkel, kīkli '= kīker'; kīker, kīkri, kīkre 'Fernrohr'; Wiedemann 1893: 304 kīker, kīkri, kīkre (kīkel, kīkar) 'Fernrohr'; Wiedemann 1893: 309 wāte-klāz´ 'Fernrohr'; EÕS 1925: 210 kiiker 'pikksilma (Feldstecher)'; ÕS 1980: 261 kiiker 'pikksilm, binokkel';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kîker 'untätiger Zuschauer'; Seemannsprache 1911: 440 Kieker 'gewöhnliches Teleskop, welches hauptsächlich bei Tage vom kapitän und Offizieren eines Schiffes gebraucht wired'; Kicker 'ein nd. Dialektwort für Fernglas (1767)'; Plattdeutsch: 110 Kieker 'optisches Gerät zum Gucken (wie Fernglas, Lupe u. ä.)'; Hupel 1795: 108 Kieker 'st. Fernglas, Fernrohr, pöb.'
• Käsitlused: < kasks kîker (EEW 1982: 806); < asks kîker 'Fernrohr' (GMust 1948: 64, 78; SSA 1: 357); < Bsks Kieker 'pikksilm' (Raun 1982: 37); < asks kiker 'pealtvaataja; pikksilm' ~ sks Kieker 'pikksilm' (EES 2012: 151)
• Läti keel: lt † ķĩķeris Fernrohr < nd. kīker (Sehwers 1918: 150); ķĩķeris Fernrohr, -glas < nd. kīker 'Fernrohr; Zuschauer' (Sehwers 1953: 67); ķīķeris, ķīkars Fernrohr; Gucker < mnd. kîker (Jordan 1995: 72);
• Sugulaskeeled: sm kiikari [1708] Fernglas; is kīkari < rts kikare (‹ asks kīker) (SKES: 190; SSA 1: 357); vdj kiikeri kiiker; подзорная труба, бинокль (VKS: 429); lv kīk̆kə̑r Fernrohr < kasks kiker 'Zuschauer' (Kettunen 1938: 132); lv kīk̆kǝr Fernrohr < kasks kîker (Raag 1987: 327; SSA 1: 357); kīkõr kiiker; tālskatis; ķīķeris (LELS 2012: 119)
• Vt kiikama

kipp, kipi 'kibu' < kasks schip 'Kiepe', vrd germ *skipa

• Esmamaining: Gutslaff 1648-56
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) Seh söih temma kickust, ninck jöih temma kippi sissest
• Murded: kipp, kipi 'puunõu' Pha Hää Hel T V; kipp, kipu Sa Muh Lä Juu Trv Nõo sporVId (EMS III: 188)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 305, 319 kibu, kibu, keu; kibo, keo (d) 'kleines Schöpfgefäss, Schöpfgelte (mit senkrechtem Griff)'; kipp, kipi (SW, S) '= kibu'; Wiedemann 1893: 275, 288 kibu, kibu, keu; kibo, keo (d) (kabu, kibudas, kipp) 'kleines Schöpfgefäss, Schöpfgelte (mit senkrechtem Griff)'; kipp, kipi (SW, S) '= kibu'; ÕS 1980: 259 kibu 'kapp';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kipe 'Kiepe, ein grosser, langer Korb'; schip '(kleiner) Scheffel, Mass für trockene Dinge'; MND HW II: 1 kip, kippe 'ein Maßeinheit, Mengeneinheit, Packen, Bund, für trockene getrocknete Waren (meist Fische, Felle, Leder, Flachs usw.)'; kîpe 'Kiepe, Rückentragkorb, auch als Maßeinheit'; schip 'Hohlmaß, kleiner Scheffel'
• Käsitlused: < germ... (EEW 1982: 795-796); < kasks schip (Bentlin 2008: 67-68); < germ *kippōn- ; *skipa- ~ skand *kippō- ; *skipa (EES 2012: 148)
• Läti keel: lt ķipis [1638 Kippis] Kippe, ein kleines Gefäß zum Schöpfen < dt. (Sehwers 1918: 89, 150); lt ķīpa großes Faß; netsartiger Sack; Bund, Haufe; großer, korpulenter Mensch < mnd. kîpe 'Kiepe, Rückentragkorb' (Jordan 1995: 73); lt ķipis, ķipa kippo, kauha < ee kipp, kibu (SSA 1: 368);
• Sugulaskeeled: sm kippa, kippo, kippu [1786] pieni puinen juoma-astia, kuppi, tuoppi / kleines hölzernes Trinkgefäß, Becher, Krug < skand, vrd mnor kippa 'kori', mt kippe 'värikattila'; krj kippa puinen kimpiastia; vdj tšippa tuoppi (SSA 1: 368); sm kippa, kippo, kippu < kasks schip ~ germ (Bentlin 2008: 67-68)

klau|vall, -valli 'laevaköis; kahvelpurje köis' < ? kasks (vrd friisi klau [klou] 'gaffel, draaiend om mast of paal')

• Murded: klouvall 'klauvall' Hlj Hi Hää JõeK; klöuvall; `klouhval Ris; klõuvall Pöi; löuvall Mus (EMS III: 337); lousvall 'klauvall' Jõe (EMS V: 463)
• Eesti leksikonid: ÕS 1980: 276 klou 'vastu masti toetuv kahvli ots'; klouval´l 'tross klou ülestõstmiseks'; Olev 1981: 90 klauvall 'throat-sail; гафель-гардель';
• Saksa leksikonid: Plattdeutsch: 112 Klaufall 'besonderes Tau zum Hochziehen der Gaffel (Seemannspr.)'
• Läti keel: lt klauvfalle (LELS 2012: 126);
• Sugulaskeeled: lv klaufal klauvall; klauvfalle (LELS 2012: 126)

klüüs, klüüsi 'ankruketi avaus vööris' < asks klüse

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: klüüs 'ankruketi ava reelingus' Jõe Kuu VNg JõeK; klüis Mus Hi Ris; lüüs Hlj JõeK; (k)liis Hää (EMS III: 351)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 346 klǖz, klǖzi (D) 'Loch im Vordersteven, wo das Ankertau hindurch geht'; Wiedemann 1893: 313 klǖz, klǖzi (D) 'Loch im Vordersteven, wo das Ankertau hindurch geht'; ÕS 1980: 276 'auk laeva ninas või tekis ankruketi jaoks';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kluse 'Klause; Engpass'; MND HW II: 1 klûse 'Klaue, Einsiedlerhaus; kleines Haus, bildl.: Behälter; enger Durchgang, Engpaß'; Plattdeutsch: 115 Klüs(en), Klüüs (meist pl.) 'Löcher in der Schiffswand zum Durchlaufen der Ankerkette (Seemannspr.)'
• Käsitlused: < sks Klüse (EEW 1982: 875); < asks klüse 'Loch im Vordersteven, wo das Ankertau hindurchgeht' (‹ nl. kluis ‹ mlat. clusa 'engpass, Enge') (GMust 1948: 32, 79); < hol kluis 'auk' (Mereleksikon 1996: 166); < asks klüse 'klüüs' (EKS 2019)
• Läti keel: lt klĩze im oberen Teile des Schiffes eine mit Gußeisen verkleidete Öffnung, durch welche die Ankerkette geht < nd. klǖse 'in einem Schiffe die zylindrischen mit Gußeisen verkleideten Öffnungen in der Schiffswand, durch welche die Ankerketten und Belegtaue hinausgehen' (Sehwers 1953: 52);
• Sugulaskeeled: vdj hljuusti, hl´juusti klüüs; клюз (VKS: 258); lv klīz Klüse (Kettunen 1938: 140)
• Vrd vöör

knee, knee 'kinnituspuu või-raud' < kasks knê 'Knie (am Schiffsrumpf)', vrd hol knie

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Murded: knee 'kinnituspuu või -raud' Rei Phl Ris Hää; nee Mus Käi Rid (EMS III: 351); põlved 'laeva piitade alused kõverad toed' (Saareste II: 368)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 313 knē, knē 'Knie (am Schiffsrumpf)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 knê 'Knie' < germ *knewa- 'Knie'; MND HW II: 1 knê 'winkelig gebogenes Werkstück zum Schiffbau; Biegung, Krümmung, Winkel'
• Käsitlused: < ? 'Knie (am Schiffsrumpf)' (EEW 1982: 876)
• Läti keel: lt † kneĩja Kniestück zum Zusammenhalten der Boote < mnd. knē 'Knie' (Sehwers 1918: 150); kneija 'das Kniestück an dem Boden der Boote' < nd. knei 'das krumme Holz, das Knieholz, das den Boden und die Seitenwände des Bootes zusammenhält' (Sehwers 1953: 53); kneija Knieholz; Kniestück zum Zusammenhalten der Boote < mnd. knê 'Knie; winkelig gebogenes Werkstück zum Schiffbau' (Jordan 1995: 67)

koge, koge 'kogelaev' < sks Kogge, vrd asks kogge Hiliseid kirjapanekuid arvestades on koge-sõna jõudnud kirjakeelde saksa keele vahendusel, aga tõenäoliselt on ta siia jõudnud palju varem, millele osutab leidumus läti ja liivi keeles.

• Murded: kogi (koge) 'muistne, XIV-XVI sajandi 1-3 mastiga purjekas' (Saareste II: 358)
• Eesti leksikonid: ÕS 1980: 279 koge 'keskaegne purjekas';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kogge 'ein breites, rundliches Schiff, meist zum Kriege gebraucht'; 'dickbauchiges Schiff'; MND HW II: 1 kogge (kocge, koge) 'Kogge, bis ins 15. Jh. der große Schiffstyp der hansischen Seeschiffsfahrt';
• Käsitlused: < sks Kogge (EEW 1982: 884; EKS 2019)
• Läti keel: lt kuģis Schiff < mnd. kogge 'ein breites rundliches Schiff' (Sehwers 1918: 61, 151; Sehwers 1953: 60; Jordan 1995: 70); lt koge koge (ELS 2015: 307);
• Sugulaskeeled: sm koggi Itämeren merirosvojen pelossa koggit liikkuvat usein suuremmissa laivueissa (Aalto, Helkala 2015: 97); lvS koig, -id, kod´ Schiff (SLW 2009: 84); lv kᵁo'iɢ Schiff < rts kogg, kasks kogge (Kettunen 1938: 172)

koot2, koodi 'vart (ka tähekogus)' < kasks kote

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 91) Kood, -di 'Ein krümmer Dresch Flegel'; (Hupel 1780: 189) koot, -i r., d. 'Dreschflegel'; (Hupel 1818: 97) kood, -i r.; -e d. 'Dreschflegel; Klöppel am Dreschflegel'; (Lunin 1853: 69, 70) kood, -i r.; -e d. 'молотило; цѣпь; валекъ'; koot '= kood'
• Murded: koot, koodi 'rehepeksuriist' Pä K I(-uo-, -ua-); kuut´, koodi Hää Sa TaPõ eL; kuot, `kuodi IisR (EMS III: 635-636)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 398 kōt´, kōdi 'Dreschflegel, der Klöppel; das Sternbild d. Orion'; Wiedemann 1893: 361 kōt´, kōdi 'Dreschflegel, der Klöppel; das Sternbild d. Orion'; ÕS 1980: 300 koot 'endisaegne rehepeksuriist, pint';
• Saksa leksikonid: MND HW III schot 'Holz zur Dielung, Täfelung, zum Decken von Dächern'
• Käsitlused: < kasks kote, kute 'Huf, Klaue, Knöchel; Würfel' (EEW 1982: 946); < asks kote 'pahkluu, kederluu, kabi; täring' (EKS 2019)

koot3, koodi 'soot' < kasks schôte ~ rts skot 'Schote am Segel'

• Murded: koot (-t´), koodi 'soot, purjenöör' Jäm (EMS III: 637); `kouar, -i 'purjesoot' Kuu; koud, kou (`koui, `koudi) R(`koudi VNg Vai) (EMS III: 772-773)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 398 kōt, kōdi (D) 'Schote (am Segel)'; Wiedemann 1893: 361 kōt, kōdi (D) 'Schote (am Segel)'; ÕS 1980: 651 soot 'nöör või tross purje seadmiseks';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schôte 'Tau, an die untere Ecke des Segels befestigt, um das Segel zu spannen'; MND HW III schôte 'Tau an den unteren Ecken des Segels um dieses zu spannen'
• Käsitlused: < kasks schôte ~ rts skot (EEW 1982: 946); < kasks schôte 'Tau an der unteren Ecke des Segels' (GMust 1948: 41, 79)
• Läti keel: lt skuote, skuotiņš das Seil, womit das entfaltete Segel befestigt wird < nd. schōt 'die Leine, mit der das Segel nach dem Winde gestellt wird' (Sehwers 1953: 108); lt šķuote ein Strick zum Zusammenziehen der Segel < nd. schōte 'die Leine, mit der das Segel nach dem Winde gestellt wird' (Sehwers 1953: 134); lt skuotiņš Seil, womit das entfaltete Segel befestigt wird < mnd. schôte (Jordan 1995: 88);
• Sugulaskeeled: lv skùo̯t́̀, (oder) šōt̀ Schot, Strick zum Einziehen des Segels < sks (Kettunen 1938: 373); vdj škotta soot (VKS: VI, 15)

kopp, kopa 'suurem varrega anum' < ? kasks koppe, vrd sm koppa

• Esmamaining: VT 1686
• Vana kirjakeel: (VT 1686) Nink töine Engel kallas omma Koppa Merre; (Hupel 1780: 189) kop, -pa d. 'eine Schale, Kippe zum Schöpfen'; (Hupel 1818: 98) kop, -pa d. 'Schale; Schöpfgefäß; grosse Bauerlöffel'; tee kop 'Theetasse'; (Lunin 1853: 70) kop, -pa d. 'чашка, ковшъ'; tee kop 'чайная чашка'
• Murded: kopp, kopa 'puukauss' Saa KJn M San; kopp, kopa 'vahend vedeliku tõstmiseks' Pä VJg Iis TaPõ VlPõ eL (EMS III: 650)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 377 kopp, kopa (SW, S, SO) 'Schale, kleines Gefäss, (d) grosser Holzlöffel'; Wiedemann 1893: 342 kopp, kopa (SW, S, SO) 'Schale, kleines Gefäss, (d) grosser Holzlöffel'; ÕS 1980: 301 kopp;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kop, koppe 'Becher'; kope, kupe, kove 'grosses Fass, Kufe (= 110 stoveken)'; koppeke 'kleine Schale, Ober-Fasse'; MND HW II: 1 kop, koppe (Pl. köppe) 'rundes Gefäß, Trinkgefäß; Maßgefäß für Butter und trockene Ware; Schröpfkopf; Kopf als Körperteil'
• Käsitlused: < lms, vrd sm koppa (EEW 1982: 948; EES 2012: 177); < ? kasks koppe, vrd sm koppa (Raun 1982: 48); < kasks koppe (Viires 1960: 86); < kasks kop, koppe (Liin 1964: 53)
• Läti keel: lt kapa ein kleines Maß < asks kopp, koppe 'ein Hohlmaß' (Sehwers 1953: 47);
• Sugulaskeeled: sm koppa [1786] kanto- tai säilytyskori, vasu; ontto tai kupera esine; kupu, suojus, kotelo (Korb; Hohlkörper; Haube, Gehäuse < lms deskr (SSA 1: 400); sm kuppi (1637) Tasse, Napf; is kuppi; krj kuppi; vdj kuppi < rts kopp 'kuppi' (todennäk. samalta taholta erikseen myös ee kopp: kopa 'kauha, kippo; kuppi') (SSA 1: 446)

koppel, kopli 'taraga piiratud karjamaa' < kasks koppel 'Koppel'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 222) Kambitz /e 'Koppel, Spanseil'; (Göseken 1660: 289) Koppli 'Koppel'; (Göseken 1660: 347, 700) Hobbose-Koppel 'Koppel der Pferde'; wassicka-Koppel 'Koppel der Kälber'; (Vestring 1720-1730: 92) Koppel, -pli 'Ein kleiner Heuschlag beym Hofe'; (Helle 1732: 309) teiliskoppel 'die Ziegels-Koppel'; (Hupel 1780: 189) koppel, -pli r., d. 'ein kleiner eingezäunter Heuschlag am Hause, Koppel'; (Arvelius 1782: 75) nabori rahwa koplidest; (Hupel 1818: 98) koppel, -pli ~ -ple r. d. 'Koppel; lf. umzäunter Heuschlag am Hause'; (Lunin 1853: 70) koppel, -pli r. d. 'свора; огороженный сѣнокосъ'
• Murded: koppel (-p-) 'taraga piiratud heina- või karjamaatükk' R eP M Puh Ote Rõn; kopõl (-l´) San Krl Har Rõu; `kopli (-p´-) Nõo Kam Ote V (EMS III: 651)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 376 kopel, kopli, kople 'Koppel (eingezäunter Weideplatz)'; Wiedemann 1893: 341 kopel, kopli, kople 'Koppel (eingezäunter Weideplatz)'; ÕS 1980: 301 koppel;
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 koppel(e), köppel(e), kōpel 'Band, Strick, Riemen zum Zusammenhalten, bes. zur Befestigung des Zugtieres an der Deichsel oder am Fahrzeug; zusammengebundene Lebewesen, bes. Jagdhunde; urspr. gemeinschaftliches Landstück, vorwiegend Weideland'
• Käsitlused: < kasks koppel (EEW 1982: 949; Raun 1982: 48; Liin 1964: 52; SSA 1: 400; EES 2012: 177)
• Sugulaskeeled: sm koppeli (1786) pieni aidattu peltotilkku, haka / kleiner eingezäunter Acker, Koppel < rts koppel 'pieni haka, pieni aitaus' ~ ee koppel 'haka, laidun' (‹ kasks koppel 'yhteislaidun'); vdj koppeli, koppe̮ni < sm ~ ee; lv koppel < kasks ~ ee (SSA 1: 400); lv koppel Koppel, Anger (Kettunen 1938: 145); lv aplōka koppel, karjaaed; aploks (LELS 2012: 32)

korv, korvi < kasks korf 'Korb'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1538
• Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1538) Korue, Mattis; (Rossihnius 1632: 156) minna sai ütte korwi sissen sest acknast welja lebbi se mühri maha lassetut; (Stahl 1637: 80) korw, korwi∫t 'Korb'; (Stahl HHb III 1638: 39) öhe korwi ∫ees 'in einem Korbe'; (Gutslaff 1648: 222) Korw 'Korb'; (Gutslaff 1647-1657: 171) korwi sissen; (Göseken 1660: 289, 428) Korw, -i 'Korb'; (Göseken 1660: 728) hölgka körwit (õlgkorvid) 'flechten (corbes)'; (Göseken 1660: 469) Leiba korwi 'brodkorb'; (Göseken 1660: 597) Rohga korw (toidukorv) 'speise Korb (sporta)'; (Göseken 1660: 629) Sohla körw 'Salzfas (salinum)'; (Göseken 1660: 698) Wanckri korw 'Wagen Korb'; (Göseken 1660: 635) suu korw 'Beiskorb / Maulkorb'; (Vestring 1720-1730: 93) Korw 'der Korb'; (Hupel 1780: 190) korw, -i r., d. 'der Korb'; (Lithander 1781: 550) et se kui üks korw seäl ülle seisab; (Hupel 1818: 99) korw, -i r. d. 'Korb'; (Lunin 1853: 71) korw, -i r. d. 'корзина'
• Murded: kor´v, korvi (-r´-) 'punutud nõu; veoki osa' Sa L K I eL; korv, korvi Muh Hi Aud Saa; korv, `korvi R; kor´b, korbi (-r´-) L; kori, korvi Jäm Mus Hää Saa Hls (EMS III: 727)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 385 kor´w, kor´wi (koru) 'Korb, Verdeck (von Wagen und Schlitten)'; Wiedemann 1893: 350 kor´w, kor´wi (koru) 'Korb, Verdeck (von Wagen und Schlitten)'; ÕS 1980: 305 korv;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 korf 'Geflochtenes Korb'; Schiller-Lübben korf '(geflochtenes) Korb'; MND HW II: 1 korf 'Korb, geflochtener Behälter, zur Verpackung von Gegenständen, Waren, Obst, Brot, kleinen Tieren, Glas, auch als Maß (Tragkorb, Wagenkorb, Mastkorb, Bienenkorb)'
• Käsitlused: < kasks korb 'Korb' (EEW 1982: 962); < kasks korf (Raun 1982: 49; Ariste 1963: 93; Liin 1964: 54; SSA 1: 402; EES 2012: 179)
• Läti keel: lt *kur̃vis (1587 septinge kurwes) Korb < mnd. korf (Sehwers 1918: 29, 80, 152); kurvis Korb < mnd. korf 'Korb' (Sehwers 1953: 62); kurvis Korb; Korb auf dem Schlitten; Netz; Raum über einem piedarbs (zum Strohaufstapeln benutzt) < mnd. korf 'Korb; Wagenkorb, geflochtenes Überdach des Planwagens; Korb zum Fischfang, Bunge' (Jordan 1995: 70);
• Sugulaskeeled: sm kori (Agr) koppa, vasu, vakka; korireki, korja ( Korb; Schlittenkasten < mrts korgher 'kori, koppa, vasu'; is kori; krj kori; vdj kori < sm (SSA 1: 402); lvS kurb Korb (SLW 2009: 91); lv kur̄v Korb < kasks korf (Kettunen 1938: 168); kurv peenem korv; kurvis, grozs (LELS 2012: 154)

kraap, kraabi 'kraapimisvahend' < vrd kasks schrāpe 'Schrape'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 428) krahpi (hobusesuga) 'Striegel'; (Hupel 1780: 190) kraap, -i d. 'Pferdestriegel'; (Hupel 1818: 100) kraap, -i r. d. 'Kratze; d. Pferdegestrigel'; (Lunin 1853: 72) kraap, -i d. 'скребница'
• Murded: kraap, kraabi 'k(r)aabits' Hi L Juu Kad VJg Plt T V; raap Sa Muh L; raap´ M (EMS III: 784); `kraapel 'kraap' Phl Kad; `raapel Hls; `raapli V (EMS III: 786)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 424 krāp, krābi 'Kratze, Striegel, Flachstriegel'; Wiedemann 1893: 385 krāp, krābi (krāps, rāp, rābi) 'Kratze, Striegel, Flachstriegel'; ÕS 1980: 306 kraap 'kraapimisvahend';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schrape 'Werkzeug zum Kratzen; Rosskamm' < kasks schrapen 14. saj, germ *skrāp-; MND HW III schrāpe 'Instrument zum Kratzen, Schaben; Roßkamm, Striegel'
• Käsitlused: < ? germ (EEW 1982: 974); < kasks schrape (Liin 1964: 54)
• Läti keel: lt skrãpis, skrãpe Striegel < mnd. schrape (Sehwers 1918: 158); skrãpe, skrãpis < mnd. schrāpe 'Werkzeug zum Kratzen und Schaben; Roßkamm' (Sehwers 1953: 106); skrāpis, skrāpa Striegel, Schrape < mnd. schrāpe (Jordan 1995: 87);
• Sugulaskeeled: sm krapa, rapa, krava, (k)raappa [1699 crapat] kaavin, parkinkuorimisveitsi; suka, pesutukko / Schaber, Messer zum Abrinden; Striegel, Scheuerbündel < rts skrapa 'kaavin; suka'; krj krapa hevossuka < sm (SSA 1: 417); lv krǭpš kaabits, kraap; skrāpis (LELS 2012: 141)
• Vt kraapima

kraas, kraasi 'villakraas' < kasks krasse 'Kratze', Bsks Krase

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 429) kahset 'weberkarthe / wollenkarthe'; kaasitama (kraasima) 'Kartetschen'; (Vestring 1720-1730: 94) Krasid 'Woll Kratzen'; Krasima 'Die Wolle kratzen'; (Helle 1732: 120) krasid 'Wollkratzen'; (Helle 1732: 322) krasid 'die Krasen'; (Hupel 1780: 190, 166) krasid Pl. r. 'Wollkratzen'; kaarsed r., kaarsi d. 'Wollkratzen Pl.'; kaarsma d. 'Wolle kratzen'; (Hupel 1818: 100) kraas, -i r. d. 'Wollkratze, Krempel'; kraasma d. 'krempeln, Wolle kratzen'; (Lunin 1853: 41, 72) kaars, -e ~ -i r. d. 'чесалка, гребень для чесанiя шерсти'; kaarsma d. 'чесать шерсть'; kraas -i r. d. 'чесалка'; kraasma d. 'чесать шерсть'
• Murded: kraas, kraasi 'villakraas' K I TLä; kraas´ Jä VJg I; kraass (-s´s) Kam Urv Krl; kraas, `kraasi R; raas, raasi L KJn Trv Pst (EMS III: 789); `kraas´sli Rõu; kraas´t Rõn (EMS III: 791)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 425 krāz´, krāzi 'Wollkratze'; Wiedemann 1893: 386 krāz´, krāzi (kār´, kār´s) 'Wollkratze'; EÕS 1925: 274 kraas 'Wollkratze'; kraasima 'kratzen, krempel, kardätschen'; ÕS 1980: 307 kraas;
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 krasse 'Wollkamm, Gerät zum Auskämmen der Wolle'; kraskam 'Kamm zum Krempeln, Durchkämmen, Abkratzen der Wolle'; krassen (kratzen, krazen) 'kratzen, auskämmen, durchkämmen, krempeln (bei der Wollbereitung)'; Hupel 1795: 125 Krase (st. Wollkratze, Krempel) 'daher das Zeitwort krasen st. krempeln, kämmen, kartetschen'
• Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 975); < ee kraasima, vrd sm raasia (märksõna kraas) (Raun 1982: 50)
• Läti keel: lt kārstava, kā'r´stǝv Wolldocke; kārst, kā’rst Wolle kratzen, docken (Kettunen 1938: 107); lt karstūvis Wollkratze (VLV 1944: 313);
• Sugulaskeeled: sm karsta [1745] villan muokkaukseen käytetty piikikäs lauta(pari) / Wollkamm, Karde < ? balti, vrd ld kar̃šti 'karstata villoja; sukia hevosta', lt kārst 'karstata (villoja), kammata' (SSA 1: 318); sm raasi (1826) (villa)karsta / Wollkamm, Karde < ee kraas (SSA 3: 34); sm karstata (villoja) Wolle kratzen, docken (Kettunen 1938: 107); is kraaziᴅ (Len) villakraasid (Laanest 1997: 82); lv kaŕ̄š̀ Wolldocke; lv kaŕ̄š̆šə̑ Wolle kratzen, docken < vrd kasks harst 'Harke' (Kettunen 1938: 107)

kroonima, kroonin 'pärgama' < kasks kronen 'krönen' ~ ee kroon

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 155) keicke Auwo kz krönituth nĩck auwustut sama; (Müller 1600/2007: 728) keicke Auwo kz krönituth (19.09.1606) 'kroonitud'; (Stahl 1637: 81) kröhnima, kröhnin, krohni∫in, kröhninut 'Krönen'; (Stahl HHb II 1637: 28) ∫ehl ∫ai temma pitzatut ninck krönitut 'gegeisselt und gekrönet'; (Stahl HHb IV 1638: 12) ke ∫ind krönip armo ninck heldu∫∫e kah 'Der dich krönet mit Gnade vnd Barmhertzigkeit'; (Gutslaff 1648-1656) Auwustusse n. Auwo Kahn ollet s. tedda Kröninut; (Göseken 1660: 430) Röönima 'Chrönen'; Rönima 'krönen'; (Hupel 1780: 191) krönima, kroonma d. 'krönen'; (Hupel 1818: 101) krönima d. 'krönen'; kronima od. kronitama od. kroonma d. 'krönen'; (Lunin 1853: 72) krönima d. 'короновать'; kronima, kronitama, kroonma d. 'короновать, вѣнчать, увѣнчать'
• Murded: `kroonima 'pühitsema; pärgama' Hi Trm Plt; `kruonima R Jä ViK Iis; `kru̬u̬n´ma Puh V; `roonima Sa Muh L; `ru̬u̬n´ma KJn M(-me) (EMS III: 868)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 432 krōnima, -nin; krōn´ma (d) 'krönen'; krȫnima (d) '= krōnima'; Wiedemann 1893: 393 krōnima, -nin; krōn´ma (d) (krȫnima, rōnima) 'krönen'; ÕS 1980: 311 kroonima;
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kronen 'krönen, eine Krone oder einen (Jungfern)-Kranz aufsetzen'; MND HW II: 1 krö̂nen (croi̮nen, crounen) 'einen Kranz aufsetzen, bekränzen; als Sieger krönen; zum König, Herrscher krönen'
• Käsitlused: < ee kroon (EEW 1982: 996); < kasks kronen (Ariste 1963: 93-94; Liin 1964: 45); < kasks kronen, vrd mrts krona, kröna, rts kröna (Raag 1987: 336)
• Läti keel: lt kruõnêt krönen < mnd. krōnen 'krönen, eine Krone oder einen Kranz aufsetzen' (Sehwers 1953: 59; Jordan 1995: 69);
• Sugulaskeeled: sm kruunata [Agr] kruunata; vaata mittoja; pukea morsian / krönen; eichen; die Braut kleiden < mr krona 'seppelöidä, kruunata'; krj kruunata kruunata, vaata < sm (SSA 1: 422); lv krùo̯nə̑ krönen (Kettunen 1938: 157); lv krūonõ kroonida; kronēt (LELS 2012: 141)
• Vt kroon

kross, krossi 'rahaühik' < kasks grosse(n) 'Groschen'

• Esmamaining: Stahl HHb III 1638
• Vana kirjakeel: (Stahl HHb III 1638: 36) ninck ∫ait üx igkalick omma gro∫∫i 'vnd empfieng ein jglicher ∫einen Gro∫chen'; öhe gro∫∫i pehwa palckax 'vmb einen Gro∫chen zum Taglohn'; (Göseken 1660: 430) Rossi 'grosch'
• Murded: kross, `krossi 'rahaühik' R; kross, krossi Hi; kros´s, krossi Jäm Mar Tõs T V; kros´s, kros´si K I; ros´s, rossi Sa Kse Pä M
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 431 kros´s´, kros´s´i (ros´s´) 'Groschen (eine halbe Kopeke)'; Wiedemann 1893: 392; ÕS 1980: 312 kross 'rahaühik mõnel maal';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 grosse, grosche, krosse, krosche 'Groschen'
• Käsitlused: < sks Groschen, kasks grosse, krosse, vn грош (EEW 1982: 997); < kasks grosse(n) (Raun 1982: 52); < kasks grosse, grosche, krosse, krosche 'Groschen' (Ariste 1963: 93; Liin 1964: 48); < asks grosse, krosse 'kross' (EES 2012: 184); < asks grosse, grossen 'kross' (EKS 2019)
• Läti keel: lt grasis Groschen < mnd. grosse (Sehwers 1953: 36; Jordan 1995: 62);
• Sugulaskeeled: vdj groošša, groošši kross (endisaegne münt); грош (VKS: 238); lvS groš Groschen (SLW 2009: 58); lv groš̄ Groschen < slaavi [Endzelīns] (Kettunen 1938: 61); groš kross; grasis (LELS 2012: 65)

kruvi, kruvi 'kruvi; laevakruvi' < kasks schruve 'Schraube'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 297) kruw, -i 'Schraube'; (Göseken 1660: 430) Kruw, -i 'Schraube'; (Vestring 1720-1730: 94) Kru, -i 'Die Schraube'; Kruima 'Schrauben'; (Helle 1732: 121) kru 'die Schraube'; (Hupel 1780: 191) kru, krui r. 'die Schraube'; kruuw d. 'die Schraube'; (Hupel 1818: 101) kru, krui r. 'Schraube'; kruuw, -i r. d. 'Schraube'; (Masing 1821: 149) Wimaks tulli sirp silmast wälja, ja olli hopis kruwi wänetud; (Lunin 1853: 72, 73) kru, krui r. 'винтъ, щрупъ'; kruuw, -i r. d. 'винтъ, щрупъ'
• Murded: kruvi VNg Emm Rid Juu Tür Koe MMg Plt; kruu, `kruuvi R; kruu Hi Lä K I; ruvi Saa M; rui Sa Muh Lä Pä VlPõ; kruu(v), kruuvi Lä Ha JJn Kad I; kruuv, kruvvi T; kruvv (-v´v-), kruvvi TLä V (EMS III: 891)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 kruwi, kruwi (P, SO) '= krūw'; krū, krūi, krū '= krūw'; krūw, krūwi 'Schraube'; krūwima, -wida 'schrauben'; Wiedemann 1893: 395, 396 kruwi, kruwi (P, SO) '= krūw'; krū, krūi, krū '= krūw'; krūw, krūwi (krui, krūi, krū) 'Schraube'; krūwima, krūwin; krūwitama, -tan (kruima, krūima, krūitama, rūima) 'schrauben'; ÕS 1980: 312 kruvi;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schruve 'Schraube'; schruven 'schrauben, winden'; MND HW III schrûve 'Gewinde; Schraubensatz zum Heben von Geschützen, Hebeschraube der Zimmerleute; Schraube als Folterwerkzeug'
• Käsitlused: < kasks schrūve (Viires 1960: 195; EEW 1982: 1002; SSA 3: 115; EES 2012: 185); < kasks schruve (Raun 1982: 52; Liin 1964: 51); < kasks schrûve 'Schraube' (GMust 1948: 26, 80)
• Läti keel: lt skrũve Schraube < mnd. schrūve 'Schraube' (Sehwers 1918: 32, 158; Sehwers 1953: 107); skrūve, skruve Schraube; Schraube am Spinnrad < mnd. schrûve 'Gewinde, z. B. in der Presse, Schraube' (Jordan 1995: 88); skrũvêt schrauben < mnd. schrūven 'schrauben' (Sehwers 1918: 158; Sehwers 1953: 107); skrūvēt, skruvēt schrauben, erpressen < mnd. schrûven 'schrauben' (Jordan 1995: 88);
• Sugulaskeeled: sm ruuvi (kruuvi, skruuvi) [1787; 1637 skrwfvi] Schraube < rts, vrd skruv 'ruuvi' (‹ kasks schrūve 'Schraube') (SSA 3: 115); sm ruuvi Schraube < asks schrûve Schraube, Gewinde ~ rts skruv 'Schraube' (Bentlin 2008: 178); vdj kruuvi kruvi; шруп (VKS: 490); lv skre̮ù̯v, skriù̯v Schraube < kasks schruve (Kettunen 1938: 373; Raag 1987: 327); skre̮ù̯və̑ schrauben < kasks schruven (Kettunen 1938: 373); skrõuv kruvi; skrūve (LELS 2012: 295); skrõuvõ kruvida; skrūvēt (LELS 2012: 295)

kuhv, kuhvi 'laevatüüp' < asks kuf, sks Kuff

• Murded: kuhv, kuhvi '(väike) purjelaev' Khn Hää (EMS III: 955)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 439 kuhw, kuhwi (D) 'Kuffschiff'; Wiedemann 1893: 399 kuhw, kuhwi (D) (makk) 'Kuffschiff';
• Saksa leksikonid: Niedersächsisches Kuff '(kleineres) breites Segelschiff für Küstengewässer'; Berghaus 1883 Kuff, Kuffschiff 'Das Kuff, ein in den Deütschen Nordseehäfen, in den Niederlanden, auch auf dem Niederrhein aufwärts wenigstens bis zum Handelsemporium Köln gebarüchliches Handelsfahrzeüg, dessen zwei feststehende Masten Sprietsegel, Nonnetter und Topsegel führen, flach gebaut und an den Seiten zur Verhinderung des Abtreibens vom Kurse mit Schwertern versehen ist. Auch in den nordischen Reichen üblich.'
• Käsitlused: < ? sks Kuff (EEW 1982: 1019); < asks kuf 'Kuffschiff' (GMust 1948: 80); < hol kof (Mereleksikon 1996: 180)
• Vrd makk

kumm, kummi 'mõrd' < kasks kumme 'Kumme'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660) Kalla kuddo / work / Kidda / Kum / Loom; (Helle 1732: 124) kum 'der Fischkasten'; (Hupel 1780: 194) kum, -mi 'Fischkasten, Kumme'
• Murded: kumm, kummi 'sump' Rid Mär Hää Trm Kod; kumm, `kummi Lüg; kum´m, kummi Trv Ran Ote San Räp (EMS IV: 14); kom´m, kommi 'käänivõrk' Ran (EMS III: 528)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 449 kumm, kummi, kummu 'Gewölbe, Wölbung; Fischkasten'; Wiedemann 1893: 409 kumm, kummi (komm, kumo, kummik) 'Gewölbe, Wölbung; Gefäss; Fischkasten'; ÕS 1980: 318 kumm 'murd. sump';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kum, kumme, kump (komp) 'ein rundes (tiefes) Gefäß, Behältnis'; MND HW II: 1 kum, kump, ○kumme 'grôßes offenes Gefäß, Becken, trog, Wanne, bes. Wassergefäß, Wasserbegälter; Sammelgefäß für Almosen, Kollektenbecken; verschließbares Gefäß, Truhe, Schatulle'; ○komp 'Kumpen, tiefe Schüssel'; MND HW II: 1 +○kumis 'Fischbehälter (Finn. Ub.; lett. kumbis)';
• Käsitlused: < ? lms (EEW 1982: 1040); < kasks kum(me) '(anum)' (Raun 1982: 55); < kasks kom, kumme (Liin 1964: 49); < kasks kumm 'Hinterteil eines geflochtenen Behälters zum Fischfang' (Liin 1968: 50); < asks kumme 'ümmargune, sügav anum' (EES 2012: 191)
• Läti keel: lt † ku͠mbis Fischkumme < mnd. kumme 'rundes, tiefes Gefäß' (Sehwers 1918: 46, 151); kumbis, kummis, kuma Fischkumme < nd. kumm 'Hinterteil eines geflochtenen Behälters zum Fischfang' (Sehwers 1953: 60); kuma, kumbis, kums Fischbehälter im Wasser, Fischkumme < mnd. kum 'großes offenes Gefäß, rund oder länglich, Becken, Trog, Wanne, bes. Wassergefäß' (Jordan 1995: 70);
• Sugulaskeeled: lv kum̄ kleine Schüssel < kasks kumme (Kettunen 1938: 161)

kunstlik, kunstliku 'kunstlik; kunstnik' < kasks kunstlich 'künstlich'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 158) se keicke parremb ninck Künstlikimb Meister; (Müller 1600/2007: 260) se keicke Kunstlikimb Meister (17.07.1603) 'kõige osavam'; (Stahl 1637: 132 'kunstimees') kurrati kun∫tlick 'Teuffelskün∫tler'; (Stahl LS I 1641: 267) muh kurrati kun∫tlickude jure 'zum andern Teuffels kün∫tlern'; (Gutslaff 1648-56) seppizema puiht keickesugkuze kunstlicko rihsta tarbis; (Göseken 1660: 291) kunstlick, -u 'Künstlich'; (Göseken 1660: 436) kunsti perrast 'Künstlich'; kunstlick 'Künstler'; (Virginius 1687-1690) peat sedda kunstlikko Wööd täma ümber köitma; (Hupel 1780: 195) kunstlikkult Ad. r. d. 'künstlich'; (Hupel 1818: 108) kunstlik, -ko; adj. kunstlikkult r. d. 'künstlich'; (Lunin 1853: 77) kunstlik, -ko r. d. 'искусный, художественный'
• Murded: `kunstlik (-n´-) Muh HJn VMr Kam Har Plv; kuntslik Sa Hi Mär Kse; kun´tslik KPõ Plt M; kun´slik Tõs Juu; `kunslik Kuu (EMS IV: 40); `kun´stlikanõ 'ebausklik' Har (EMS IV: 41)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 453 kun´slik, kun´sliku 'künstlich'; kun´tslik '= kun´slik'; Wiedemann 1893: 412 kun´slik, kun´sliku (kun´stlik, kun´stline, kun´stiline) 'künstlich'; ÕS 1980: 320 kunstlik;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kunstlik 'künstlich, geschickt; kunstverständig'; Schiller-Lübben kunstlik 'künstlich, geschickt'; MND HW II: 1 künstlĩk, künstelĩk 'künstlich, geschickt, kunstreich, künstlerisch, kunstvoll; künstlich, vom Menschen geschaffen'
• Käsitlused: < sks künstlich (= eeskujul) (EEW 1982: 1049); < kasks kunst + eesti -lik (Ariste 1963: 94); < kasks kunstlik (Liin 1964: 60)
• Läti keel: lt *skuñstîgs [1638 ∫kun∫tighe] künstlich < mnd. kunstich 'gelehrt, klug, geschickt' (Sehwers 1918: 36, 94, 158); lt skuñstîgs künstlich < nd. kunstig 'künstlich' (Sehwers 1953: 108)

kupp, kupu 'nupp, (kupu)sarv' < kasks kop 'Kopf'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 436) Kupp 'Kopp (der Bader)'; Kupp 'Laskopff (Badekopff)'; Kuppi lasckma 'koppe lassen'; kuppe laskia (kupupanija) 'Pader'; (Göseken 1660: 466) lassekupp (laskmiskupp) 'Laskopff (Badekopff)'; (Vestring 1720-1730: 101) Kuppoot 'Die Bader-Gläser'; Kuppo laskma 'schröpfen'; (Helle 1732: 124) kup 'die kleine Beule, ein tiefes Näpfgen'; kuppar 'der einen schröpft'; (Piibel 1739) sörmuksid, körwa-ehted ja kuppudega wösid; (Hupel 1780: 195) kup, kuppo 'kleine Beule, tiefes Näpfchen'; (Arvelius 1790: 38) laskis temmale … kuppo; panni kupposarwed peäle; (Hupel 1818: 108) kup, -po r. d. od. -pu d. 'kleine Beule; tiefes Näpfchen'; (Lunin 1853: 77) kup, -po r. d. 'шишка, волдырь; бусы; рожки'
• Murded: kupp, kupu 'kupuklaas või -sarv' eP eL; kupp, kuppu R; kupp, kupa VId (EMS IV: 52-54); kuppima 'kuppu laskma' R Aud Kad; kuppama Lüg Kod; kuppuma VNg (EMS IV: 55-56)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 454 kupp, kupu, kupa 'Blase, kleine Beule, Knopf; Näpfchen, Schröpfkopf'; kuppu laskma, kuppe laskma 'schröpfen'; Wiedemann 1893: 413 kupp, kupu, kupa 'Blase, kleine Beule, Knopf; Näpfchen, Schröpfkopf'; kuppu laskma, kuppe laskma 'schröpfen'; ÕS 1980: 320 kupp 'muhuke, kubel; nupp, kupulaskmisvahend';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kop 'Kopf, Schröpfkopf, ventosa'; Schiller-Lübben kop 'Kopf; Schröpfkopf'; MND HW II: 1 kop, ○koppe 'rundes Gefäß, Trinkgefäß; Schröpfkopf (zur Ader lassen)'
• Käsitlused: < rts... (EEW 1982: 1052); < kasks kop (Raun 1982: 56); < asks Kopp (Liin 1964: 58); < asks kopp 'pea; kupp' (EES 2012: 193)
• Läti keel: lt ķepe Schröpfkopf < mnd. kop (Sehwers 1918: 149; Jordan 1995: 71); ķepēt schröpfen < mnd. köppen (Sehwers 1953: 64; Jordan 1995: 71);
• Sugulaskeeled: sm kupata, kupita (Agr) schröpfen; is kuppia kupata; krj kupata kupata, iskeä suonta; vdj kuppia kupata; ee kuppida kupata < rts koppa 'kupata' (kasks, hol koppen) (SSA 1: 444); sm kuppari (1637) Schröpfer(in); is kuppari; krj kuppari; vdj kuppuri; ee kuppar kuppari < rts koppare 'kuppari, välskare' (SSA 1: 446); lv kep̄ Schröpfkopf; Einrichtung zum Blutabzapfen; kep̆pìdi pānda schröpfen, Schröpfköpfe setzen (Kettunen 1938: 115); lv kup kupp; bankas (LELS 2012: 153)

kään, kääni '(vankri) kaitseraud; lahas; rööbas' < kasks schene 'Schiene'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 590) Rattaste keenit (rattakumerused) 'schien im Rade (absis)'; (Vestring 1720-1730: 57) Kään 'die Schäne am Wagen'
• Murded: kään (-n´), kääni 'vankri puutelje kaitseraud' Sa Muh L K(-ea-, -ia-, -eä-); kään´, kääni eL; kään, `kääni R; kiän´, kiäni I (EMS IV: 569)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 282 kǟn´, kǟni 'Eisenschiene an der Axe des Bauerwagens'; Wiedemann 1893: 255 kǟn´, kǟni 'Eisenschiene an der Axe des Bauerwagens';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schene 'Schiene als Teil der Rüstung, am Wagenrade, in der Sägemühle, als Gerät der Schuster'; schenen 'schienen, durch Eisen- oder Holzschienen verbinden und befestigen'; MND HW III schēne, schenne 'Eisen das zum Beschlag verschiedener Gegenstände dient, spez. Rad- und Achsenbeschlag';
• Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 1153); < kasks schene (Liin 1964: 49; Ariste 1972: 97)
• Läti keel: lt *šĩne, šķiẽne [1638 Schkehnes] Schiene < mnd. schene (Sehwers 1918: 97, 161); lt šķẽne, šķiẽne Schiene < mnd. schēne 'Schiene' (Sehwers 1953: 131, 132); šķienêt schienen < mnd. schēne, schēnen (Sehwers 1953: 132); šķêne, šķiene Radschiene; Schiene, Eisen unter der Schlittensohle, eiserner Beischlag unter der Schlittensohle; Schiene an der hölzernen Wagenachse; Brettchen, das vor und hinter die sich kreuzenden Fäden geschoben wird (beim Weben) < mnd. schēne 'Eisen, das zum Beschlag verschiedener Gegenstände dient, spez. Rad- und Achsenbeschlag' (Jordan 1995: 100)

käävel, käävli 'viil' < asks gēvel 'Giebel'

• Murded: `käävel, `käävli 'katuse kelp' Sa (EMS IV: 589)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 255 kǟgel, kǟgli (O) = wīl 'Giebel'; Wiedemann 1869: 1525 wīl, wīlu 'Rand des Daches an den vier Ecken vom First herab, Giebel, welcher bis zum First senkrecht aufgeführt ist'; Wiedemann 1893: 1378 wīl, wīlu 'Rand des Daches an den vier Ecken vom First herab, (= püs´t-ots) Giebel, welcher bis zum First senkrecht aufgeführt ist';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 gevel 'Giebel; ein Haus mit einem steinern giebel'; gevelhûs 'Giebelhaus'; MND HW II: 1 gēvel 'Giebel, Giebelwand'
• Käsitlused: < kasks gevel (Ariste 1972: 97)
• Läti keel: lt ģẽvele (1638 Gheweles) Giebel < mnd. gēvel 'Giebel' (Sehwers 1918: 87, 147; Sehwers 1953: 39); ģēvele Giebel < mnd. gēvel (Jordan 1995: 64);
• Sugulaskeeled: lv gēvõl [katuse]viil; ģēvele, zelminis (LELS 2012: 62)

kört1, kördi 'põll; (alus)seelik' < kasks schorte 'Schürze'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 171) tegkisit heñesalle Schörti; (Müller 1600/2007: 152) Semprast solmsit næmat Figelecht v̈chte,ninck tegkisit heñesalle Schörti (1. advent 1601); (Virginius 1687-1690) sesuggusi Körti kandsid Kuninga Tüttred; (Hupel 1780: 185) kört, -i d. 'die Falte im Kleid'; (Hupel 1818: 92) kört, -i P. 'Weiber-Unterrock'
• Murded: kört (-r´-), kördi 'seelik' Sa Muh L VlPõ M (EMS IV: 618)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 400 kör´t, kör´di 'um den Leib geschlungenes Tuch; farbiger Unterrock'; Wiedemann 1893: 363 kör´t, kör´di (kor´t) 'um den Leib geschlungenes Tuch; farbiger Unterrock'; ÕS 1980: 339 † kört 'seelik';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schorte 'Schurz, Schürze; als Teil der Rüstung; Panzerschurz'; MND HW III schörte 'Schurz, Schürze zum Schutze der Kleidung (auch zur männl. Berufskleidung gehörig)'
• Käsitlused: < rts skört, vrd küsks... (EEW 1982: 1160); < kasks schorte 'põll' (Raun 1982: 64; Liin 1964: 57; Ariste 1972: 92; EES 2012: 211)
• Läti keel: lt skuõtele, skuõrtele Schurzfell, Schurz für die Männer < vrd mnd. schorteldōk (Sehwers 1918: 44, 158); lt šķuotele Schürze; lange Tasche im Weiberrock < mnd. schörteldôk 'Schürze als Teil der Frauentracht' (Sehwers 1953: 134; Jordan 1995: 102);
• Sugulaskeeled: sm körtti [1637] lyhyen jakun halkio tai laskos; heränneiden jakku / Schlitz oder Falte an der Jackentaille; Jacke der Pietisten < rts skört 'nutun, takin takaosa, lieve, hännys' (‹ kasks schorte 'esiliina, -vaate) (SKES: 266; SSA 1: 485); sm körtti [1637] < rts skört (Häkkinen 2004: 549);
• Läti keel: sm körtti Rock; Unterrock; Kleid; enge Frauenjacke; Schürze < asks schörte ~ rts skörte (Bentlin 2008: 129);
• Sugulaskeeled: lvS k´ört ~ k´ürt Weiberrock (SLW 2009: 103); lvS k´ört hame < ee (SSA 1: 485); lv kē̮rt̆tan, kīrt̆tan, kǖrt̆tan Umwurf der Frauen < ? germ *skorta, vrd kasks schorte 'Schurz, Schürze', rts skjorta; lvS k´ört Weiberrock < kasks schorte (Kettunen 1938: 122, 179)

kühvel, kühvli 'tõstmisriist' < kasks schüffel(e) 'Schaufel'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 106) Küffel, küfflist '∫chauffel'; (Stahl HHb II 1637: 106) Küffel; (Gutslaff 1648: 234) Lapja 'Schauffel'; (Göseken 1660: 295, 456) Küffel 'Schauffel'; (Hornung 1693: 4) Kühwel 'Schüffel'; (Vestring 1720-1730: 96) Kühwlid 'Schauffel'; (Helle 1732: 122) kühwlid 'die Schaufeln im Mühl-Rade'; (Hupel 1780: 192) kühwel, -wli r., d. 'Kornschaufel'; (Hupel 1818: 83, 103, 105) kihwel, -wli r. 'Kornschaufel'; kühwel, -wli r. d. 'Kornschaufel; lf. Schüffel'; küwwel, -wli d. 'Wurffschaufel'; (Lunin 1853: 58, 74, 75) kihwel, -wli r. 'хлѣбная лопата'; kühwel, -wli r. d. 'хлѣбная лопата'; küwwel, -wli d. 'лопата'
• Murded: `kühvel, `kühvli 'tõstelabidas' R S sporKPõ I TLä; `kühvel, `kühvle L Ha Jä VlPõ M; `kühvli T V (EMS IV: 645-646)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 399 köhwli, köhwli (d) '= kühwel'; Wiedemann 1893: 362 köhwli, köhwli (d) '= kühwel'; Wiedemann 1869: 469 kühwel, kühwli; kühwli, kühwli (d) 'Schaufel, Wurfschaufel'; Wiedemann 1893: 427 kühwel, kühwli; kühwli, kühwli (d) (kihwel, küwel, kipel) 'Schaufel, Wurfschaufel'; Wiedemann 1869: 470 kühweldama 'schaufeln, mit dem Wurfschaufel werfen'; Wiedemann 1893: 427 kühweldama, kühwima 'schaufeln, mit dem Wurfschaufel werfen'; ÕS 1980: 340 kühvel;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schûf(e)le, schuffele 'Schaufel'; Schiller-Lübben schuffel, schufel 'Schaufel'; MND HW III schüffel(e), ○schoff(e)le, schûfele 'Schaufel'
• Käsitlused: < kasks schuffele 'Schaufel' (EEW 1982: 1167; Raun 1982: 65; Liin 1964: 51); < kasks schuffel, schufel 'Schaufel' (Ariste 1963: 94); < asks schuffel 'kühvel' (Ariste 1972: 96; EES 2012: 213)
• Läti keel: lt šķipele [1638 Schkippele] Schaufel < mnd. schüffele (Sehwers 1918: 98, 162); šķipele; šķipelêt Schaufel; schaufeln < nd. schüffel; schüffeln 'Schaufel; schaufeln' (Sehwers 1953: 133); lt šķupele; šķupelêt Schauffel; schaufeln < nd. schüffel; schüffeln (Sehwers 1953: 134); šķipele, šķupele Schaufel < mnd. schüffel(e) (Jordan 1995: 101); šķipelēt, šķupelēt schaufeln < mnd. schüffelen 'schaufeln' (Jordan 1995: 101);
• Sugulaskeeled: sm kihveli, kyhveli, kehveli, sihveli [1786 kyhweli] luonti- t. rikkalapio / Schaufel < rts skyffel 'kihveli, lapio' [‹ kasks schuffel(e)] (SKES: 190; SSA 1: 356); lvS k´ipil, kipil, t´ipil Schaufel (SLW 2009: 99); lv kip̆pìĺ, küp̆pìĺ Schaufel zum Ausschöpfen des Wassers < kasks schuffel (Kettunen 1938: 128); kipīļ kühvel, hauskar; liekšķere (LELS 2012: 123)

laat, laada 'turg, laat' < kasks af-lât 'Ablass' Kunagisest indulgentside müütamisest kirikute juures kujunes alamsaksa sõnast aflât 'indulgents' eesti sõna laat 'indulgentside müük kiriku juures kirikupühadel'. Hiljem on laat-sõna saanud avarama tähenduse: 'kaubitsemispäev kiriku juures' ja 'kaubitsemispäev kaubitsemiskohas'.

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 34) Moñikat omat .. se Kurratÿ Afflate ninck Toiwotuße prast ioxnuth; (Müller 1600/2007: 394) eth næmat se Pawesti Afflate iure piddit ioxma (11.11.1603); (Vestring 1720-1730: 103) Laat, -dad 'der Jahrmarkt'; ladale minnema 'zum Jahrmarkt gehen'; (Hupel 1780: 197) lade r. d. 'Jahrmarkt'; (Berg 1811: 92) Tartus on üks suur kool ja iggal aastal Neäri-ku sees üks suur lade.; (Hupel 1818: 110, 111) laad, -a d. 'Jahrmarkt'; lade 'Jahrmarkt'; ladele, ladale minema r. d. 'zum Jahrmarkt gehen'; (Lunin 1853: 80) laad, -a d. 'ярмарка'; lade r. d. 'ярмарка'
• Murded: laat eP(loat Nis Juu Koe Trm, luat Khn JMd Kod) laat M V; `laata ~ `laada R; laat, laade TaPõ; laade T (EMS IV: 773)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 521 lāt, lāda, lāde, lādo (d) 'Jahrmarkt, Viehmarkt'; Wiedemann 1893: 472 lāt, lāda, lāde, lādo (d) 'Jahrmarkt, Viehmarkt'; ÕS 1980: 346 laat 'suur turg, rahvamass';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 af-lât 'Ablass'; MND HW I ablât(e) 'Ablassen'
• Käsitlused: < kasks afflate 'Ablass (der Sünden), indulgentia' (EEW 1982: 1195; Raag 1987: 324); < nd. aflāt 'Ablaß' (Hinderling 1981: 146); < kasks af-lât 'indulgents', vrd lv lōt 'jumalateenistus' (Raun 1982: 67); < asks afflate 'patukustutus, indulgents' (EES 2012: 218-219; EKS 2019)
• Läti keel: lt aplāts Jahrmarkt, ein kleiner Saufmarkt, Budenzelt auf dem Markte < mnd. aflāt 'Ablaß' (Sehwers 1918: 142); aplãgs; aplãts Abendmahl; Jahrmarkt < nd. ablāte (Sehwers 1953: 1, 3);
• Sugulaskeeled: vdj laatta, laatto laat; ярмарка (VKS: 557, 558); lv lō̬`t, lō̬t̆tə̑ Gottesdienst < ee laat (‹ kasks avlât 'das Ablassen, Loslassen = Gottesdienst') (Kettunen 1938: 205); lv lǭt jumalateenistus; dievkalpojums (LELS 2012: 174)
• Vt aablat

liik3, liigu 'joomine' < kasks lît-, lî-, lîk-kop 'Leitkauf'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 114) Liik 'Portion beym trincken (Reval'; (Hupel 1780: 205) liik, -i oder o r. 'die Portion bey dem Trinken'; (Hupel 1818: 122) liik, -i od. -o r. 'Antheil bey dem Trinken'; (Lunin 1853: 89) liik, -o r. d. 'литки, попойка'
• Murded: liik, liigu 'joot' Sa Hi sporL K I M T Krl Har VId(-o, -a); liik, `liigu R(-i Jõe, `liiku VNg) (EMS V: 187); liik, liigud 'pühitsemis- v. tänujoot e. -joodud' (Saareste I: 741)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 563 līk, līgu, līgo (d) 'Schmaus, Zeche, Festgelage'; līgu-raha 'spec. das beim Pferdehandel zum Vertrinken abgemachte Geld'; Wiedemann 1893: 510 līk, līgu, līgo (d) (leik, līt) 'Schmaus, Zeche, Festgelage'; līgud, līgu-raha 'das beim Contrahiren od. Handel zum Vertrinken abgemachte Geld'; ÕS 1980: 370 haril. mitm. liigud;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 lît-, lî-, lîk-kop 'Leitkauf, Weinkauf, d.h. der Trunk (Obstwein, lît oder anderes Getränk) beim Abschluss eines Handels oder Vertrages zur Bekrätigung getrunken'; Schiller-Lübben lîtkôp, lîkôp 'Leitkauf, Weinkauf (zur Feier und Bekräftigung des eingegangenen Verkaufes)'; MND HW II: 1 lîtkôp (likcop, likop) 'Leikauf, Weinkauf, Trunk zu Abschluß und Bestätigung eines Kaufvertrages'
• Käsitlused: < kasks lī(t)kop 'Leitkauf' (EEW 1982: 1300; Raun 1982: 75; Ariste 1937: 134-135); < asks lītkōp, līkōp 'käsiraha, liigud; pealekauba antu' (EES 2012: 239)
• Läti keel: lĩkuõpi, lĩkaũpi Schmaus nach einem Handel < mnd. lītkōp, līkōp 'Leitkauf, Weinkauf' (Sehwers 1953: 73);
• Sugulaskeeled: sm litka, litkat [1886] harjakaiset, kaupantekijäiset / Leitkauf; is lītkat; krj litkat; vdj lītkad harjakaiset < vn литки (‹‹ kasks lītkōp 'maljojen juonti kaupan yhteydessä') (SSA 2: 83)

liim, liimi 'kleepimisvahend' < kasks lîm 'Leim'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 85) Lihm, lihmi∫t 'Leim'; (Göseken 1660: 291) Lijhm, -i 'Leim'; (Göseken 1660: 473) Lijmi 'leim (der Tischler)'; lijmi kaas üchte panna 'leimen'; (Vestring 1720-1730: 114, 115) Liim, -mi 'Der Leim'; limima 'leimen'; (Helle 1732: 131) liim 'der Leim'; (Hupel 1780: 205) liim, -i r., d. 'Leim'; (Hupel 1818: 122) liim, -i r. d. 'der Leim'; (Lunin 1853: 89) liim, -i r. d. 'клей'
• Murded: liim, liimi 'kinnitussegu' eP Hls TLä San VLä(-m´); liim, `liimi R(`liimi VNg Vai) (EMS V: 191)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 564, 565 līm, līmi 'Leim'; līmima, -min; līmma (d) 'leimen'; Wiedemann 1893: 511 līm, līmi (klīm) 'Leim'; līmima, -min; līmma (d) (klīmima) 'leimen'; ÕS 1980: 370 liim;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 lîm 'Leim'; Schiller-Lübben lîm 'Leim, bitumen'; MND HW II: 1 lîm 'Leim, weiches Bindemittel zum Zusammenfügen von Holz'
• Käsitlused: < kasks lîm (EEW 1982: 1302; Raun 1982: 75; Ariste 1963: 95; Liin 1964: 54); < kasks līm (SSA 2: 73); < asks līm 'kleepaine' (EES 2012: 240)
• Läti keel: lt lĩme, lĩms Leim < mnd. līm 'Leim' (Sehwers 1918: 152; Sehwers 1953: 73); līme, līms Leim < mnd. lîm (Jordan 1995: 75); lĩmêt leimen < nd. līmen 'leimen' (Sehwers 1918: 152; Sehwers 1953: 73); līmēt leimen < mnd. lîmen (Jordan 1995: 75);
• Sugulaskeeled: sm liima [1637] kiinnitysaine / Leim, Klebstoff < mrts līm 'kiinnitysaine, liima, kalkki' (SSA 2: 73); lv līm Leim < kasks lîm (Kettunen 1938: 198; SSA 2: 73); lv līm liim; līme; līmõ, līmtõ liimida; līmēt (LELS 2012: 169, 170)

liist1, liistu 'kingaliist' < kasks līste 'Leisten'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 473) leisti 'leiste (zum Schuhe)'; (Hupel 1818: 118) leest, -i d. 'Schuhleisten'; (Lunin 1853: 86, 90) leest, -i d. 'колодка (сапожная)'; liist, -i r. d. 'колодка (сапожная)'
• Murded: liist, liistu 'jalatsimudel' Kaa Vll Muh Käi L Ha Jä I Trv Plt Hls TLä San; liist, `liistu RId; liist, liisti Kod Lai Hls Krk San; list, listi Krl Vas (EMS V: 200)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 544 lēs´t, lēs´ti 'Leisten'; Wiedemann 1893: 492 lēs´t, lēs´ti 'Leisten'; Wiedemann 1869: 469 laiste, laistme (I) 'Leisten'; Wiedemann 1893: 450 laiste, laistme (I) 'Leisten'; EÕS 1925: 392 liist '(Leiste)'; ÕS 1980: 371 liist;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 lêst, lêste 'Leisten'; Schiller-Lübben lêste 'Leisten'; MND HW II: 1 lêͥst 'Schuhform des Schuhmachers, Leisten'; Köbler 2014 līste 'Leiste'
• Käsitlused: < ? sks Leisten, kasks lîste (EEW 1982: 1265)
• Läti keel: liẽste, liests Schuhmacherleiste < mnd. lēste (Sehwers 1953: 71); lieste Schusterleiste; Stück, Teil < mnd. lêst (Jordan 1995: 74);
• Sugulaskeeled: sm lesti, lesta [1637] (kengän) malli, muotti / Leisten < rts läst (vrd goot laists 'jälki') (SSA 2: 65); lv lài̯sta, kǟŋgad-lài̯sta Schusterleisten < germ (Kettunen 1938: 182); lv lāista liist (jalatsil); lieste (LELS 2012: 158)