[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

hoov, hoovi 'õu' < kasks hof 'Hof'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 80) meddÿ How ninck Maÿa; (Müller 1600/2007: 330) meddÿ How ninck Maÿa (14.10.1603) 'hoov'; (Stahl 1637: 73) hohw, hohwist 'Hoff beim Hause'; (Stahl HHb III 1638: 223) kus temma welja lex howi ∫i∫∫e 'als er hinaus ging nach dem Vorhoffe'; (Göseken 1660: 349, 350) Hohwi 'hoff (beym hause in der Statt)'; Howemeister 'hoffmeister'; (Hupel 1818: 46) hoow, -i r. d. 'Gehöft, Hof'; (Lunin 1853: 30) hoow, -i r. d. 'дворъ, дворикъ'
• Murded: oov S L(uõv Khn); oov ~ uov K; `uovi R; uuv ~ uuv´ M T; huuv´ V(hüüp´ Se) (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 800 hōw, hōwi 'Hof, Stallabteilung im Kruge'; Wiedemann 1893: 726 hōw, hōwi 'Hof, Stallabteilung im Kruge'; ÕS 1980: 165 hoov;
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hof 'Hof, der (meist umschlossener) Raum neben einem Gebäude oder um dasselbe'; MND HW II: 1 hof, hōf; Pl. hōve, hȫve 'umbautes oder umzäuntes Grundstück, Haushof, Hofraum, Garten, Obst-, Baumgarten'
• Käsitlused: < kasks hof 'Hof' (EEW 1982: 384; Ariste 1963: 89; Liin 1964: 52; Raun 1982: 13; EES 2012: 79)
• Läti keel: lt uovis Hof (Sehwers 1953: 148);
• Sugulaskeeled: sm hovi [1642] hallitsijan asunto ja sen henkilöstö; herraskartano; talo, maatila / Hof, Gut < mrts ho(o)f, ho(o)ff 'hovi' (‹ kasks hof ’hovi’) (SSA 1: 176); sm hovi Herscherhof, Gut < kasks hof, hōf 'eingefriedeter Raum, Grundstück, Garten' (Bentlin 2008: 111-112); lv *o’vvə̑ (?) draussen (= u`llə̑) < ? ee õue (Kettunen 1938: 265)

kamber, kambri '(väike) tuba' < kasks kamer 'Kammer'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 122) Meÿe Kambrit omat tews hüÿdt; tæma Ricka warra Kambre ette; (Müller 1600/2007: 88) v̈che Pißokesse Kambre echk tubba (28.12.1600); (Rossihnius 1632: 130) Kaje, temma om se kambre sissen; (Stahl 1637: 63) kamber, kambrist 'Gemach'; (Stahl HHb II 1637: 1) Temma lex omma∫t Kamri∫t welja 'Er ging auß der Ka͠mer ∫ein'; (Gutslaff 1647-1657: 188) temma - - letz Kambrihe; (Göseken 1660: 289) Kamber 'Kammer'; (Göseken 1660: 597) Rohga Kammer (sahver) 'speise Kammer (panarium)'; (Göseken 1660: 562) pichtka͠mer 'Sacristey (sacrarium)'; (Göseken 1660: 715) wohdikamber (magamistuba) 'Schlaffkammer (dormitorium)'; (Göseken 1660: 387) kammer 'gemach [conclave]'; (Helle 1732: 106) kamber 'die Kammer'; (Helle 1732: 308) puntkamber 'die Pfund-Cammer'; (Helle 1732: 371) Üks tubba kindlas kambris 'eine Stube in einer festen Kammer (d.i. eine Nuß)'; (Hupel 1766: 62) Agga se kamber, kus sa sedda wisi higgistad, peab kütmatta ollema; (Hupel 1780: 171) kamber, -bri r., d. 'Kammer'; kammer d. 'die Kammer'; (Hupel 1818: 69) kamber, -bri r.; -bre d. 'die Kammer'; (Lunin 1853: 47) kamber, -bri ~ -bre r. d. 'комната, каморка, чуланъ'; kammer, -i r. d. 'комната, камера'
• Murded: `kamber R S Lä K I; kammer L Ha VlPõ M T; `kammer R; `kammõr Ran Ote San; `kammõr´ V; `kambrõ V (EMS II: 618)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 216, 217 kamber, kambri, kambre 'Kammer, Zimmer'; kammer, kambri, kambre '= kamber'; Wiedemann 1893: 196, 197 kamber, kambri, kambre (kammer, kambre, hōne) 'Kammer, Zimmer'; kambre, kambre (d) '= kamber'; ÕS 1980: 230 kamber;
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kāmer, kāmere, kammer 'besonders geschützter und gesicherter Raum des Hauses, Privatzimmer, als Schlafraum, Altenteilsraum, auch Gesindekammer benutzt'
• Käsitlused: < kasks kamer (EEW 1982: 679; SSA 1: 294; EES 2012: 125); < asks kamer, kamber (Ariste 1963: 91); < Bsks Kammer (Raun 1982: 29); < kasks kamer, asks cammer (Liin 1964: 52, 61)
• Läti keel: lt ka͠mbaris (1587 exkam Kammer) Kammer < mnd. kamer (Sehwers 1918: 35, 80, 149; Sehwers 1953: 45); kambaris, kambars, kamburis, kamburs, kammuris Kammer; das Zimmer, die Stube < mnd. kammer (neben kāmer) (Jordan 1995: 65);
• Sugulaskeeled: sm kamari, kammari [Agr] vieras-, makuuhuone / Kammer, (Gäste)zimmer < mrts kamar(e), kammar(e) 'kamari, pieni huone'; lv kɔ̄mar´ < kasks; is kammari; krj kamari, kammari; vdj kamme̮ri, kammari < sm (SSA 1: 294; SKES: 153); vdj kammari, kammõri kamber, tuba (VKS: 376); is kammari kamber (Laanest 1997: 60); lvS kamer, kamär, kämär Kammer (SLW 2009: 77); lv kō̬maŕ, kō̬mar, kō̬mə̑r Kammer < kasks kamer (Kettunen 1938: 149); kǭmaŗ kamber; kambaris (LELS 2012: 132)

korv, korvi < kasks korf 'Korb'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1538
• Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1538) Korue, Mattis; (Rossihnius 1632: 156) minna sai ütte korwi sissen sest acknast welja lebbi se mühri maha lassetut; (Stahl 1637: 80) korw, korwi∫t 'Korb'; (Stahl HHb III 1638: 39) öhe korwi ∫ees 'in einem Korbe'; (Gutslaff 1648: 222) Korw 'Korb'; (Gutslaff 1647-1657: 171) korwi sissen; (Göseken 1660: 289, 428) Korw, -i 'Korb'; (Göseken 1660: 728) hölgka körwit (õlgkorvid) 'flechten (corbes)'; (Göseken 1660: 469) Leiba korwi 'brodkorb'; (Göseken 1660: 597) Rohga korw (toidukorv) 'speise Korb (sporta)'; (Göseken 1660: 629) Sohla körw 'Salzfas (salinum)'; (Göseken 1660: 698) Wanckri korw 'Wagen Korb'; (Göseken 1660: 635) suu korw 'Beiskorb / Maulkorb'; (Vestring 1720-1730: 93) Korw 'der Korb'; (Hupel 1780: 190) korw, -i r., d. 'der Korb'; (Lithander 1781: 550) et se kui üks korw seäl ülle seisab; (Hupel 1818: 99) korw, -i r. d. 'Korb'; (Lunin 1853: 71) korw, -i r. d. 'корзина'
• Murded: kor´v, korvi (-r´-) 'punutud nõu; veoki osa' Sa L K I eL; korv, korvi Muh Hi Aud Saa; korv, `korvi R; kor´b, korbi (-r´-) L; kori, korvi Jäm Mus Hää Saa Hls (EMS III: 727)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 385 kor´w, kor´wi (koru) 'Korb, Verdeck (von Wagen und Schlitten)'; Wiedemann 1893: 350 kor´w, kor´wi (koru) 'Korb, Verdeck (von Wagen und Schlitten)'; ÕS 1980: 305 korv;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 korf 'Geflochtenes Korb'; Schiller-Lübben korf '(geflochtenes) Korb'; MND HW II: 1 korf 'Korb, geflochtener Behälter, zur Verpackung von Gegenständen, Waren, Obst, Brot, kleinen Tieren, Glas, auch als Maß (Tragkorb, Wagenkorb, Mastkorb, Bienenkorb)'
• Käsitlused: < kasks korb 'Korb' (EEW 1982: 962); < kasks korf (Raun 1982: 49; Ariste 1963: 93; Liin 1964: 54; SSA 1: 402; EES 2012: 179)
• Läti keel: lt *kur̃vis (1587 septinge kurwes) Korb < mnd. korf (Sehwers 1918: 29, 80, 152); kurvis Korb < mnd. korf 'Korb' (Sehwers 1953: 62); kurvis Korb; Korb auf dem Schlitten; Netz; Raum über einem piedarbs (zum Strohaufstapeln benutzt) < mnd. korf 'Korb; Wagenkorb, geflochtenes Überdach des Planwagens; Korb zum Fischfang, Bunge' (Jordan 1995: 70);
• Sugulaskeeled: sm kori (Agr) koppa, vasu, vakka; korireki, korja ( Korb; Schlittenkasten < mrts korgher 'kori, koppa, vasu'; is kori; krj kori; vdj kori < sm (SSA 1: 402); lvS kurb Korb (SLW 2009: 91); lv kur̄v Korb < kasks korf (Kettunen 1938: 168); kurv peenem korv; kurvis, grozs (LELS 2012: 154)

mantel, mantli 'ülekuub, palitu' < kasks mantel 'Mantel'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 205) Kuÿ meÿe hend - - tæma Armuliko Mantele alla petame; (Müller 1600/2007: 618) kuÿ sina nüith se Ristikuwe, echk se Ristimantle kañat (20.09.1605) 'ristimantlit'; (Rossihnius 1632: 207) Heita omma Mantli hennesse pähle; (Stahl HHb III 1638: 235) tomb∫it temma Mantli welja 'zogen jhm den Mantel auß'; (Stahl HHb III 1638: 635) needt Mantlit 'die Mäntel'; (Gutslaff 1648: 226) Kûb; Mantel 'Mantel'; (Gutslaff 1647-1657: 226) ietta sedda mantli (Kuhbi) Kah; (Göseken 1660: 291) mantli 'Mantel'; (Göseken 1660: 708) weema kuub 'Regen-Mantel'; weema mantel 'Regen Mantel'; (Göseken 1660: 697) wanna santi kuub 'betlers Mantel'; (VT 1686) sis tömbsiwa nemmä sedda Mantlit telt erra; (Piibel 1739) wotsid nemmad se mantli temma seljast ärra; (Hupel 1818: 133, 137) mäntel, -tli d. 'der Mantel'; mantel, -tli r. d.; mantli d. 'der Mantel'; (Lunin 1853: 99, 102) mäntel, -tli d. 'шинель, плащь'; mantel, -tli r. d. 'шинель, плащь'
• Murded: `mantel, `mantli (-le) 'lai üleriie' R S sporL Ha Koe ViK I VlPõ Puh; `mantelkuub Vll Phl (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 631 mantel, man´tli 'Mantel'; Wiedemann 1893: 570 mantel, man´tli 'Mantel'; ÕS 1980: 406 mantel; Tuksam 1939: 658 Mantel 'mantel; (von Soldaten) sinel';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben mantel 'Mantel; die äussere Bekleidung eines Gebäudes; Verkleidung eines Gebäudes'; MND HW II: 1 mantel (mandel), Pl. mantel(e), mentele 'Mantel, weites Bekleidungsstück zum Überhängen'
• Käsitlused: < sks Mantel (EEW 1982: 1501; SSA 2: 148); < kasks mantel 'Mantel' (Raun 1982: 87; Ariste 1963: 96-97; Liin 1964: 57; Raag 1987: 324; EES 2012: 276; EKS 2019)
• Läti keel: lt meñtelis Mantel < nd. mentel (Sehwers 1918: 153; Sehwers 1953: 79); mantels Mantel < mnd. mantel (Sehwers 1953: 76; Jordan 1995: 77);
• Sugulaskeeled: sm mantteli [1690] päälystakki; leveähihainen röijy; vaippa; patja; rekipeite / Umhang, Mantel (der Männer); Frauenjacke; Polster; Schlittendecke < mrts mantel, mantol (SSA 2: 148); lv man̄t̆tə̑l Mantel (Kettunen 1938: 216); lv mantõl palitu, mantel; mētelis (LELS 2012: 183)
• Vrd kuub

müür, müüri '(kivi)sein' < kasks mü̂r(e) 'Mauer'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 224) kuÿ üx kindel Mühr; (Müller 1600/2007: 506) ÿx Tulline Mühr (03.05.1605); (Rossihnius 1632: 229) minna sai ütte korwi sissen sest acknast welja lebbi se mühri maha lassetut; (Stahl 1637: 90) mühr, mühri∫t 'Maur'; (Stahl HHb II 1637: 69) Jerus∫ale͠mi mührit / ∫ahwat jelle∫ ülle∫ehhitut 'Jerusalem die Mawren werden wider erbawen'; (Gutslaff 1648: 226) Müri 'Mawr'; (Göseken 1660: 291) mühr, -i 'Maur'; (Göseken 1660: 475) Lihna Mühr 'stadtmaur'; (Göseken 1660: 514) mühr 'maur'; mühri kiwwi 'stein zu Mauren'; (Hornung 1693: 24) Müür 'eine Maur'; (Vestring 1720-1730: 142) Müür, -ri 'Die Mauer'; (Helle 1732: 141) müür 'die Mauer'; (Helle 1732: 308) kloostri müri tagga [ulits] 'hinter der Kloster-Mauer'; (Hupel 1780: 219) müür, -i r., d. 'die Mauer'; (Hupel 1818: 145) müür, -i r. d. 'Mauer'; (Lunin 1853: 109) müür, -i r. d. 'стѣна, очагъ'
• Murded: müür, `müüri R(`müüri Vai); müür, müüri Rei Iis Trm SJn M(-r´); müür, müürü Khn San V(-r´); müir, müiri Sa Muh L TLä; müir, müüri (müiri) K Kod (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 709 mǖr´, mǖri 'Mauer'; Wiedemann 1893: 642 mǖr´, mǖri 'Mauer'; ÕS 1980: 445 müür;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben mure 'Mauer'; MND HW II: 1 mûre, mü̂re (muere, muyre), mûr, mü̂r (muer) 'Mauer, steinerne Abgrenzung; Hausmauer, Außenwand des Hauses'
• Käsitlused: < kasks mûre, mûr (EEW 1982: 1645); < kasks mure (Ariste 1963: 97; Liin 1964: 52; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 99; EES 2012: 302)
• Läti keel: lt mũris [1587 to Mure] Mauer < mnd. mūre (Sehwers 1918: 76, 80, 154); mũris, mũrs Mauer < mnd. mūre (Sehwers 1953: 82); mũrlakte Mauerlatte < nd. mūrenlatte 'eine Latte, welche der Länge nach auf eine Mauer gelegt wird, damit die quer überlegten Balken nicht unmittelbar auf der Mauer ruhen' (Sehwers 1953: 82);
• Sugulaskeeled: sm muuri [Agr] tiili-, tai kivirakennelma; tulisija; (navetan) muuripata / Mauer; Feuerstätte; (im Stall) eingemauerter großer Kessel < mrts mur 'muuri, muurikivi' (SSA 2: 186); vdj müüri, müürü müür; каменная стена (VKS: 782); lvS mǖrnika Maurer; lv mīrnik̆kà [lt mūrnieks] (SLW 2009: 127); lv mīr (mǖr) Mauer < kasks mure (Kettunen 1938: 226; Raag 1987: 328); mīr müür; mūris (LELS 2012: 190)
• Vt müürima

pind, pinnu '(puu)killuke' < kasks spint 'Splitter, Stäbchen'

• Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
• Vana kirjakeel: (Stahl LS II 1649: 685) Mea neht ∫inna agka∫ öhe Pindo omma Welja Silma∫ 'Was sihestu aber einen Splitter in deines Bruders Auge'; (Gutslaff 1647-1657: 230) sedda pindo, Kumb su welje Silman om; ma wötta se pindo su Silma sissest erra; (Göseken 1660: 566) pindo 'Splitter (von Holtz)'; (Hornung 1693: 37) Pind, Pinna / Acc. pl. Pindo 'ein Splitter'; (VT 1686) Ent mes näet sinna Pinda omma Welle Silmän; (Piibel 1739) lasse, ma kissun sedda pinda sinno silmast wälja; (Hupel 1780: 242) pind, pinna r.; pinno d. 'der Splitter'
• Murded: pind, `pinna R(`pinda VNg Vai); pind, pinna eP eL; pind, `pinnu Lüg IisR; pind, pinnu Hää Saa JMd Tür Sim IPõ Plt KJn SJn sporeL; pend, penna Mar Mih Juu (EKI MK; EMS VII: 494)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 905 pind, pinnu, pinna 'Splitter, Pflock, Stäbchen, dünnes Brettchen'; Wiedemann 1893: 821 pind, pinnu, pinna 'Splitter, Pflock, Stäbchen, dünnes Brettchen'; ÕS 1980: 514 pind 'terav killuke, pilpake';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 spint 'das weiche und weisse Holz zwischen dem Kern und der Rinde des Baumes'; Schiller-Lübben spint 'ds weiche und weiße Holz zwischen dem Kern und der Rinde des Baumes, das noch nicht in Kernholz übergegangen ist'
• Käsitlused: < ee pind 'Fläche, Boden' (EEW 1982: 2062; EES 2012: 371); < kasks spint (Raun 1982: 122)

tool, tooli 'iste' < kasks stôl 'Stuhl'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 359-360) ninck Iütlus|Stole peel selle rachwalle saab kulututh; et mina minu Iallade kaas sen|sinatze Predig|stole pæle piddi seißma; ninck Jütluβ Stoli peel; (Müller 1600/2007: 148) ninck IütlusStole peel selle rachwalle saab kulututh (1. advent 1601) 'kantslis'; (Rossihnius 1632: 379) Kui Pilatus se Sönna kuhldis, wey temma Iesusse welja, ninck istutis hendas se kochto|tohli se asseme pähle; (Gutslaff 1647-1657: 262) Tohlide pähl istma; (Gutslaff 1647-1657: 270) Phariseerit istwat Mosesse Tohli pähl; (Göseken 1660: 297) Tool, -i 'Stuel'; (Göseken 1660: 366) istme 'Stuel (darauff man sitzet)'; (Göseken 1660: 666) tohli (toolistik) 'gestüyl'; Tool 'Stuel darauff man sitzet'; (Göseken 1660: 373) jütlusse Tool 'Predigstuel'; (Göseken 1660: 436) Kunincklick tool (troon) 'Königlicher Stuel'; (Hornung 1693: 24) Toel 'ein Stuel'; (Vestring 1720-1730: 254) Tool, -li 'Der Stuhl'; (Helle 1732: 190, 323) tool 'der Stuhl'; (Piibel 1739) ta olli tööd teggemas omma toli peäl; (Hupel 1780: 287) tool, -i r., d. 'der Stuhl'; (Hupel 1818: 250) tool, -i r. d. 'Stuhl'; (Lunin 1853: 198) tool, -i r. d. 'стулъ'
• Murded: tuol, `tuoli (-ua-, -ue-) R(`tuoli Vai); tool (-l´), tooli (-uo-) Jäm Muh Hi L sporKPõ Iis Trm Äks Lai Plt; toel, tooli Khk Pöi Rid Mar Ris; tu̬u̬l´ tooli Hää Kod Pal KJn Vil eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1300 tōl´, tōli 'Stuhl'; jutlus-tōl´ 'Kanzel'; Wiedemann 1893: 1177 tōl´, tōli 'Stuhl'; jutlus-tōl´ 'Kanzel'; ÕS 1980: 718 tool '(istumiseks)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 stôl 'Stuhl, bes. vom Sitz des Rates, Thorn des Kaisers, Papstes usf.'; Schiller-Lübben stôl 'Stuhl, bes. vom Stuhl des Rates, Kaisers, Bischofes etc.'; MND HW III stôl (stoel, stoil, stoul) 'Ehrnesitz, Thron eines weltlichen Herschers, des Papstes; Richterstuhl; Sitzgerät, Stuhl; Stelle, Ort'
• Käsitlused: < kasks stôl, vrd sks Stuhl (EEW 1982: 3226); < kasks stôl (Liin 1964: 53; Raun 1982: 179); < asks stōl 'tool, iste' (EES 2012: 538)
• Sugulaskeeled: sm tuoli [1745; Agr stooli] Stuhl < mrts stol, stool 'tuoli, istuin; teline, alusta' (‹ germ *stōla) (SSA 3: 329; SKES: 1407)

trööstima, (ma) trööstin 'lohutama' < kasks trö̂sten, sks trösten

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 362) ninda tahan mina teidt kaas tröstida Israel; (Müller 1600/2007: 70) io röhmus ninck tröstlick on (18.12.1600) 'hingekosutav'; (Müller 1600/2007: 150) sen Naÿse Sæme kaas tröstnut (1. advent 1601); (Rossihnius 1632: 381) Hendas temmast ützines tröstime ninck römustame, ninck nünda lebbi se|samma ussu Önsas sahme; (Stahl 1637: 122) tröh∫tima 'Trö∫ten'; (Stahl HHb IV 1638: 127) Münno hing ep tahap hend la∫ckma tröh∫tima 'meine Seele wil sich nicht trösten lassen'; (Göseken 1660: 668) tröhstima 'trösten (consolari)'; (Virginius 1687-1690) ja täma weljad tullid tädda Tröstima; (Vestring 1720-1730: 256) trööstima '- -'; (Helle 1732: 323) trööstima 'trösten'; (Piibel 1739) Usklikkud trööstitakse raske kiusatusse aial; (Hupel 1766: 97) agga se trööstib mind et on ommeti monningad, kes hea melega need kirjad luggewad; (Hupel 1780: 288) trööstima r.; trööstma d. 'trösten; vermahnen'; (Hupel 1818: 252) trööstima r. d.; trööstma d. 'trösten, ermahnen'; (Lunin 1853: 161, 199) rööstima d. 'утѣшать'; trööstima r. d.; trööstma d. 'утѣшать; увѣщевать'
• Murded: `trööstima (-üö-, -üe-) Kuu Hlj VNg Vai Hi Mar Mär Kse Han Aud Juu JMd Koe VJg Iis Pal Lai Plt; `troostima Kuu Lüg LNg Trm; `rööstima sporSa Muh Tor; `trü̬ü̬s´tmä (-ma) Hää Kod TLä San Krl Rõu; `rü̬ü̬s´tmä (-me) KJn M; `trööstmä (-ma) Vig Khn; `trõõs´tma (-me) Urv Krl Har Rõu Plv Räp (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1325 trȫs´tima, -in (rȫs´tima) 'trösten'; Wiedemann 1893: 1199 trȫs´tima, -in (rȫs´tima) 'trösten'; EÕS 1937: 1572 trööstima '= lohutama'; ÕS 1980: 729 trööstima;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 trosten 'trösten, Zuversicht geben, ermutigen; mit der That helfen; beruhigen'; Schiller-Lübben trôsten 'trösten, Zuversicht geben, beruhingen'; Schleswig-Holstein trösten [trø̄sn] 'trösten'
• Käsitlused: < kasks trôsten ~ sks trösten (EEW 1982: 3288); < kasks trôsten (Ariste 1963: 106; Liin 1964: 59); < kasks (vt troost) (Raun 1982: 182); < asks trōsten, sks trösten 'lohutama, trööstima' (EES 2012: 546)
• Sugulaskeeled: lv dru’oštə̑ trösten < kasks trôsten (Kettunen 1938: 41; Raag 1987: 328)

tumm, tumma 'keeletu' < kasks stum 'stumm; Stumme'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 384) IEsus ajas ütte kurratti welja, se olli tum, ninck se sündi, kui se kurrat welja letz, pajatis se tum; (Stahl 1637: 119) tum, tummi∫t '∫tum'; (Stahl HHb III 1638: 51) ∫ih∫ rehcki∫ ∫e tum 'da redet der Stumme'; (Stahl LS I 1641: 51) tummit koirat ommat nemmat '∫tumme hunde, ∫ind ∫ie'; (Gutslaff 1647-1657: 237) sihs toihit nem. ütte Tumme Innemisst t. mannu; (Göseken 1660: 297) tumm, -i 'Stum'; (Göseken 1660: 671) Tum 'Stum (mutus)'; (Vestring 1720-1730: 260) Tum, -ma 'Stumm'; (Helle 1732: 193) tum 'stum'; (Piibel 1739) ohkas ja ütles tummale: Ewata! se on: sa lahti!; (Hupel 1780: 291) tum, -ma r., d. 'stumm'; (Hupel 1818: 257) tum, -ma, od. -mi r., d. 'stumm'; (Lunin 1853: 204) tum, -ma ~ -mi r. d. 'нѣмой, безгласный'
• Murded: tumm, `tumma R(`tumma Vai, tumm, `tumme Lüg); tumm, tumma Jäm Khk Kaa Muh Emm Käi L KPõ Iis Trm Lai Plt KJn Vil San; tumm, tummi (-e) Pha Vll Emm Rei Phl Kod; tuḿm, tuḿmi M TLä V (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1349 tumm, tumma 'stumm'; kur´t tumm 'taubstumm'; Wiedemann 1893: 1220 tumm, tumma 'stumm'; kur´t tumm 'taubstumm'; ÕS 1980: 737 tumm;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 stum 'stumm'; MND HW III stum, ○stom 'stumm, physisch unfähig zu reden; laulos, klanglos; schweigend'
• Käsitlused: < kasks stum ~ sks stumm (EEW 1982: 3353); < kasks stum (Raun 1982: 184; Ariste 1963: 106; EES 2012: 554); < asks Stumm(e) (Liin 1964: 58)
• Läti keel: lt dumjš, dums dumm < mnd. dum (Sehwers 1953: 29)

tuvi, tuvi 'lind (Columbiphormes)' < kasks duve 'Taube'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 387) Ninck et nemmat andsit se offri .. ütte pahri turtel|tuwit ächk katz nohrt tuwit; (Stahl HHb II 1637: 58) öhe duwike∫∫e palgkel ehhitut 'in Tauben Bild verkleydet'; (Stahl 1637: 120) duwikenne 'Taube'; (Stahl HHb III 1638: 171) üx pahr metzduwit / echk kax nohret duwit 'ein pahr Turteltauben / oder zwo junge Tauben'; (Gutslaff 1648: 241) Tuiwe 'Taube'; Mötztuiwi 'Turteltaube'; (Gutslaff 1647-1657: 36) Se tuiwe enge is leuwa mitte; lasckis weel ütte tuiwe welja; (Göseken 1660: 297) tuikenne 'Taube'; (Göseken 1660: 498) metz tuiwi 'ringel-Taube'; (Göseken 1660: 673) Tuwikenne 'Taube (columba)'; tuwikesse korwi (tuvimaja) 'Tauben Haus (columbarium)'; (Vestring 1720-1730: 257) Tui | Tuike 'Die Taube'; (Helle 1732: 139) metstuike 'die Holztaube'; (Helle 1732: 191) tui 'die Taube'; tuike 'die Taube'; (Hupel 1780: 289, 292) tui, -e; tuikenne, tuike r. 'die Taube'; tuwwikenne r. d. 'die Taube'; (Hupel 1818: 253, 258) tui u. tu-i; pl. tu-id r. 'die Taube'; tuwikenne u. tuwwikenne r. d. 'die Taube'; (Lunin 1853: 200, 205) tui, -i r. 'голубь'; tuwikenne r. d. 'голубь'
• Murded: tui Jõe Kuu Hlj VNg Jõh S L K Iis Trm Hls Puh; tuvi Amb IisK Lai M TLä San V(tubi Lut); `tuuvi IisR; tuuvi VMr (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1341, 1358 tui, tui, tuie 'Taube'; tuwi, tuwi; tuwikene, tuwikeze = tui, tuikene; Wiedemann 1893: 1213, 1228 tui, tui, tuie (tuwi) 'Taube'; tuwi, tuwi; tuwikene, tuwikeze = tui, tuikene; ÕS 1980: 742 tuvi;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben duve 'Taube'; MND HW I dûve 'Taube'
• Käsitlused: < kasks duve, vrd sks Taube (EEW 1982: 3395); < kasks duve (Raun 1982: 186; Ariste 1963: 107; Liin 1964: 64; Raag 1987: 325; EES 2012: 560)
• Läti keel: lt dũja, dũve Haustaube < mnd. dūve (Sehwers 1918: 50, 146); dũve Haustaube < mnd. dūve 'Taube' (Sehwers 1953: 30); dūve zahme Taube, Haustaube < mnd. dûve (Jordan 1995: 61);
• Sugulaskeeled: sm tuuva [1880; 1670 tuturduwain] (kesy) kyyhkynen / (Haus)taube < rts duva 'kyyhkynen' (?‹ kasks duve) (SSA 3: 342); is tūvi kyyhkynen < ? sm (SSA 3: 342); lvS dūdi Taube (SLW 2009: 54); lv dūi, dūji; *tui Taube < kasks dūve (Kettunen 1938: 43; 437)
• Vrd turtel|tuvi

viil, viili 'tööriist' < kasks vile 'Feile'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 285) wijhli 'Feile'; (Göseken 1660: 708-709) wijhl 'Feile (lima)'; wijhli pörm (viilipuru) 'Feil-Staub'; wijhli sitt (viilipuru) 'Feil-Staub'; (Piibel 1739) Neil olli agga wiil, mis raud-labbidatte ja kablide ja kolmearroliste ärkide ja kirweste tarwis, ja astlaid tärrawaks tehha; (Hupel 1766: 72) punnane wask, mis sa wiiliga mahha kabid, wötta neljas ossa sest mis noa otsa peäle lähhäb; (Hupel 1780: 312) wiil, -i r., d. 'die Feile'; (Hupel 1818: 285) wiil, -i r., d. 'die Feile'; (Lunin 1853: 228, 229) wiil d. 'напильникъ'; wiil, -i r. d. 'терпукъ, напильникъ'
• Murded: viil, `viili R; viil (-l´), viili S L Juu JMd Koe VJg I Plt KJn Trv Hls T V (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1525 wīl´, wīli 'Feile'; Wiedemann 1893: 1376 wīl´, wīli 'Feile'; ÕS 1980: 789 viil '(tööriist)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben vile 'Feile'; MND HW I vîle 'Feile'
• Käsitlused: < kasks vile 'Feile' (EEW 1982: 3819; Raun 1982: 203; Raag 1987: 324; EES 2012: 602); < kasks vîle (Liin 1964: 51)
• Läti keel: lt vĩle [1638 Wiele] Feile < mnd. vīle 'Feile' (Sehwers 1918: 49, 100, 164; Sehwers 1953: 159); vīle, vīla, vīlis Feile < mnd. vîle (Jordan 1995: 109);
• Sugulaskeeled: sm viila [1637 fijla, 1787 viila] Feile < rts fil 'viila' (SSA 3: 441); sm viila, fiila, hiila Feile < asks fila ~ rts fil (Bentlin 2008: 99); lv vīl´ Feile < kasks vile (Kettunen 1938: 492; Raag 1987: 327); vīļ viil; vīle (LELS 2012: 365); vdj fiila viil; напильник (VKS: 225)
• Vt viilima