[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 16 artiklit

juut, juudi 'rahvus(kuuluvus)' < kasks iude, sks Jude

Esmamaining: Stahl HHb II 1637
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 114) kuÿ needt Türckit ninck Iudat v̈tlewat; (Müller 1600/2007: 314) Sesama tunnistawat meddÿ kaas Iudat ninck Türckit (16.09.1603) 'juudid'; (Rossihnius 1632: 119) Sihn ei olle üttekit wahet neine Iudade ninck Gräkide sean; (Stahl HHb II 1637: 28) nedt Judalisset otis 'der Jüden thet er warten'; (Gutslaff 1648: 220) Judalinne 'Jude'; (Göseken 1660: 289) Judalinne 'Jude'; (Göseken 1660: 373) Judaliste Kool 'Juden Schul'; (VT 1686) Pahwel oppetab Judalissi nink Pagganid; (Vestring 1720-1730: 53) Judalinne 'Ein Jude'; Juda Ma 'Das Jüdische Land'; (Helle 1732: 101, 102) judalinne 'der Jude (spottweise)'; juud, -i 'der Jude'; (Piibel 1739) Judide wangipölli tulleb nende kangekaelussest; (Hupel 1780: 164) judalinne r., d. 'ein Jude (Scheltw.)'; judi ma r. 'ein Land wo Juden wohnen'; (Hupel 1818: 58) judalinne bl. d. 'ein Jude'; judi ma r. 'ein Land wo Juden wohnen'; (Lunin 1853: 39, 40) Judalinne r. d. 'жидъ'; Judi ma 'Еврейская земля'; juud, -i r. 'жидъ'
Murded: juut, juut́ 'rahvus' eP eL; `juudi R (EMS II: 235-236); `juutlane 'juut' Kod (EMS II: 237)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 192 jūt´, jūdi 'Jude'; Wiedemann 1893: 174 jūt´, jūdi 'Jude'; ÕS 1980: 208 juut;
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben jode, jodde 'Jude'; jodesche 'Jüdin'; jodenheit 'die Judenschaft, das jüdische Volk'; MND HW II: 1 jȫde, jödde, jǖde (iude, jůdhe) 'Jude'; jȫdesche, jöddesche 'Jüdin'; jȫdisch, jöddisch (yoddesch), jǖdisch 'jüdisch (von Volk oder Land, von der Religion usw.)'
Käsitlused: < kasks jude ~ sks Jude (EEW 1982: 580); < asks jude 'juut' (SSA 1: 253; EES 2012: 102); < sks Jude (Raun 1982: 22)
Läti keel: lt jūds (im Altertum) Jude (VLV 1944: 291);
Sugulaskeeled: sm juutalainen [Agr] < rts jude ~ sks Jude (Häkkinen 2004: 296); sm juutalainen [Agr Judalainen] Jude, jüdisch < rts jude 'juutalainen' (‹ kasks jude ‹‹ lad judaeus); is juutalain; krj juutalaine < sm; is juuti < ee (SSA 1: 253); vdj juudalain 1. juut; еврей; 2. juudalane, иудей (VKS: 326); vdj juutti juut; еврей (VKS: 328)

kaal, kaalu 'kaalumisseade' < kasks schale 'Schale; Wage'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 234) Kale 'Schale'; (Gutslaff 1648: 245) Kâl, Kâla 'Wage'; (Gutslaff 1648-56) Enge teill peawat ollema öigke kahle, öigket lohdit, öigket wackat; (Göseken 1660: 295) Kaal, -i 'Schaal'; (Göseken 1660: 379) Kahli 'Schale (Wageschale)'; (Virginius 1687-1690) Kulda andis täma Kaaloga, keigesugguste Teenistusse Riistade tarwis; (Vestring 1720-1730: 55) Kaal, -lo 'Gewicht, Wagschale'; (Hupel 1780: 166) kaal, -o r., d. 'Gewicht, Waagschale, Waage'; (Hupel 1818: 60) kaal, -o r. d. 'Gewicht, Waage'; (Lunin 1853: 40) kaal, -o r. d. 'вѣсъ, вѣсы'
Murded: kaal, kaalu 'kaalumisseade; raskus' eP(koal, kual); kaal, kaalu eL; kaal, `kaalu R (EMS II: 387)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 256 kāl, kālu; kāl´, kāli 'Wage, Wagschale, Gewicht (zum Wägen)'; Wiedemann 1893: 232 kāl, kālu; kāl´, kāli 'Wage, Wagschale, Gewicht (zum Wägen)'; ÕS 1980: 215 kaal, kaalu '(keha)raskus; kaalumisseade';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schale 'Wagschale'; Schiller-Lübben schale 'Gewichts-, Wagschale'; MND HW III schâle 'Schale der Waage';
Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 617); < germ (vrd kasks schale) (Raun 1982: 24); < kasks schale 'Gewichtsschale, Wagschale' (Liin 1964: 48; EES 2012: 108); < asks schale 'kauss, jooginõu; teatav mõõtühik; kaalukauss' (EKS 2019)
Läti keel: lt skãle [1638 Skahle] < mnd. schāle (Sehwers 1918: 94); lt skãle Wagschale < mnd. schāle 'Wagschale' (Sehwers 1953: 106); skāle Wage, Schalwagen < mnd. schâle (Jordan 1995: 87);
Sugulaskeeled: sm kooli (1787; 1644 Wichti skoli 'vaakakuppi') pyöreä matalahko vati, malja / (Trink)schale, Schüssel < rts skål 'malja, kulppo' (SSA 1: 399); lv skō̬l Waagschale < kasks schale (Kettunen 1938: 373); lv skǭlõd kaal; svari (LELS 2012: 295)
Vrd vaag

kool, kooli 'õppeasutus' < kasks schole 'Schule'

Esmamaining: Tartumaa 1582
Vana kirjakeel: (Tartumaa 1582) Kolie Mikk; (Müller 1600-1606: 149) Schoel, Schole, Scholi; Scholi ninck Kirckode sisse leckitama; (Müller 1600/2007: 248) ilma KirckIssandate ninck Scholi Poÿsidte kaas (17.07.1603) 'ilma koolipoisteta'; (Müller 1600/2007: 340) Muito eth Kirckut ninck Scholit 14.10.1603); (Rossihnius 1632: 153) mönne sahte teye peßma teye kohli sissen, ninck sahte neid perran|kiwsama üttest lihnast teise; (Stahl HHb II 1637: 18) kolit / kirckut ülle∫piddanut 'Schul / Kirch erhalten'; (Stahl LS II 1649: 636) meije Kirckode ninck Kohlide ∫ees 'in vn∫ern Kirchen vnd Schulen'; (Gutslaff 1648: 236) Kôli 'Schule'; (Gutslaff 1647-1657: 225) oppis neihnde kohlide sissen; (Göseken 1660: 297) Kooli 'Schuel'; (Göseken 1660: 425) Kohli 'schule'; Kooli keima 'in die schule gehen'; (Göseken 1660: 373) Judaliste Kool 'Juden Schul'; (Vestring 1720-1730: 91) Kool, -li 'Die Schule'; (Helle 1732: 119) kool 'die Schule'; (Helle 1732: 308) suur kool 'die Trivial-Schule'; (Hupel 1766: 117) se ei lähhä ennam koli, waid arwab ennast walmis öppetud ollewad; (Hupel 1780: 189) kool, -i r., d. 'Schule'; (Hupel 1818: 97) kool, -i r. d. 'Schule'; (Lunin 1853: 69) kool, -i r. d. 'школа, училище'
Murded: kool, kooli 'õppeasutus' Hi L K(kuo-, kua-); koel, kooli Sa Muh Lä; kuul, kooli VlPõ eL; `kuol(i) R (EMS III: 593)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 392 kōĺ, kōli 'Schule'; Wiedemann 1893: 356 kōĺ, kōli 'Schule'; ÕS 1980: 297 kool;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schole 'Schule'; Schiller-Lübben schole 'Schule'; MND HW III schôle (schoule) 'Schule als klösterliche Einrichtung, Klosterschule; Universität, Hochschule'
Käsitlused: < kasks schole 'Schule' (EEW 1982: 940; Raun 1982: 47; Ariste 1963: 93; Liin 1964: 61; Ariste 1972: 92; EES 2012: 176)
Läti keel: lt skuõla [1587 tho Skole] Schule < mnd. schōle 'Schule' (Sehwers 1918: 55, 81, 158; Sehwers 1953: 108); skuola, škuola Schule, Wissen, Fertigkeit, Kunst < mnd. schôle 'Schule' (Jordan 1995: 88);
Sugulaskeeled: sm koulu [Agr scoulu] Schule < rts skola (= kasks schole) ‹ lad schola 'luento, esitelmä; oppilaitos ‹ kr) (SSA 1: 414); is koulu (Len) kool (Laanest 1997: 81); lv skùo̯l Schule < kasks schole (Kettunen 1938: 373; Raag 1987: 328); skùo̯lə̑ schulen < sks (Kettunen 1938: 373); skūol kool; skola; skūolõ, skūoltõ koolitada; skolot (LELS 2012: 296)

kool|meister, -meistri '(kooli)õpetaja' < asks scholemêster, -mêͥster koolmeister-sõna ei-diftongi lähtekohaks võib olla alamsaksa meister või saksa Meister

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 210) oma Arma Schoelmeistri wasta; (Müller 1600/2007: 372) ned nohret ScholÿPoisit oma Arma Schoelmeistri wasta Scholi siddes v̈tlewat (11.11.1603); (Gutslaff 1648-1656) tullewat sest suhre Kohlmeistri Koddust; (Göseken 1660: 297) Koolmester 'Schulmeister'; (Göseken 1660: 425) Koolmester 'schulmeister'; Koolmester 'Caplan'; Koolmeistri palck 'schul-Geld'; Kooli pehlene (koolmeister) 'unterlehrer (ludi magister)'; (Vestring 1720-1730: 91) Koolmeister 'Ein Schulmeister'; (Hupel 1766: 117) koolmeistril on kül teggemist et temma öppetab lapsi ramatut ning peatükkid luggema; (Hupel 1780: 189) koolmeester (koolmeister) r. 'Schulmeister'; (Arvelius 1787: 25) Kolmeister olli ölnud; (Arvelius 1790: 45) Kirriku öppetaja kitis koolmeistrit; (Hupel 1818: 97) koolmeester od. koolmeister, -tri r. d. 'Schulmeister'; (Lunin 1853: 69) koolmeester ~ koolmeister, -tri r. d. 'школьный учитель'
Murded: kool`meister (kuol-, kuul-, koul-) 'õpetaja' R eP eL (EMS III: 603, 775)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 357 kōl´meisterdama 'schulmeistern'; Wiedemann 1893: 593 kōl´-meister 'Schulmeister'; ÕS 1980: 298 † koolmeister;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schol(e)-mêster 'Schulmeister'; Lübben 1888 mêster, meister 'Meister; bes. ehrenvoller Titel für Lehrer, Gelehrte, Ärzte etc.'; MND HW III schôl(e)mêͥster 'Titel eines Stifts- oder Domherrn, scolasticus; Rektor der städtischen Schule; Schulmeister, Lehrer; Dorfschulmeister, Dorflehrer'
Käsitlused: < sks Schulmeister (EEW 1982: 940); < kasks schole-mester (Liin 1964: 61); (Ariste 1940)
Läti keel: lt † skuõlmeĩsteris [1638 Skohl-mei∫ters] Schulmeister (Sehwers 1918: 55, 95, 158); skuõlmeisteris Schulmeister < nd. schōlmeister (Sehwers 1953: 108); skuolmeistars Schulmeister, Lehrer < mnd. schôl(e)mêster (Jordan 1995: 88);
Sugulaskeeled: lvS skuolmeister Schulmeister (SLW 2009: 176); lv skùo̯lmeì̯stə̑r (Kettunen 1938: 373); lv skūolmēstar koolmeister; skolmeistars (LELS 2012: 296)

koots|pool, -pooli 'süstik' < kasks schotspole 'Schießspule, Weberschiffchen'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 98, 102) koots-pool, -i r. d. 'Weberspule'; kuds-pool, -i r. d. 'Weberspule'; (Lunin 1853: 70, 71, 73) koots-pool, -i r. d. 'веретено'; kots-pool r. d. 'мотушка; веретено у ткачей'; kuud-pool, -i r. d. 'веретено'
Murded: kootspool Pär; k̬u̬ut´sp̬u̬ul´ Hää; kotspool Hlj Jõh Tõs M T; kot´spo(o)l Ha Lai (EMS III: 640, 764); kuts-, kut´spo(o)l Nai VNg Lä Ha Kad (EMS IV: 133)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 398 kōt´s, kōt´si (d) '= kōnal'; kōt´si-pū, kōt´si-käzi 'der Theil am Spinnrade'; kōt´sli (d) '= kōt´s, kōnal'; Wiedemann 1893: 361 kōt´s, kōt´si (d) '= kōnal'; kōt´si-pū, kōt´si-käzi 'der Theil am Spinnrade'; kōt´sli (d) '= kōt´s, kōnal'; Wiedemann 1869: 937 ats-pōl´ (d), kuts-pōl´, süt´s-pōl´ 'Weberschiffchen, Weberschütze'; Wiedemann 1893: 850 ats-pōl´ (d), kuts-pōl´, süt´s-pōl´ 'Weberschiffchen, Weberschütze';
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben schotspole (schêtspole) 'Weberspole, Weberschiffen'; MND HW III schôtspole (-spoele) 'Schießspule, Weberschiffchen'
Käsitlused: < rts skottspole (Koponen 1998: 139)
Läti keel: lt atspuōle Weberschiffchen < nd. schottspōl 'Weberschiffchen' (Sehwers 1953: 4)
Vrd pool

korp, korba 'koorik; korp, kärn' < kasks schorf 'Schorf'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: korp, korba '(krobeline) koorik, kärn' eP M Krl; korp, `korba R; korp (-r´-), korbi Pä Trv; korp, korbu Kod (EMS III: 701-702)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 383 korp, korba; kor´p, kor´bi (P, S, SO) (kõrp) 'harte Rinde, Borke, Schorf'; Wiedemann 1893: 348 korp, korba; kor´p, kor´bi (P, S, SO) (kõrp) 'harte Rinde, Borke, Schorf'; ÕS 1980: 303 korp, korba 'karp, kärn';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schorf 'Schorf, Grind, Räude'; MND HW III schorf, scharf 'Schorf, Grind; Krätze, Räude'
Käsitlused: < kasks schorf 'koorik' (Raun 1982: 49); < asks schorf 'korp, kärn' (EES 2012: 179; EKS 2019)
Sugulaskeeled: sm korppu [1637 skorpup] uunissa kuivattu (vehnä)leivän viipale / Zwieback < rts skorpa 'rupi, kuori; korppu'; is korppu < sm; vdj korppu < is ~ sm (SSA 1: 405); vdj korppu kuivik; koorik (VKS: 473)

matt2, mati 'alus, kate põrandal' < kasks matte, sks Matte

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 493) matte wohd (ehmestega täidetud voodi) 'bette / Flocken bette'; (Göseken 1660: 728) holgka matt 'flocken Bette'; (Lenz 1796: 12) allati nida, et ne matti käe pärräst om, misga neid [wina puid] äkkitse ö külma wasta kinni woip katta.
Murded: mat´t, mati Sa Muh Rei; mat´t, mat´i L Juu JMd VJg Iis KLõ M Rõu Plv; matti, madi Vai; matt, mattu (madu) Kuu Lüg Jõh (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 637 mat´t´, mati 'Matte'; põranda-mat´t´ 'Fussmatte'; Wiedemann 1893: 576 mat´t´, mati 'Matte'; põranda-mat´t´ 'Fussmatte'; ÕS 1980: 411 matt '(näit. jalgade pühkimiseks)';
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben matte 'Decke, Matte (von Stroh oder Weiden geflochten, auch von Leder)'; MND HW II: 1 matte 'aus gröberen pflanzlichen Stoffen (Binsen, Bast, Stroh) gewebte Decke, Unterlage, Teppich (auch zur Geschützdeckung, zum Verpacken von Waren)'
Käsitlused: < sks Matte ~ kasks matte (EEW 1982: 1517); < kasks matte (Raun 1982: 90; Liin 1964: 53; EES 2012: 278)
Läti keel: lt mate Matte < nd. matte (Sehwers 1953: 77);
Sugulaskeeled: sm matto [1637] peite (et. lattialla); länkien pehmike; is mattu olkinen peite < mrts matta 'matto' (‹ kasks matte, küsks matta); lv mat´ matto < sks Matte (SSA 2: 155); vdj mattu matt; мат (VKS: 711); lv mat̄´, maš̄´ Matte (aus Lindenbast geflochten) (Kettunen 1938: 217); lv maţ (jala)matt; paklājiņš (LELS 2012: 184)

mold, molli 'küna' < kasks molde, molle 'Mulde'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 227) Moldi 'Molde'; (Göseken 1660: 293) molli 'Mulde'; (Göseken 1660: 750) üx moll 'molde'; (Hornung 1693: 39) Mold, Molli, Moldi / Acc. pl. Moldisid 'ein kleiner Kübel'; (Vestring 1720-1730: 140) Mold, -di 'Die Molde'; (Helle 1732: 140, 322) mold 'die Molle'; (Piibel 1739) peawad selget seggatud wilja söma, mis puhhetud puhhe-molliga ja wisklabbidaga; (Hupel 1780: 218) mold, molli r., d. 'Molle, Mulde'; (Helle 1732: 353) Sigga lähhäb, mold (künna) jääb ikka 'geh du nur hin, ich will doch wol wieder Volck kriegen'; (Hupel 1780: 218) mold, molli r. d. 'Molle, Mulde'; (Hupel 1818: 143) mold, -i od. molli r. d. 'Mulde, Molde'; (Lunin 1853: 107) mold, -i od. molli r. d. 'корыто, лотокъ'
Murded: mold, `molli R; mold (moll), molli Hi; mol´d (mol´l), molli Sa Muh; mol´d (mol´l), mol´li L K I Trv T V (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 675 mol´d, mol´l´i 'Mulde'; Wiedemann 1893: 610 mol´d, mol´l´i (moll) 'Mulde'; moll, molli (D) '= mol´d'; EÕS 1925: 516 mold 'lühem, vähem küna, haril. sigade söötmiseks (Mulde)'; moll '= mold'; ÕS 1980: 427 mold 'küna';
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben molde, molle 'Mulde, länglich ausgehöhltes, hölzernes Gefäss'; MND HW II: 1 molde, mōlde (moulde), molle 'Mulde, größeres längliches flaches Holzgefäß, meist ausgehauen, auch gebunden (vorzüglich für Fisch, auch andere Lebensmittel oder Baumaterial)'
Käsitlused: < kasks molde (EEW 1982: 1547; Raun 1982: 92; SSA 2: 171); < kasks molde, molle (Viires 1960: 87; Liin 1964: 54; EES 2012: 283)
Läti keel: lt mul̃da [1638 Mullda] Mulde (Sehwers 1918: 92, 154); mul̃da Brottrog, Mulde (Sehwers 1953: 80);
Sugulaskeeled: sm molti (murt.) suolan hienonnusastia, kalanperkausastia, sian kaukalo / Holzgefäß zum Zerstoßen von Salz, Gefäß zum Ausnehmen von Fischen, Futtertrog < ee mold (SSA 2: 171); vdj molti, moldi pohemold; ночовка (VKS: 739); lvS moll (1828) Trog (SLW 2009: 123); lv moĺ̄ᴅ Mulde, Trog < kasks molde (Kettunen 1938: 232); mȯļd mold; sile, mulda (LELS 2012: 194)

niimeister, niimeistri 'liimeister' < kasks snidemesser 'Schneidemesser'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 205) limeister, -tri d. 'das Schneidemesser'; (Hupel 1818: 122) limeister, -tri d. 'Schnitz- od. Schneidemesser'; (Lunin 1853: 90) limeister, -tri d. 'рѣзецъ'
Murded: `niimeister, `niimeistri Jõh Vai Sa Mär Kse Ha JJn Koe; `niinmeister, `niinmeistri (niim-) Kuu Lüg Jõh Khk Vll Muh Hi Mar Ris ViK Iis Sim Trm Plt; `niilmeister (`niir-) Trm; `niimest, -i Kuu (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 742, 564 nīmeister, -tri; nīnmeister, -tri '= līmeister'; līmeister, -tri 'Schneidemesser (mit zwei Handgriffen und der Schneide in der Mitte)'; Wiedemann 1893: 673 nīmeister, -tri; nīnmeister, -tri '= līmeister'; līmeister, -tri (lībmeister, līmis-raud, nīmeister, wōĺmeister, wīĺmeister, nīnmeister) 'Schneidemesser (mit zwei Handgriffen und der Schneide in der Mitte)'; ÕS 1980: 370 [niimeister →] liimeister 'kahe pidemega lõikeriist';
Saksa leksikonid: MND HW III snîdemest 'Messer als Arbeitsgerät spez. des Schusters und des Stellmachers; Messer zum Häckselschneiden'
Käsitlused: < kasks snīd(e)mest 'Schneidemesser' (Viires 1960: 47); < kasks snidemesser 'Schneidemesser' (EEW 1982: 1693); < asks snīdemest 'lõikeriist' (EES 2012: 240)
Läti keel: lt slĩmests, slĩmeste das Schneidemesser des Böttchers < mnd. snīdemest 'Schneidemesse' (Sehwers 1953: 111); slīmests, slīmeists, slīmēsts Schneidemesser des Böttchers < mnd. snîdemest 'Messer als Arbeitsgerät, speziell des Schusters und des Stellmachers' (Jordan 1995: 90);
Sugulaskeeled: sm niimestin (kaksivartinen) leikkuuveitsi / Messer (mit zwei Griffen und der Schneide in der Mitte) < ee nii(n)meister (‹ kasks snidemesser 'leikkuuveitsi') (SSA 2: 218); lv nīn-meì̯st (slīmə̑st, slī-mēstêz, slī-meì̯stə̑r) Schnitzmesser, Schneidzeug des Böttchers < kasks snīd(e)mest (Kettunen 1938: 249, 374); lv boŗkrōda liimeister, voole; slīmests (LELS 2012: 47)

pool, pooli 'kääv' < kasks spôle 'Spule'

Esmamaining: Tartumaa 1582
Vana kirjakeel: (Tartumaa 1582) Peter Poli; (Müller 1600-1606: 270-271) nÿ pea, kuÿ se langk, üche Kangkore Pola sees katke lehab; (Müller 1600/2007: 534) kuÿ se langk, üche Kangkore Pola sees (14.06.1605) 'kangru pooli sees'; (Göseken 1660: 389) Kangri pool 'spulpfeiffe'; kangro kehwe (kangapool) 'Waffel Spuel (spuelpfeiffe)'; (Göseken 1660: 568) pöeli 'SpuelPfeiffe'; (Virginius 1687-1690) Mino Päiwad omat nobbedambast ärra läänut, kui ühhe Kangri-pool; (Vestring 1720-1730: 186) Polid 'Weber-Spulen'; (Helle 1732: 161) polid 'Weber-Spulen'; (Piibel 1739) polle temmal uksid egga pomisid, nemmad ellawad üksi; (Hupel 1780: 246) poli d.; polid r. 'Weberspuhlen'; pool, -i r., d. 'die Spuhle'; (Hupel 1818: 190) pool, -i r. d. 'Spuhle'; (Lunin 1853: 146) pool, -i r. d. 'матушка, шпулька'
Murded: puol, `puoli (-a) 'süstikupool; vokivärten' R; poel, pooli Sa Muh Lä Ris; pool, pooli (-a) Hi; pool´, pooli L sporKPõ Iis Trm Äks Plt; pu̬u̬l´, pooli KJn SJn Vil eL (EKI MK; EMS VII: 660)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 937 *pōl´, pōli; pōl, pōla (D) 'Spule'; Wiedemann 1893: 850 *pōl´, pōli; pōl, pōla (D) 'Spule'; ÕS 1980: 527 pool;
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben spole 'Spule, Federspule, bes. Weberspule'; MND HW III spôle (spoele, spöle, spule) 'Spule, Gerät beim Spinnen und Weben'
Käsitlused: < kasks spôle 'Spule' (EEW 1982: 2134); < kasks spole (Liin 1964: 51; Raun 1982: 126; EES 2012: 380)
Läti keel: lt spuõle [1638 Spohle] Spule < mnd. spōle 'Spule, besonders Weberspule' (Sehwers 1918: 96, 160; Sehwers 1953: 118); spuõlêt spulen < mnd. spōlen 'spulen' (Sehwers 1918: 160; Sehwers 1953: 118); spuole, špuole Spule des Spinnrades < mnd. spôle 'Spule, Gerät beim Spinnen und Weben' (Jordan 1995: 94); spuolēt abspulen, spulen; eilig gehen < mnd. spôlen '(Garn) zum Spinnen und Weben auf die Spule winden, aufspulen' (Jordan 1995: 94);
Sugulaskeeled: sm puola [1637] käämi; (tikkaiden) poikkipuu; pinna / Spule; Sprosse, Speiche < mrts spole 'käämi; (pyörän) puola; säle, sukkula' (vrd kasks spole, sks Spule) (SSA 2: 430); lv spùo̯ĺ Spule < kasks spōle (Kettunen 1938: 380; Raag 1987: 327); lv spūoļ pool; spole (LELS 2012: 304); spuoļõ poolida; spolēt (LELS 2012: 304)
Vrd koots|pool

puuslak, puuslaki 'hingeldustõbi' < vrd kasks bûk 'Bauch', kasks slach 'Schlag'

Murded: `pouslak, `pouslagi 'hobuse astma; kõva nohu (inimesel)' Kuu Jõh IisR; `pouslak, -i Hi Han Pär Hää Jür VMr Iis Kod Krk Hel TLä Rõn; `paus(s)lak, -i Har; `pouslar, -i Kod; `pouslaht, -lahi Khk Kaa Pha; `puuslaat´, `puuslaadi Räp Se; `puuslak, `puuslagi (-ki) Vän Saa Kod Hel Ote Rõn San; `puuslak, -laka Kod; `puuslank (-lakk) Trv Hls; `puslak, -i Rõu; `pohklaed, `pohklaadi Muh; `puhlaat´, -laadi San (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 604 lȭtsutamize-tõbi 'Bauchschlag, Schwindsucht der Pferde'; Wiedemann 1893: 546 lȭtsutamize-tõbi 'Bauchschlag, Schwindsucht der Pferde'; Wiedemann 1869: 1183 külled sõidawad 'das Herz klopft heftig, der Atem geht schnell, (das Pferd) hat den Bauchschlag'; Wiedemann 1893: 1072 külled sõidawad 'das Herz klopft heftig, der Atem geht schnell, (das Pferd) hat den Bauchschlag'; EÕS 1930: 885 puuslakk 'lõõtsutamistõbi (hobustel)'; ÕS 1980: 551 puuslak 'rinnutus';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vrd bûk 'Bauch'; slach 'Schlag; plötzlicher Krankheitsanfall'
Käsitlused: < asks buuk-slagen 'Keuchen, Kolik' (EEW 1982: 2263; Koponen 1998: 153; EES 2012: 397)
Läti keel: lt būslags, būšlaks, būkslaks Bauchschlag (Pferdekrankheit) < asks būkslag (Sehwers 1953: 23);
Sugulaskeeled: lv pūslak hingeldustõbi, puuslak, aizdusa (LELS 2012: 261)

rääs|tool, -tooli 'kantsel' < kasks predek-stōl, predik-stōl 'Kanzel, Klappstuhl'

Esmamaining: Helle 1732
Vana kirjakeel: (Helle 1732: 165) räästool 'die Cantzel'; (Helle 1732: 376) mis issand on rööstoli peält öölnud 'welches der Herr von der Cantzel uns gesagt'; (Hupel 1780: 252) räästool, -i r. 'Kanzel'; (Hupel 1818: 198) räästool, -i r. 'Kanzel'; (Lunin 1853: 153) räästool, -i r. 'кафедра'
Murded: räästool (-tuol, -tuel) 'kantsel kirikus' Kuu Lüg Käi Phl Mar Mih Ris Juu Pee KJn Pst; `räästul (rea-), -i Jõe VJg Plt (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1042 rǟs-tōl´, -tōli (reastōl) 'Kanzel'; kiriku-rǟstas = rǟs-tōl´; Wiedemann 1893: 944 rǟs-tōl´, -tōli (reastōl) 'Kanzel'; kiriku-rǟstas = rǟs-tōl´; EÕS 1937: 1204 räästool 'kiriku kantsel (Predigtstuhl)'; ÕS 1980: 607 † räästool '(kiriku)kantsel';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 reken- + stôl 'Gerichts- + Stuhl'; predik-stôl 'Kanzel; Klappstuhl'; Schiller-Lübben predek-, -predikstôl 'Kanzel, Klappstuhl'; MND HW II: 2 prēdikstôl (predick-, predig-), -stûl; prēdekstôl, prēdicht-, prēdistôl, prēdegestôl, preddick-, preddekstôl 'Kanzel, Klappstuhl'
Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 2641); < asks predek-stōl, predik-stōl 'kantsel; klapptool' (EES 2012: 447-448)
Läti keel: lt sprediķis [1586 to predicke] Predigt < mnd. predike (Sehwers 1918: 35, 81, 159); lt spredikuôt (1587 predikeet) predigen < mnd. prediken (Sehwers 1918: 81); lt prediķēt predigen < mnd. prediken, predeken (Sehwers 1953: 95; Jordan 1995: 83);
Sugulaskeeled: lv spreḑīktõ jutlustada; sprediķot (LELS 2012: 303)

tool, tooli 'iste' < kasks stôl 'Stuhl'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 359-360) ninck Iütlus|Stole peel selle rachwalle saab kulututh; et mina minu Iallade kaas sen|sinatze Predig|stole pæle piddi seißma; ninck Jütluβ Stoli peel; (Müller 1600/2007: 148) ninck IütlusStole peel selle rachwalle saab kulututh (1. advent 1601) 'kantslis'; (Rossihnius 1632: 379) Kui Pilatus se Sönna kuhldis, wey temma Iesusse welja, ninck istutis hendas se kochto|tohli se asseme pähle; (Gutslaff 1647-1657: 262) Tohlide pähl istma; (Gutslaff 1647-1657: 270) Phariseerit istwat Mosesse Tohli pähl; (Göseken 1660: 297) Tool, -i 'Stuel'; (Göseken 1660: 366) istme 'Stuel (darauff man sitzet)'; (Göseken 1660: 666) tohli (toolistik) 'gestüyl'; Tool 'Stuel darauff man sitzet'; (Göseken 1660: 373) jütlusse Tool 'Predigstuel'; (Göseken 1660: 436) Kunincklick tool (troon) 'Königlicher Stuel'; (Hornung 1693: 24) Toel 'ein Stuel'; (Vestring 1720-1730: 254) Tool, -li 'Der Stuhl'; (Helle 1732: 190, 323) tool 'der Stuhl'; (Piibel 1739) ta olli tööd teggemas omma toli peäl; (Hupel 1780: 287) tool, -i r., d. 'der Stuhl'; (Hupel 1818: 250) tool, -i r. d. 'Stuhl'; (Lunin 1853: 198) tool, -i r. d. 'стулъ'
Murded: tuol, `tuoli (-ua-, -ue-) R(`tuoli Vai); tool (-l´), tooli (-uo-) Jäm Muh Hi L sporKPõ Iis Trm Äks Lai Plt; toel, tooli Khk Pöi Rid Mar Ris; tu̬u̬l´ tooli Hää Kod Pal KJn Vil eL (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1300 tōl´, tōli 'Stuhl'; jutlus-tōl´ 'Kanzel'; Wiedemann 1893: 1177 tōl´, tōli 'Stuhl'; jutlus-tōl´ 'Kanzel'; ÕS 1980: 718 tool '(istumiseks)';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 stôl 'Stuhl, bes. vom Sitz des Rates, Thorn des Kaisers, Papstes usf.'; Schiller-Lübben stôl 'Stuhl, bes. vom Stuhl des Rates, Kaisers, Bischofes etc.'; MND HW III stôl (stoel, stoil, stoul) 'Ehrnesitz, Thron eines weltlichen Herschers, des Papstes; Richterstuhl; Sitzgerät, Stuhl; Stelle, Ort'
Käsitlused: < kasks stôl, vrd sks Stuhl (EEW 1982: 3226); < kasks stôl (Liin 1964: 53; Raun 1982: 179); < asks stōl 'tool, iste' (EES 2012: 538)
Sugulaskeeled: sm tuoli [1745; Agr stooli] Stuhl < mrts stol, stool 'tuoli, istuin; teline, alusta' (‹ germ *stōla) (SSA 3: 329; SKES: 1407)

volt, voldi 'kurd, korts' < kasks volde 'Falte'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 212) Kebbarick 'Faltte'; (Helle 1732: 212) wool 'die Falte am Kleide'; (Hupel 1780: 367) kört d.; wool r. 'Falte an Kleidern'; (Hupel 1818: 292) wolt, -i r. d. 'die Falte'; (Lunin 1853: 235) wol d. 'фальды, складка (на платьѣ)'; wolt, -i r. d. 'сгибъ, складка'
Murded: vol´t, voldi (-l´-) S Kse Pä Hag JMd Koe VJg I Plt KJn M sporT Kan VId; volt, `voldi VNg Jõh Vai; volt (voll), volli (-l´l-) Muh Käi Kse Mih (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1533, 1534 wol´d, wol´l´i 'Falte'; wol´t, wol´di 'Falte' = wol´d; Wiedemann 1893: 1383, 1384 wol´d, wol´l´i (woli, wol´t) 'Falte'; wol´t, wol´di 'Falte' = wol´d; Wiedemann 1869: 1533, 1534 wol´dima, wol´l´in (wol´tima) 'falten'; wol´tima, -din '= wol´dima'; Wiedemann 1893: 1383, 1384 wol´dima, wol´l´in (wol´tima) 'falten'; wol´tima, -din '= wol´dima'; ÕS 1980: 798 volt, voldi 'kurd, korts';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 volde 'Falte; Hautfalde, Runzel'; volden 'falten, zusammen legen'; Schiller-Lübben volde 'Falte'; MND HW I vōlde, valde 'Tuchfalte, Kleiderfalte, Rockfalte; Hautfalte, Runzel'
Käsitlused: < kasks volde 'Falte' (EEW 1982: 3906; Ariste 1972: 98; Raun 1982: 208; EES 2012: 611)
Läti keel: lt *pal̃te Falte (Sehwers 1918: 155); palte Falte (Sehwers 1953: 85); lt polds Falte < nd. folde, folte 'Falte' (Sehwers 1953: 94); polds, palde Falte < mnd. valde (neben vōlde) (Jordan 1995: 83);
Sugulaskeeled: lv fal̄ Falte (Kettunen 1938: 54); vdj faltaᴅ voldid, voldistik; складки (VKS: 223)

voor, voori 'veorong' < kasks vôre 'Fuhr(e)'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 287) Woorimes 'Fuhrman'; (Göseken 1660: 715) woorimees 'Furman'; woorimehe Kuub 'Fuhrmans Kittel'; (Hupel 1780: 317) woorwanker r., d. 'der Fuhr- oder Frachtwagen'; wori mees r., d. 'der Fuhrmann'; (Hupel 1818: 293) woor, -i r. d. 'Fuhre'; woorwanker r., d. 'Fuhr- oder Frachtwagen'; (Lunin 1853: 235) woor, -i r. d. 'фура, повозка, возъ'
Murded: vuor, `vuori R; voor, voori Jäm Khk Muh Hi sporL Kse Kse Lai Plt KJn; vuor, vuori (-oo-) KPõ I(-ua-); u̬u̬r´, oori Kõp Vil M; vu̬u̬r´, voori Hel T V(uor´ Lei) (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1538 wōr´, wōri 'Fuhr, Frohnfuhr, Zug von Fuhren'; Wiedemann 1893: 1388 wōr´, wōri (hōr´) 'Fuhr, Frohnfuhr, Zug von Fuhren'; ÕS 1980: 799 voor;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vôre 'Fahrt, Fuhre'; voren 'führen, fahren; treiben, schleppen'; Schiller-Lübben vore 'Fuhre, Fortbewegung, Fortschaffung'; MND HW I vôre, vö̂re (voure, vohre), vôr, vö̂r 'Fortbewegung, Transport, Fahrt, das Fahren; Fuhrwerk, Wagen, Fahrgelegenheit'
Käsitlused: < kasks vore 'Fuhr, Fuhre' (EEW 1982: 3915; Raun 1982: 208; Liin 1964: 49; EES 2012: 612)
Läti keel: lt uõre der Fuhrwagen < mnd. vōre 'Fuhrwerk, Fuhre' (Sehwers 1953: 148); lt uõrêt kutschen, fahren < nd. fōren 'fahren' (Sehwers 1953: 148); lt uõrmanis [1638 Wohrmans] Fuhrmann < mnd. vōrman (Sehwers 1918: 99, 163); lt vuormans, uõrmans Fuhrmann < vrd mnd. vōrman 'Fuhrmann' (Sehwers 1953: 148, 160); uore Fuhrwagen (mit raufenartigen Seitenrändern) < mnd. vôre; uorēt kutschen; führen; treiben < mnd. vōren 'fahren, gehen, reisen'; uormanis Fuhrmann, Kutscher < mnd. vōrman 'Fuhrmann' (Jordan 1995: 106);
Sugulaskeeled: sm fuurmanni, vuur-, huur-, puur-, fyyr-, vuormanni [1874] kuorma-ajuri / Fuhrmann < rts forman (SSA 1: 119); lv fūrman´ (pūrman´) Fuhrmann (Kettunen 1938: 54); lv ùo̯ŕə̑ treiben, kutschieren < kasks vore (Kettunen 1938: 456); lv fūrmaņ voorimees; važonis, fūrmanis (LELS 2012: 61); pūrmaņ voorimees; ormanis, fūrmanis (LELS 2012: 260)

võll, võlli 'pöörlev silinder' < kasks welle 'Welle'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 232) Wölli / Telg 'Rigel'; (Gutslaff 1648: 246) Wölli 'Welle'; (Göseken 1660: 466) welboom (veskivõll) 'welle in der Mühlen'; (Hupel 1780: 513) wölw r.; wöl, wöllas, weski wöl d. 'Wellbaum, Welle im Rad'; (Erlemann 1864: 86) üks jämme wöl, kelle sisse tihwtid on lödud
Murded: võll, `võlli Lüg IisR; võl´l, võl´li (-ll-) Muh L Nis Kad I Äks Plt eL; völl (völ´l), völli Khk Hi Ris; vell, `velli 'võll' Kuu; voll, `volli VNg (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1546 wõl´l´, wõl´l´i 'Welle, Wellbaum'; Wiedemann 1893: 1395 wõl´l´, wõl´l´i 'Welle, Wellbaum'; ÕS 1980: 803 võll;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 welle 'Rundholz, drehbarer Cylinder, Welle, Walze (in der Mühle, am Krahn)'; Schiller-Lübben welle, wille 'alles was cylinderrund ist, Walze (Mühlenwelle, Brunnenwelle)'
Käsitlused: < kasks, sks Welle (EEW 1982: 3946); < kasks welle (Liin 1964: 51; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 210; EES 2012: 616)

veebiliides @ veebihaldur