?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel
vissisti 'kindlalt; kahtlemata; tõesti' < kasks wis(se) 'gewiss'
- Esmamaining: kohtuvanne 1600
- Vana kirjakeel: (kohtuvanne 1600, ‹ EKVTS 1997: 96) keddakit sallaja piddama tahhan, ni wißist kudt Jum͠mal ninck tem͠ma kallis Evangelium mind peap awwitama; (Müller 1600-1606: 410) kuÿ wißist üx igka Risti Inimene woib tædta; nÿ wißiste; (Müller 1600/2007: 178) nÿ wißist ninck toesti (25.12.1601) 'kindlalt'; (Rossihnius 1632: 424) Eth se enge sedda wissimbest sinnul sünnib ''kindlamini''; (Stahl HHb I 1632: 13) Se on wi∫∫ist tö∫∫i 'das ist gewisslich wahr'; (Stahl 1637: 130) wissist 'wis'; (Göseken 1660: 714) wissist (kindlasti) 'Gewis'; (Piibel 1739) siis tahhan ma wissiste se kunningrigi so käest ärrakiskuda
- Murded: vissisti (-ste) 'kindlasti; kõvasti' S Han Var Khn (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1521 wis´s´iste 'gewiss, wahr'; Wiedemann 1893: 1372 wis´s´iste 'gewiss, wahr';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 ge-wisse 'sicherlich'; Schiller-Lübben gewisse 'sicherlich'; MND HW I gewis 'gewiß, sicher, bestimmt, fest'; gewisse 'sicher, sicherlich, gewißlich, zuverlässig'
- Sugulaskeeled: sm vissisti [Agr] varmasti; arvatenkin, kai < mrts vis, viis, viss 'tunnettu, tietty, varma, turvallinen, luetattava'; is vissī varmaan; krj vissi varma < sm (SSA 3: 462); lv viš̆šìst stark, haltbar (Kettunen 1938: 490); lv viš luja, vahva < sks (SSA 3: 462)
- Vt viss