?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit
vilt, vildi 'vanutatud vill' < kasks vilt 'Filz'
- Esmamaining: Kullamaa 1524
- Vana kirjakeel: (Kullamaa 1524: 140) Hans Wyllt; (Hupel 1780: 313, 535) wilt, -i d. 'Filz'; wilt, -i r., d. 'Filz'; (Hupel 1818: 286) wilt, -i r. d.; wilti d. 'Filz'; (Lunin 1853: 230) wilt, -i r. d. 'войлокъ'
- Murded: vilt, `vildi VNg Lüg Vai; vilt, vildi (-l´-) Jäm Khk Muh Hi sporL Juu Jä VJg I Plt Trv Hls Ran San Har VId; vildid (-l´-) 'viltsaapad' Jõh Muh Rei Mär Vig Vän Hää Ris Hag Koe VJg Iis Lai Plt KJn; vildi (-l´-) Krk Puh Ote Rõn Krl Har Plv (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1508 wil´t, wil´di ‹ Filtz; wil´ts, wil´tsi '= wil´t'; Wiedemann 1893: 1361 wil´t, wil´di (wil´ts, wil´ti) ‹ Filtz; wil´ti, wil´ti (D) = wil´t; ÕS 1980: 793 vilt;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 vilt 'Filz'; vilt-hôt 'Filzhut'; vilt-mantel 'Filzmantel'; Schiller-Lübben vilt 'verdichte Wolle, Filz'; MND HW I vilt 'Filz, Stück Filz (als Material)'
- Käsitlused: < kasks vilt (EEW 1982: 3852; Raun 1982: 205; Liin 1964: 56; EES 2012: 606)
- Läti keel: lt viltne der Filz < nd. filt 'Filz' (Sehwers 1953: 158); viltne Filz < mnd. vilt (Jordan 1995: 110); filce Filz (Kettunen 1938: 54);
- Sugulaskeeled: sm viltti [1678 filti] huopa, peite / Filz, Filzdecke < vrd rts fijlt, fildt 'huopa' (‹ kasks vilt); krj viltti huopa, peite < sm (SSA 3: 450); lv vil̄´`t´ Filz < kasks vilt (Kettunen 1938: 488); lv fil̄t (pil̄ts) Filz (Kettunen 1938: 54; Raag 1987: 328); filts, viļt vilt; filcs (LELS 2012: 61, 365)
viss, vissi 'kindel, tugev, vastupidav' < kasks wisse, rts viss
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 410) se on wiß nĩck toßÿ; (Müller 1600/2007: 224) is olle kaas mitte wißimb, kudt se (15.05.1603) 'kindlam'; (Müller 1600/2007: 372) se on nÿ wiß ninck Toßÿ (11.11.1603); (Rossihnius 1632: 424) Eth se enge sedda wissimbest sinnul sünnib, sihs kähne händas Iummala pohle; (Stahl HHb I 1632: Biij) Se on wi∫∫i∫t tö∫∫i 'das i∫t gewißlich wahr'; (Stahl HHb II 1637: 11) ∫elle ∫ahp ∫e iggawenne ello wi∫∫i∫t 'dem wird die ∫eligkeit gewiß'; (Stahl LS I 1641: 90) ∫e on wi∫∫i∫t tö∫∫ine Ju͠mal 'der i∫t gewiß warer GOtt'; (Stahl LS I 1641: 413) Ninck eth ∫e wiß on 'Vnd weil es gewiß i∫t'; (Göseken 1660: 287) wissi 'Gewiß'
- Murded: wis´s, wissi 'kindel, tugev; sitke, vastupidav' S L (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1521 wis´s´, wis´s´i (SW) 'fest, sicher, zuverlässig'; Wiedemann 1893: 1372 wis´s´, wis´s´i (SW) 'fest, sicher, zuverlässig'; ÕS 1980: 796 viss 'murd. kindel, tugev, vastupidav';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 wisse 'sicher, fest, zeverlässig, gewisslich'; Schiller-Lübben wisse, wis 'sicher, fest'
- Käsitlused: < vrd rts viss, kasks wisse (EEW 1982: 3892); < kasks wis(se), vrd rts viss (Raun 1982: 207); < kasks wisse, wis 'sicher, fest' (Ariste 1963: 109; Liin 1964: 65)
- Sugulaskeeled: sm vissi [Agr] varma; tietty; tosi / sicher, gewiß, bestimmt; wahr < mrts vus, viis, viss 'tunnettu, tietty, varma, luetattava'; is vissī varmaan; krj vissi varma < sm (SSA 3: 462); lv viš̄ fest, stark, schwer zerreissbar < sks (Kettunen 1938: 490); lv viš vastupidav, tugev, kõva; stirps (LELS 2012: 367)
- Vrd vissisti
vitt, viti 'lubjapiim' < kasks wit(te) 'Weiße', ? rts vit
- Esmamaining: Wiedemann 1893
- Murded: vit´t, viti 'lubjapiim' Jäm Khk Kaa (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1357 wikk, wiki 'Tünche, zum Tünchen präparirter Kalk'; Wiedemann 1893: 1374 wit´t´, witi (O) 'Tünche, Tünchung' = wikk;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 witte 'Weisse'; Schiller-Lübben witte 'Weiße'
- Käsitlused: < kasks ~ rts (EEW 1982: 3896)
- Läti keel: lt vite Tünche < mnd. wit, witte 'Weiße' (Sehwers 1953: 159; Jordan 1995: 110)
- Vt vittima