[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

kink1, kingi 'kingitus' < kasks schenke 'Geschenk'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1570
• Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1570)? Kyncke, Andres; (Gutslaff 1648-56) Ja wöib kinckis anda; (Virginius 1687-1690) nink olli sedda oma Tütrelle, Salomoni Naiselle, kenkiks andnut; (Vestring 1720-1730: 79) Kinkitus 'Das Geschencke (Reval)'; (Helle 1732: 113) kinkitus 'das Geschenke'
• Murded: kink, kingi 'kingitus' Pöi L K Iis Trm; kink, `kingi R; kińk, kińgi Lei (EMS III: 165)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 318 kiṅk, kiṅgi 'Geschenk'; Wiedemann 1893: 286 kiṅk, kiṅgi 'Geschenk'; ÕS 1980: 266 kink;
• Saksa leksikonid: MND HW III schenke 'Schenkung, Geschenk, Gabe'
• Käsitlused: < kasks kenk (EEW 1982: 834); < kasks schenke (Raag 1987: 324; EES 2012: 158)
• Läti keel: lt šķiņ̃ķis; šķiņķis, šķeņķis Geschenk; Schenke (als Hofbeamter) < mnd. schenke (als Hofbeamter) (Sehwers 1953: 133); šķiņķis Geschenk < mnd. schenke (Jordan 1995: 101);
• Sugulaskeeled: lv škiŋ̄k̀ Geschenk < kasks schenke (Kettunen 1938: 396); lv škink kingitus; dāvana (LELS 2012: 312)
• Vt kinkima

kink2, kingi 'köiesilmus' < kasks kinke 'Kinke'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: kink, kingu 'keerd trossis' Emm (EMS III: 165)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 318 kiṅk, kiṅgi (D) 'Kinke (in einem neuen Tau zusammengelaufene Schlinge)'; Wiedemann 1893: 287 kiṅk, kiṅgi (D) 'Kinke (in einem neuen Tau zusammengelaufene Schlinge)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; MND HW II: 1 kinke 'die Windungen, Falten oder Augen, die ein Tau, Faden etc. von selbst schlägt'
• Käsitlused: < kasks kinke 'Kinke, in einem neuen Tau zusammengelaufene Schlinge' (GMust 1948: 49, 78)
• Läti keel: lt ķiņķis in einem neuen Tau zusammengezogene Schlinge, die nicht leicht zu lösen ist < nd. kinke 'in einem Tau zusammengelaufene Schlinge' (Sehwers 1953: 66);
• Sugulaskeeled: sm kinkeä [1874] kireä, tiukka / eng, stramm; krj kinkie tiukka, ahdas; tukala, vaikea; vps kinged kiinteä, tiukka; ahdas; kitsas < lms, vrd sm kankea, kiinteä [NB! tähenduse poolest sobiks rohkem germ kinke-taust] (SSA 1: 366); lv kiŋ̄k̀ Verfitzung, Schlinge im Seil (wenn es überdreht ist) (= nē̮’r) (Kettunen 1938: 128)

kink3, kingi 'suur lihatükk, loomakints' < asks schink(e), schenke 'Schinken'

• Esmamaining: Gutslaff 1648-56
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) Sihs peab se Papp sedda keetut kincki sest öjnast wötma; (Göseken 1660: 297, 412) Kinck, -i 'Schinke'; (Vestring 1720-1730: 79) Kink 'd. Schinken'; (Hupel 1780: 181) kink, -i r., d. 'der Schinken'; (Lithander 1781: 539-540) Wotta ükspäinis sedda lahja lihha ühhest suitsetud ehk solasest kinkist; (Hupel 1818: 84) kink, -i r. d. 'Schinken; ein Viertel von geschlachteten Thieren'; (Henning 1824: 157) panne sörmepakso kihti riwitud maereikast pohja /--/ ja panne kinki selle peäle; (Lunin 1853: 59) kink, -i r. d. 'ветчина, окорокъ; четвертая часть убитой скотиной'
• Murded: kink, kingi 'sink; kints' Ris Krl Lut; kin´k, kingi Trv Võn V(kin´gi) (EMS III: 165)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 318 kiṅk, kiṅgi 'Schinken, Viertel eines Thieres'; Wiedemann 1893: 287 kiṅk, kiṅgi 'Schinken, Viertel eines Thieres';
• Saksa leksikonid: MND HW III schink(e), schenke 'Bein, Schenkel; Hinterkeule vom Schwein, Schinken'
• Käsitlused: < kasks schink(e) (Liin 1964: 55); < asks (Haak 1976: 83-84); < sm ~ asks (SSA 1: 366)
• Läti keel: lt šķiņķis (1638 Schkingkis) Schinken < mnd. schink(e) (Sehwers 1918: 56, 98, 162; Jordan 1995: 101);
• Sugulaskeeled: sm kinkku, sinkku [1637 kinku] liikkiö / Schinken < rts skinka (‹ kasks schinke); is kinkku < sm (SSA 1: 366)

link, lingi 'käepide, -raud' < kasks klinke 'Klinke'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) linck, -i 'Klincke'; (Hornung 1693: 29) Klink, Klingi / Acc. pl. Klinkisid 'eine Klinke an der Thür'; (Vestring 1720-1730: 83) Klink, -ki 'Eine Klincke'; (Hupel 1780: 183, 205) klink, -i r. 'die Klinke'; link, -i r., d. 'die Thürklinke'; (Hupel 1818: 88, 123) klink, -i r. d. 'die Klinke'; link, -i r. d. 'die Thürklinke'; (Lunin 1853: 62, 90) klink, -i r. d. 'защелка, ручка у дверей'; link, -i r. d. 'защелка, позвонокъ у дверей'
• Murded: link, lingi '(ukse) käepide' S L Ha Jä VJg I VlPõ Krk San Lut; lin´k, lin´gi (-n-) Khn Kod eL; link, `lingi R; klink, klingi Ris HMd Jür HJn JõeK Lei (EMS V: 244)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 556 liṅk, liṅgi 'Klinke, Hemmeisen an der Ankerspille'; Wiedemann 1893: 503 liṅk, liṅgi 'Klinke, Hemmeisen an der Ankerspille'; ÕS 1980: 374 link '(uksel, aknal)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 klinke, klenke 'Klinke, einfallender Thürriegel; Schlagbaum'; Schiller-Lübben klinke, klenke 'Klinke, der einfallende Thürriegel (oder Thüreisen), den man vermittelst eines Druckes hebt (wie noch jetzt in den geringeren Häusern)'; MND HW II: 1 klinke, klenke 'gewinkelter Hebel, von oben einfallender Türriegel, Verschlußklinke des Schlagbaumes, auch schon vorgeschobener Riegel'
• Käsitlused: < kasks klinke (an der Tür) (EEW 1982: 1320; Raun 1982: 76; SSA 2: 78); < kasks klinke, klenke (Liin 1964: 52; EES 2012: 242)
• Läti keel: lt *kliņķis (1638 Klinckis) Klinke; Gerät zum Drillen eines Strickes < mnd. klinke 'gewinkelter Hebel, von oben einfallender Türriegel, Verschlußklinke des Schlagbaumes, auch schon vorgeschobener Riegel' (Sehwers 1918: 89, 150; Jordan 1995: 66);
• Sugulaskeeled: sm linkku, klinkku [1637 klincko] (oven) kääntösalpa / Türriegel, Klinke < rts klinka 'säppi' (‹ kasks klinke 'salpa') (SKES: 296); is liŋkki oven pyörö < ee ~ sm (SSA 2: 78); vdj kliŋkki (ukse)pöör; дверная завёртка, клинок (VKS: 440); lv kliŋ̄k̀ Klinke < kasks klinke (Kettunen 1938: 140); lv akātõks käepide, link; kliņķis; klink ukse käepide, link; durvju rokturis, kliņķis (LELS 2012: 26, 127)

pink, pingi 'iste' < kasks benk, bank 'Bank'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 267) sÿß peab tæma kowa Benckide echk pißuth hölckede pæl læßima; (Müller 1600/2007: 472) eb pidda mitte se Pencke alla ... heitetuth sama (26.08.1604); (Müller 1600/2007: 526) kowa Benckide echk pißuth hölckede pæl (31.05.1605); (Rossihnius 1632: 284) senni minna panne sinnu wainlasset, üttes penckis sinnu jalla alla; (Stahl 1637: 39) Penck, pencki∫t 'Banck'; (Stahl HHb IV 1638: 14) kunni miña ∫ünno wainla∫et ∫ünno jalla pinckix pannen 'bis ich deine Feinde zum Schemel deiner Füsse lege'; (Gutslaff 1647-1657: 226) se om ütz bencki t. Jalgude allan; (Göseken 1660: 283, 566) Penck, -i 'Banck'; pencki 'geses (darauff man sitzet) als Benck'; (Göseken 1660: 601) rutzo penck (presspink) 'Presbrett (lacus)'; (Göseken 1660: 368) ialla Pencki 'Fusbank'; (Göseken 1660: 715) woolpencki (diivan) 'Faullbette'; (Hornung 1693: 29) Pink, Pingi / Acc. pl. Pinka & Pinkisid 'eine Banck'; (Vestring 1720-1730: 181) Pink, -ki 'Die Banck'; (Helle 1732: 158, 306) pink 'die Bank'; (Piibel 1739) teie armastate essimest pinki koggodusse koddade sees; (Hupel 1780: 239, 242) penk, -i d. 'die Bank'; pink, -i od. -o r. 'die Bank'; (Hupel 1818: 177) penk, -i d. 'die Bank'; (Lunin 1853: 137, 141) penk, -i d. 'скамейка, лавка'; pink, -i r. 'скамейка, лавка'
• Murded: pink, `pingi Kuu; pink, pingi S KPõ I Plt KJn; pin´k, pin´gi V; penk, `pengi R(`penki VNg Vai); penk, pengi L Kõp Vil; pen´k, pengi M T (EKI MK; EMS VII: 502)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 882, 908 peṅk, peṅgi (SW) '= piṅk'; piṅk, piṅgi 'Bank, Spiegelsitz im Boote, Gestell'; Wiedemann 1893: 823 piṅk, piṅgi (peṅk) 'Bank, Spiegelsitz im Boote, Gestell'; ÕS 1980: 515 pink;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 bank (banke, benke) 'Bank, bes. die Gerichtsbank. Das alte Gericht wurde durch vier Bänke gebildet.'; Schiller-Lübben bank 'Bank. Besonders Gerichtsbank. Das alte Gericht wurde durch vier Bänke gebildet.'; MND HW I bank, auch benk, banke 'Bank, Sitzgelegenheit, Schlafbank, Ruderbank; Gerichtsstätte; Verkaufstisch; Sandbank'
• Käsitlused: < kasks benke ~ rts bänk (EEW 1982: 2066); < kasks benk (Raun 1982: 122; Ariste 1963: 101; Liin 1964: 53; SSA 2: 336; EES 2012: 371); < asks bank, benk (Ariste 1940: 20); < rts penk ~ pink 'Bank' (Raag 1987)
• Läti keel: lt *benņ̃ķis [1638 Benckis] Bank < mnd. bank(e), benke (Sehwers 1918: 83, 143); beņ̃ķis < mnd. benk 'Bank' (Sehwers 1953: 10); beņķis, beņķe Bank < mnd. benk (neben bank) (Jordan 1995: 55);
• Sugulaskeeled: sm penkki [Agr] istuin; rahi; peruna- tai porkkanapenkki; rukin emäpuu / (Sitz)bank; Kartoffel- oder Gemüsebeet; Bank des Spinnrades < mrts bänker; is peŋkki; krj penkki; vdj penkki < sm (SSA 2: 336); vdj penkki pink; скамя (VKS: 897); lvS penk´, -id ~ pent´ Bank, Schemel (SLW 2009: 147); lv beŋ̄k̀ Bank < kasks benke (Kettunen 1938: 22); benk pink; sols (LELS 2012: 43)

viik1, viigi 'paeluss (Dipylidium)' < kasks vîk Fiek

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Murded: viik, `viigi Hlj VNg; viik, viigi S Khn Kad VJg (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1376 wīk, wīgu, wīgi 'Bandwurm'; EÕS 1937: 1663 viik 'zool. (Dipylidium)'; ÕS 1980: 789 viik, viigi 'paeluss (Dipylidium)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 vîk 'Eingeweidewurm der Fische; ficus morbus, bes. Hämorrhoiden'; Schiller-Lübben vîk 'der böse Wurm, der Fiek, Gürtelwurm'; MND HW I vîc 'Eingeweidewurm, Finne'
• Käsitlused: < ... (EEW 1982: 3818); < kasks vîk (Raun 1982: 203); < asks vīk 'paeluss; paelussi tang' (EES 2012: 602)

viik2, viigi 'viigipuu, -mari (Ficus carica)' < kasks vîge 'Feige'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 407) Eike ninda kudt üx Wina echk Vige Puh; (Müller 1600-1606: 184) Sem|prast solmsit næmat Fige|lecht üchte, ninck tegkisit heñesalle Schörti; (Müller 1600/2007: 152) se Inimñne oma hebbü sen Figelehe kaas woÿs kinni kattada (1. advent 1601); (Rossihnius 1632: 208) Ächk figi marjo neist ohokist; (Rossihnius 1632: 421) Kajeket se figi puh, ninck kihkede puide pähle; (Stahl HHb III 1638: 5) wallataket ∫e figi puh ninck keickede puide pehle 'Sehet an den Feygenbaum vnd alle Bäume'; (Stahl LS I 1641: 18) wallataket ∫e figi puh 'Sehet an den Feygenbaum'; (Gutslaff 1647-1657: 230) figit neihst ohhackeisist; (Gutslaff 1648: 265) neggi ütte Figipuh Teh wehren; Kui om se Figipuh seddamait errakoiwanut; (Göseken 1660: 285) wijhgi 'Feige'; (Göseken 1660: 708) wijhgi (viigimari) 'Feige'; wijhgi puh 'Feigen Baum'; (Vestring 1720-1730: 289) Wiig, -gi | Wigi marri 'Eine Feige'; (Helle 1732: 139) metswigipu 'der wilde Feigenbaum'; (Helle 1732: 207) wigi-pu 'der Feigen-Baum'; (Helle 1732: 208) wiig 'die Feige'; wigi-marri 'die Feige'; (Piibel 1739) Üks nisso ja odra ja wina ja wigi pude ja kranatiouna pude Ma; wata, seäl olli üks korw wigimarjo; (Hupel 1780: 312) wiig, -i (od. wigi marri) r. 'die Feige'; wiji marri; wiji pu d. 'die Feige; Feigenbaum'; (Hupel 1818: 285) wiig, -i r. d.; wiig, wiji d. 'Feige'; (Lunin 1853: 228) wiig, -i r. d.; wiig, wiji d. 'фига'; wiji marri 'винная ягода'; wiji pu 'смоковница'
• Murded: `viigi(leht, -mari, -puu) R; viigi(leht, -mari, -puu) Jäm Khk Muh Rei sporL sporKPõ Plt KJn M Puh San V (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1524 wīg, wīi, wījä, wīji (d.); wīji-mari 'Feige'; wīgi-pū, wījä-pū (d) 'Feigenbaum'; Wiedemann 1893: 1376 wīg, wīi, wījä, wīji (d.); wīji-mari 'Feige'; wīgi-pū, wījä-pū (d) 'Feigenbaum'; ÕS 1980: 789 viik 'viigimari';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben vige 'Feige'; MND HW I vîge 'Feige, getrocknete Feige'
• Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 3818); < kasks vige (Raun 1982: 203; Ariste 1963: 109; Liin 1964: 62; Ariste 1972: 94); < asks vīge 'viigimari' (EES 2012: 602)
• Läti keel: lt vĩģe [1587 Vyge oges] Feige < mnd. vīge (Sehwers 1918: 49, 82, 164); vīģe Feige < mnd. vîge 'Feige' (Jordan 1995: 109);
• Sugulaskeeled: sm viikuna [Agr fikuna] Ficus carica / Feige < rts, vrd mrts fikon (‹ kasks vīge 'viikuna') (SSA 3: 440); lv vīɢ, vīk-pū, vīgə̑-pū Feige < kasks vige (Kettunen 1938: 492); lv vīgõdpū viigipuu; vīģeskoks; vīgõmǭŗa viigimari; vīģe; vīgõz viik; vīģe (LELS 2012: 364)

vikk, viki 'pulk, prunt' < kasks swik, Bsks Zwick

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: vikk, viki 'prunt' S Rid Kse Han Khn Tor Hää (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1503 wikk, wiki 'Zwicke'; wiki-pulk, wiki-tapp 'Zwickzapfen (auf dem Fasse)'; Wiedemann 1893: 1357 wikk, wiki 'Zwicke'; wiki-pulk, wiki-tapp 'Zwickzapfen (auf dem Fasse)'; ÕS 1980: 791 vikk 'murd. punn, prunt';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 swik 'Luftzapfen am Fass, das Loch desselben und der Bohrer zum Bohren des Lochs'; twicke 'Zwicke, Stiel mit schräg angesetzter Schaufel zum Plagenhauen'; MND HW III swik 'Bohrer, Eisenspitze des Bohrers; Luftloch am Faß'; Hupel 1795: 272 Zwick 'ein kleiner hälzerner Pflock oben im Fasse oder Anker'
• Käsitlused: < Bsks Zwick ~ sks Zwicke (EEW 1982: 3838-39); < asks swik 'punn, prunt' (EES 2012: 605); < asks swik ~ Bsks Zwicke 'punn, prunt' (EKS 2019)
• Läti keel: lt sviķis Zwick < mnd. swik (Sehwers 1918: 70, 161); sviķis der Zwick in der Tonne < mnd. swik (-ck-) 'Luftzapfen am Faß' (Sehwers 1953: 128); sviķis Zwick in der Tonne, kleiner Zapfen unweit des Spundloches < mnd. swik 'Luftzapfen am Faß' (Jordan 1995: 99);
• Sugulaskeeled: lv svīk̀ Holzzapfen (Kettunen 1938: 391)
• Vrd tapp

vinn, vinna 'vinnastusseade, pöör' < kasks winde 'Winde'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 713) winne (tõstmisriist) 'Schraube / winde (trochlea)'; winne (tööriist vilja tõstmiseks) 'Winde / Kornwinde (sucula)'; (Hupel 1780: 313) win, -na oder -ni 'eine Winde (etwas aufzuwinden)'; (Hupel 1818: 287) win, -na od. -ni r. d. 'Winde (etwas aufzuwinden); Brunnenschwengel'; (Lunin 1853: 230) win r. d. 'воротъ, блокъ; оцепъ, курокъ'
• Murded: vinn, `vinna R; vinn, vinna eP(vind, vinna Var Mih); vinn, vinna M Ran; vin´n, vin´ni San V(võnd, võnnu Lei) (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1510, 1511 wind, winna '= winn'; winn, winna; win´n´, win´n´i 'Instrument zum Spannen oder Aufheben, Winde, Brunnenbalken, Block (auf Schiffen)'; Wiedemann 1893: 1364 winn, winna; win´n´, win´n´i (wind) 'Instrument zum Spannen oder Aufheben, Winde, Brunnenbalken, Block (auf Schiffen)'; Wiedemann 1869: 1512 winne, winde (G) 'Schraube'; Wiedemann 1893: 1365 winne, winde (G) 'Schraube'; ÕS 1980: 794 vinn, vinna;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben winde 'Winde'
• Käsitlused: < kasks winde (EEW 1982: 3865; EES 2012: 608); < asks winn, winne 'Winde, Block (auf Schiffen)' (GMust 1948: 45); < kasks winde 'Winde, Block (auf Schiffen)' (GMust 1948: 96)
• Läti keel: lt vinda Winde; Tau an der Fähre; Drahtseil < mnd. winde 'Winde' (Sehwers 1918: 164; Jordan 1995: 110); lt vinda, vinde Winde; das Tau an der Fähre; Brunnenschwengel und Strick < mnd. winde 'ein Werkzeug zum Winden' (Sehwers 1953: 158);
• Sugulaskeeled: sm vintti [1648] kaivon vipulaite; kelain / Brunnenschwengel; (Zugnetz)winde < rts vind, vinda 'kaivon vipu; nuottaveneen kela'; lv vīnda vintturi; kaivonvintti < lt vinda, vind (‹ sks) (SSA 3: 454); lv vīnda Winde, Hebel < kasks winde (Kettunen 1938: 493); lv vīnda vinn; vinda (LELS 2012: 366)
• Vt vinnama