?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit
viik1, viigi 'paeluss (Dipylidium)' < kasks vîk Fiek
- Esmamaining: Wiedemann 1893
- Murded: viik, `viigi Hlj VNg; viik, viigi S Khn Kad VJg (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1376 wīk, wīgu, wīgi 'Bandwurm'; EÕS 1937: 1663 viik 'zool. (Dipylidium)'; ÕS 1980: 789 viik, viigi 'paeluss (Dipylidium)';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 vîk 'Eingeweidewurm der Fische; ficus morbus, bes. Hämorrhoiden'; Schiller-Lübben vîk 'der böse Wurm, der Fiek, Gürtelwurm'; MND HW I vîc 'Eingeweidewurm, Finne'
- Käsitlused: < ... (EEW 1982: 3818); < kasks vîk (Raun 1982: 203); < asks vīk 'paeluss; paelussi tang' (EES 2012: 602)
viik2, viigi 'viigipuu, -mari (Ficus carica)' < kasks vîge 'Feige'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 407) Eike ninda kudt üx Wina echk Vige Puh; (Müller 1600-1606: 184) Sem|prast solmsit næmat Fige|lecht üchte, ninck tegkisit heñesalle Schörti; (Müller 1600/2007: 152) se Inimñne oma hebbü sen Figelehe kaas woÿs kinni kattada (1. advent 1601); (Rossihnius 1632: 208) Ächk figi marjo neist ohokist; (Rossihnius 1632: 421) Kajeket se figi puh, ninck kihkede puide pähle; (Stahl HHb III 1638: 5) wallataket ∫e figi puh ninck keickede puide pehle 'Sehet an den Feygenbaum vnd alle Bäume'; (Stahl LS I 1641: 18) wallataket ∫e figi puh 'Sehet an den Feygenbaum'; (Gutslaff 1647-1657: 230) figit neihst ohhackeisist; (Gutslaff 1648: 265) neggi ütte Figipuh Teh wehren; Kui om se Figipuh seddamait errakoiwanut; (Göseken 1660: 285) wijhgi 'Feige'; (Göseken 1660: 708) wijhgi (viigimari) 'Feige'; wijhgi puh 'Feigen Baum'; (Vestring 1720-1730: 289) Wiig, -gi | Wigi marri 'Eine Feige'; (Helle 1732: 139) metswigipu 'der wilde Feigenbaum'; (Helle 1732: 207) wigi-pu 'der Feigen-Baum'; (Helle 1732: 208) wiig 'die Feige'; wigi-marri 'die Feige'; (Piibel 1739) Üks nisso ja odra ja wina ja wigi pude ja kranatiouna pude Ma; wata, seäl olli üks korw wigimarjo; (Hupel 1780: 312) wiig, -i (od. wigi marri) r. 'die Feige'; wiji marri; wiji pu d. 'die Feige; Feigenbaum'; (Hupel 1818: 285) wiig, -i r. d.; wiig, wiji d. 'Feige'; (Lunin 1853: 228) wiig, -i r. d.; wiig, wiji d. 'фига'; wiji marri 'винная ягода'; wiji pu 'смоковница'
- Murded: `viigi(leht, -mari, -puu) R; viigi(leht, -mari, -puu) Jäm Khk Muh Rei sporL sporKPõ Plt KJn M Puh San V (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1524 wīg, wīi, wījä, wīji (d.); wīji-mari 'Feige'; wīgi-pū, wījä-pū (d) 'Feigenbaum'; Wiedemann 1893: 1376 wīg, wīi, wījä, wīji (d.); wīji-mari 'Feige'; wīgi-pū, wījä-pū (d) 'Feigenbaum'; ÕS 1980: 789 viik 'viigimari';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben vige 'Feige'; MND HW I vîge 'Feige, getrocknete Feige'
- Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 3818); < kasks vige (Raun 1982: 203; Ariste 1963: 109; Liin 1964: 62; Ariste 1972: 94); < asks vīge 'viigimari' (EES 2012: 602)
- Läti keel: lt vĩģe [1587 Vyge oges] Feige < mnd. vīge (Sehwers 1918: 49, 82, 164); vīģe Feige < mnd. vîge 'Feige' (Jordan 1995: 109);
- Sugulaskeeled: sm viikuna [Agr fikuna] Ficus carica / Feige < rts, vrd mrts fikon (‹ kasks vīge 'viikuna') (SSA 3: 440); lv vīɢ, vīk-pū, vīgə̑-pū Feige < kasks vige (Kettunen 1938: 492); lv vīgõdpū viigipuu; vīģeskoks; vīgõmǭŗa viigimari; vīģe; vīgõz viik; vīģe (LELS 2012: 364)
vikk, viki 'pulk, prunt' < kasks swik, Bsks Zwick
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: vikk, viki 'prunt' S Rid Kse Han Khn Tor Hää (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1503 wikk, wiki 'Zwicke'; wiki-pulk, wiki-tapp 'Zwickzapfen (auf dem Fasse)'; Wiedemann 1893: 1357 wikk, wiki 'Zwicke'; wiki-pulk, wiki-tapp 'Zwickzapfen (auf dem Fasse)'; ÕS 1980: 791 vikk 'murd. punn, prunt';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 swik 'Luftzapfen am Fass, das Loch desselben und der Bohrer zum Bohren des Lochs'; twicke 'Zwicke, Stiel mit schräg angesetzter Schaufel zum Plagenhauen'; MND HW III swik 'Bohrer, Eisenspitze des Bohrers; Luftloch am Faß'; Hupel 1795: 272 Zwick 'ein kleiner hälzerner Pflock oben im Fasse oder Anker'
- Käsitlused: < Bsks Zwick ~ sks Zwicke (EEW 1982: 3838-39); < asks swik 'punn, prunt' (EES 2012: 605); < asks swik ~ Bsks Zwicke 'punn, prunt' (EKS 2019)
- Läti keel: lt sviķis Zwick < mnd. swik (Sehwers 1918: 70, 161); sviķis der Zwick in der Tonne < mnd. swik (-ck-) 'Luftzapfen am Faß' (Sehwers 1953: 128); sviķis Zwick in der Tonne, kleiner Zapfen unweit des Spundloches < mnd. swik 'Luftzapfen am Faß' (Jordan 1995: 99);
- Sugulaskeeled: lv svīk̀ Holzzapfen (Kettunen 1938: 391)
- Vrd tapp
vill, villi 'rakk' < kasks swil 'Schwiele'
- Esmamaining: Gutslaff 1648-56
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) ütz walcke willi, kumb nackas werrewes heitta; (Göseken 1660: 712) willi 'blatter (pusula)'; willi 'hitzblätter (papula)'; (Göseken 1660: 713) willit 'hitzbläslein (pustula)'; williken (villikene) 'blatter (pusula)'; (Hornung 1693: 33) Wil, Willi / Acc. pl. Willisid 'eine Blatter'; (Vestring 1720-1730: 290) Wil, -li 'Die Blatter, blase'; (Helle 1732: 208) wil 'die Blatter, Blase'; (Helle 1732: 351) Parrem woib will warba peal olla kui korts kingas 'will man hoffärtig gehen, so kann man seine Commodite nicht haben'; (Piibel 1739) se sai paiseks, williks, mis ülles aias innimeste ja lojuste külge; (Hupel 1766: 127) Se wil mis üks wägga kange wigga on, wöttab paljo rahwast ärra; (Hupel 1780: 312) wil, -li r., d. 'Finne, Blatter, Blase'; (Hupel 1818: 285) wil, -li r., d. 'Finne od. Blatterchen im Gesichte; Blase'; (Lunin 1853: 229) wil, -li r. d. 'угорь, прыщь; свирель'
- Murded: vill, `villi '(hõõrde)rakk' R; vill, villi (-l´l-) eP eL (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1507 wil´l´, wil´l´i 'Blatter, Blase, Pustel, Finne'; Wiedemann 1893: 1360 wil´l´, wil´l´i 'Blatter, Blase, Pustel, Finne'; ÕS 1980: 793 vill;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 swel, swil 'Geschwulst, Geschwür, Schwiele'; swellen, swillen 'schwellen, an-, aufschwellen'
- Käsitlused: < ? kasks... (EEW 1982: 3848); < vrd asks swillen 'paistetama' (Raun 1982: 205); < kasks swel 'Geschwulst', vrd kasks swellen, swillen 'schwillen' (Liin 1964: 58); < asks swel 'paise' (EES 2012: 606); < asks swel, swil 'rakk, mõhn, vill' (EKS 2019)
- Sugulaskeeled: lv vìe̯la Blase (Kettunen 1938: 485); lv vīela vill, rakk; tulzna (LELS 2012: 363)
vilt, vildi 'vanutatud vill' < kasks vilt 'Filz'
- Esmamaining: Kullamaa 1524
- Vana kirjakeel: (Kullamaa 1524: 140) Hans Wyllt; (Hupel 1780: 313, 535) wilt, -i d. 'Filz'; wilt, -i r., d. 'Filz'; (Hupel 1818: 286) wilt, -i r. d.; wilti d. 'Filz'; (Lunin 1853: 230) wilt, -i r. d. 'войлокъ'
- Murded: vilt, `vildi VNg Lüg Vai; vilt, vildi (-l´-) Jäm Khk Muh Hi sporL Juu Jä VJg I Plt Trv Hls Ran San Har VId; vildid (-l´-) 'viltsaapad' Jõh Muh Rei Mär Vig Vän Hää Ris Hag Koe VJg Iis Lai Plt KJn; vildi (-l´-) Krk Puh Ote Rõn Krl Har Plv (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1508 wil´t, wil´di ‹ Filtz; wil´ts, wil´tsi '= wil´t'; Wiedemann 1893: 1361 wil´t, wil´di (wil´ts, wil´ti) ‹ Filtz; wil´ti, wil´ti (D) = wil´t; ÕS 1980: 793 vilt;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 vilt 'Filz'; vilt-hôt 'Filzhut'; vilt-mantel 'Filzmantel'; Schiller-Lübben vilt 'verdichte Wolle, Filz'; MND HW I vilt 'Filz, Stück Filz (als Material)'
- Käsitlused: < kasks vilt (EEW 1982: 3852; Raun 1982: 205; Liin 1964: 56; EES 2012: 606)
- Läti keel: lt viltne der Filz < nd. filt 'Filz' (Sehwers 1953: 158); viltne Filz < mnd. vilt (Jordan 1995: 110); filce Filz (Kettunen 1938: 54);
- Sugulaskeeled: sm viltti [1678 filti] huopa, peite / Filz, Filzdecke < vrd rts fijlt, fildt 'huopa' (‹ kasks vilt); krj viltti huopa, peite < sm (SSA 3: 450); lv vil̄´`t´ Filz < kasks vilt (Kettunen 1938: 488); lv fil̄t (pil̄ts) Filz (Kettunen 1938: 54; Raag 1987: 328); filts, viļt vilt; filcs (LELS 2012: 61, 365)