[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

meski, meski 'rukkijahuleotis' < kasks mêsch, meisch 'Maische'

• Esmamaining: Hornung 1693
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 497) mechkil 'tranck (potus)'; (Hornung 1693: 23) Mesk 'Mesch im Brauen'; (Vestring 1720-1730: 136) Mesk 'Die Mesche vom Bier (Reval)'; (Helle 1732: 139) mesk 'die Mesche vom Bier'; (Hupel 1780: 216) mesk r. 'die Mesche vom Bier'
• Murded: `meski (-e) 'käärimata õlle- või viinavedelik' R S Lä; `mes´ki K Trm MMg Lai; mõs´k, mõse (`mõs´ki) Mär Kse Pä Ris Plt KJn; mes´s, mes´si Kod T Rõu Vas Se (EKI MK); miss, mis´si 'meski' Hää Saa Vil eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 658 mes´k, mes´ki; meske, mes´ki, meski, meske; mes´s´, mes´s´i, mesi (d) 'Maische (bei der Bier- od. Branntweinbereitung), ungehopfte Bierwirze'; Wiedemann 1893: 595 mes´k, mes´ki; meske, mes´ki, meski; meske, meske; mes´s´, mes´s´i, mesi (d) (met´t´, mis´s´, mõs´k) 'Maische (bei der Bier- od. Branntweinbereitung), ungehopfte Bierwirze'; ÕS 1980: 417 meski 'leotis õlle või viina tegemiseks';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 masch, mêsch 'Maische, Biermaltz'; meisch = mêsch; mêske-wert 'Meischwürtze'; Schiller-Lübben (masch), mesch 'Maische, Biermalz'; meskewert 'Maischwert'; MND HW II: 1 mêͥsch 'Maische, Malzbrühe als Grundstoff für die Bierbereitung'; mê(i)schewert
• Käsitlused: < kasks mêsch, meisch (EEW 1982: 1531; Raun 1982: 91); < kasks (masch) mesch (Liin 1964: 55); < asks mēsch, meisch 'meski, õllelinnased' (EES 2012: 281)
• Sugulaskeeled: sm mäski < rts mäsk (SKES: 360); sm mäski Schlempe, Treber; Maische < asks mêⁱsch 'Malzbrühe als Grundstoff für die Bierbereitung' ~ rts mäsk 'Maische' (Bentlin 2008: 147)

söömer, söömri 'veski kandepuu, jäme palk' < kasks sȫmer(e) 'Tragbalken'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `söömer, `söömri Kaa Krj Pöi Muh Hi LNg Hää(-ü̬ü̬-); `söövlipuu Ans Khk; `söömlipuu Ans; `seemripuu Mus (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1192 sȭmer, sȭmera; sȭmergas, sȭmerga 'Balken, mit welchem die Blockmühle auf dem emapū ruht, grosser schwerer Balken überhaupt, fig. etwas Grosses'; Wiedemann 1893: 1080 sȭmer, sȭmera; sȭmergas, sȭmerga (sõmber) 'Balken, mit welchem die Blockmühle auf dem emapū ruht, grosser schwerer Balken überhaupt, fig. etwas Grosses';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben somer 'ein langer, schlanker, grader Pfahl oder Baum'; MND HW III sȫmer(e), sömmer 'Tragbalken, Pfahl, Pfosten, dicke Stange'
• Sugulaskeeled: sm syömäri, syömeri [1826; 1886 syömyri] lakea kannattava ylin ja paksuin niskahirsi, kattoparru / Dach-, Firstbalken < kasks sȫmer 'kannatinpalkki' (SSA 3: 235); sm syömäri, syömeri, syömyri Dach-, Firstbalken < kasks sȫmer(e) 'Tragbalken, Pfahl, Pfosten, dicke Stange; Wagen- oder Traggestell?' (Bentlin 2008: 93)

viisi 'kombel, moel' < kasks wîse 'Weise'

• Esmamaining: LiiviTalu 1550
• Vana kirjakeel: (LiiviTalu 1550, ‹ EKVTS 1997: 77) Keß Roiwi wise uhest teisest Wottap; (Göseken 1660: 303) wijhsi perrast (viisi järgi) 'nach Art (more)'; (Virginius 1687-1690) pari wiisi, Issasit nink Emmasit; (Helle 1732: 210) sedda wisi 'auf die Weise'; (Piibel 1739) need rattad ollid tehtud wankri ratta wisi; (Hupel 1766: III) mil wisil sa ennesele pead walmistama sedda pulwert; (Hupel 1780: 314) wisi, seda wisi r., d. 'auf die Weise'; (Lithander 1781: 507) on se nüüd sedda wisi tehtud; (Lunin 1853: 232) ühte wisi d. 'равным образомъ'
• Murded: `viisi R eP eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1531 wīz´, wīzi, wīe 'Art, Weise'; küzija wīzi 'fragweise'; nädala wīzi 'wochweise'; õiguze wīzil 'auf rechtliche Weise'; Wiedemann 1893: 1381 wīz´, wīzi, wīe 'Art, Weise'; küzija wīzi 'fragweise'; nädala wīzi 'wochweise'; õiguze wīzil 'auf rechtliche Weise'; ÕS 1980: 790 [paari-, kuude] viisi;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 wîs(e) 'Art und Weise'; in wat wîse 'wie'; in richtes wîse 'gerichtlich'; gastes wîse 'als Gast'
• Käsitlused: < kasks wis(e) 'Art und Weise' (Ariste 1940a: 110; SSA 3: 445)
• Sugulaskeeled: sm viisi [1787] tavalla, lailla / (auf diese, dieselbe) Weise < mrts vīs (vrd kasks, kys wis(e), sks Weise); is vīsi tapa; vdj vīsi tapa, laatu < ee (‹ kasks); lv vīž < kasks (SSA 3: 445); lv vīt̆´t´ə̑ auf eine Art, Weise (Kettunen 1938: 495-496)
• Vt viis