[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

antvärk, -värgi 'käsitööline' < kasks hant-werk 'Handwerk'

• Esmamaining: Arvelius 1790
• Vana kirjakeel: (Stahl LS II 1649: 635) üx Ammetmees kudt üx Kaupmees 'ein Handwercker wie ein Kauffman'; (Arvelius 1790: 181) hantwerki mees
• Murded: `antvärk eP(-verk Rid Hää); `antvärk M T; `antvärki, -verki R; `hantvärk V (EMS I: 376)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 39 hant-vär´k, -wär´gi 'Handwerk(er)'; hant-werkel, -wer´kli 'Handwerker'; hant-wärkre, -wärkre (d) 'Handwerker'; hant-wär´gi-inimene 'Handwerker'; Wiedemann 1893: 34 hant-vär´k, -wär´gi 'Handwerk(er)'; hant-werkel, -wer´kli 'Handwerker'; hant-wärkre, -wärkre (d) 'Handwerker'; hant-wär´gi-inimene 'Handwerker'; Saareste IV: 830 † antvärgid 'käsitöölised, keskkiht alevis, linnas'; EÕS 1925: 85 hantvärk 'käsitööline'; ÕS 1980: 48 † antvärk 'käsitööline; ametimees';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben hant-werk 'Thätigkeit mit der Hand; das mit der Hand gemachte; die Gesamtheit der Handwerker, Mitglieder der Zunft'; MND HW I hantwerk 'Händewerk, Arbeit der Hände; Handwerk, sowohl Beruf an sich wie die Tätigkeit'; hantwerke, hantwerker 'Handwerker';
• Käsitlused: < kasks hant-werk 'Handwerk' (EEW 1982: 82; Raun 1982: 4; EES 2012: 52); < kasks ~ sks (SSA 1: 140)
• Sugulaskeeled: sm hantvärkki, -verkki [1637] käsityö / Handwerk; hantvärkkäri, -verkkari [1727] käsityöläinen < rts hantverk, hantverkare (‹ kasks hantwerk resp. sks Handwerk) (SSA 1: 140)

kuur, kuuri < kasks schûr 'Scheuer, Scheune'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: kuur, kuuri 'kõrvalhoone' eP TLä; kuur´, kuuri M San V; kuur, `kuuri R (EMS IV: 166)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 467 kūr´, kūri 'Scheune, Schauer, Schuppen'; Wiedemann 1893: 424 kūr´, kūri 'Scheune, Schauer, Schuppen'; ÕS 1980: 325 kuur;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schure 'Scheuer, Scheune'; Schiller-Lübben schûr, schure 'Schutz, Schirm; Scheuer, Scheune'; MND HW III schûr, ○schûre 'Schutzdach gegen die Einflüsse der Witterung; überdachter Raum; Lagerraum, Schuppen, Stallung (der Hühner), Schlafstelle der Bauern'
• Käsitlused: < kasks kûr ~ schur (EEW 1982: 1075); < kasks schûr (Raun 1982: 58); < kasks kūr (SSA 1: 458); < asks schūr 'kaitse, vari; varikatus' (EES 2012: 197)
• Läti keel: lt skũra, skũre das Gewölbe über der Öffnung des Riegenofens < mnd. schūr 'Schutz, Schirm; Schutzdach' (Sehwers 1953: 109); lt šķũre, šķũris ein Anbau mit Dach, Abschauere < nd. schũr 'Schauer' (Sehwers 1953: 134); lt kūre, kūris kalade soolamisruum < lv kūŕ ~ ee kuur ‹ asks kûr (Vaba 2020: 995);
• Sugulaskeeled: sm kuuri (1756) kuomu, katettu reki; katos, suojus; vaja, varastosuoja / Verdeck; Schutzdach; Schuppen < rts kur 'katos; kuomu; koju, koppi' (‹ kasks kūr) (SSA 1: 458); lv kūr´ Scheuer, worin Fische eingesalzen werden < kasks kûr (Kettunen 1938: 171); lv kūr kuur; šķunis (LELS 2012: 153)

pakkima, (ma) pakin 'pakki panema' < kasks packen 'einpacken, verpacken'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 547) pahckima 'Packen / Einpacken (Saltz)'; (Göseken 1660: 751) üx paaketut Soola Tünder 'ein gepackete Saltz Tonne'
• Murded: pakkima 'kokku panema' R S Mär Kse Han Pä Ris JMd Koe VJg Iis Trm Plt; `pakma Vig KJn; `pak´ma (-me) M Puh San V(-mõ Krl) (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 834 pakkima, pakin 'packen, einpacken'; Wiedemann 1893: 757 pakkima, pakin 'packen, einpacken'; ÕS 1980: 487 pakkima;
• Saksa leksikonid: MND HW II: 2 packen 'Ware für den Transport verpacken'
• Käsitlused: < ee pakk (EEW 1982: 1902); < kasks packen, paken (Liin 1964: 49); < asks packen 'pakkima' (EES 2012: 348)
• Läti keel: lt pakot, saiņot (LELS 2012: 225);
• Sugulaskeeled: sm pakata [1680] ein-, ver-, zusamennenpacken < rts backa (‹ kasks packen, paken 'pakata') (SSA 2: 294); is pakata pakata, panna pakettiin; krj pakata < sm (SSA 2: 294); lv pa`kkə̑ packen < sks (Kettunen 1938: 272); lv pakkõ pakkida; pakot, saiņot (LELS 2012: 225)
• Vt pakk1

prii, prii 'vaba' < kasks vrî 'frei'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
• Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1557) Prylickeleib '?priilik leib'; (Müller 1600-1606: 272) se eddest is piddÿ v̈xkit Inimene frÿ echk vabba ollema; (Müller 1600/2007: 226) se eddest is piddÿ v̈xkit Inimene frÿ echk vabba ollema (15.05.1603); (Gutslaff 1648: 213) wabba 'frey (liber)'; (Göseken 1660: 571) Wryherr, -i (parun) 'Freyherr'; (Forselius 1694) pri; (Vestring 1720-1730: 188, 297) Pri 'Frey'; Wri 'Frey'; (Helle 1732: 162) pri 'frey'; (Hupel 1780: 247, 317) pri r., d. 'frey'; wri r. 'frey'; (Hupel 1818: 191, 293) pri r. 'frey'; wri r. selt. 'frey'; (Lunin 1853: 148, 235) pri r. d. 'вольный, своводный'; wri r. 'своводный'
• Murded: prii 'vaba; tasuta' R Jäm S Lä Tõs Hää K I T V; rii Sa Muh Vig Mih Vän Tor M (EKI MK; EMS VII: 746)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 966 prī, prī 'frei'; Wiedemann 1893: 876 prī, prī (wrī) 'frei'; ÕS 1980: 535 prii;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 vrî, vrîg, vrig 'frei, unabhängig'; Schiller-Lübben vri 'frei, ledig von rechtlichen Verpflichtungen; unbehindert; sorglos'; MND HW I vrî, vrig 'frei, freigebore, unabhängig; ungehindert, offen; ungebunden'
• Käsitlused: < kasks frî? (EEW 1982: 2170-71); < kasks vrî (Raun 1982: 128); < kasks vrî 'frei' ~ rts fri (Raag 1987: 339); < asks vri (EES 2012: 385)
• Läti keel: lt brĩvs [1585 briwe] frei < mnd. vrī (Sehwers 1918: 49; Sehwers 1953: 17); brīvs frei < mnd. vrî (Jordan 1995: 57);
• Sugulaskeeled: sm frii, prii, rii [1625 FrijHerra] vapaa / frei < mrts fri 'vapaa, verovapaa' (‹ asks vrī) (SSA 1: 118); lv brī frei, ledig < kasks vrī (Kettunen 1938: 29); lv brī prii; brīvs (LELS 2012: 48)

purpur, purpuri 'teatud punane värv' < kasks purpur, sks Purpur

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 290) SÄhl olli enge ütz rickas Mehs, se ähitis hendas Purpuri ninck illusa Linatze reiwa kahn; (Stahl HHb III 1638: 234) ninck pannit öhe purpurimantli tema pehle 'vnd legten jhm ein Purpur Mantel an'; (Göseken 1660: 575) Purpur 'Purpur (purpura)'; purpur (karwalinne) 'Purpurroht (purpureus)'; purpur punnane 'Purpurroht (purpureus)'; (Göseken 1660: 706, 705) werri touck (purpurlane tigu) 'PurupurSchneck (murex)'; werri toucke higge (purpurlase teo lima) 'Purpurschnecken Blut (ostium muricis)'; (Virginius 1687-1690) ke ennese tagga löidis, Kollast Sidi, Purpurid, Rosikarwalist, Walget Sidi; (Hupel 1780: 250) purpur, -i r., d. 'Purpur'; (Hupel 1818: 196) purpur, -i r. d. 'Purpur'; (Lunin 1853: 152) purpur, -i r. d. 'пурпуръ, багряница, парфира'
• Murded: `purpur, -i Kuu Lüg IisR Khk Muh Käi Mar Vig Tõs Tor Ris Koe Kad Sim Trm Kod Lai Plt M Puh Krl Har Rõu Plv (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 990 *purpur, purpuri 'Purpur'; Wiedemann 1893: 898 *purpur, purpuri 'Purpur'; ÕS 1980: 549 purpur 'teat. punane värv'; Tuksam 1939: 778 Purpur 'purpur';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 purper, purpur 'Purpur, ein Seidenstoff'; MND HW II: 2 purpure, *○purpur, ○purpern, purper 'kostbare purpurfarbige Stoffart'
• Käsitlused: < sks Purpur (EEW 1982: 2241; EKS 2019); < kasks purpur (Raun 1982: 131; Raag 1987: 324); < asks purpur ~ sks Purpur (Ariste 1963: 101); < asks purpure, Purpur (Liin 1964: 40); < sks Purpur 'purpur' (EKS 2019)
• Läti keel: lt purpurs [Glück 1689/1694 Purpuris] Purpur < dt. (Sehwers 1918: 93, 156); lt purpurs Purpur (VLV 1944: 404); lt purpurs purpur (ELS 2015: 671);
• Sugulaskeeled: sm purppura [Agr purpuri] punainen väri(aine); (hohtavan) punainen / Purpur; purpurn < rts purpur, lad purpura 'purppura' (SSA 2: 437); vdj purpura purpur; пурпур, порфира (VKS: 978)

regi|värss, -värsi < vrd kasks rege, reige, reie, rei 'Reigen, Reihen, Kreisspiel, Tanzlied'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: regi`virsu R; regi`virsi Lüg Jõh; regivirsu (laul) Hel; regi`värsi (rege-, rige`versi) R(rigi`värsi Vai); regivärss, -`värssi Kuu; regevärss, -värssi (ve-) Kad IisK (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1045, 1052 rege-wär´s, pl. wär´sid 'weltliche Lieder, Volkslieder'; rige-wär´s, wär´si; rigi-wär´s '= rege-wär´s'; Wiedemann 1893: 946, 954 rege-wär´s, pl. wär´sid (rige-wär´s, rigi-wär´s) 'weltliche Lieder, Volkslieder'; rige-wär´s, wär´si; rigi-wär´s '= rege-wär´s'; Wiedemann 1869: 1477 wär´s, -i 'Vers'; rege-wär´s 'Reihenvers, Volksliedervers'; Wiedemann 1893: 1334 wär´s, -i 'Vers'; rege-wär´s 'Reihenvers, Volksliedervers'; ÕS 1980: 582 regivärss 'vana eesti rahvalaulu värss; regilaul';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 rêge 'Reihe, Reihenfolge, Ordnung'; rei, reie 'Tanz, Reigen; Gesang zum Tanze, Tanzweise; Lied, Spottlied'; Schiller-Lübben rei, reie, reige, rege 'Tanz, Reigen; Gesang zum Tanze, Tanzweise; dann überh. Gesang'; MND HW II: 2 rey (rei, reyg), reye, reyge 'gereimter Text, Verse; Gesangstück, Lied; Musikstück zu dem ein Reigen getanzt wird, Tanzweise; von Gesang und Musik begleiteter Rundtanz, Reigen'
• Käsitlused: < kasks rege, reige, reie, rei 'Tanz, Reigen, Reihen, Kreisspiel, Tanzlied, Lied, Spottlied' (EEW 1982: 2442-43; 3987; EES 2012: 423); < vrd kasks rei(e) 'tantsulaul', kasks rêge 'rida' (Raun 1982: 140)
• Sugulaskeeled: sm rekilaulu (rekiveisu, -viisu, -virsi) [1644] nelisäkeinen kansanlaulu / gew. vierstrophiges Volkslied < ee regivärss 'kalevalamittainen runo' (‹ asks, vrd kasks reg, reig, reie) (SSA 3: 63)
• Vrd värss1

riim, riimi 'luuleriim' < kasks rîm 'Reim'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 295) rijhmi 'Reim'; (Göseken 1660: 595) Riem 'reim (rhytmus)'
• Murded: riim, `riimi Kuu VNg IisR Vai; riim, riimi Sa Muh Mär Tõs Hää I Plt KJn M Ran Har Plv (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1062 *rīm, rīmi 'Reim'; *rīmima, rīmitsema 'reimen'; Wiedemann 1893: 963 *rīm, rīmi 'Reim'; *rīmima, rīmitsema 'reimen'; ÕS 1980: 595 riim;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 rîm, rime 'Reim'; rimen 'reimen/Verse machen'; Schiller-Lübben rîm 'Reim, Reimspruch'; rimen 'reimen, passen'; MND HW II: 2 rîm 'Verszeile in gebundener Sprache; gereimter Bruch, Strophe, Gedicht'
• Käsitlused: < kasks rîm 'Reim' (EEW 1982: 2477; SKES: 874; Liin 1964: 60; Raun 1982: 142; SSA 3: 73); < asks rīm 'riim, luuletus' (EES 2012: 427)
• Läti keel: lt *rĩme [1683] Reim < mnd. rīm (Sehwers 1918: 157); rĩme Reim, Gedicht < mnd. rīm 'Reim; Reimspruch; Dichtung überhaupt' (Sehwers 1953: 102); rīme Rein; Gedicht < mnd. rîm 'Reim, Dichtung überhaupt'; *rẽmêt reimen < mnd. rīmen (Sehwers 1918: 157); rẽmêt reimen; dichten < mnd. rīmen 'reimen, Verse machen' (Sehwers 1953: 102); rīmēt reimen; dichten < mnd. rimen (Jordan 1995: 85);
• Sugulaskeeled: sm riimi [1583] loppusointu, loppusoinnullinen runo / Reim, Vers < mmr rim, riim 'säe, runo, riimi' (‹ kasks rīm) (SSA 3: 73; SKES: 784); lv rīm Reim (Kettunen 1938: 340)

salm, salmi 'värss' < kasks salm, psalm 'Psalm'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 273) Psalmit ninck Lauluth; (Müller 1600/2007: 258) piddaket ißekesckes kaunidt Psalmit ninck Lauluth (17.07.1603); (Rossihnius 1632: 289) Oppeket ninck mainitzeket hendas essi Psalmide ninck kittusse laulude, ninck waimoliko laulude sissen; (Stahl HHb III 1638: 31) P∫almide .. kahs 'mit P∫almen'; (Stahl HHb III 1638: 133) ninck rechkiket i∫∫ike∫kes P∫almi∫t 'Vnd redet vntereinander von P∫almen'; (Gutslaff 1648: 231) Laul /o 'Psalm'; (Gutslaff 1648-1656) N. pajataket essi hennesselle psalmide kahn; (Helle 1732: 173) salm 'der Vers'; (Hupel 1780: 263) salm, -i r. 'Vers'; (Hupel 1818: 215) salm, -i r. 'Vers'; (Lunin 1853: 167) salm, -i r. 'псаломъ; стихъ'
• Murded: salm, `salmi R(`salmi Vai); sal´m, sal´mi (-l-) S Lä Hää Saa Ris Juu JMd Koe VMr VJg I Plt KJn M TLä San Krl Rõu Vas (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1105 sal´m, sal´mi 'Psalm, Vers, Strophe'; Wiedemann 1893: 1001 sal´m, sal´mi 'Psalm, Vers, Strophe'; ÕS 1980: 615 salm;
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben salm 'Psalm'; MND HW III salm(e) 'Psalm'; salm(e)bôk 'Psalter, Buch der Psalmen'
• Käsitlused: < kasks psalm ~ sks Psalm [‹ kr psalmos] (EEW 1982: 2685-86); < kasks salme (Raun 1982: 152); < asks Psalm (1599) (Ariste 1963: 103; Liin 1964: 41); < asks salm, psalm 'psalm, laul' (‹ vanakreeka psalmos 'pillikeele näppimine') (EES 2012: 458); < asks salm, psalm 'psalm, laul' (EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm psalmi [Agr] kirkollinen laulu, virsi / Psalm, Kirchenlied < rts psalm 'psalmi' (‹‹ lad psalmus ‹ kr) (SSA 2: 413)

värk1, värgi 'asi; tegu; töö' < kasks werk 'Werk'

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 78) Töh 'Werck'; (Gutslaff 1648: 206) Werck /e 'Arth / artific.'; (Gutslaff 1647-1657: 282) sehsa[mm]a werck; (Göseken 1660: 299) werck 'Werck'; (Virginius 1687-1690) Nink teggi Keedi-wärki Koori sisse; (Vestring 1720-1730: 275) Wärk, -ki 'Art, Gestalt'; (Helle 1732: 200) sedda wärki 'von der Art'; (Hupel 1780: 302) wärk, -i r.; warki d. 'Art, Gestalt, Weise'; (Hupel 1818: 271) wärk, -i r. d. 'Art, Gestalt, Weise'; (Lunin 1853: 217) wärk, -i r. d. 'родъ, образъ; видъ'
• Murded: verk, `vergi Jõe Kuu; värk, `värgi Hlj RId(`värki Vai); värk (vär´k), värgi eP M T; vär´k, vär´gi V (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1476, 1491 wär´k, wär´gi 'Werk, Bau, Gerüst, Gewerk, Getriebe, Maschine'; wer´k, wer´gi '= wär´k'; werkel, wer´kli '= wär´k'; Wiedemann 1893: 1333 wär´k, wär´gi (wer´k, werkel) 'Werk, Bau, Gerüst, Gewerk, Getriebe, Maschine'; ÕS 1980: 810 värk;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 werk, wark 'Werk; Tätigkeit, Arbeit, Verrichtung; Product der Arbeit; Arbeitsgerät, Werkzeug; Material zur Arbeit'; Schiller-Lübben werk, wark 'Werk, Thätigkeit, Arbeit; Product der Arbeit; die Gesammtheit der in einem bestimmten Zweige Arbeitenden (Gewerk, Gilde, Zunft)'
• Käsitlused: < sks Werk (EEW 1982: 3985); < kasks werk (Ariste 1972: 97; Raun 1982: 212; EES 2012: 621); < kasks werk, wark (Liin 1964: 50)
• Läti keel: lt verķis Handwerker < kasks werk (Sehwers 1953: 154; Jordan 1995: 109);
• Sugulaskeeled: sm värkki [1731] työkalu, kapine, vehje; tekotarpeet / Werkzeug, Gerät; Material; krj värkki tarve- t. työkalu, kapine; kelvoton ihminen t. eläin; penis, oriin suoro < rts, vrd mrts værk 'työ, teko, toimi, teos, laitos, varustus' (SSA 3: 483); sm verstas [1655] työ-, korjauspaja / Werkstatt < rts verkstad 'työhuone, paja' (‹ kasks werkstede) (SSA 3: 428)

värnits, värnitsa < kasks fernis 'Firnis'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 570) potti warw (värnits) 'Vernis (vernix)'
• Murded: `värnits, -ä Kuu Vai; `värnits (`ver-), -a VNg Lüg; värnits, -i (-e) Khk Vll Emm Mär Kse Pä Ris Pai KJn Krk T Kan Har Rõu; värnits, -a Rei Mar Juu JMd Kad VJg Iis Kod Plt Trv; värnäts, -i Juu; värnets, -ä Plv Vas; värmits Vig; pernits, pernidsa Lei (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1477 wär´nits, wär´nitsa, wär´nitse, wär´nitsi 'Firniss'; Wiedemann 1893: 1334 wär´nis, wär´nise; wär´nits, wär´nitsa, wär´nitse, wär´nitsi 'Firniss'; ÕS 1980: 810 värnits;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 fernis (ferniis, vernus) 'Firnis'; Schiller-Lübben fornisse 'Firnis'; MND HW I vernis, vornis 'Firnis'
• Käsitlused: < kasks fernis (EEW 1982: 3986; Raun 1982: 212; SSA 3: 428); < asks fernis, vernis 'värnits' (EES 2012: 621)
• Läti keel: lt pernice Firnis < dt. Fernitz 'Firnis' (Sehwers 1953: 87); pärnits Firnis (Kettunen 1938: 324);
• Sugulaskeeled: sm vernissa, fernissa, förnissa, vernitsa [1823; 1637 Färnisia part.] eräs pintakäsittelyaine / Firnis < mrts färnissa (‹ kasks fernis ‹ pr vernis ‹ it) (SSA 3: 428); lv pär̄nits Firnis (Kettunen 1938: 324); lv färnits värnits; pernica (LELS 2012: 61)

värske, värske 'äsja valminud; keetmata' < kasks versch 'frisch'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 420) V̈x se|sarn Pu, kæ ickex kaswab, Öitzeb, wiliane ninck verschk iæb; (Müller 1600/2007: 768) V̈x sesarn Pu /.../ Öitzeb, wiliane ninck verschk iæb (37. jutlus); (Göseken 1660: 285) Wersck 'Frisch'; (Göseken 1660: 725) wersck 'frisch (recens) /Frische Fische oder Fleisch'; (Forselius 1694) wärsk; (Vestring 1720-1730: 275) Wärsk, -ki 'Frisch'; (Helle 1732: 200) wärske 'frisch'; (Piibel 1739) essimest udist wilja, wärsket wina ja ölli ja met; (Hupel 1780: 302) wärsk, -i r.; wärske r.; wärski d. 'frisch'; (Lithander 1781: 516) Woia ühhe tinna ehk hõbbe waagna wärske woiga; (Hupel 1818: 272, 283) wärsk, -i r.; wärske r.; wärski d. 'frisch'; wersk d. 'frisch'; (Lunin 1853: 218, 227) wärs, -ke r.; wärski d. 'свѣжiй'; wersk d. 'свѣжо; живо'
• Murded: värsk, `värski (-e) Kuu RId; värsk, värsi Rid Mar; `värske Jõe Hlj IisR Sa Hi L K I M; `vär´ske T V(`vär´ski); `värski Muh Rid HMd Hää Ris (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1477 wärske, wärske 'frisch'; wär´ski, wär´ski '= wärske'; Wiedemann 1893: 1334 wärske, wärske (wär´ski, wär´ti) 'frisch'; ÕS 1980: 810 värske;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 versch, varsch 'frisch, neu'; verschen 'auf-, erfrischen'; Schiller-Lübben versch, vers, varsch 'frisch'; MND HW I versch (veersch, vers, varsch) 'frisch, unverdorben, genießbar; ungesalzen, ungetrocknet; frisch, trinkbar, süß; neu, ungebraucht'
• Käsitlused: < kasks versch (EEW 1982: 3987; Raun 1982: 212; SSA 1: 120; EES 2012: 621); < kasks versch, varsch (Liin 1964: 65); < kasks versche (Ariste 1972: 97)
• Läti keel: lt brišs, prišs < mnd. vrisch 'frisch' (Sehwers 1953: 17, 95);
• Sugulaskeeled: sm färski, värski, ferski, verski [1874] veres, tuore / frisch < rts färsk (‹ kasks versch); is värski < sm; vdj värski, värske < sm, ee (SSA 1: 120); lv ver̄’šk frisch (= priš̄) (Kettunen 1938: 479)
• Vrd priske

värss1, värsi 'luulerida; salm' < kasks vers(ch) 'Vers'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 420) ninck ollet teÿe sa|sama Iütluße siddes löhitelt kulnuth, sest Eßimeße Versist, nellÿ|sarnast Oppetußest; (Müller 1600/2007: 144) igka Versse iures saab lauletuth (30.01.1601) 'iga salmi järel'; (Hupel 1780: 302, 310) wärs, -i r. d. 'der Vers'; wers, -i r., d. 'ein Vers'; (Tarto-maa 1806) 04.04: Öige om mes Jummala sönna ütlep Piibli lauloraamatun 37 pätükkin 37 wersin.; (Hupel 1818: 272, 283) wärs, -i r. d. 'der Vers'; wers, -i r. d. 'der Vers'; (Lunin 1853: 218, 227) wärs, -i r. d. 'стихъ, вирша'; wers, -i r. d. 'стихъ'
• Murded: värs (vers) Kuu Vai; vär´ss, värsi (-r´-) Jäm Khk Hää VJg Kod MMg M TLä San V(ver´ss) (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1477, 1491 wär´s, wär´si 'Vers, Paragraph, Punkt'; wer´s, wer´si '= wär´s'; Wiedemann 1893: 1334 wär´s, wär´si (wer´s) 'Vers, Paragraph, Punkt'; ÕS 1980: 810 värss 'luulerida';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 vers, versch, versche 'Vers, Strophe'; Schiller-Lübben versc(e) 'Vers'; MND HW I versc(e) (varsch), ○versch, ○vers 'Vers, Reimvers, Bibelvers, Psalmvers; Besprechungsformel'
• Käsitlused: < kasks vers, versch (EEW 1982: 3987; Raun 1982: 212; SSA 3: 483); < kasks versch(e) (Liin 1964: 60; EES 2012: 621)
• Läti keel: lt *per̃ša Vers < mnd. versche (Sehwers 1918: 155); perša Vers (namentlich Bibel- oder Gesangbuchvers) < mnd. versch(e) 'Vers, Bibelvers, Psalmvers' (Sehwers 1953: 87; Jordan 1995: 81);
• Sugulaskeeled: sm värssy (värsy) [Agr wersu] säkeistö / Strophe < rts, vrd mrts värs 'säe, säkeistö, värssy, runo' (SSA 3: 483); sm värssy [Agr] < rts vers (Häkkinen 2004: 1520); is verz (Hev) (rahva)laul (Laanest 1997: 221); lv fer̄š̀ (spēršk, pēršk); pēršk(ə̑z), per̄š Vers < kasks versche (Kettunen 1938: 54, 283, 378); lv spēršk, spērškõz salm; pants (LELS 2012: 302)
• Vrd regi|värss

värv, värvi < kasks verwe 'Farbe'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 433) Sihskit peäwat sahma nemma kuj lummi, echk nemmät olles kui werrest farb, sihskit pääwat nemmat kuj will sahma; (Stahl 1637: 54) farw, farwi∫t 'Farbe'; (Stahl HHb IV 1638: 246) ninck kus temma on kudt punnane Farw 'vnd wenn ∫ie gleich ist, wie Ro∫infarb'; (Gutslaff 1648: 212) Karw /a 'Farbe'; (Göseken 1660: 285) warwi 'Farbe'; (Göseken 1660: 725) warw 'Farb'; (Göseken 1660: 574) punnane warw 'röthe (rubedo)'; (Göseken 1660: 221, 507S) rohhtne Warw (roheline) 'Grünspann'; (Göseken 1660: 598) rohhtne Warw 'Spangrün / Grünspan'; (Göseken 1660: 548) palle warw (mink) 'schmincke (fucus)'; (Piibel 1739) ommad silmad wärwiga hörunud; (Hupel 1780: 302) wärw, -i r. d. 'die Farbe (zum Färben)'; (Hupel 1818: 272) wärw, -i r. d. 'die Farbe (zum Färben)'; (Lunin 1853: 218) wärw, -i r. d. 'краска для крашенiя'
• Murded: värv, `värvi R(`värvi Vai); vär´v (-r-), värvi S(vär´m Jäm Muh); vär´v (-r-), värvi K I Nõo Võn Kam Ote; vär´m (-r-), värmi L Kõp Vil M TLä San V(ver´m Har); värb, värbi (värvi) Mar Mär Vän Nis (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1476, 1477 wär´m, wär´mi '= wär´w'; wär´w, wär´wi 'Farbe'; Wiedemann 1893: 1334 wär´w, wär´wi (wär´m) 'Farbe'; ÕS 1980: 810 värv;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 verwe, varwe (varue, varve, varfe) 'Farbe'; Schiller-Lübben verwe, varwe 'Farbe'; MND HW I verwe (verve) 'Färbung, Farbe, Farbstoff'; varwe (varue, varve, varfe) 'Farbe, color; Farbstoff, Farbe; Aussehen'
• Käsitlused: < kasks verwe, varwe 'Farbe' (EEW 1982: 3988; Liin 1964: 54; Ariste 1972: 95; EES 2012: 621); < kasks verwe (Raun 1982: 212); < kasks varwe 'Farbe' (Ariste 1963: 108)
• Läti keel: lt per̃ve Farbe < mnd. verwe 'Farbe' (Sehwers 1918: 49, 155; Sehwers 1953: 87); lt varve Farbe < mnd. varwe 'Farbe' (Sehwers 1953: 152); perve Farbe, vorzüglich Ölfarbe < mnd. verwe 'Färbung, Farbe, Farbstoff' (Jordan 1995: 81);
• Sugulaskeeled: sm väri [1642 färi] < rts färg (Häkkinen 2004: 1519); lvS peru Farbe (SLW 2009: 147); lv ver̄m Farbe, Farbstoff < küsks warve (Kettunen 1938: 478); lv verm värv; krāsa (LELS 2012: 360)
• Vt värvima

värvima, (ma) värvin < kasks verwen 'farben'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 433) se pöha Waimo sissen, ilma|ferwitut armu sissen 'ilustamata, silmakirjatsemata'; ützkit ferwja ei woi mah pähl ni walges tetta, et nemmat kahn paistsit, kui ütz künall; (Stahl 1637: 54) warwima, warwin, warwi∫in, warwinut 'Farben'; (Stahl LS I 1641: 226) eth ücheckit farwija mah pehl 'das kein Ferber auff Erden'; (Göseken 1660: 725) werwima 'anstreichen'; werwitut 'Angestrichen'; warwima 'Farben'; (Göseken 1660: 548) palle warwima (minkima) 'schminken'; (Vestring 1720-1730: 276) Wärwima 'färben'; Pallet wärwima 'sich schmincken'; (Helle 1732: 201, 323) wärwima 'färben'; (Helle 1732: 207) werwal 'der Färber'; (Piibel 1739) ja wärwis ommad silmad ärra; (Hupel 1766: 95) sinna wärwid agga nende kallaste öisedega; (Hupel 1780: 302) wärwima r., d.; wärwma d. 'anmahlen, färben, tünchen'; (Hupel 1818: 272) wärwima r., d.; wärwma d. 'färben, anstreichen, anmalen; tünchen; glasiren'; (Lunin 1853: 218) wärwima r. d.; wärwma d. 'красить'
• Murded: `värvima (-r´-) R Sa Hi K I; `värbima Lä; `värmima (-r´-) Muh Pä; `vär´vmä, `vär´mmä (-mme) eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1476, 1477 wär´mima, -in '= wär´wima'; wär´wima, -in; wär´wmä (d) 'farben, anmalen, anstreichen, tünchen, glasiren'; Wiedemann 1893: 1334 wär´wima, -in; wär´wmä (d) (wär´mima) 'farben, anmalen, anstreichen, tünchen, glasiren'; ÕS 1980: 810 värvima;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 vaewen, verwen 'färben; bemalen, anstreichen'; Schiller-Lübben verwen 'färben'; MND HW I varwen, verwen (ferwen) 'färben'
• Käsitlused: < ee värv ~ kasks verwen (EEW 1982: 3989); < kasks varwen 'farben' (Ariste 1963: 108-109); < kasks verwen (Liin 1964: 50)
• Läti keel: lt pẽrvêt färben < mnd. verwen 'färben' (Sehwers 1918: 155; Sehwers 1953: 87); lt pervēt färben < mnd. verwen (Jordan 1995: 81); lt varvêt färben < mnd. varwen 'färben' (Sehwers 1953: 152); lt vervêt, vẽrvêt färben < mnd. verwen 'färben' (Sehwers 1953: 155, 157);
• Sugulaskeeled: sm värjätä [Agr] < sm väri ~ rts färga (Häkkinen 2004: 1519); lv ver̄m werben < kasks werven; ver̄mə̑, ver̄mt̆tə̑ färben < küsks werwen (Kettunen 1938: 478, 479); lv vermtõ värvida; krāsot (LELS 2012: 360)
• Vt värv. Vrd maalima