[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

ass, assi '(vankri) telg' < asks asse 'Achse'

• Esmamaining: Helle 1732
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 206) Telg /e 'Achse (axis)'; (Vestring 1720-1730: 21) Ass 'Die Achse am Wagen (Reval)'; (Helle 1732: 87) as 'die Achse am Wagen'; (Piibel 1739) Ja need nelli rattast ollid pönade al ja rattaste assid jalla al; (Hupel 1780: 144) as, assi H. 'die Wagenachse'
• Murded: as´s Lä KPõ; ass Hi; `assi 'vankri (raud)telg' R (EMS I: 477-478); aks 'vankri telg, ass' Vig Kse Han Pä (EMS I: 235)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 55 as´s´, as´s´i 'Achse (am Wagen)'; Wiedemann 1893: 49 as´s´, as´s´i 'Achse mit einer Schraube'; ÕS 1980: 57 ass '(vankri) telg';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 asse 'Achse'; MND HW I asse 'Achse';
• Käsitlused: < lt ass 'die Achse des Rades, der Spule' (EEW 1982: 109); < eesti-liivi, vrd lt ass (Raun 1982: 5); < kasks asse 'Achse' (Haak 1976: 83; EES 2012: 54)
• Läti keel: lt ass ass / Achse (Kettunen 1938: 15);
• Sugulaskeeled: sm akseli [1637 axel] akselinpää, kappa / Achse < rts axel (SSA 1: 66); krj akšeli < rts axel (SKES: 14); lv aš́̄ Achse (Kettunen 1938: 15); lv aš telg, ass; ass; pūašrattõd puutelgedega vanker; kokasu rati (LELS 2012: 36, 254)

klaar, klaari 'selge' < kasks klâr, sks klar

• Esmamaining: Lithander 1781
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 222) selg /e 'klar'; (Vestring 1720-1730: 83) Klaarkattel '- -'; (Lithander 1781: 552) kalla keik, mis klaar on, peält ärra
• Murded: klaar (-r´-) 'selge, läbipaistev; korda seatud' Sa Hi L K I T V; `klaari R; laar (-r´-) Sa L VlPõ M (EMS III: 304)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 342, 520 klār´, klāri 'klar, rein, fertig'; lār´, lāri '= klār´'; Wiedemann 1893: 309 klār´, klāri (lār´) 'klar, rein, liquid, nüchtern, fertig, in Ordnung'; klār olema 'fertig sein'; aṅkur on umb-klāris 'der Anker ist nicht klar (wenn das Tau sich um die Docke geschlungen hat)'; ÕS 1980: 272 klaar 'kõnek. selge, läbipaistev; arusaadav; korras, valmis olev';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 klâr 'klar, hell, strahlend'; 'fertig, bereit'; 'rein, bloss, pur'; klâr maken 'etwas ins reine, in ordnung bringen' = klaren; MND HW II: 1 klâr, klâre(e) 'hell, strahlend, leuchtend';
• Käsitlused: < sks klar ~ kasks klar (EEW 1982: 861); < sks klar (SKES: 203); < kasks klâr (Raun 1982: 42); < asks klar 'klar' mere-klaar 'seeklar' (in vorschriftsmässigem, ordnungsgemässem Zustand befindlich) ‹ lat. clarus (GMust 1948: 78); < asks klār ~ sks klar (EES 2012: 164)
• Läti keel: lt *klãrs klar < mnd. klār (Sehwers 1918: 150; Sehwers 1953: 50);
• Sugulaskeeled: sm klaari (1638) kirkas, selkeä, selvä / klar, deutlich < rts klar 'kirkas, selkeä' (‹ kasks klar); is klāri < ? ee klaar 'selkeä, kirkas' (SSA 1: 378); vdj laari klaar, puhas, selge; ясный, чистый (VKS: 557); lv klå̄rə̑m Klarheit, Lauterkeit; klō̬r klar < kasks klār (Kettunen 1938: 140); lv klǭr klaar, selge; skaidrs, klārs (LELS 2012: 127)
• Vt klaarima

pill2, pilli 'võll, telg; ankruvinn' < kasks spille 'Spille, Spindel'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 239) Kistawars 'Spille'; (Göseken 1660: 565) pilli kaihl 'Hals an der Mühlen Spille'; (Helle 1732: 157) pil 'die Spille oder Eisen in der Mühl-Rads-Welle'; (Hupel 1780: 242) pil, -li r., d. 'Spille am Mühlrad'
• Murded: pill, `pilli 'ankruvinn' Jõe; pil´l (-ll), pilli Sa Hi Khn Hää; spill, spilli Ris JõeK (EKI MK; EMS VII: 475); pill, `pilli 'veskivõll' VNg Lüg Jõh; pill, pilli (-l´l-) S Vig Var Khn Aud Tor Saa Nis Juu VJg I KJn M Ran Ote San Har Plv (EKI MK; EMS VII: 476)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 902 pil´l´, pil´l´i 'Spille, Spindel (im Mühlenrade oder Mühlstein), Welle, Rolle im Weberschiffchen'; Wiedemann 1893: 817 pil´l´, pil´l´i 'Spille, Spindel (im Mühlenrade oder Mühlstein), Welle, Rolle im Weberschiffchen'; Wiedemann 1869: 880 pel´l´, pel´l´i 'Spille, Ankerwinde'; Wiedemann 1893: 799 pel´l´, pel´l´i 'Spille, Ankerwinde'; ÕS 1980: 513 pill '(ankru)peli';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 spille 'Spindel; jede Walze, Winde, Welle'; Schiller-Lübben spille 'Spindel; jede Walze, Winde, z. B. Ankerspille, die Spindel oder Mühleisen, Drehungsaxe für die oberen Mühlsteine'; MND HW III spille 'Spindel; Mühleisen, Drehungsachse für den oberen Mühlstein; Winde, Vorrichtung zum Heben oder Fortbewegen von Lasten; Schiffswinde, Ankerspill'
• Käsitlused: < sks Spille ~ kasks spille (EEW 1982: 2053); < kasks spille 'Spindel, Winde' (GMust 1948: 32, 86); < kasks spille 'võll, telg' (Liin 1964: 51; EES 2012: 370)
• Läti keel: lt † spil̃va Spille, woran die Ankerkette befestigt ist (Sehwers 1918: 159); lt spille womit man ein Netz aus dem Wasser zieht oder womit man etwas Schweres emporhebt < mnd. spille 'Winde, Vorrichtung zum Heben oder Fortbewegen von Lasten' (Sehwers 1953: 116; Jordan 1995: 93); lt (eñkura) spil̃va die Ankerwinde, Spille, woran die Ankerkette befestigt ist < mnd. spille 'Winde' (Sehwers 1953: 116);
• Sugulaskeeled: lv spīla Ankerwinde < kasks spille (Kettunen 1938: 379); lv spīla peli, vints; vinča (LELS 2012: 302)

teljed, pl. teljed 'kangaspuud' < kasks stelle, stel 'Gestell'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 282) telle d. 'der Weberstuhl'; tellid r. 'der Weberstuhl (Pl.)'; (Hupel 1818: 244) tellid pl. r., telli od. telle d. 'Weberstuhl'
• Murded: `teljed Hlj Lüg Jõh Vai; `tellid VNg; tellid (-l´l-) Sa Pär Vän Juu Tür; tel´led Vll L K; teljed Muh Rei Var HJn KuuK JJn I; tel´le M; `telle (-l´l-) T Urv Krl Har Plv Räp (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1263 tel´g, tel´je (tele), telle (SO) 'Webstuhl'; tel´l´, pl. tel´l´id 'der deutsche Webstuhl'; Wiedemann 1893: 1143 tel´g, tel´jed, telled (SO) 'Webstuhl'; tel´l´, pl. tel´l´id 'der deutsche Webstuhl'; ÕS 1980: 704 telg, telje; teljed 'mitm. kangaspuud';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 stel, stelle 'Gestell, z.B. des Wagens; Webestuhl, Baugerüst'; Schiller-Lübben stelle, stel 'Gestell, z.B. des Wagens, bes. Webergestell'; MND HW III stel(le) 'Gestell des Webstuhls'
• Käsitlused: < kasks stelle, stel (Ariste 1930: 9-10; EEW 1982: 3122; Raag 1987: 324; EES 2012: 522; EKS 2019)
• Läti keel: lt stel̃les, strel̃les [1638 Stelles] Webstuhl < mnd. stel, stelle 'Webstuhl' (Sehwers 1918: 55, 96, 160; Sehwers 1953: 120); stelles (pl.) Gestell, Webstuhl < mnd. stel(le) 'Gestell des Webstuhls' (Jordan 1995: 95);
• Sugulaskeeled: sm tellit [1886] kangaspuut / Webstuhl < rts ställ 'teline, alusta; kangaspuut' (‹ kasks stelle 'teline, alusta; kangaspuut') (SSA 3: 281)

telk, telgi 'kerge varjualune' < kasks telt

• Esmamaining: Gutslaff 1648-56
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) Israel ninck Juhda ommat teltide sissen; (Göseken 1660: 287) Telti 'Gezelt'; (Göseken 1660: 660) Telt 'zelt'; (Vestring 1720-1730: 246) Telt, -di 'Ein Gezelt'; (Helle 1732: 187, 322) telk, g. i 'das Gezelt'; (Piibel 1739) maia ehk koggodusse telk saab walmis; (Hupel 1780: 282) telk, -i r. 'Gezelt; Hütte'; telt, teldi r., d. 'Zelt, Gezelt'; (Hupel 1818: 244) telk od. telg, -i r. d. 'Zelt, Gezelt; Hütte'; telt, teldi r. d. 'Zelt, Gezelt; d. Hütte'; (Lunin 1853: 192) telk, -i r. d. 'палатка, шатеръ; хижина'; telt, teldi r. d. 'палатка, хижина'
• Murded: telk, `telgi R(`telki Vai); tel´k, telgi Sa Emm Rei Mar Kse Tõs Tor Hää Ris Juu VJg Plt KJn Trv Hls Puh Rõn San; `telti, `teldi VNg; tel´t, tel´di San (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1263, 1264 tel´k, tel´gi 'Zelt'; tel´t, tel´di '= tel´k'; Wiedemann 1893: 1143 tel´k, tel´gi (tel´t) 'Zelt'; ÕS 1980: 704 telk;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben telt, telde 'Zelt, Bude'
• Käsitlused: < kasks telt 'Zelt' (EEW 1982: 3122; Raun 1982: 174; EKS 2019); < asks telt, telde 'telk, (laada)pood' (EES 2012: 522)
• Läti keel: lt tel̃ts [1638 Telltes] Zelt < mnd. telt 'Zelt' (Sehwers 1918: 29, 98, 162); lt stelte, tel̃ts Zelt < mnd. telt 'Zelt' (Sehwers 1953: 121, 142);
• Sugulaskeeled: sm teltta [1880; 1729 tälti] kangainen tilapäismaja / Zelt < rts tält 'teltta' (‹ kasks telt) (SSA 3: 282; SKES: 1266); sm teltta, teltti Zelt < asks (ge)telt, telde 'Zelt; Bude' ~ rts tält (Bentlin 2008: 189); lv tel̄t̀, tel̄k̀ Zelt, Stiftshütte < kasks telt (Kettunen 1938: 412)

võll, võlli 'pöörlev silinder' < kasks welle 'Welle'

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 232) Wölli / Telg 'Rigel'; (Gutslaff 1648: 246) Wölli 'Welle'; (Göseken 1660: 466) welboom (veskivõll) 'welle in der Mühlen'; (Hupel 1780: 513) wölw r.; wöl, wöllas, weski wöl d. 'Wellbaum, Welle im Rad'; (Erlemann 1864: 86) üks jämme wöl, kelle sisse tihwtid on lödud
• Murded: võll, `võlli Lüg IisR; võl´l, võl´li (-ll-) Muh L Nis Kad I Äks Plt eL; völl (völ´l), völli Khk Hi Ris; vell, `velli 'võll' Kuu; voll, `volli VNg (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1546 wõl´l´, wõl´l´i 'Welle, Wellbaum'; Wiedemann 1893: 1395 wõl´l´, wõl´l´i 'Welle, Wellbaum'; ÕS 1980: 803 võll;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 welle 'Rundholz, drehbarer Cylinder, Welle, Walze (in der Mühle, am Krahn)'; Schiller-Lübben welle, wille 'alles was cylinderrund ist, Walze (Mühlenwelle, Brunnenwelle)'
• Käsitlused: < kasks, sks Welle (EEW 1982: 3946); < kasks welle (Liin 1964: 51; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 210; EES 2012: 616)

võlv, võlvi < kasks welve 'Gewölbe, Welle'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 131) Wölw, wölwi∫t 'Gewölb'; (Gutslaff 1648: 216) Wölwi 'Gewölb'; (Göseken 1660: 287) Wölwi 'Gewölb'; (Göseken 1660: 717) wölw 'Gewölb (fornix)'; (Vestring 1720-1730: 294) Wölw, -wi 'Ein Gewölbe'; (Helle 1732: 211) wölw 'die Welle im Mühl-Rade'; (Hupel 1780: 315) wölw, -i r. 'das Gewölbe; die Welle im Mühlrad'; (Hupel 1818: 290) wölw, -i r. 'Gewölbe; Mühlwelle'; (Lunin 1853: 233) wölw r. d. 'сводъ, подвалъ'
• Murded: volv, `volvi R(võlv, `võlvi Lüg Jõh); völ´v (völv), völvi Sa Hi; võl´v, võl´vi (-l-) Muh Pä KPõ(võlve); võl´v, võl´vi (võlve) I VlPõ San Har Lei; võl´b, võl´bi (võl´vi) Mar Mär Nis Rap (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1534, 1547 wol´w, wol´wi '= wõl´w'; wõl´w, wõl´wi, wõlwe 'Gewölbe; Welle, Schraube (an Schiffen)'; Wiedemann 1893: 1384, 1395 wõl´w, wõl´wi, wõlwe 'Gewölbe; Welle, Schraube (an Schiffen)'; wol´w, wol´wi '= wõl´w'; ÕS 1980: 803 võlv;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 welve 'Gewölbe'; Schiller-Lübben welve 'Gewölbe'
• Käsitlused: < kasks welve 'Gewölbe, Welle' (EEW 1982: 3948); < kasks welve (Ariste 1963: 109; Liin 1964: 52; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 210; Raag 1987: 324; SSA 1: 171; EES 2012: 616)
• Läti keel: lt vel̃ve, vel̃me [1638 Wellwe] Gewölbe < mnd. welve (Sehwers 1918: 49, 100, 164); vel̃ve Gewölbe < mnd. welve 'Gewölbe' (Sehwers 1953: 153; Jordan 1995: 108);
• Sugulaskeeled: sm holvi [1637] kaareva kattorakenne; uunin kupu / Gewölbe < skand, vrd rts valv, holv, holw; lv vel´m, velv holvi < kasks welwe (SSA 1: 171); sm valvi [1787] kaarevaksi muurattu (kellarin, uunin) katto, holvi / Gewölbe < rts valv 'holvi' (SSA 3: 404); lv vel̄´m, vel̄v, vel̄´ Gewölbe < kasks welwe (Kettunen 1938: 477); lv velv, veļm võlv; velve (LELS 2012: 359, 360)
• Vt võlvima