[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

viin, viina 'vein; viin' < kasks wîn 'Wein', vrd rts vin Arvestades varast jõudmist eesti keelde ning seost viinapuu ja viinamarjadega tuleb eelistada sõna alamsaksa päritolu.

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 408) ninck wægkewa Wina siña siße wallanuth; (Müller 1600/2007: 496) Inimene hoischkab, ke tews Wina on (03.05.1605) 'veiniuimas'; (Rossihnius 1632: 422) Se om meije Issanda IEsusse Christusse töisine Ihu ninck werri, all se Leiba ninck Wina, meile Risti|rahwalle Süwa ninck Iuwa; (Stahl HHb I 1632: 6) Leiba ninck Wina meile Risti rahwalle ∫öda ninck joda 'Brod vnd Wein vns Christien zu Essen vnd zu trinken'; (Stahl 1637: 128) Wihn, wihnast 'Wein'; (Brockmann 1638: 117) Wihna jöa [?]; (Gutslaff 1648: 246) Wina 'Wein'; Marja Wina 'Wein'; pallatut Wina 'Brantwein'; (Gutslaff 1648: 209) Wina / pallatut Wina 'Brandtewein'; (Gutslaff 1647-1657: 40) Kun temma enge sest wihnast jöih; (Gutslaff 1647-1657: 76) Sihs andsit nemmat ommale Issale wihna juhwa; (Göseken 1660: 299) wijhn, -a 'Wein'; (Göseken 1660: 384) kachtnut Wijn (liisunud vein) 'auffgestandener Wein / verschalet wein'; (Göseken 1660: 527) nohr wijhn (noor vein) 'most (mustum)'; (Göseken 1660: 598) Rohho kaas techtut Wijhn (ürdivein) 'Gewürtz Wein (aromatites)'; (Göseken 1660: 709-710) Wijhn (vein) 'wein (vinum)'; koijrochtowijhn 'wermuht'; wijhna oem (veinivaat) 'weinfas (cadus)'; wijhna leend (veinisupp) 'weinSuppe'; wijhna marri 'weinbeer (bacca)'; wijhna waat (veinivaat) 'weinfas (cadus)'; (Hornung 1693: 20) Wiin 'Wein'; (Vestring 1720-1730: 289) Wiin, -na 'Der Wein, Branntwein'; (Helle 1732: 208, 323) wiin 'der Wein'; (Piibel 1739) iggaühhele, leiwa-kakko ja kauni tükki lihha , ja plasko wina; (Hupel 1766: 5) sa jood wina ja piprad seggaminne; (Hupel 1780: 312) wiin, wina r. 'Wein, Brantewein'; jodaw wiin r., d. 'Wein'; (Lithander 1781: 531-532) Jodawa wina Munkid 'Weinmunken'; Te siis wet ja jodawat wina - - walla sedda Munkide peäle; (Hupel 1818: 285) wiin, wina r. 'Wein, Brantewein'; (Lunin 1853: 229) wiin r. d. 'вино, горѣлка'; saksa wiin 'водка'
• Murded: viin, `viina 'vodka; vein' R; viin, viina eP eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1526 wīn, wīna 'Branntwein, Wein'; Wiedemann 1893: 1377 wīn, wīna 'Branntwein, Wein'; ÕS 1980: 789 viin;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben wîn 'Wein'
• Käsitlused: < germ (EEW 1982: 3823); < ? vvn vino ~ kasks wîn (Raun 1982: 203); < germ, vn (Liin 1964: 55); < germ, vrd rts vin 'vein', sks Wein 'vein' (EES 2012: 603)
• Läti keel: lt vĩns [1587 to Wyne] Wein < mnd. wīn 'Wein' (Sehwers 1918: 82, 165; Sehwers 1953: 159); vīns Wein < mnd. wîn (Jordan 1995: 110);
• Sugulaskeeled: sm viina [Agr wina] Branntwein, Schnaps; is viina; krj viina; vps vīn, pl. vīnad; vdj vīna < germ, vrd mrts vin, küsks wīn, sks Wein 'viini' (SSA 3: 442); sm viini (1830-luv.) rypäleistä valmistettu alkoholijuoma / Wein < rts vin 'viini' (vrd kasks wīn, sks Wein) (SSA 3: 443); is viina (Len, Mii, Hev, Sür, Kos, Kan) viin (Laanest 1997: 223); lvS vīn Wein (SLW 2009: 223); lv vīn Wein < kasks wîn (Kettunen 1938: 493); vinõ vein; vīns (LELS 2012: 366)