?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit
krussima, (ma) krussin 'kähardama' < vrd kasks krusen
- Esmamaining: Masing 1822
- Vana kirjakeel: (Masing 1822: 251) ning omma juuksed mitte krusida, ehk uhkust siin ilmas tagganoudma
- Murded: `krus´sima (-ss-) 'lokkima; kähardama' Kuu Hää Jür Koe VJg Trm Plt; `krus´ma Kod Ran; `rus´sima Han PJg; `krousima 'krookima; lokkima' R Hi Var Saa Ris Jür Amb; `kroussima Hää; `krousma Nõo; `kraus´ma San Kan Vas; `rousima Han (EMS III: 874, 882; Saareste IV: 574)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 423, 435 kras´s´, kras´s´i 'Rauhheit'; krus´s´, krus´s´i = kras´s´; kras´s´i wedama 'rauh, schrumpfig werden'; Wiedemann 1893: 384, 395 kras´s´, kras´s´i 'Rauhheit'; kras´s´i wedama 'rauh, schrumpfig werden'; krus´s´, krus´s´i = kras´s´; kras´s´i wedama 'kraus machen'; Wiedemann 1869: 435 krūz´, krūzi 'Krausheit, Gelock, kraus'; Wiedemann 1893: 396 krūz´, krūzi 'Krausheit, Gelock, kraus'; Wiedemann 1869: 436 krūzima 'kräuseln, lockig machen'; Wiedemann 1893: 396 krūzima (rūzima) 'kräuseln, lockig machen'; ÕS 1980: 312 krussima 'kähardama';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 krussen 'kraus machen, kräuseln'; krusemen 'kraus machen, quetchen, zerdrücken'; MND HW II: 1 krü̂sen 'kräuseln, in Locken, Falten legen'
- Käsitlused: < kasks krusen 'kruusima / kräuseln, lockig machen' (EEW 1982: 1001; EES 2012: 184); < vrd kasks krusen (Raun 1982: 52)
- Läti keel: lt † skrũzêt kräuseln (vom Haare) < mnd. krūsen (Sehwers 1918: 57, 158); krũzêt, skrũzêt kräuseln (vom Haare), kraus machen, locken < mnd. krūsen 'krausen, kraus machen' (Sehwers 1953: 60, 107); krūzēt kräuseln, kraus machen < mnd. krü̂sen (Jordan 1995: 70);
- Sugulaskeeled: sm kruusata, ruusata [1622] kähertää hiuksia, rypyttää; koristella / kräuseln, fälteln; verzieren < rts krusa 'kähertää, poimuttaa; koristella'; krj kruušata koristaa leikkauksilla < sm (SSA 1: 422)
- Vt kruss
paabu|lind, -linnu 'lind (Pavo cristatus)' < kasks pâwe-lûne + ee lind 'Vogel'
- Esmamaining: Gutslaff 1648
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 230) Pâwi 'Pfaw'; (Göseken 1660: 293) Pawluun 'Pfau'; (Göseken 1660: 544) pawluhni hend 'Pfawen-schwantz 'paabulinnu saba''; (Hupel 1780: 443) Pfau 'wau d.'
- Murded: paabulind (-lend) Lüg Sa Mar Mär Kse Tõs Plt KJn Trv Hls Plv; `paabu`lindu Vai (EKI MK); paabukana 'vau' Khk; paabukukk Jäm Khk Hls; paalilind Har (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 856, 858 pābu-lind, -linnu 'Pfau; Papagei'; pāwi-lind, linnu '= pābu-lind'; Wiedemann 1893: 777 pābu-lind, -linnu (pāwi-lind) 'Pfau; Papagei'; Wiedemann 1893: 777 pābis, pābise; pābis-lind 'Pfau'; EÕS 1930: 670 paabu = paabis 'paabulind'; ÕS 1980: 482 paabulind 'zool. (Pavo cristatus)';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 paw(e)-, pagelûn 'Pfau; Pfauenwedel'; pav-, pawe-, paulûne, (meist) paulûn 'Pavillon, Zelt; Thronhimmel, Baldachin'; Schiller-Lübben pau-, pawe-, pagelûn 'Pfau' (= frz. pavillon, lat. papilio, weil der Pfau seinen Schweif wie ein Zelt ausspannt); pauwelûn, paulûn 'Zelt, Zeltdach, Thronhimmel' (‹ frz. pavillon); MND HW II: 2 pâwelûn (paweluen), pâwlûn(e), (paulune), pâgelûn, bâwelûn 'Fasanenvogel, Pfau'; pâwlûn, pâwelûn, pâwelôn, pâwlûm, pâlûn 'Behausung, Zelt; tragbares Stoffdach, Baldachin; Verdeck auf Schiffen; Dachschmuck'
- Käsitlused: < sks Pfau- + lind (EEW 1982: 1859); < kasks pa(u)we (Raun 1982: 112); < kasks bâwelûn, pâwelûn (Liin 1964: 64); < asks pawe, pau-, pawe-, pagelūn 'paabulind' (EES 2012: 341)
- Läti keel: lt pãvs [1638 Pawis] Pfau < mnd. pāwe (Sehwers 1918: 92, 155); pāvs, pāve Pfau < mnd. pawe, pauwe (Jordan 1995: 81);
- Sugulaskeeled: vdj pavl´ina paabulind, павлина (VKS: 890); lvS pā, paop Pfau (SLW 2009: 141); lv pǭp̀-kanà Pfau < kasks pawe (Kettunen 1938: 307); pǭpkanā paabulind; pāvs (LELS 2012: 250)
sell, selli < kasks selle 'Geselle'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 215) Gesell 'Nôr Mêhs'
- Murded: sell, `selli 'õpipoiss, käealune; kelm' Kuu VNg Lüg Jõh Vai; sel´l, selli S sporL sporKPõ I Plt Pil KJn Vil M TLä Ote Rõn San V (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1137 sel´l´, sel´l´i 'Gesell, Handwerkerbursche'; Wiedemann 1893: 1030 sel´l´, sel´l´i 'Gesell, Handwerkerbursche'; ÕS 1980: 629 sell;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 selle, ge-selle 'Genosse, Teilnehmer; Spiess-, Handwerksgeselle; Unterlehrer'; Schiller-Lübben selle, geselle 'Teilnehmer, Genoße'; MND HW II: 1 geselle, selle 'Gefärte, Genosse, Kamerad; Teilnehmer, Trinkgefährte; auch Gesellschaftsmitglied; der junge Kaufmann, Kaufgeselle; Schulgeselle, Unterlehrer; Handwerkergeselle'
- Käsitlused: < kasks selle 'Geselle, Genosse' (EEW 1982: 2754; Raun 1982: 154); < asks selle, geselle 'kaaslane; käsitööline' (EES 2012: 467)
- Läti keel: lt zel̃lis, zel̃le Handwerkgeselle < mnd. selle 'Handwerkgeselle' (Sehwers 1918: 37, 165; Sehwers 1953: 162); zellis Handwerkgeselle; Kerl < mnd. selle (Jordan 1995: 111);
- Sugulaskeeled: sm kisälli [1675] käsityöläisoppilas; sälli; (vanh.) seuralainen, kumppani, nuorukainen / Geselle < rts gesäll 'kisälli, sälli, seuralainen' (‹ asks; vrd sks Geselle, kasks geselle) (SSA 1: 374); sm sälli [Agr sellit] oppipoika, kisälli; kulkuri, jätkä / Lehrjunge, Geselle; Herumtreiber, Kerl < mrts sälle 'oppipoika; kulkuri; laiska mies' (‹ kasks selle 'toveri, kisälli'); krj sälli sälli, kulkuri, laiskuri < sm (SSA 3: 239); is kezellìn (Hev), kezelin (Kan) kosjasobitaja (Laanest 1997: 70); lv zel̄´ Gesell < kasks selle (Kettunen 1938: 399); seļ sell; māceklis, zellis (LELS 2012: 376)
vaat, vaadi 'aam, tünn' < kasks vat 'Fass'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 383) kax suhrd hirmsat Vate piddab ollema; Sen toÿse Vate sid:; (Müller 1600/2007: 542) se v̈che Vate siddes omat paliu ninck hæd Önne (14.06.1605); (Stahl 1637: 55) waht, wahti∫t 'Faß darin man getrenck helt'; (Stahl LS I 1641: 172) on ∫e pea kolme waht We∫∫i olnut 'Seyn es drey Ahmen Wa∫∫er gewe∫en'; (Gutslaff 1648: 243) Wâti 'Vaß'; (Göseken 1660: 285) waat, -i 'Fas'; (Göseken 1660: 747) öhhe waahti algkama (vaati avama) 'Auffthun Ein Faß (relinire)'; (Göseken 1660: 710) wijhna waat (veinivaat) 'weinfas (cadus)'; (Göseken 1660: 636) suhr waat 'weit Fas (cupa capacior)'; (Göseken 1660: 454) Kessi wahti 'Hand Fas'; (Göseken 1660: 687) Waahti 'Fas (dolium)'; waahti kallatusse pehl (vaat hakkab tühjaks saama) 'Fas, das auff der Neige ist'; (Göseken 1660: 319) asti 'Fas / Geschir'; (Hornung 1693: 28) Waet, Wadi / Acc. fing. Waeti / Acc. pl. (sid) & Waeta 'eine Tonne von 120 Stoff'; (Vestring 1720-1730: 272) Waat, -ti 'Ein Faß'; (Helle 1732: 199) waat 'das Vaß'; (Piibel 1739) wiis wati ja nellikü͠mend kanno; (Hupel 1780: 299) waat, G. wadi od. wati r., d. 'das Faß'; (Hupel 1818: 268) waat, -i; wadi r. d. 'Faß'; (Lunin 1853: 214) waat, -i; wadi r. d. 'бочка'
- Murded: vaat (-t´), vaadi (-oa-, -ua-) Hi L K I eL; vaat, `vaadi R(`vaati Vai); vaet, vaadi Sa Rid Mar Ris; aet (aõt), aadi Muh Khn (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1466 wāt´, wādi 'Fass'; Wiedemann 1893: 1324 wāt´, wādi 'Fass'; ÕS 1980: 762 vaat;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 vat 'Fass, Gefäss, Behälter; Schlüssel, Toller'; Schiller-Lübben vat 'Faß, Gefäß'; MND HW I vat (vad), ○vāt 'Gefäß jeder Art und Größe, Behälter, Faß, Topf; Maßangabe für flüssige und trockene Waren; Schlüssel, Teller aus Ton oder Metall'
- Käsitlused: < kasks vat (Viires 1960: 102; Ariste 1963: 107; Liin 1964: 53; EEW 1982: 3610; Raun 1982: 194; SSA 3: 418; EES 2012: 583)
- Läti keel: lt vãte, vãts [1638 Wahte] Faß < mnd. vat 'Faß, Gefäß, Behälter' (Sehwers 1918: 100, 164; Sehwers 1953: 152; Jordan 1995: 108);
- Sugulaskeeled: sm vati [Agr fati] tarjoilu- t. ruokailuastia, aluslautanen, kulho, pesuastia; (vanh.) tynnyri / flache Schale, Platte, Teller, Untertasse, Waschschüssel; (früher auch) Faß; is vadi vati; krj vati saviruukku, puukulho < mrts fat, faat, fatt 'tynnyri' (SSA 3: 418); vdj vaatti; is vaatti < ee vaat; sm vaatti (SKES: 1584; Nirvi 1971: 649); lvS vāt, vaåt, vāot, vā°t, vaot Fass (SLW 2009: 213); lv vō̬`t´ Fass (= pit̄) < kasks vat (Kettunen 1938: 501); vǭţ vaat; vāts, muca (LELS 2012: 370)