[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

kamber, kambri '(väike) tuba' < kasks kamer 'Kammer'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 122) Meÿe Kambrit omat tews hüÿdt; tæma Ricka warra Kambre ette; (Müller 1600/2007: 88) v̈che Pißokesse Kambre echk tubba (28.12.1600); (Rossihnius 1632: 130) Kaje, temma om se kambre sissen; (Stahl 1637: 63) kamber, kambrist 'Gemach'; (Stahl HHb II 1637: 1) Temma lex omma∫t Kamri∫t welja 'Er ging auß der Ka͠mer ∫ein'; (Gutslaff 1647-1657: 188) temma - - letz Kambrihe; (Göseken 1660: 289) Kamber 'Kammer'; (Göseken 1660: 597) Rohga Kammer (sahver) 'speise Kammer (panarium)'; (Göseken 1660: 562) pichtka͠mer 'Sacristey (sacrarium)'; (Göseken 1660: 715) wohdikamber (magamistuba) 'Schlaffkammer (dormitorium)'; (Göseken 1660: 387) kammer 'gemach [conclave]'; (Helle 1732: 106) kamber 'die Kammer'; (Helle 1732: 308) puntkamber 'die Pfund-Cammer'; (Helle 1732: 371) Üks tubba kindlas kambris 'eine Stube in einer festen Kammer (d.i. eine Nuß)'; (Hupel 1766: 62) Agga se kamber, kus sa sedda wisi higgistad, peab kütmatta ollema; (Hupel 1780: 171) kamber, -bri r., d. 'Kammer'; kammer d. 'die Kammer'; (Hupel 1818: 69) kamber, -bri r.; -bre d. 'die Kammer'; (Lunin 1853: 47) kamber, -bri ~ -bre r. d. 'комната, каморка, чуланъ'; kammer, -i r. d. 'комната, камера'
• Murded: `kamber R S Lä K I; kammer L Ha VlPõ M T; `kammer R; `kammõr Ran Ote San; `kammõr´ V; `kambrõ V (EMS II: 618)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 216, 217 kamber, kambri, kambre 'Kammer, Zimmer'; kammer, kambri, kambre '= kamber'; Wiedemann 1893: 196, 197 kamber, kambri, kambre (kammer, kambre, hōne) 'Kammer, Zimmer'; kambre, kambre (d) '= kamber'; ÕS 1980: 230 kamber;
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kāmer, kāmere, kammer 'besonders geschützter und gesicherter Raum des Hauses, Privatzimmer, als Schlafraum, Altenteilsraum, auch Gesindekammer benutzt'
• Käsitlused: < kasks kamer (EEW 1982: 679; SSA 1: 294; EES 2012: 125); < asks kamer, kamber (Ariste 1963: 91); < Bsks Kammer (Raun 1982: 29); < kasks kamer, asks cammer (Liin 1964: 52, 61)
• Läti keel: lt ka͠mbaris (1587 exkam Kammer) Kammer < mnd. kamer (Sehwers 1918: 35, 80, 149; Sehwers 1953: 45); kambaris, kambars, kamburis, kamburs, kammuris Kammer; das Zimmer, die Stube < mnd. kammer (neben kāmer) (Jordan 1995: 65);
• Sugulaskeeled: sm kamari, kammari [Agr] vieras-, makuuhuone / Kammer, (Gäste)zimmer < mrts kamar(e), kammar(e) 'kamari, pieni huone'; lv kɔ̄mar´ < kasks; is kammari; krj kamari, kammari; vdj kamme̮ri, kammari < sm (SSA 1: 294; SKES: 153); vdj kammari, kammõri kamber, tuba (VKS: 376); is kammari kamber (Laanest 1997: 60); lvS kamer, kamär, kämär Kammer (SLW 2009: 77); lv kō̬maŕ, kō̬mar, kō̬mə̑r Kammer < kasks kamer (Kettunen 1938: 149); kǭmaŗ kamber; kambaris (LELS 2012: 132)

pasun, pasuna 'puhkpill' < kasks bas(s)ūne 'Posaune'

• Esmamaining: Boierus 1587
• Vana kirjakeel: (Boierus 1587, ‹ EKVTS 1997: 90) lauluge ytlep, pasunie ka; (Müller 1600-1606: 254) Kÿtket sen Issanda Paßunadde kaas; (Müller 1600/2007: 86) Pitkse, ninck Paßuna heele (28.12.1600); (Rossihnius 1632: 270) se Issand sahb ütte södda|hähle kahn sest suhrest Englist, ninck se Iummala passuna kahn alla tullema taiwast; (Stahl HHb II 1637: 165) kus Ju͠mal ommat pa∫∫unat la∫∫ep kuhlma 'wenn Gottes Po∫aun wird angehn'; (Stahl LS I 1641: 14) Jummala pa∫∫una kahs 'mit der Po∫aunen Gottes'; (Gutslaff 1648: 242) Passûn /a 'Tromete'; (Gutslaff 1647-1657: 229) errapuchke mitte passunat hennesse ehn; (Göseken 1660: 295) passun, -a 'Posaun'; (Göseken 1660: 638) Södda Passun 'Heerhorn'; (Göseken 1660: 553) Passuna 'trommete (tuba)'; passun 'die Posaune'; passuna pohja 'trommeter (tibicen)'; passuna pohia 'Herold (fecialis)'; (Virginius 1687-1690) need Pristrid, Puhhusid Passunadega Jum̃ala Kirstu ees; (Vestring 1720-1730: 173) Passun, -na 'Die Posaune'; Passunat ajama 'Posaunen'; (Helle 1732: 155); (Piibel 1739) sest passun peab hüüdma, ja surnud peawad üllestousma; (Hupel 1780: 237) passun, -a r., d. 'Posaune'; (Hupel 1818: 174) passun, -a r. d. 'Posaune, Trompete'; (Lunin 1853: 135) passun, -a r. d. 'труба'
• Murded: pasun, -a R S L sporKPõ I Äks KJn SJn M(-e); passun (-n´), pasuna T V(pasunõ Krl) (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 855 pazun, pazuna 'Posaune'; pazundama 'ausposaunen, austrompeten'; Wiedemann 1893: 776 pazun, pazuna 'Posaune'; pazundama 'ausposaunen, austrompeten'; ÕS 1980: 497 pasun;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben basune, bassune 'Posaune'; MND HW I basûne, bassûne (bosune) 'Posaune, überhaupt ein Blasinstrument'
• Käsitlused: < kasks bas(s)ūne (EEW 1982: 1952); < kasks bas(s)une (Ariste 1963: 99; Liin 1964: 60; Raun 1982: 117; SSA 2: 322; EES 2012: 356)
• Läti keel: lt bazũne, bazũnes [1638 Ba∫une] Posaune < mnd. basūne (Sehwers 1918: 38, 83, 142; Sehwers 1953: 9); bazūne Posaune < mnd. basûne (Jordan 1995: 54); lt bazūnêt posaunen < mnd. basūnen 'blasen' (Sehwers 1953: 9);
• Sugulaskeeled: sm pasuuna [Agr] vaskipuhallin / Posaune < rts basun 'pasuuna' (‹ kasks bas(s)ūne) (SSA 2: 322); lv bazùn, bazōn Posaune < lt bazūne (Kettunen 1938: 21); lv bazōn pasun; bazūne (LELS 2012: 43)

saal, saali 'suur avar ruum' < kasks sâl, sks Saal

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 316) Ninck temma sahb teile ütte suhre plastritut Sahli näitma; (Stahl 1637: 103) tubba 'Saal'; (Gutslaff 1648: 233) Tuba / Tarre 'Saal'; (Göseken 1660: 636) Suhr tubba 'Saal'; (Virginius 1687-1690) sis läks täma Kuninga Koa Saali sisse; (Helle 1732: 172) saal 'der Saal'; (Hupel 1780: 261) saal, -i r. 'der Saal'; (Hupel 1818: 212) saal, -i r. d. 'der Saal'; (Lunin 1853: 164) saal, -i r. d. 'залъ'
• Murded: saal, `saali 'avar ruum' R(`saali Vai); sael, saali Sa; saal, saali Muh Hi Mar Mär Tõs Tor Hää; saal, saali (-oa-, -ua-) sporKPõ sporI Plt Pil KJn; saal´, saali M Puh Krl Rõu Plv Vas (EKI MK); saal, `saali 'kiriku kooripealne' Hlj VNg Lüg; saal´ (soal´, sual´) VMr VJg Sim I Äks T V (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1118 sāl´, sāli 'Saal'; Wiedemann 1893: 1012 sāl´, sāli 'Saal'; ÕS 1980: 610 saal;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 sal, sāl 'Niederlassung, Wohnsitz; Wohnung, bes. v. Fürsten u. herren, Palast; Saal, Halle'; Schiller-Lübben sâl 'Niederlaßung. Sitz, Wohnsitz der Fürsten und Herren; Palast, sael, pallacium, aula.'; MND HW III sāl (sael, saal, sahl) 'Wohnsitz eines weltlichen oder geistlichen Fürsten; königliche Burg; Kapitelsaal; bürgerlicher Versammlungsraum; Festraum bes. für Gildefestlichkeiten; hochgelegener Raum zu Wohnzwecken etc.'
• Käsitlused: < sks Saal ~ kasks sâl (EEW 1982: 2645); < sks Saal (Raun 1982: 150); < asks Saal (Liin 1964: 52); < asks sāl 'vürstide ja valitsejate elukoht' ~ sks Saal 'saal' (EES 2012: 453)
• Läti keel: lt zãle [1638 Saal] Saal < mnd. sāl 'Saal' (Sehwers 1918: 100, 165; Sehwers 1953: 162); zāle Saal; Herrenhaus, Wohnhaus des Gutsherrs < mnd. sāl 'Wohnsitz eines weltlichen oder geistlichen Fürsten, königliche Burg; Saal' (Jordan 1995: 111);
• Sugulaskeeled: sm sali [Agr] Saal; größeres Wohnzimmer < mrts sal 'sali' (SSA 3: 147); lv zō̬l Saal < sks (Kettunen 1938: 402; Raag 1987: 328); zǭl saal; zāle (telpa) (LELS 2012: 377)