[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

köömen, köömne 'rohttaim (Carum carvi)' < kasks kȫmen, kȫmel 'Kümmel'

• Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1647-1657: 270) teije Kümnest annate - - sest Köhmnest; (Piibel 1739) et teie kümnest maksate müntist ja tillist ja köömnist; (Hupel 1766: 91) siis panne weel jure … kaddaka marjad, keemlid ja lorberid; (Hupel 1780: 185) köömlid r., köömne d. 'Kümmel Pl.'; (Lithander 1781: 670) Köömli wiin 'Kümmel-Brandwein'; Wotta üht naela Köömlid; (Arvelius 1790: 67) peeneks tougatud köömnid; (Hagemeister 1790: 16) köömli suppi; (Hupel 1818: 91) köömne r. d.; köömlid pl. r.; köömli pl. d. 'Kümmel'; (Lunin 1853: 64) köömne r. d. 'тминъ'
• Murded: köömen, `köömne 'maitsetaim' Muh Lä Koe Sim I Plt; köömen, `kü̬ü̬mne eL; `köömel, `köömli (-le) Sa Emm L Ha SJn; `köömel, `kü̬ü̬mle Hää Kod VlPõ Hls Krk; `köömer Kaa Kär Mär Pä; köömes Pöi Rei; kööme Tõs VMr Lai; `küöme R(`küeme Jõh, `kiemen Lüg) (EMS IV: 630)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 401 kȫmel, kȫmli 'Kümmel'; kȫmen, kȫmni; kȫmer, kȫmri '= kȫmel'; Wiedemann 1893: 364 kȫmen, kȫmni; kȫmer, kȫmri '= kȫmel'; kȫmel, kȫmli (kömmel, kȫmen, kȫmer) 'Kümmel'; ÕS 1980: 340 köömen 'rohttaim (Carum), ka selle vili';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 komen, komîn, kämen, kamen, kamîn 'Kümmel'; MND HW II: 1 kȫme, kȫmen (kömmen), kȫmel (kömmel), kāme, kōmîn 'Kümmel, Cuminum cyminum'
• Käsitlused: < kasks komen (EEW 1982: 1162; Raun 1982: 65); < kasks kome(n), komîn (Liin 1964: 63); < asks kome(n) 'köömen' (EES 2012: 212)
• Läti keel: lt ķẽmele, ķiemeles, ķimeles < nd. kȫmel (neben kȫme) 'Kümmel' (Sehwers 1953: 64-65; Jordan 1995: 71);
• Sugulaskeeled: sm kumina (Agr) Kümmel; is kummīna; krj kumina, kumino; vdj kumina < rts kummin, mrts kumin (‹ kasks komen, komin) (SSA 1: 434); vdj gul´ba köömen; тмин (диал. гульба) (VKS: 240); vdj kumina köömen; тмин (VKS: 507); lvS kiemil Kümmel (SLW 2009: 82); lv kìe̯mgə̑z, kīmgə̑z, kìe̯mil Kümmel (Carum carvi) < sks (Kettunen 1938: 124); kīemgõz, kīmgõz köömen; ķimene (LELS 2012: 117, 122)

safran, safrani 'maitseaine' < kasks safrân 'Safran'

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 233) Sappran 'Saffran'; (Göseken 1660: 295) Sappran 'Saffran'; (Göseken 1660: 608) Sappran 'Saffran (crocus)'; (Hornung 1693: 3) Sahwran 'Saffran'; (Piibel 1739) Nardid ja Sawran, wohhomoögad ja kanneli puud; (Lithander 1781: 565) Wotta - - head nisso jahho, tougatud Kardemonid, nattoke Sahwrani ja 3 korterit rööska pima; (Lunin 1853: 168) sawran r. d. 'шафранъ'
• Murded: `sahvran, -i JMd Iis Kod Plt; `sahvram, -i VNg; `sahran, -i Vai; `sahrin, -a Lüg; `sahraan, -i Khk; `sahvraan (-n´), -i Jäm Khk Tor Hää Krk; `sahrinjaan, -i Lüg; `sahrijan, -i Vas; `sahvrejaan, -i Kse; sahveljan, -i Juu; `sahvtran, -i PJg; `sahtran, -i Plt; `sahkran´, -i Hls; `sauhram´, -i Har (EKI MK); sahvranni `plaastri Vas (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1101, 1102 sahrijan, -i '= sahwran'; sahwran, sahwrani 'Safran'; Wiedemann 1893: 997 sahwran, sahwrani (sahrijan) 'Safran'; EÕS 1937: 1236 safran 'krookus (mugultaim); krookuse emakasuudmed'; ÕS 1980: 612 safran 'safranikrookus; safranikrookusest saadav maitseaine';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 saffarân, saff(e)rân 'Safran'; Schiller-Lübben safferân 'Crocus sativus, Safran'; MND HW III safrân, sofrân, sefrân, safferân, saffarân 'Safran; gelder Faserstoff, gebraucht als Arzneimittel, als Gewürz an Speisen und Getränken, als Färbemittel'
• Käsitlused: < sks Safran (EEW 1982: 2667; EKS 2019); < kasks safferân (Liin 1964: 56)
• Läti keel: lt † saprãns [1638 Sapprans] Safran < mnd. saffarān (‹ pr safran) (Sehwers 1918: 49, 94, 157);
• Sugulaskeeled: sm sahrami [1637 safframi] krookus; krookuksen kukista saatava mauste- ja väriaine / Safran < mrts saffran (‹ kasks saffarān, safferān, küsks saf(f)rān ‹ pr ‹‹ araabia) (SSA 3: 142); lv sap̄ron Safran (Kettunen 1938: 355)

veebak, veebaki 'kuivik; küpsis' < kasks twêbak 'Zwieback'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 526, 535) webak, wäbak r.; korp r., d. 'Zwieback'; webak r. 'Zwieback'; (Lithander 1781: 506) Wotta - - 8 Loti tougatud nisso webakkid, mis Turslagi läbbi on söölutud; (Hupel 1818: 269, 280) wäbak r. d. 'Zwieback'; webak r. d. 'Zwieback'; (Lunin 1853: 215, 225) wäbak r. d. 'сухарь'; webak, -i r. d. 'сухарь'
• Murded: `viepak, -i VNg; veebak (vie-), -i Rei Mär Pä Ha Jä SJn Trv Hel; veebaak, veebaagi Khk; veerbak, -i Äks Plt; meebak, -i Muh; siibak, -i Nõo; t´siibak, -u Krl (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1494, 1523 wēbak, wēbaki 'Zwieback'; wībak, -i 'Zwieback'; Wiedemann 1893: 1349, 1375 wēbak, wēbaki 'Zwieback'; wībak, -i 'Zwieback'; EÕS 1937: 1652 veebak[k], veebaki 'vt kuivik';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 twê-bak 'Zwieback'; Schiller-Lübben twebak 'Zwieback'
• Käsitlused: < kasks..... 'Zwieback' (EEW 1982: 3772)
• Läti keel: lt † tviẽbaki [nicht vor 1600] Zwieback < nd. twēback (Sehwers 1918: 163; Sehwers 1953: 147); lt cībaka, cvībaks Zwieback (Sehwers 1953: 24);
• Sugulaskeeled: lv tsvībak̀ Zwieback, geröstetes Brot auf Schiffen für weitere Fahrten (Kettunen 1938: 434)