[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

tiik, tiigi 'kaevatud veekogu' < kasks dîk 'Teich'

• Esmamaining: Stahl HHb III 1638
• Vana kirjakeel: (Stahl HHb IV 1638: 245) Sehl olli üx Jnnimene Tihcki jures 'Es war ein Men∫ch bey dem Teich'; (Gutslaff 1648: 241) Dîck 'Teich'; (Gutslaff 1648-56) ninck istsit töiset sehl pohl, töiset tohl pohl sedda dihke; ninck pannit neitsammat ülles se tihke pähl HEbronnin; (Göseken 1660: 299) tijhki 'Teich'; (Göseken 1660: 664) Tijhki 'Teich / Fisch teich (piscina)'; Tijhki kalla 'teich Fisch (piscinalis)'; (Virginius 1687-1690) needsinnased jäiwad selle poole Tiiki, ja töised töiselle poole Tiiki seisma; (Vestring 1720-1730: 248) Tiik, -ki 'Der Teich'; (Helle 1732: 188, 323) tiik 'der Teich'; (Piibel 1739) nemmad said teine teise wasto Kibeoni tigi jures; (Hupel 1780: 284) tiik, -i r. 'der Teich'; (Hupel 1818: 245) tiik, tigi r. d. 'der Teich'; (Lunin 1853: 193) tiik, tigi r. d. 'прудъ'
• Murded: tiik, `tiigi R(`tiiki Vai); tiik, tiigi S L(tiik, tiige); tiik, tiigi (tiige) KPõ I VlPõ; tiik (tiik´), tiigi eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1285 tīk, tīgi 'Teich'; jumala tīk (D) 'das Meer'; Wiedemann 1893: 1163 tīk, tīgi 'Teich'; jumala tīk (D) 'das Meer'; ÕS 1980: 711 tiik;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 dîk 'Teich und Deich'; Schiller-Lübben dîk 'Teich'; MND HW I dîk 'Teich'
• Käsitlused: < kasks dîk 'Teich' (EEW 1982: 3154); < kasks dîk (Raun 1982: 175; Ariste 1963: 105; Liin 1964: 61); < asks dīk 'tiik; (tõkke)tamm' (EES 2012: 527)
• Läti keel: lt dĩķis [1638 Dickis] Teich < mnd. dīk 'Teich' (Sehwers 1918: 53, 86, 146; Sehwers 1953: 27); dīķis Teich < mnd. dîk (Jordan 1995: 60);
• Sugulaskeeled: sm (dial.) tiikki < ee tiik (SKES: 1290); lvS dihki (1829) Teich (SLW 2009: 53); lv dīk̀ Teich < kasks dīk (Kettunen 1938: 38); dīk tiik; dīķis (LELS 2012: 53)

tikk, tiku 'pind, terav pulgake; puunael' < kasks sticke, rts sticka

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 248) Tik '- -'; (Lenz 1796: 17) noorte Puije man peap seäl, kun waija, wastset tikkud pannema; (Hupel 1818: 245) tik, -ko r.; -ku d. 'Pflöckchen, Stäbchen od. Stöckchen'; (Lunin 1853: 194) tik, -ko r. d. 'дереыянный гвоздъ; тычинка'
• Murded: tikk, tigu 'pulk; vai; puunael; tuletikk' Kuu Vai(tikku); tikk, tikku Hlj VNg Lüg IisR; tikk, tiku S L KPõ I Äks VlPõ eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1276 tikk, tiku 'Pflock, Stäbchen, Stöckchen, Splitter, Zündhölzchen'; Wiedemann 1893: 1154 tikk, tiku 'Pflock, Stäbchen, Stöckchen, Splitter, Zündhölzchen'; ÕS 1980: 712 tikk;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 sticke 'Stecken, spitzer Stab von Holz oder Metall, Griffel, Nadel'; Schiller-Lübben sticke, sticken 'jedes langgestreckte, spitze (nadelförmige) Ding'; MND HW III sticke, sticken 'spitzer Stock; spitzer Stab aus Holz oder Metall'
• Käsitlused: < kasks sticke, rts sticka (‹ kasks) (EEW 1982: 3163; Raun 1982: 176; SSA 3: 294); < rts sticka 'puukild; pilbas, pulk; okas' ~ asks sticke 'terv pulk, nõel; vai' (EES 2012: 529); < rts sticka 'pind, puukild; pilbas; pulk; oks, astel' (EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm tikku [1621 sticku] Splitter; is tikku tikku, pieni lastu; krj tikku tikku, pieni lastu; sukkapuikko < rts sticka, sticko 'tikku; sukkapuikko' (SSA 3: 294; SKES: 1298); lvS stikker mared Stachelbeere < vrd kasks stekel-, stikel- (SLW 2009: 179)