[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

jaht, jahi 'küttimine, jahilkäik, jahipidamine' < kasks jacht 'Jagd'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 109) teye wihastate se porto jachti; (Stahl 1637: 74) portojacht, portojachtust 'Hurerey'; (Stahl HHb III 1638: 50) Hohrajachto 'Hurerey'; (Gutslaff 1647-1657: 164) om ka hendas portojachtust; (Göseken 1660: 287) Hoorajacht 'Hurerey'; (Göseken 1660: 570) portojacht (liiderdamine) 'Hurerey'; (Vestring 1720-1730: 44) Jaht 'Der Lärmen, Unruh'; (Helle 1732: 95, 97) horajaht 'die Hurerey'; jaht 'der Lärm, Unruh'; (Hupel 1780: 159) jaht, jahhi r., d. 'Streit, Zank, Lerm, Unruhe, Jagd'; (Arvelius 1787: 17) läks jahhi peäle; (Hupel 1818: 50) jaht, jahhi r., d. 'Streit, Zank, Lärm, Unruhe; die Jagd'; (Lunin 1853: 33) jaht, jahhi r. d. 'раздоръ, ссора, драка, шумъ; охота'
• Murded: jaht 'küttimine' R(`jahti VNg Vai); jaht eP(jast Kod, jäht Pöi Muh Emm); jaht eL (EMS II: 26)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 136 jaht, jahi 'Jagd; Unruhe, Lärm, Streit'; Wiedemann 1893: 136 jaht, jahi 'Jagd; Unruhe, Lärm, Streit'; ÕS 1980: 198 jaht 'küttimine';
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben jacht 'Jagd'; MND HW II: 1 jacht (jagt) 'Vervolgung; Jagd, Jagdunternehmen; eilige Suche, Nachfrage'
• Käsitlused: < kasks... ~ sks Jagd (EEW 1982: 533); < kasks jacht (Raun 1982: 19; Ariste 1963: 90; SSA 1: 233; EES 2012: 96)
• Läti keel: lt *jakts Jagd < mnd. jacht (Sehwers 1918: 39, 148); lt jakts Jagd; Spaß, Scherz, Possen < nd. jagd 'Jagd,; ein wüstes und ausgelassenes Lärmen und Toben vieler Leute, die in rasender Lustbarkeit wie toll umherspringen und jubeln' (Sehwers 1953: 43); jakts, jakte Jagd < mnd. jacht (Jordan 1995: 64);
• Sugulaskeeled: sm jahti [1593] pyynti, metsästys / Jagd < mrts iakt 'metsästys, metsänkäynti, ajo' (‹ kasks jacht); krj jahti < sm; is jahti < sm ~ ee; vdj jahti < sm ~ ee; lv jakt´ ajo, pyynti; meteli < lt jakts (SSA 1: 233); sm jahti Jagd < asks jacht ~ rts jakt (Bentlin 2008: 117); lv jak̄t´ Jagd (auch Lärm) < kasks jacht (Kettunen 1938: 84); lv jakt jaht; medības (LELS 2012: 82)

kang, kangi '(kitsas) käik' < kasks gank, sks Gang

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 388) kangi 'Gang (im Hause)'; (Helle 1732: 103) käik 'der Gang'; (Helle 1732: 308) sai kang 'der Gang bey der heil. Geist-Kirche'
• Murded: kang 'kangialune, võlvitud käik' R eP Krk (EMS II: 656)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 224 kaṅg, kaṅṅi 'Gang'; kaṅṅi-alune 'bedeckter Gang'; Wiedemann 1893: 204 kaṅg, kaṅṅi 'Gang'; kaṅṅi-alune 'bedeckter Gang'; ÕS 1980: 232 kang 'võlvitud läbikäigukoht';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 ganc 'Gang als Weg, Fortgang, Abgang; Zugang, Durchgang, Gasse, schmaler Gang zwischen zwei Mauern';
• Käsitlused: < sks Gang (EEW 1982: 689); < kasks gank (Raun 1982: 30; Liin 1964: 52); < asks gank 'käimine; rongkäik; käik, tee' ~ sks Gang 'teekond; koridor, käik; kangialune; kulg' (EES 2012: 127)
• Läti keel: lt gaņģis (1782) Gang, Weg (Sehwers 1953: 35); gaņģis Gang, Weg; Mühlengang; Gang der Weber beim Aufscheren < mnd. ganc 'Gang, Weg; Mühlengang' (Jordan 1995: 62);
• Sugulaskeeled: sm konki, kongi (1786) käytävä, kulkutie, väylä; yhden hevosen kengittämiseen kuluvat tarpeet (mittayksikkönä) / Gang, Torweg; Material zum Hufbeschlag eines Pferdes < rts gång 'käynti, käytävä; kerta' (SSA 1: 396)

kekk, keki 'alp, kerglane' < kasks geck

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 135) Inimeste keckide Sædtuße wasta (= narride); mitte üx Kecki|mængk; (Müller 1600/2007: 394) Moñikat omat muhdsarnast keckÿ mængku mottelnuth (20.07.1604) 'narrust'; (Rossihnius 1632: 111) Ken enge ütleb, sinna jeck Ächk nahr, se om selle pörkotullele wölgo; SEst teye sallite hähl mehlel needh jeckit ninck nahrit; (Stahl 1637: 94) Geck 'Narr'; (Gutslaff 1648-56) Kas peas Abner kui ütz jeck errakohlnu ollema?; (Stahl HHb III 1638: 65) O teije Geckit 'O jhr Thoren'; (Göseken 1660: 287) Keck, Jeck 'Geck'; (Göseken 1660: 369) Jeck 'Stocknarr'; (Göseken 1660: 400) keck 'thor'; keckistus 'thorheit'; keck 'Narr'; Keck (fanaatik) 'schwärmer'; (Göseken 1660: 507) Moisa keck (mõisa-, õuenarr) 'hoff Narr'; (Göseken 1660: 400) keckima 'Närren (einen Mensch)'
• Murded: kekk (kek´k), keki 'alp; eputis' Sa L Juu Kod VlPõ Ran Krl Lei Lut (EMS II: 964)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 287 kekk, keki 'Geck, Narr; schmuck, ausgeputzt'; Wiedemann 1893: 260 kekk, keki 'Geck, Narr; schmuck, ausgeputzt'; ÕS 1980: 254 kekk 'alp, edev';
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben geck 'thöricht, närrisch; Thor, Narr'; MND HW II: 1 gek, jek (-ck-) 'verdreht, töricht, närrisch, toll, wahnsinnig, wild'; gek, jek, (-ck-) 'Toll, Narr, Wahnsinniger'
• Käsitlused: < kasks geck, sks geck (EEW 1982: 765); < kasks Geck 'Narr' (Raun 1982: 35); < kasks geck (Ariste 1963: 92; Liin 1964: 59; Ariste 1972: 93; EES 2012: 142)
• Läti keel: lt ģeķis (1587 Jeckis) Geck < mnd. geck (Sehwers 1918: 80, 147); lt jeķis [1587 Jeckis] Geck, Tor, Narr < (Statt Geck kommt im 16. bis 18. Jh. nordd. Jeck auf, welche Form auch ins Lettische übergegangen ist (Sehwers 1953: 43); ģeķis Geck, Tor, Narr; Spötter < mnd. gek (Jordan 1995: 63);
• Sugulaskeeled: lv gek̄, pl. gek̆kìD Narr < kasks geck (Kettunen 1938: 56)

klii, pl. kliid 'loomasööt' < kasks klîe 'Kleie'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) lijh 'Kleye'; (Göseken 1660: 418) Lijh sitkema 'kley einknäten'; (Göseken 1660: 309) haggan/ [leib] 'Kleyen/ [brod]'; (Forselius 1694) kli; (Hupel 1766: 146) Ehk teie woite ka sojad kli-jahhud tühti panna haige lapse köhho peäle; (Hupel 1780: 183) kli jahho r., d. 'Kley'; (Arvelius 1790: 176) rukki jahud ja kliid; (Hupel 1818: 88) kli (jahho); pl. kliid r. d. 'Kley'; (Lunin 1853: 62) kli r. d. 'отруби'
• Murded: kliid (liid) R eP TLä; `liide M Rõn San; `liieʔ (`liideʔ) Hel V
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 561, 344 lī,pl. līd, līed '= klī'; klī, pl. klīd, klīed (lī, līe) 'Kleie'; klī-jahud 'Kleie'; Wiedemann 1893: 508, 311 lī,pl. līd, līed '= klī'; klī, pl. klīd, klīed (lī, līe) 'Kleie'; klī-jahud 'Kleie'; ÕS 1980: 274 klii, haril. mitm. kliid;
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 klîe (klige, kligge), kleye 'Kleie, die zermahlenen Getreidehülsen, minderwertiges menschliches Nahrungsmittel, Viehfutter, Schweinefutter'
• Käsitlused: < sks Kleie ~ kasks klie (EEW 1982: 866); < kasks klie (Raun 1982: 43); < kasks klie, klige (Liin 1964: 55; EES 2012: 165)
• Läti keel: lt klijas, klĩjas (1638 Klijas) Kleie < mnd. klīge, klīe (Sehwers 1918: 89, 150); lt klijas, klījas Kleie < mnd. klīge 'Kleie' (Sehwers 1953: 50); klijas, klījas Kleie < mnd. klîe (Jordan 1995: 66);
• Sugulaskeeled: sm klii, klijt [1788; 1637 kliidit] vehnän ja rukiin jyvän kuoret, leseet; pettujauhe / Kleie, Rindenmehl < rts klij, mrts kli (‹ kasks klīe) (SSA 1: 379); is liiᴅu, liiᴅu jauho klii, kliijahu (Laanest 1997: 102); vdj otrubi kliid; отруби (VKS: 852); lv klija Kleie < kasks klīge, klīe (Kettunen 1938: 139); lv klijād kliid; klijas (LELS 2012: 127)

kokk, koka 'söögitegija' < kasks kok 'Koch'

• Esmamaining: Gutslaff 1648-56
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) Ninck Samuel ütli se kocki wasto; (Göseken 1660: 289) Kock, -a 'Koch'; (Göseken 1660: 421-422) kocka 'koch'; kocka Emmand 'kochin'; kocka naine 'kochin'; (Tallinna Linnaarhiiv 1710) Niklas Kock; (Vestring 1720-1730: 89) Kok, -ka 'Der Koch'; (Helle 1732: 118) kok 'der Koch'; kokka pois 'der Kochsjunge'; (Piibel 1739) Ja teie tütred wöttab ta rohho-walmistajaks ja kokkaks ja paggariks; (Hupel 1780: 187) kok, -ka r., d. 'der Koch'; kokka pois r. 'der Kochsjunge'; (Arvelius 1790: 15) üks üpris tark kok; (Hupel 1818: 95) kok, -ka r. d. 'Koch'; (Lunin 1853: 67) kok, -ka r. d. 'поваръ'
• Murded: kokk, koka 'toiduvalmistaja' eP Trv Hls TLä VId; kokk, kokõ Krl Har Rõu Vas; kokka VNg Lüg Vai(kokki) (EMS III: 469-470)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 364 kokk, koka 'Koch'; Wiedemann 1893: 329 kokk, koka 'Koch'; ÕS 1980: 282 kokk;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kok 'Koch'; Schiller-Lübben kok 'Koch'; MND HW II: 1 kok (kock), kōk; Pl. kȫke 'Koch, Küchenmeister, Vorsteher der Küche'
• Käsitlused: < kasks koch 'Koch' (EEW 1982: 903; EES 2012: 171); < kasks kok (Raun 1982: 45; SSA 1: 387); < kasks kok, asks kock(e) (Liin 1964: 50)
• Sugulaskeeled: sm kokki [1609] keittäjä, ruonlaittaja / Koch < rts kock 'kokki, keittäjä', asks kok (‹‹ lad coquus); krj kokki; vdj kokki < sm kokki (SSA 1: 387); lv kok̄ Koch < sks (Kettunen 1938: 143); lv kok̄ < kasks kok (SSA 1: 387); lv kok kokk; pāvars (LELS 2012: 131)

kool, kooli 'õppeasutus' < kasks schole 'Schule'

• Esmamaining: Tartumaa 1582
• Vana kirjakeel: (Tartumaa 1582) Kolie Mikk; (Müller 1600-1606: 149) Schoel, Schole, Scholi; Scholi ninck Kirckode sisse leckitama; (Müller 1600/2007: 248) ilma KirckIssandate ninck Scholi Poÿsidte kaas (17.07.1603) 'ilma koolipoisteta'; (Müller 1600/2007: 340) Muito eth Kirckut ninck Scholit 14.10.1603); (Rossihnius 1632: 153) mönne sahte teye peßma teye kohli sissen, ninck sahte neid perran|kiwsama üttest lihnast teise; (Stahl HHb II 1637: 18) kolit / kirckut ülle∫piddanut 'Schul / Kirch erhalten'; (Stahl LS II 1649: 636) meije Kirckode ninck Kohlide ∫ees 'in vn∫ern Kirchen vnd Schulen'; (Gutslaff 1648: 236) Kôli 'Schule'; (Gutslaff 1647-1657: 225) oppis neihnde kohlide sissen; (Göseken 1660: 297) Kooli 'Schuel'; (Göseken 1660: 425) Kohli 'schule'; Kooli keima 'in die schule gehen'; (Göseken 1660: 373) Judaliste Kool 'Juden Schul'; (Vestring 1720-1730: 91) Kool, -li 'Die Schule'; (Helle 1732: 119) kool 'die Schule'; (Helle 1732: 308) suur kool 'die Trivial-Schule'; (Hupel 1766: 117) se ei lähhä ennam koli, waid arwab ennast walmis öppetud ollewad; (Hupel 1780: 189) kool, -i r., d. 'Schule'; (Hupel 1818: 97) kool, -i r. d. 'Schule'; (Lunin 1853: 69) kool, -i r. d. 'школа, училище'
• Murded: kool, kooli 'õppeasutus' Hi L K(kuo-, kua-); koel, kooli Sa Muh Lä; kuul, kooli VlPõ eL; `kuol(i) R (EMS III: 593)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 392 kōĺ, kōli 'Schule'; Wiedemann 1893: 356 kōĺ, kōli 'Schule'; ÕS 1980: 297 kool;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schole 'Schule'; Schiller-Lübben schole 'Schule'; MND HW III schôle (schoule) 'Schule als klösterliche Einrichtung, Klosterschule; Universität, Hochschule'
• Käsitlused: < kasks schole 'Schule' (EEW 1982: 940; Raun 1982: 47; Ariste 1963: 93; Liin 1964: 61; Ariste 1972: 92; EES 2012: 176)
• Läti keel: lt skuõla [1587 tho Skole] Schule < mnd. schōle 'Schule' (Sehwers 1918: 55, 81, 158; Sehwers 1953: 108); skuola, škuola Schule, Wissen, Fertigkeit, Kunst < mnd. schôle 'Schule' (Jordan 1995: 88);
• Sugulaskeeled: sm koulu [Agr scoulu] Schule < rts skola (= kasks schole) ‹ lad schola 'luento, esitelmä; oppilaitos ‹ kr) (SSA 1: 414); is koulu (Len) kool (Laanest 1997: 81); lv skùo̯l Schule < kasks schole (Kettunen 1938: 373; Raag 1987: 328); skùo̯lə̑ schulen < sks (Kettunen 1938: 373); skūol kool; skola; skūolõ, skūoltõ koolitada; skolot (LELS 2012: 296)

kopp, kopa 'suurem varrega anum' < ? kasks koppe, vrd sm koppa

• Esmamaining: VT 1686
• Vana kirjakeel: (VT 1686) Nink töine Engel kallas omma Koppa Merre; (Hupel 1780: 189) kop, -pa d. 'eine Schale, Kippe zum Schöpfen'; (Hupel 1818: 98) kop, -pa d. 'Schale; Schöpfgefäß; grosse Bauerlöffel'; tee kop 'Theetasse'; (Lunin 1853: 70) kop, -pa d. 'чашка, ковшъ'; tee kop 'чайная чашка'
• Murded: kopp, kopa 'puukauss' Saa KJn M San; kopp, kopa 'vahend vedeliku tõstmiseks' Pä VJg Iis TaPõ VlPõ eL (EMS III: 650)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 377 kopp, kopa (SW, S, SO) 'Schale, kleines Gefäss, (d) grosser Holzlöffel'; Wiedemann 1893: 342 kopp, kopa (SW, S, SO) 'Schale, kleines Gefäss, (d) grosser Holzlöffel'; ÕS 1980: 301 kopp;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kop, koppe 'Becher'; kope, kupe, kove 'grosses Fass, Kufe (= 110 stoveken)'; koppeke 'kleine Schale, Ober-Fasse'; MND HW II: 1 kop, koppe (Pl. köppe) 'rundes Gefäß, Trinkgefäß; Maßgefäß für Butter und trockene Ware; Schröpfkopf; Kopf als Körperteil'
• Käsitlused: < lms, vrd sm koppa (EEW 1982: 948; EES 2012: 177); < ? kasks koppe, vrd sm koppa (Raun 1982: 48); < kasks koppe (Viires 1960: 86); < kasks kop, koppe (Liin 1964: 53)
• Läti keel: lt kapa ein kleines Maß < asks kopp, koppe 'ein Hohlmaß' (Sehwers 1953: 47);
• Sugulaskeeled: sm koppa [1786] kanto- tai säilytyskori, vasu; ontto tai kupera esine; kupu, suojus, kotelo (Korb; Hohlkörper; Haube, Gehäuse < lms deskr (SSA 1: 400); sm kuppi (1637) Tasse, Napf; is kuppi; krj kuppi; vdj kuppi < rts kopp 'kuppi' (todennäk. samalta taholta erikseen myös ee kopp: kopa 'kauha, kippo; kuppi') (SSA 1: 446)

kraav, kraavi 'kaevand' < kasks grave 'Graben'

• Esmamaining: Virginius 1687-1690
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 216) kaiwomo 'graben'; (Virginius 1687-1690) ka se Kraw saj täis wett; (Göseken 1660: 382) kaiwand 'Grabe'; (Vestring 1720-1730: 94) Kraaw, -wi 'Der Graben'; (Helle 1732: 120) kraaw 'der Graben'; (Piibel 1739) Ja tete krawi kahhe müri wahhele; (Hupel 1780: 190, 251) kraaw, -i r., d. 'der Graben'; raaw, -i W. 'ein Graben'; (Arvelius 1790: 165) kui temma krawist wet jöi; (Hupel 1818: 100) kraaw, -i r. d. 'Graben; Graf'; (Lunin 1853: 72) kraaw, -i r. d. 'канава; графъ'
• Murded: kraav, kraavi 'kaevand' Hi L K I(-oa-, -ua-); kraav, kraavi T V(-v´); kraav, `kraavi R; kravi RId; kraab Lä; raav Sa Muh L VlPõ; raav´ M; raab L (EMS III: 792)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 425 krāw, krāwi 'Graben'; Wiedemann 1893: 386; ÕS 1980: 307 kraav;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 grave 'Graben'; graven 'graben, be-, auf-, eingraben' < germ *grab-a-; MND HW II: 1 grāve 'Graben, Kanal, Flußbett'
• Käsitlused: < kasks grave (EEW 1982: 975; Raun 1982: 50); < asks grâf (Ariste 1972: 95); < asks grāve 'kraav' (EES 2012: 181)
• Läti keel: lt grãvis (1638 Ghrawis) Graben < mnd. grāve 'Graben' (Sehwers 1918: 39, 87, 148); grāvis Graben < mnd. grāve 'Graben' (Sehwers 1953: 36; Jordan 1995: 63);
• Sugulaskeeled: sm ravi (1787; 1659 iuoxugrawi 'taisteluhauta') oja, tien reuna / Graben, Straßenrand; < mrts grav 'hauta, kaivanto, viemäri, uurre'; is kravi pieni oja < ee; krj ravi maantienoja; vdj kravi oja, viemäri < sm (SSA 3: 58); sm krävätä (1874) kaivaa, kovertaa / graben, aushöhlen < rts gräva 'kaivaa' (SSA 1: 423); vdj kravi kraav; канава, ров (VKS: 484); lvS grāv Graben (SLW 2009: 58); lv grō̬v, grō̬i der Graben < kasks grave (Kettunen 1938: 62); grǭv kraav; grāvis (LELS 2012: 65)

kruup, pl. kruubid 'teravilja kooritud ja lihvitud tera' < asks grūpen 'Graupen'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 387) Graupen 'surwotu keswä d., krupid r., surrätu keswä d.'; (Lithander 1781: 468) Leika se lihha ni penikesseks katki, kui sured odra krubid on; (Hupel 1818: 101) krupid pl. r. 'Deutsche Graupen'
• Murded: kruup, kruubi 'kooritud oder' Hi Lä Hää KPõ I TaPõ TLä; kruup, `kruubi R; kruup, kruuba Urv Har Rõu; ruup, ruubi Sa L M; krup´p, krupi T Plv; kruup´, kruubi V(krupi); krupa^ʔ, krupõ^ʔ 'kruubid' Urv (EMS III: 886)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 *krūp, pl. krūbid 'Graupen'; krūp-herned, -oad 'Kruperbsen, Krupbohnen'; Wiedemann 1893: 396 *krūp, pl. krūbid 'Graupen'; krūp-herned, -oad 'Kruperbsen, Krupbohnen'; ÕS 1980: 312 haril. mitm. kruubid;
• Saksa leksikonid: Niedersächsisches Grūpe 'Graupe, Graupenkorn'
• Käsitlused: < asks Gruup (EEW 1982: 1001; Raun 1982: 52); < asks pl. gruben 'kruubid' (EES 2012: 184); < asks grūpen 'kruubid' (EKS 2019)
• Läti keel: lt † grũbas Graupen < nd. grūben 'die Graupen' (Sehwers 1918: 148; Sehwers 1953: 37);
• Sugulaskeeled: lv grup̄ Graupen < asks grūben (Kettunen 1938: 62); lv grūbõd, grūpõd kruubid; grūbas (LELS 2012: 65)

käsper, käspri 'kirss' < kasks kersebere 'Kirsche'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 61) Karsberi marri 'kirsch'; (Gutslaff 1648: 221) Wissila Marri 'Kirsch'; (Göseken 1660: 454) Karsbeer marri 'kirsch'; (Helle 1732: 104) käsperi-marri 'die Kirsche'; (Helle 1732: 299) käspere pu 'Kirschenbaum'; (Hupel 1780: 169) käsperi marri r. 'die Kirsche'; käsperi pu r. 'Kirschbaum'; (Hupel 1818: 65) käsperi marri r. 'Kirsche'; käsperi pu r. 'Kirschbaum'; (Lunin 1853: 44) käsperi marri r. 'вишня'
• Murded: `käsper, -ri (-re) 'mari' Khn Hää; `kasperi (mari, puu) Hää VMr (EMS IV: 554); käsper, -i 'puu' Sa Hi Muh (Saareste IV: 544)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 277 käsper, käsperi '= kir´s'; käsperi-mari 'Kirsche'; Wiedemann 1893: 251 käsper, käsperi '= kir´s'; käsperi-mari 'Kirsche';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kerse 'Kirsch'; kersbere, kars-, kasbere 'Kirsche'; MND HW II: 1 kersebere, kers-, karse-, kesse-, kasse-, kasper 'Kirsche, Frucht von Prunus cerasus'
• Käsitlused: < kasks kersebere (EEW 1982: 1148); < kasks kasbere, karsebere 'Kirsche' (Ariste 1963: 92); < kasks karse-, kersebere (Liin 1964: 62; Ariste 1972: 98); < kasks kerse-, karse-, (kas)bere 'Kirsche' (Haak 1976: 84)
• Läti keel: lt *ķezbẽre [1638 Keßbehres] Kirsche < mnd. kersebere 'Kirsche' (Sehwers 1918: 89, 149); šķẽrbẽres, šķẽrbẽles, škerbeles Kirschen < nd. kersebere (Sehwers 1953: 131); ķezbẽre < nd. kessebēre, käßbēr 'Kirsche' (Sehwers 1953: 64); ķezberis, ķezbere Kirschbeere < mnd. kersebēre 'Kirsche' (Jordan 1995: 72); šķērbēre Kirsche < mnd. kersebere (Jordan 1995: 101);
• Sugulaskeeled: sm kirsikka [1874; 1644 kirsperi] Kirsche < mrts kirse-, kyrse-, körsabær 'kirsikka' (‹ kasks kersebere) (SSA 1: 372); lv kež̄bir Kirschbaum < kasks kersebere (Kettunen 1938: 116)

köömen, köömne 'rohttaim (Carum carvi)' < kasks kȫmen, kȫmel 'Kümmel'

• Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1647-1657: 270) teije Kümnest annate - - sest Köhmnest; (Piibel 1739) et teie kümnest maksate müntist ja tillist ja köömnist; (Hupel 1766: 91) siis panne weel jure … kaddaka marjad, keemlid ja lorberid; (Hupel 1780: 185) köömlid r., köömne d. 'Kümmel Pl.'; (Lithander 1781: 670) Köömli wiin 'Kümmel-Brandwein'; Wotta üht naela Köömlid; (Arvelius 1790: 67) peeneks tougatud köömnid; (Hagemeister 1790: 16) köömli suppi; (Hupel 1818: 91) köömne r. d.; köömlid pl. r.; köömli pl. d. 'Kümmel'; (Lunin 1853: 64) köömne r. d. 'тминъ'
• Murded: köömen, `köömne 'maitsetaim' Muh Lä Koe Sim I Plt; köömen, `kü̬ü̬mne eL; `köömel, `köömli (-le) Sa Emm L Ha SJn; `köömel, `kü̬ü̬mle Hää Kod VlPõ Hls Krk; `köömer Kaa Kär Mär Pä; köömes Pöi Rei; kööme Tõs VMr Lai; `küöme R(`küeme Jõh, `kiemen Lüg) (EMS IV: 630)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 401 kȫmel, kȫmli 'Kümmel'; kȫmen, kȫmni; kȫmer, kȫmri '= kȫmel'; Wiedemann 1893: 364 kȫmen, kȫmni; kȫmer, kȫmri '= kȫmel'; kȫmel, kȫmli (kömmel, kȫmen, kȫmer) 'Kümmel'; ÕS 1980: 340 köömen 'rohttaim (Carum), ka selle vili';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 komen, komîn, kämen, kamen, kamîn 'Kümmel'; MND HW II: 1 kȫme, kȫmen (kömmen), kȫmel (kömmel), kāme, kōmîn 'Kümmel, Cuminum cyminum'
• Käsitlused: < kasks komen (EEW 1982: 1162; Raun 1982: 65); < kasks kome(n), komîn (Liin 1964: 63); < asks kome(n) 'köömen' (EES 2012: 212)
• Läti keel: lt ķẽmele, ķiemeles, ķimeles < nd. kȫmel (neben kȫme) 'Kümmel' (Sehwers 1953: 64-65; Jordan 1995: 71);
• Sugulaskeeled: sm kumina (Agr) Kümmel; is kummīna; krj kumina, kumino; vdj kumina < rts kummin, mrts kumin (‹ kasks komen, komin) (SSA 1: 434); vdj gul´ba köömen; тмин (диал. гульба) (VKS: 240); vdj kumina köömen; тмин (VKS: 507); lvS kiemil Kümmel (SLW 2009: 82); lv kìe̯mgə̑z, kīmgə̑z, kìe̯mil Kümmel (Carum carvi) < sks (Kettunen 1938: 124); kīemgõz, kīmgõz köömen; ķimene (LELS 2012: 117, 122)

leer1, leeri 'välilaager' < kasks leger 'Lager'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 187) sinnu wainlasset sahwat ümber sinno ninck sinnu latzet sinnu kahn, ütte lehri löhma; (Stahl 1637: 83) Leer, leeri∫t 'Leger'; (Stahl HHb III 1638: 112) ninck ümber ∫ünno lap∫et ∫ünno kahs öhe leeri tegkema 'vnd deine Kinder mit dir, eine Wagenburg ∫chlagen'; (Stahl HHb IV 1638: 220) Se J∫∫anda Engel teep öhe leeri nende ümber 'Der Engel deß HERren lagert ∫ich vmb die her'; (Gutslaff 1648: 224) Läer /i 'Läger'; (Gutslaff 1647-1657: 140) maggas seh öh leerin; (Göseken 1660: 291) leer, -i 'Lager'; (Göseken 1660: 468) Leer 'Läger (Feldläger)'; leeri teggema (laagrisse jääma) 'Läger schlagen'; leerima (laagrisse asuma) 'Läger schlagen'; (Vestring 1720-1730: 111) Leer, -ri 'Das Lager'; (Helle 1732: 129) leer 'das Lager'; (Hupel 1780: 202) leer, -i r., d. 'das Lager'; (Hupel 1818: 118) leer, -i r. d. 'Lager'; (Lunin 1853: 86) leer, -i r. d. 'ложе; лагерь'
• Murded: leer, leeri (-ie-) Jäm Muh Kse Aud Juu Jä I Plt; li̬i̬r (-r´), leeri Trv TLä San Krl VId (EMS V: 38)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 543 lēr´, lēri 'Lager, Feldlager'; Wiedemann 1893: 492 lēr´, lēri 'Lager, Feldlager'; ÕS 1980: 360 leer 'laager';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 leger, legger 'das Sichniederlegen; Lager, Aufenthalt; das Einlager; Beherbergung des Herrn'; Schiller-Lübben leger 'das Sichniederlegen; Einlager; Beherbergung des Herrn, seiner Familie, seiner Mannen usw.'; MND HW II: 1 lēger, legger 'Lager, Liegestatt, Bettstatt'
• Käsitlused: < kasks leger, lejre [nach SKES] (EEW 1982: 1264); < kasks leger (Ariste 1972: 94; Haak 1976: 84; Raun 1982: 72; SSA 2: 61); < kasks leger, legger (Liin 1964: 47); < kasks lager 'das Sichniederlegen; Einlager' (Ariste 1963: 95); < kasks leg(g)er 'Lager' ~ rts läger, mrts lægher (Raag 1987: 338); < asks leger, lager 'isanda, tema pere, meeste majutamine, kohustus neid koos hobuste ja koertega (eriti jahil) ülal pidada' (EES 2012: 233)
• Läti keel: lt † lẽģeris [1638 Legheris, 1644 leger] Lager < mnd. leger (Sehwers 1918: 90, 152); lẽģeris Lager < nd. lēger (Sehwers 1953: 71); lēģeris Lager, Kriegslager; Lager, worauf Baubalken gezimmert werden < mnd. leger Lager; Heerlager, Feldlager (Jordan 1995: 74);
• Sugulaskeeled: sm leiri [1605] Lager < rts läger '(sota)leiri' (‹ kasks leger) (SSA 2: 61); lv lēgə̑r Lager < kasks leger (Kettunen 1938: 189)

leer2, leeri 'konfirmatsioon' < kasks lêr 'Lehre'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 184) eb kaas mitte se Lėėr Pois parremb kui tæma Meister; (Müller 1600/2007: 134) Minckperrast se Leerpois eb olle mitte v̈lle tæma Meistri (30.01.1601); (Stahl HHb III 1638: 99) Se leerpois ep olle mitte ∫uhremb, kudt temma Mei∫ter 'Der Jünger i∫t nicht über ∫einen Mei∫ter'; (Stahl LS II 1649: 685) Se Leerpois ep olle mitte ∫uhremb kudt temma Mei∫ter 'Der Jünger i∫t nicht vber ∫einen Mei∫ter'; (Göseken 1660: 468) leeri Rahha 'schul-Geld'; (Hupel 1818: 118) leer, -i r. d. 'Kinderlehre'
• Murded: leer, leeri 'leeriõpetus' S L Trm Kod Lai KLõ; lier, lieri KPõ Iis Kod; lier, `lieri R; li̬i̬r (-r´), leeri Kod Pal eL (EMS V: 37)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 543 lēr´, lēri 'Lehre, Confirmationsunterricht'; Wiedemann 1893: 492 lēr´, lēri 'Lehre, Confirmationsunterricht'; ÕS 1980: 360 leer 'kirikl.';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 lêre (lare) 'Lehre, Unterricht'; Schiller-Lübben lere, lare 'Lehre, Unterricht'; lerekint 'Schüler'; MND HW II: 1 lêr, lere 'Tätigkeit des Belehrens, Belehrung, Unterricht; Inhalt dessen was gelehrt wird, Anweisung, Gebot, Regel, Vorschrift, Glaubenslehre, insbes. die christliche Heilslehre; Gelehrtheit'
• Käsitlused: < Bsks Lehre (EEW 1982: 1264); < kasks lêre (Raun 1982: 72); < kasks lere, lare (Liin 1964: 61); < vrd kasks ler(e)knape 'Lehrjunge' (Ariste 1963: 95); < asks lere 'õpetus, õppimine' (EES 2012: 233)

loodima, (ma) loodin 'rõhtsihti määrama; meresügavust määrama' < kasks loden 'lothen'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `loodima 'loodivihiga kaaluma' Vll Hää Plt; `lu̬u̬tma Nõo; `loodima 'rõhtsihti määrama; veesügavust määrama' S L Juu Plt; `luodima R KPõ Iis; `lu̬u̬t´ma Trv T V(-mõ Krl); `lu̬u̬t´me M (EMS V: 396)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 586 lōtima, -din 'sondiren, lothen, nivelliren'; Wiedemann 1893: 530 lōtima, -din (lōdima) 'sondiren, lothen, nivelliren'; ÕS 1980: 379 loodima 'kontrollima, kas on loodis; maapinna punktide kõrgust kindlaks määrama; mere sügavust mõõtma'; Tuksam 1939: 646 loten 'arh. loodima; mer. sügavust mõõtma';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben loden 'löthen; mit dem Senkblei, dem Lothe, untersuchen (ob es lothrecht ist)'; MND HW II: 1 lö̂den (loeden, loiden) '(urspr. mit Blei) löten, Metallteile durch flüssiges Metall verbinden; mit dem Lotblei nachmessen'
• Käsitlused: < ee lood (EEW 1982: 1356); < kasks loden 'sondieren, lothen, nivellieren' (GMust 1948: 65, 82); < asks loden 'loodima' (EES 2012: 248)
• Läti keel: lt luõdêt löten < mnd. lōden 'löten' (Sehwers 1953: 74);
• Sugulaskeeled: lv lēt́t́ə̑, lȫt́t́ə̑ löten < ? sks (Kettunen 1938: 189); lv lùo̯də̑ löten < kasks loden (Kettunen 1938: 207); lv lēḑtõ loodida; līmeņot (LELS 2012: 164)
• Vt lood

loorber, loorberi 'loorberipuu leht (vürtsina) (Laurus)' < kasks lôrbere 'Lorbeer'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 190) packatis kui üx Loerber|Puh; (Müller 1600/2007: 782) packatis kui üx LoerberPuh (37. jutlus); (Stahl 1637: 88) lohrber, [lohrber]i∫t 'Lorbeer'; (Stahl LS I 1641: 219) kudt üx Lohrberipuh 'wie ein Lorbeerbaum'; (Göseken 1660: 291) Loorbeer 'Lohrbeer'; (Göseken 1660: 477) Loorbeer 'Lorbeer'; lorbeeri Rantz (loorberipärg) 'Lorbeerkrantz'; loorbeeri puh 'Loorbeer Baum'; (Helle 1732: 138) loormarri 'die Loorbeer'; (Helle 1732: 299) loorpäre pu 'Lorbeerbaum'; (Hupel 1766: 91) siis panne weel jure … kaddaka marjad, keemlid ja lorberid; (Hupel 1766: 153) teised andwad kolm katke toukatud lorberid pima weega; (Hupel 1780: 208) loormarja (loorperi) pu r., d. 'Lorbeerbaum'; (Lithander 1781: 561) kuppata sedda nattokesse Loorbäri lehte, ja terwe Pipraga; (Hupel 1818: 128) lorper, -i r. d. 'Lorbeere'; lorperi pu 'Lorbeerbaum'
• Murded: `loorber, -i Sa Rei L Juu Trm Lai KJn Räp; `luorber R(`luober VNg, `luereberi Jõe); `lu̬u̬rber Hää Hel San; `lu̬u̬ber(i) Kod M; `lu̬u̬rbärg Krl; `lu̬u̬sber´g Lei; `lu̬u̬perä Plv Räp; loribär JMd (EMS V: 422)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 585 lōrbēr, lōrbēri; lōrberi, lōrberi 'Lorbeer'; lōr-mari 'Lorbeere'; Wiedemann 1893: 530 lōrbēr, lōrbēri; lōrberi, lōrberi (lorber, lorberi, lōrperi) 'Lorbeer'; lōr-mari 'Lorbeere'; ÕS 1980: 381 loorber 'vürtsina kasutatavad loorberipuu lehed; loorberipuu';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 lôr-bere 'Lorbeere'; lôrberenbôm 'Lorbeerbaum'; Schiller-Lübben lorolie 'Lorbeeröl'; MND HW II: 1 lôrbēre (loer-), lôre- 'Lorbeer, Laurus, der Baum oder seine Teile'; lōrbēr(en)bôm 'Lorbeerbaum'
• Käsitlused: < sks Lorbeer (EEW 1982: 1363); < kasks lôr-bere (Raun 1982: 79); < asks lôrbere (Liin 1964: 62); < asks Lôrbere ~ sks Lorbeer (Ariste 1963: 95); < asks lōrbere 'loorber' (EES 2012: 250)
• Läti keel: lt † luõzbẽres [1638 Loßbehres] Lorbeer < mnd. lōrbere (Sehwers 1918: 91, 153); lt luorbẽres, luozbẽres Lorbeeren < mnd. lōrbēr (Sehwers 1953: 74);
• Sugulaskeeled: sm laakeri [1874] mauste- ja koristekasvi Laurus / Lorbeer < rts lager; is laurillehti laakerinlehti < vn лавр (SSA 2: 31); vdj lavroovoi loorberi-; лавровый (VKS: 591); lv lùo̯zbə̑r, lùo̯rbōr Lorbeer (Laurus) (Kettunen 1938: 208); lv lūozber loorber; lauri (LELS 2012: 179)

lühter, lühtri 'küünlajalg' < kasks lüchter(e) 'Leuchter'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 86) lüchter, lüchtri∫t 'leuchter'; (Gutslaff 1647-1657: 225) ütte lüchterj pähle; (Gutslaff 1648-56) Sinna peat ka ütte lüchteri teggema puchtast kullast; (Göseken 1660: 291) Lüchter, -i 'Leuchter'; (Göseken 1660: 485, 570) lüchter 'leuchter'; pohtawa lüchter (ripplühter) 'leuchter (hangend)'; (Hornung 1693: 59) Lühter, Lühtri, Lühtrid / Acc. pl. Lühtriid 'ein Leuchter'; (Vestring 1720-1730: 125) Lühter, -tri 'Der Leuchter'; (Helle 1732: 134) lühter 'der Leuchter'; (Hupel 1780: 210) lühter, -tri od. -tre r., d. 'der Leuchter'; (Hupel 1818: 125, 130) löhter, -tri d. 'Leuchter'; lühter, -tri od. -tre r. d. 'Leuchter'; (Lunin 1853: 92, 96) löhter, -tri d. 'подсвѣчникъ'; lühter, -tri r. d. 'подсвѣчникъ'
• Murded: `lühter, `lühtri (-e) 'küünlajalg' R eP M TLä; `lühtri (`lühtre) San V(`luhtõr Lei) (EMS V: 797)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 617 lühter, lühtri, lühtre 'Leuchter'; Wiedemann 1893: 557 lühter, lühtri, lühtre 'Leuchter'; ÕS 1980: 393 lühter;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben luchter 'Leuchter'; MND HW II: 1 lüchter(e) (lochter), ○lichter 'Leuchter, Lichthalter, Gestell für Lichtkörper, aus Holz oder Metall'
• Käsitlused: < kasks lûchter, luchter 'Leuchter' (EEW 1982: 1460); < kasks luchter 'Leuchter' (Raun 1982: 85; Ariste 1963: 96; Liin 1964: 53; Ariste 1972: 96; Raag 1987: 324; EES 2012: 266)
• Läti keel: lt lukturis (1638 Luckters) Leuchter < mnd. luchter (Sehwers 1918: 33, 91, 153); lukturis, likteris Leuchter < nd. lüchter 'Leuchter' ~ mnd. luchter 'Leuchter' (Sehwers 1953: 72, 73); lukturis, lukteris Leuchter < mnd. lüchter(e) (Jordan 1995: 76);
• Sugulaskeeled: lvS lückter (1769) Leuchter (SLW 2009: 116); lv luk̆tàr, luk̄tə̑r Laterne, Leuchter < kasks luchter (Kettunen 1938: 206); luktār latern, lühter; laterna, lukturis (LELS 2012: 177); vdj l´ustra, l´ustõri, kl´ustõri kroonlühter; люстра (VKS: 647)

meister, meistri 'asjatundja, oskaja' < kasks mêster, meister 'Meister'

• Esmamaining: ametivanne 1535
• Vana kirjakeel: (ametivanne 1535, ‹ EKVTS 1997: 61, 125) Mester Saxa ordenß lifflandi maell; (Awerbach 1589, ‹ EKVTS 1997: 95, 103) Burgermeister; (Müller 1600-1606: 209-210) oma Arma Issanda ninck Meistre kz; (Müller 1600/2007: 84) echk ÿx Meister (28.12.1600); (Rossihnius 1632: 213) ei olle meye mitte enamb all se Meistri, sest teye ollete kihk Iummala latzet; wihket se ruwa|meistri kette, ninck nemmat Weyet; (Stahl HHb II 1637: 48) eth ep meije muidt mei∫trit otzime 'das wir nicht Mei∫ter ∫uchen mehr'; (Stahl HHb III 1638: 26) ninck wihket ∫e Rogkamei∫tri kette 'vnd bringets dem Spei∫emei∫ter'; (Gutslaff 1647-1657: 270) Ei peate teye hendast Meistris laskma Kutzma, Sest ütz om teye Meister Chr[ist]us; (Göseken 1660: 291) meister, -i 'Meister'; (Göseken 1660: 496) meister 'meister'; meistri töh (proovitöö) 'meisterStück / Probe'; meistri kunst (proovitöö) 'meisterStück / Probe'; Meister-Stück (proovitöö) 'Probe / Muster Kunst'; (Göseken 1660: 576) Puuseppa Meister 'Bawmeister'; (Göseken 1660: 597) Rohga meister (toidukambri- ja veinikeldri ülem) 'Schlosser (promus)'; Rohga meister 'speise-Meister (promus)'; (Göseken 1660: 652) Tallmester 'stallmeister'; (Göseken 1660: 703) Wechtmeister (vehklemisõpetaja) 'Fechtmeister'; (Göseken 1660: 705) weddo meister (kaalumeister) 'Wagemeister (libri pens)'; (Hupel 1766: 118) siis piddi temma kül omma tööd … weel parreminne moistma, kui üks saksa meister; (Hupel 1780: 215) meister, -tri r., d. 'der Meister'; (Hupel 1818: 139) meister, -tri, -tre r. d. 'der Meister'; (Lunin 1853: 104) meister, -tri r. d. 'мастеръ, хозяйнъ'
• Murded: `meister, `meistri (-re) R sporeP M T; `meistri (-re) V; `möister, `möistiri Jäm Khk Mus Kaa Pha (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 656 meister, meis´tri (meistre) 'Meister'; Wiedemann 1893: 593 meister, meis´tri (meistre) (meistre, mēster) 'Meister'; ÕS 1980: 414 meister;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 mêster, meister 'Meister, jeder Vorsteher, Herr, Aufseher (erst später jeder Handwerksmeister)'; mêster-, meister-man 'ein jeder selbständige Handel- oder Gewerbetreibende; Ältermann eines Gewerkes?'; Schiller-Lübben mester, meister ''Meister, jeder Vorsteher, Herr, Aufseher; ehrenvoller Titel für Gelehrte, besonders Ärzte'; mester-, meisterman 'Handwerksmeister, auch von selbständigen Kaufleuten, Handelsherren'; MND HW II: 1 meyster (maister), mê(i)ster, mester 'Magister als akademischer Grad; Gelehrter, Weisheitslehrer, Philosoph; hochgestellte Persönlichkeit, Herr, Oberster, Befehlshaber; Herr, Eigentümer, spez. eines Schiffes; Vorsteher einer Vereinigung, insbes. einer Gilde oder Zunft, überh. Handwerksmeister'; meysterman, mê(i)ster-, mester- 'selbständiger Handwerksmeister, Gilde-, Zunftmeister; gewählter Vorsteher einer Zunft; selbständiger Kaufmann in der hansischen Kontoren Nowgorod, Bergen London'
• Käsitlused: < ... 'Meister' (EEW 1982: 1525); < kasks meister (Raun 1982: 91); < kasks mester, meister (Ariste 1963: 97; Liin 1964: 50; EES 2012: 280)
• Läti keel: lt meĩsteris Meister (Sehwers 1918: 92; Sehwers 1953: 78); † mestri Ordensmeister in Livland < mnd. mester 'Meister, jeder Vorsteher, Herr, Aufseher' (Sehwers 1918: 154); meisteris Meister, Handwerksmeister < mnd. meyster (Jordan 1995: 78); meisterêt meistern (Sehwers 1953: 78; Jordan 1995: 78); meisterstiķis Meisterstück (Sehwers 1953: 78);
• Sugulaskeeled: sm mestari [Agr] mestari, opettaja / Meister, Lehrer < rts mästare (‹ kasks meister, mēster); krj mestari etevä; mestari, taituri < sm (SSA 2: 162); is maasteri (Hev) meister (Laanest 1997: 112); vdj maasteri, meisteri meister, мастер (VKS: 687, 716); lvS meister Meister [lat´tmeister ’Hutmacher’] (SLW 2009: 120); lv mēstar, mēstar´ Meister < sks (Kettunen 1938: 220); mēstar meister; meistars (LELS 2012: 187)

miil2, miili 'pikkusmõõt' < ? kasks mîle 'Meile'

• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 226) Pennekôrm /a 'Meilewege'
• Murded: miil, miili Khk Käi Räp (EKI MK); meremiil 'seitse versta' Lüg (EKI MK)
• Eesti leksikonid: EÕS 1925: 504 miil 'penikoorem (Meile)'; ÕS 1980: 421 miil '(tee pikkuse ühik)'; Tuksam 1939: 667 Meile 'miil; penikoorem';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 mile 'Meile (vom Raume); Stunde? (von der Zeit)'; Schiller-Lübben mile 'Meile (vom Raum; auch zu Zeitbestimmungen gebraucht)'; MND HW II: 1 mîle 'Meile, als Längenmaß'
• Käsitlused: < kasks mile 'Meile' (lad milia) (EEW 1982: 1535); < kasks mîle 'Meile' (‹ lad milia) (GMust 1948: 65, 84)
• Sugulaskeeled: vdj miila, miili (mere)miil; (морская) миля (VKS: 730)

märkima, (ma) märgin 'tähistama; noteerima' < kasks merken 'mit der Marke, Märke versehen'

• Esmamaining: Helle 1732
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 227) tähendama (signare) 'mercken'; (Gutslaff 1648-56) nemmat merckwat tetta keick asja; (Göseken 1660: 512) merckima 'zeichnen, notare 'üles tähendama, kirja panema''; (Vestring 1720-1730: 130) Märkima 'Zeichnen'; (Helle 1732: 136) märkima 'zeichnen, bemerken'; (Piibel 1739) Ja minna kuulsin nende arro, kes pitseriga ollid märkitud; (Hupel 1766: 113) Teie jodikkud wötke ommeti … ning märkige iggakord need koppikad mis teie körtsis ärrajote; (Hupel 1780: 212) märkima r.; märkma d. 'zeichnen, abzeichnen, bemerken'; (Hupel 1818: 134) märkima r. d.; märkma d. 'zeichnen, bemerken, bezeichnen; lf. merken'; (Lunin 1853: 99) märkima r. d.; märkma d. 'замѣчать, означать, дѣлать замѣтки'
• Murded: `märkima 'tähistama; taipama, tähele panema; aru pidama, kavatsema' R(`merkimä Kuu); `märkima Sa Muh Rei L K I; `mär´kmä (-me) Khn Kod KJn eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 652 mär´kima, -da, -gin 'bemerken, anmerken, bezeichnen, auf’s Korn nehmen'; Wiedemann 1893: 589 mär´kima (märkama, mar´kima) 'bemerken, anmerken, bezeichnen, auf’s Korn nehmen'; ÕS 1980: 442 märkima;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 merken, marken 'mit einer Marke, einem Merkmal versehen'; Schiller-Lübben merken, marken 'mit der Marke, Märke versehen'; MND HW II: 1 merken, marken 'mit einem Zeichen (Mark) versehen; kennzeichnen, mit Besitzzeichen versehen'
• Käsitlused: < ee märk (‹ kasks merk), kasks marken (EEW 1982: 1620)
• Sugulaskeeled: sm merkitä [Agr] varustaa merkillä, leimata, kirjoittaa muistiin; panna merkille, havaita < mrts mærki 'merkki, tuntomerkki'; krj merkitä < sm; vdj merkittǟ muistaa (SSA 2: 160); vdj merkitä, merkkiä märkida, märgistada; отмечать (VKS: 724); lv mer̄k̆kə̑ bezeichnen (Kettunen 1938: 220); lv merkõ märkida, tähistada; apzīmēt (LELS 2012: 187)
• Vt märk

münt1, mündi 'taim (Mentha)' < kasks minte

• Esmamaining: VT 1686
• Vana kirjakeel: (VT 1686) münt; (Vestring 1720-1730: 141, 207) Münt, -di 'Die Krause Müntze'; (Helle 1732: 141, 295) münt 'die Krausemünze'; müntid 'Krausemünze'; (Piibel 1739) teie kümnest maksate müntist ja tillist ja köömnist; (Hupel 1766: 135) Ehk keeta müntid ma-winaga … ning panne neid lapse köhho peäle; (Hupel 1780: 219) münt, -i r.; münti d. 'Krausemünze'; (Lithander 1781: 677) Münti wiin 'Krausemünz-Brandwein'; (Lenz 1796: 19) Sell ajal woip ka Buksboomi, Lawendli, Isoppi, Melissi, Münti, Salwei, nink töisi hä haiswa rohto - - istutada.; (Hupel 1818: 144) münt, -i od. -di r. d. 'Krausemünze'; (Lunin 1853: 109) münt, -i r. d. 'мята'
• Murded: min´t (mint, ment) 'münt (taim)' S; münt, `mündi RId(`münti Vai); mün´t, mün´di (-n-) sporL sporKPõ I VlPõ M (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 705 mün´t, pl. mün´id 'Minze'; Wiedemann 1893: 638 mün´t, pl. mün´id (men´t) 'Minze'; ÕS 1980: 444 münt 'rohttaim (Mentha)';
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben minte 'die Pflanze Münze, kruse mynte, menta'; MND HW II: 1 minte 'gemeinsamer Name verschiedener Minzenarten, meist Mentha arvensis (Ackerminze, als Arznei- und Gewürzpflanze)'
• Käsitlused: < kasks minte 'Minze' (EEW 1982: 1638; Liin 1964: 62; Raag 1987: 325; EES 2012: 300); < kasks mynte (Raun 1982: 99); < asks minte 'münt' (EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm minttu, myntti [Agr] Mentha (kasvi) / Minze < mrts mynta (‹ *asks münte, minte) (SSA 2: 167)
• Vt kruuse|mint, pipar|münt

narr, narri 'veiderdaja' < kasks narre 'Narr'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 226) meÿe olleme nÿ|sarnset hulluth Narrit; narrija: eth sina üx Iumala S: narÿa ollet; (Müller 1600/2007: 316) meÿe olleme nÿsarnset hulluth Narrit (16.09.1603); (Rossihnius 1632: 232) SEst teye sallite hähl mehlel needh jeckit ninck nahrit, se|perrast et teye tarckat ollete; (Stahl 1637: 94) nar, narri∫t 'Narr'; (Stahl LS II 1649: 601) ∫e ∫ahkut üx Nar ∫e∫inna∫e Jlma ∫iddes 'der werde ein Narr in die∫er Welt'; (Stahl LS II 1649: 618) ommat ne͠mat Narriz ∫ahnut '∫ind ∫ie zu Narren worden'; (Gutslaff 1648: 228) Jeck /e 'Narr'; (Göseken 1660: 293) Narr 'Narr'; (Göseken 1660: 518) narr 'thor (stultus)'; narr 'Narr'; (Tallinna Linnaarhiiv 1710) Jürgen Narrij (‹ narri ~ ?Nargö); (Hupel 1780: 222) nar, -ri (od. narr) r., d. 'Narr, Thor, Gaukler'; (Hupel 1818: 150) nar, -ri r. d. 'Narr; Thor; Gaukler'; (Lunin 1853: 114) nar, -ri r. d. 'дуракъ, безумецъ, глупецъ'
• Murded: narr, `narri 'kerglane, alp; naeruväärne' R(`narri); nar´r, nar´ri (-rr-) Sa Muh Rei Lä K I eL; narr, narra Pä Hls (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 717 nar´r´, nar´r´i; narr, narra (P) 'Narr, Thor, Gaukler, Possenreisser, ausgestopfter Lockvogel'; nar´r´ima, nar´r´in 'Possen treiben, necken, täuschen'; Wiedemann 1893: 650 nar´r´, nar´r´i; narr, narra (P) 'Narr, Thor, Gaukler, Possenreisser, ausgestopfter Lockvogel'; nar´r´ima, nar´r´in 'Possen treiben, necken, täuschen'; ÕS 1980: 450 narr;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 narre 'Narr'; MND HW II: 1 narr, (seltener) nar 'Narr, Tor, dummer, unvernüftiger Mensch; Narr, närrische Figur, Possenreißer'
• Käsitlused: < kasks narre 'Narr' (EEW 1982: 1671; Raun 1982: 101; Ariste 1963: 97-98; Liin 1964: 59; Ariste 1972: 94; Raag 1987: 324; EES 2012: 308)
• Läti keel: lt nar̃s, ner̃ris Narr < mnd. narre (Sehwers 1918: 29, 154); lt nar̃ris, ner̃ris Narr < nd. narr (Sehwers 1953: 82);
• Sugulaskeeled: sm narri [1616] ilveilijä; hupsu / Narr; Hanswurst < rts narr 'hupsu; ilveilijä, narri' ( ‹ kasks narre) (SSA 2: 206); sm narri Narr < asks nar(re) 'Narr, Tor' ~ rts narr (Bentlin 2008: 148); lv nō̬ra (nō̬ŕa) Narr; Scherz < kasks narre (Kettunen 1938: 253); nar alp, narr; āksts (LELS 2012: 204)
• Vt narrima

neer, neeru 'siseelund' < kasks nêre 'Niere'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 234) euckedus sahb se keutmine temmast niudast ollema, ninck usck se keutmine temmast nehrost; (Stahl 1637: 95) Neer, [neer]u∫t 'Niere'; Neer / ne(h)r; (Stahl HHb IV 1638: 226) ∫inna kiu∫at ∫üdamet ninck neerut 'du prüfe∫t Hertzen vnd Nieren'; (Stahl LS I 1641) Rahut 'Nieren'; (Gutslaff 1648: 229) Rahow /o 'Nieren'; (Göseken 1660: 293) neerit 'Nieren'; (Göseken 1660: 519) neerit 'nier'; (Göseken 1660: 588) rachket 'nier (ren)'; (Vestring 1720-1730: 149) Nerud 'Die Nieren'; (Helle 1732: 145) nerud 'die Nieren'; (Piibel 1739) raswa, mis maksa liggi, sedda peab ta nerudega ärrawötma; (Hupel 1780: 223) nerud r. 'die Nieren Pl.'; (Lithander 1781: 537) Nero leib 'Nierenbrot'; Wotta nerud raswaga tükkis; (Hupel 1818: 151) neer, -o r. d.; -u d. 'Niere'; (Lunin 1853: 115) neer, -o r. d. 'почка'
• Murded: nier, `nieru R(`niero Vai); nier, nieru (-ee-) K I; neer, neeru Jäm Vll Pöi Muh Hi L; neel, neelu Ans Khk Kaa Krj Pha; ni̬i̬r, neeru Hää M TLä Kam San Krl Rõu Vas Lei (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 734 nēr, nēru, nēro (d) 'Niere'; Wiedemann 1893: 665 nēr, nēru, nēro (d) 'Niere'; ÕS 1980: 452 neer;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 nêre 'Niere'; Schiller-Lübben nere 'Niere'; MND HW II: 1 nêre (neyre) 'Niere, das menschliche Organ'
• Käsitlused: < kasks nêre 'Niere' (EEW 1982: 1680; Ariste 1963: 98; Raag 1987: 324); < kasks nere (Liin 1964: 58; Raun 1982: 102; EES 2012: 309)
• Läti keel: lt niẽre, nieris Niere < mnd. nēre (Sehwers 1918: 154); niẽre, niẽris Niere < nd. nēre 'Niere' (Sehwers 1953: 83); niere Niere < mnd. nêre (Jordan 1995: 80);
• Sugulaskeeled: sm nierunen munuaiset / Nieren < rts njure (vrd kasks nēre) (SSA 2: 216); lv nìe̯rə̑z Niere < kasks nere (Kettunen 1938: 247)

ohver, ohvri 'annetus, (ohvri)and; hukkunu, ohverdatu' < kasks offer 'Opfer'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 239) lebbÿ se aino Offere; (Müller 1600/2007: 112) Mea on -- se eike Offer? (23.01.1601); (Rossihnius 1632: 249) MInna mannitze teid, armat weljet ..., et teye omma ihut annate se offri mannu, kumb sähl ellaw, pöhalick, ninck Iummala mehle perrast om; (Stahl 1637: 96) Offer, offri∫t 'Opffer'; (Stahl HHb II 1637: 190) Wotta wa∫to ∫e∫inna∫e Tennoopffer 'Nimb an diß Danckopffer'; (Stahl HHb III 1638: 22) offrit 'zum Opffer'; (Gutslaff 1648: 229) offr 'offer'; (Gutslaff 1647-1657: 23) jumal Isand kajis - - temma offri pähle; (Göseken 1660: 293) Oppri 'Opffer'; (Göseken 1660: 535) opper 'Opffer'; oppri watz '(armulaualeib), Opffer kuchen'; oppri preester 'Opffer Priester'; (Göseken 1660: 572) pöhastusse opper (pühitsusohver) 'reinigungs Opffer'; (Göseken 1660: 470) leppitusse opper 'versühnung Opffer'; (Göseken 1660: 633) Surnu oppri 'todten Opffer'; Surnu oppri teggema (surnuid mälestama) 'todten Opffer anstellen (justa facere)'; (Hornung 1693: 3) Ohwer 'Opffer'; (Vestring 1720-1730: 161) Ohwer, -wri 'Das Opffer'; (Helle 1732: 150) ohwer 'das Opfer'; (Hupel 1780: 230, 232) ohwer, -wri r.; ohwri d. 'das Opfer'; owwer d. 'Opfer'; (Arvelius 1787: 155) melepärralisseks ohwriks; (Hupel 1818: 162, 165) ohwer, -wri r. d. 'Opfer'; owwer, -wri bl. d. 'Opfer'; (Lunin 1853: 124, 127) ohwer, -wri r. d. 'жертва; жертвоприношенiе'; owwer, -wri d. 'жертва'
• Murded: `ohver, `ohvri (-e) R Sa Rei sporL Ris Juu JMd Koe VJg I Plt KJn SJn M Puh San; `ohvri V(upur´ Lei) (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 775 ohwer, ohwr (bl), ohwri 'Opfer'; Wiedemann 1893: 704 ohwer, ohwr (bl), ohwri (owri) 'Opfer'; ÕS 1980: 472 ohver;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 offer 'Opfer, Messopfer; die einer Kirche oder (an bestimten Festtagen, für Spendung der Sacramente etc.) den Geistlichen zu leistende Gabe in Geld oder Naturalien'; opper = offer; Schiller-Lübben offer 'Opfer'; opper = offer; MND HW II: 1 offer, ○opper 'Opfer, Opfergabe (oblatio), Kirchenspende; Opfer (hostia); heidnisches Götzenopfer (idolacium)'
• Käsitlused: < kasks offer 'Opfer' (EEW 1982: 1819; Raun 1982: 110; Ariste 1963: 98; EES 2012: 335); < kasks offer, opper (Liin 1964: 42)
• Läti keel: lt upuris [1587 vppers] Opfer < mnd. opper (Sehwers 1918: 35, 81, 163); lt upuris, uperes, uperis Opfer < mnd. opper 'Opfer' (Sehwers 1953: 149); upuris, uperis Opfer; Kollekte; Klingelbeutel < mnd. opper (neben offer) (Jordan 1995: 106);
• Sugulaskeeled: sm uhri [Agr wffri] Opfer < rts, vrd mrts offer 'uhri' (‹ asks offer); krj uhri < sm (SSA 3: 367); lvS opper Opfer (SLW 2009: 140); lv o`ppə̑r, u`ppə̑r Opfer < kasks opper (Kettunen 1938: 264, 457); oppõr, zī'ed ohver; upuris, ziedojums (LELS 2012: 217, 377)
• Vt ohverdama

pink, pingi 'iste' < kasks benk, bank 'Bank'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 267) sÿß peab tæma kowa Benckide echk pißuth hölckede pæl læßima; (Müller 1600/2007: 472) eb pidda mitte se Pencke alla ... heitetuth sama (26.08.1604); (Müller 1600/2007: 526) kowa Benckide echk pißuth hölckede pæl (31.05.1605); (Rossihnius 1632: 284) senni minna panne sinnu wainlasset, üttes penckis sinnu jalla alla; (Stahl 1637: 39) Penck, pencki∫t 'Banck'; (Stahl HHb IV 1638: 14) kunni miña ∫ünno wainla∫et ∫ünno jalla pinckix pannen 'bis ich deine Feinde zum Schemel deiner Füsse lege'; (Gutslaff 1647-1657: 226) se om ütz bencki t. Jalgude allan; (Göseken 1660: 283, 566) Penck, -i 'Banck'; pencki 'geses (darauff man sitzet) als Benck'; (Göseken 1660: 601) rutzo penck (presspink) 'Presbrett (lacus)'; (Göseken 1660: 368) ialla Pencki 'Fusbank'; (Göseken 1660: 715) woolpencki (diivan) 'Faullbette'; (Hornung 1693: 29) Pink, Pingi / Acc. pl. Pinka & Pinkisid 'eine Banck'; (Vestring 1720-1730: 181) Pink, -ki 'Die Banck'; (Helle 1732: 158, 306) pink 'die Bank'; (Piibel 1739) teie armastate essimest pinki koggodusse koddade sees; (Hupel 1780: 239, 242) penk, -i d. 'die Bank'; pink, -i od. -o r. 'die Bank'; (Hupel 1818: 177) penk, -i d. 'die Bank'; (Lunin 1853: 137, 141) penk, -i d. 'скамейка, лавка'; pink, -i r. 'скамейка, лавка'
• Murded: pink, `pingi Kuu; pink, pingi S KPõ I Plt KJn; pin´k, pin´gi V; penk, `pengi R(`penki VNg Vai); penk, pengi L Kõp Vil; pen´k, pengi M T (EKI MK; EMS VII: 502)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 882, 908 peṅk, peṅgi (SW) '= piṅk'; piṅk, piṅgi 'Bank, Spiegelsitz im Boote, Gestell'; Wiedemann 1893: 823 piṅk, piṅgi (peṅk) 'Bank, Spiegelsitz im Boote, Gestell'; ÕS 1980: 515 pink;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 bank (banke, benke) 'Bank, bes. die Gerichtsbank. Das alte Gericht wurde durch vier Bänke gebildet.'; Schiller-Lübben bank 'Bank. Besonders Gerichtsbank. Das alte Gericht wurde durch vier Bänke gebildet.'; MND HW I bank, auch benk, banke 'Bank, Sitzgelegenheit, Schlafbank, Ruderbank; Gerichtsstätte; Verkaufstisch; Sandbank'
• Käsitlused: < kasks benke ~ rts bänk (EEW 1982: 2066); < kasks benk (Raun 1982: 122; Ariste 1963: 101; Liin 1964: 53; SSA 2: 336; EES 2012: 371); < asks bank, benk (Ariste 1940: 20); < rts penk ~ pink 'Bank' (Raag 1987)
• Läti keel: lt *benņ̃ķis [1638 Benckis] Bank < mnd. bank(e), benke (Sehwers 1918: 83, 143); beņ̃ķis < mnd. benk 'Bank' (Sehwers 1953: 10); beņķis, beņķe Bank < mnd. benk (neben bank) (Jordan 1995: 55);
• Sugulaskeeled: sm penkki [Agr] istuin; rahi; peruna- tai porkkanapenkki; rukin emäpuu / (Sitz)bank; Kartoffel- oder Gemüsebeet; Bank des Spinnrades < mrts bänker; is peŋkki; krj penkki; vdj penkki < sm (SSA 2: 336); vdj penkki pink; скамя (VKS: 897); lvS penk´, -id ~ pent´ Bank, Schemel (SLW 2009: 147); lv beŋ̄k̀ Bank < kasks benke (Kettunen 1938: 22); benk pink; sols (LELS 2012: 43)

preester, preestri 'katol. kirikuõpetaja' < kasks prêster 'Priester'

• Esmamaining: Stahl LS I 1641
• Vana kirjakeel: (Stahl LS I 1641: 245) ∫e Kunninglick pree∫terdohm 'das Königlich Prie∫terthum'; (Göseken 1660: 293) Preester 'Priester'; (Göseken 1660: 448, 637) körgk Preeseter (ülempreester) 'hoher Priester'; suur Preester (ülempreester) 'hoher Priester'; (Göseken 1660: 617) Se üllemb Prester 'Papp / Pfaffe (prior)'; (Göseken 1660: 571) Preester 'Priester (Sacerdos)'; Preestri kübbar 'Barcht'; preestrix töstma 'einem Prister ordiniren'; (VT 1686) sis astiwa ne Preestri nink seJummala KoaPähmehs; (Vestring 1720-1730: 188) Preester '- -'; (Helle 1732: 195) üllempreester 'der Hohepriester'; (Piibel 1739) preestride roa-ohwer pölletakse ä: patto-ohwer süakse; (Hupel 1780: 247) preester, -tri bl., r., d. 'der Priester'; (Hupel 1818: 191) preester, -tri r. d.; -tre d. 'Priester'; (Lunin 1853: 148) preester, -tri r. d.; -tre d. 'священникъ, Iерей, попоъ, жрецъ'
• Murded: `priester, `priestri R; `preester, `preestri (-ie-) Jäm Khk Vll Muh Hi L Ris Juu HJn JMd Koe VJg I Plt; `reester, `reestri Krj Pöi Mih; `ri̬i̬ster, `ri̬i̬stre Trv Hls; `ri̬i̬stel, `ri̬i̬stle Krk; `pri̬i̬ster, `pri̬i̬stri TLä San; `pri̬i̬stri V (EKI MK; EMS VII: 740)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 964 prēster, prēs´tri; prēs´tri, prēs´tri (d) 'Priester, Pastor'; prēsterlik, prēsterliku 'priesterlich'; Wiedemann 1893: 875 prēster, prēs´tri; prēs´tri, prēs´tri (d) 'Priester, Pastor'; prēsterlik, prēsterliku 'priesterlich'; prēs´tina, prēs´trina 'Priesterin'; ÕS 1980: 533 preester;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 prêster 'Priester'; prêsterlik 'priesterlich'; MND HW II: 2 prêster (preyster), prîster 'Geistlicher, Priester'
• Käsitlused: < kasks..., vrd sks Priester (EEW 1982: 2168); < kasks prêster (Raun 1982: 127; Raag 1987: 323); < vrd asks preesterdohm 'Priesterthum' (1599) (Ariste 1963: 101); < asks Preester (Liin 1964: 40); < asks prēster 'preester' (‹ vanakreeka presbyteros 'vanem, tähtsam') (EES 2012: 384)
• Läti keel: lt priẽsteris [Glück 1689/1694 Pree∫terus] Priester < mnd. prēster (Sehwers 1918: 93, 156); lt priestris < mnd. prēster (Sehwers 1953: 95); priesteris Priester < mnd. prêster (Jordan 1995: 83);
• Sugulaskeeled: lv prìe̯stə̑r Priester < kasks prēster (Kettunen 1938: 312); lv prīestõr preester; priesteris (LELS 2012: 254)

priske, priske 'täidlane, jõuline; terve' < kasks vrisk 'frisch'

• Esmamaining: Hupel 1766
• Vana kirjakeel: (Hupel 1766: 30) Kui sa terwe olled siis sa sööd kül priskeste; (Hupel 1780: 247, 317) prisk (lehhast) r., d. 'frisch'; wrisk d. 'frisch, lebhaft'; (Hupel 1818: 191, 293) prisk, -e od. -i r. d. 'frisch, lebhaft'; wrisk d. 'frisch, lebhaft'; (Lunin 1853: 148, 235) prisk, -e od. -i r. d. 'живый, скорый, проворный'; wrisk d. 'свѣжiй, живый'
• Murded: prisk, `priski Kuu Hlj VNg Lüg Jõh; `priski Vai; `priske (-s´-) VNg Jõh IisR sporeP Hls TLä San Krl; pris´k, pris´si Har; `pris´ki Rõu Plv Vas; pris´s, pris´si Krl Rõu; `priska Jõe; `riske Khk Vll Jaa Pöi Muh Mih PJg Tor KJn M (EKI MK; EMS VII: 753)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 966, 970, 1058, 1557 priske, priske 'frisch, munter, kräftig'; prüske (O) '= priske'; riske '= priske'; wriske '= priske'; Wiedemann 1893: 876 priske, priske (wriske, prüske, riske) 'frisch, munter, kräftig'; ÕS 1980: 535 priske;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 vrisch 'frisch, neu, jung'; vrisch-, vrislig 'frisch, jung, rüstig, gewandt'; Schiller-Lübben vrisch 'jung, frisch, wohlgemuth (wie hochd.)'; MND HW I vrisch, vris, vresch 'frisch, soeben hergestellt; neu, ungebraucht; gesund, kräftig';
• Käsitlused: < ... 'frisch' (EEW 1982: 2176); < kasks vrisch (Raun 1982: 128); < asks vrisch 'noor, värske, rõõmus' (EES 2012: 385)
• Läti keel: lt prišs frisch (Sehwers 1953: 95); brišs, prišs [1697, 1761 frisch] < mnd. vrisch (Sehwers 1953: 17, 95); brišs frisch < mnd. vrisch (Jordan 1995: 57);
• Sugulaskeeled: sm friski, priski, riski (1786) raikas, raitis; terve, reipas, vahva ja suuri / frisch, kalt; stark, groß < rts frisk 'tuore, viileä, raikas; terve' (‹ kasks vrisch = küsks frisc, sks frisch); is riski voimakas; krj riski, priski, priški rivakka, reipas, sukkela, terve, eloisa, vilkas, ahkera < sm (SSA 1: 118); lv priš̄, pris̄k frisch (Kettunen 1938: 312)
• Vrd värske

ruut1, ruudi 'rohttaim (Ruta)' < kasks krût 'Kraut'

• Esmamaining: Gutslaff 1648-56
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) teije Kümnest annate sest Kappost hainast, wihnruhtest, n. keickesugkuzest aijahainast; (VT 1686) ruht 'ruut'; Kümnist annate Müntä nink Ruhtä nink kigesuggutze Roho eest; (Piibel 1739) teie kümnest maksate mündist ja rudist, ja keigest aia-rohhust
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1093 *rūt´, rūdi 'Raut, Pflanze'; wīna-rūt´ 'Winraute'; Wiedemann 1893: 989 *rūt´, rūdi 'Raut, Pflanze'; wīna-rūt´ 'Winraute'; EÕS 1937: 1176 ruut 'bot. taim (Ruta, Raute)'; ÕS 1980: 603 ruut 'rohttaim (Ruta)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 krût, krude '(grünes) Kraut; Gewürz, Spezerei jeder Art'; Schiller-Lübben krût, krude '(grünes) Kraut; Gewürz, Spezerei, vor allem zur Bereitung des Gewürzweines, der Gewürzwein selbst'; MND HW II: 1 krût (kruet, kruyt) 'Kraut, „herba“, Pflanze, grünes Gewächs; Gewürzpflanze; Heilkraut, Arzneikraut'
• Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 2566); < kasks krût 'rohttaim' (Raun 1982: 146); < kasks rude (Liin 1964: 62); < asks krūt, krude 'taim, maitseaine; püssirohi' (EES 2012: 440)
• Sugulaskeeled: sm ruuta [Agr ruta] eräs yrtti-, mauste- ja koristepensas / Raute < rts ruta 'Ruta graveolens' (‹‹ lad ‹ kr) (SSA 3: 115); is rūti; vdj krūti < sm (SSA 3: 115); sm ryyti [1820; 1580 krydhitt] mauste, yrtti / Gewürz < rts, vrd mrts kryde 'mauste' (‹ kasks krūt, krude 'mauste, kasvi') (SSA 3: 121; Häkkinen 2004: 1086)

rõigas, rõika 'kultuurtaim (Raphanus)' < kasks redik 'Rettich'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 100) reickas, reicka∫t 'Rettich'; (Gutslaff 1648: 232) Ruttikas 'Rettig'; (Göseken 1660: 295) Reddikas, Reickas 'Rettich'; (Göseken 1660: 593) reddikaas 'rettig, raphanus'; (Göseken 1660: 602) reijckas 'rettig (raphanus)'; (Göseken 1660: 510) Medda Reijckas 'Merrettig'; (Hornung 1693: 19) Reigas, Reika, Reigast 'ein Rettig'; (Vestring 1720-1730: 202, 206) Reigas, -ga 'Der Rettig'; Röigas, Röikas 'der Rettig'; (Helle 1732: 167) reigas 'der Rettich'; (Helle 1732: 298) mädda reikas 'Merrettig'; reikas 'Rettig'; (Hupel 1766: 142) wötke katke toukatud sennipid happo taigna ja äddikaga; kui teie pannete jure kabitud mädda-reika juurt, siis on temma weel kangem; (Hupel 1780: 255, 258) reigas (reikas), -ka r., d. 'Rettig'; röikas, -ka d. 'Rettig'; (Hupel 1818: 204, 208) reigas (reikas), -ka r., d. 'Rettig'; röikas, -ka d. 'der Rettich'; (Lunin 1853: 161) röikas, -ka d. 'рѣдька'
• Murded: `reigas, `reika Kuu VNg Vai; reigas, `reika Sa Käi Ris Jür Koe; `rõigas, `rõika Lüg; rõigas (rõe-), `rõika Muh L Juu JMd Ann I Ksi Plt KJn; rõigass (rõe-), `rõika M TLä Kam San Krl Har Plv (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1044, 1047, 1084 redikas, redika (G) '= reigas'; reigas, reika 'Rettich'; rõigas, rõika '= reigas'; Wiedemann 1893: 948 reigas, reika (redikas, ridk, ridkas, rõigas) 'Rettich'; ÕS 1980: 604 rõigas 'kultuurtaim (Raphanus)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 redik, -ek, -ich 'Rettich, bes. wol Ackerrettich'; Schiller-Lübben redich, redik 'Rettich'; MND HW II: 2 rēdik (redich), rētik, rēdek, reddik, ○rādik 'Rettich';
• Käsitlused: < kasks redik, vrd sks Rettich (EEW 1982: 2573); < kasks redik (Raun 1982: 146); < kasks redich, redik (Liin 1964: 63; EES 2012: 441); < asks redik 'rõigas' (EKS 2019)
• Läti keel: lt rīdiks Rettich < mnd. redik, redek, redich (Jordan 1995: 85);
• Sugulaskeeled: sm retikka [1637 rätickä] Rettich, Hederich; Radieschen < rts rettikia 'retikka' (‹ sks Rettich) (SSA 3: 68); sm räätikkä (1644) lanttu; krj reätikkä ruokaretikka < mrts rädikia 'retikka' (‹ kasks redik) (SSA 3: 68); lvS rutk, rütk Rettich (SLW 2009: 167); lv rut̄kə̑z Rettich < lt rutks (Kettunen 1938: 349); rutkõz rõigas; rutks (LELS 2012: 278)

rääskop, rääskopi 'aruanne, arvestus' < kasks rekenschop 'Rechenschaft'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 306) eth teÿe tæmalle piddate reeckschoppe andma; (Müller 1600/2007: 622) minulle peax reeckschoppe andma keickest tæmast Töhst ninck Teust (20.09.1605) 'aru andma'; (Rossihnius 1632: 306) 'arve' 'nemat walwawat ülle teije hengede, kui need kumbat rekenschoppi neine ehst teggema peawat'; (Stahl LS I 1641: 22) et meije peame rehcken∫choppi andma 'das wir werden rechen∫chaft geben'; (Stahl LS I 1641: 328) kudt ke rehcken∫choppi ∫ehl ehs peawat andma 'als die da Rechen∫chafft dafür geben ∫ollen'; (Gutslaff 1648-1656) Anna räkeshoppit o⌈mm⌉ast majapiddamissest; (Helle 1732: 165) rääskop 'die Rechnung'; (Hupel 1780: 252) rääskop H. 'Rechnung'; (Hupel 1818: 198, 205) rääskop H. 'Rechnung'; reskop r. 'Abmachung, Vergleich; Ueberschlag'; (Lunin 1853: 153, 158) rääskop d. 'счетъ, смѣта'; reskop r. 'уговоръ, условiе, смѣта, полюбеоная сдѣлка'
• Murded: `räässkop´p, -kopi 'arveteõiendamine; vaidlus, tüli' Plv Vas (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1042 rǟs-kopp, -kopi '(Ab)rechnung, Überschlag, Vergleich, Contract'; kui rǟs-kopp oli ära peetud 'als die Abrechnung gemacht war'; Wiedemann 1893: 944 rǟs-kopp, -kopi '(Ab)rechnung, Überschlag, Vergleich, Contract'; kui rǟs-kopp oli ära peetud 'als die Abrechnung gemacht war'; EÕS 1937: 1203 rääskopp 'arve-õiendus, lõpparve';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 rekenschop 'Rechnung, Berechnung, Rechenschaft'; Schiller-Lübben rekenschop 'Rechnung, Rechnschaft'; MND HW II: 2 rēkenschop, recken-, rechen-, rēkenschap 'Berechnung, Rechenschaft'
• Käsitlused: < kasks rekenschop (EEW 1982: 2613; Ariste 1963: 103; Liin 1964: 65; Ariste 1972: 93)
• Läti keel: lt † rẽķeñskape Rechenschaft < mnd. rekenschop (Sehwers 1918: 156); reķenskape, -škaps, rẽskape < mnd. rekenschop 'Rechnung, Berechnung' (Sehwers 1953: 100); † rẽķiñš, rẽķeniņ̃š Rechnung, Exempel < mnd. rekinge, rekeninge (Sehwers 1918: 156)

selts, seltsi 'kaaslane, selts(kond)' < kasks sel(t)schop 'Gesellschaft'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 319) kenesse Selsix wotta; Selsyweliet; (Müller 1600/2007: 156) keicke tæma Selschoppite iures (1. advent 1601) 'seltsiliste'; (Müller 1600/2007: 236) keicke tæma Selschoppÿ kaas (15.05.1603) 'kogu tema kaaskonnaga'; (Müller 1600/2007: 526) Ia wahelt sattob tæma v̈che sesarnse kuria Selße siße (31.05.1605) 'kurja seltskonda'; (Rossihnius 1632: 337) 'seltsiline' 'temma piddi ollema neine seltside sean'; 'teekaaslane' 'Need mehet enge kumbat temma the seltsit ollit, saisit ninck ollit, erra|kangetut'; 'seltskond' 'Se|perrast erra olcket mitte neine selschoppi sissen'; (Stahl 1637: 62) ∫eltz, ∫eltzi∫t 'Gefert'; (Stahl HHb II 1637: 10) Jummal poick on ∫anut teije ∫eltzix 'Gottes Sohn i∫t worden ewer G∫ell'; (Stahl HHb III 1638: 23) temma olli töi∫e ∫eltzi jures 'er were vnter den Geferten'; (Stahl HHb III 1638: 101) kutzu∫it o͠ma ∫eltzi '∫ie wincketen jhren ge∫ellen'; (Stahl HHb IV 1638: 206) Semperra∫t erra olcket mitte nende ∫eltz 'Darumb ∫eyd nicht jhre Mitgeno∫∫en'; (Gutslaff 1648: 215) Seltz/i 'Gefaehrte'; (Gutslaff 1647-1657: 160) kaje, sihs tulli ütz seltzi Ismaelisset Gileaddi pohlt; (Göseken 1660: 287) Seltz, -i 'Gesellschafft'; (Göseken 1660: 621) seltz (seltsiline) 'Gefehrte'; selzi mees 'Gefehrte'; (Göseken 1660: 621) seltzi 'gesell (socius)'; meije olleme öhhes selzis 'gesell (socius)'; selzix heitma (seltsima) 'gesellen (sociari)'; (Göseken 1660: 298) Seltz 'mitgesell (sodalis)'; (Göseken 1660: 229) Suhr seltz (rahvahulk) 'ein hauffen Volcks'; (Göseken 1660: 648) taiwa Seltz (taevaseltsiline) 'hi͠mels genos'; (Vestring 1720-1730: 220) Selts, -si 'Die Gesellschafft'; (Helle 1732: 175) selts 'die Gesellschaft'; (Piibel 1739) ärgo sago mo au mitte nende seltsiga ühte; (Hupel 1780: 266) sels, -i d.; selts, -i r., d 'die Gesellschaft'; (Hupel 1818: 220) selts, -i r. d.; sels, -i d. 'Gesellschaft'; (Lunin 1853: 170) selts, -i r. d.; sels, -i d. 'oбщество, компанiя'
• Murded: selts, `seltsi Jõe Kuu Lüg IisR; `seltsi VNg Vai; selts, seltsi (-ĺ-) sporSa Muh Rei Rid; sel´ts, sel´tsi (sel´si) L Ha JJn Tür Koe Kad VJg Sim I VlPõ Trv Pst; sel´ts, sel´dsi TLä TMr Kam Võn San Krl Har Plv Räp Se (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1138, 1139 sel´ts, sel´tsi 'Gesellschaft, Vereinigung, Verein, Societät'; sel´tseüs, -ze (d) '= sel´tsiüs'; sel´tsiüs, -ze (d) '= sel´ts'; Wiedemann 1893: 1030 sel´ts, sel´tsi (sel´tseüs, sel´tsiüs) 'Gesellschaft, Vereinigung, Verein, Societät'; ÕS 1980: 629 selts;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 selleschop, selschop, -schap 'Gesellschaft, Versammlung; Umgang usf.'; Schiller-Lübben selle-, sel-, seltschop 'Gesellschaft, bes. Handelsgesellschaft'; MND HW II: 1 geselschop, geselle-, -schup, -schap 'Gemeinschaft, Gesellschaft; Berufsgemeinschaft der Kaufleute oder Handwerker'
• Käsitlused: < kasks selschop, selschap (EEW 1982: 27552756); < kasks sel(t)schop (Raun 1982: 155; Ariste 1963: 104; Raag 1987: 323); < kasks selle-, sel-, seltschop (Liin 1964: 47; EES 2012: 467)
• Sugulaskeeled: lv sel̄´tš, šel̄´tš, Gesellschaft; Gemeinde < ee (Kettunen 1938: 357); lv seļtš selts; biedrība (LELS 2012: 283)

tamm, tammi 'pais; veesulg' < kasks dam 'Damm'

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 210) Thamm/e 'Damm'; (Göseken 1660: 285) Thamm, -i 'Dam'; (Göseken 1660: 652) Tammi 'Damm'; Tammi 'tham am Wasser (agger)'; (Göseken 1660: 706) wescki Sulgk (veskitamm) 'mühlen dam'; (Vestring 1720-1730: 242) Tam, -mi 'Der Mühlen Damm'; (Helle 1732: 185) weske-tam 'der Mühl-Damm'; (Hupel 1780: 280) tam, -mi r., d. 'der Damm, Mühldamm'; (Hupel 1818: 240) tam, -mi r. d. 'der Damm'; (Lunin 1853: 188) tam, -mi r. d. 'плотина, шлюзъ'
• Murded: tamm, `tammi (-e) Kuu VNg Lüg; tamm (-m´m), tammi (-e) S sporL sporKPõ I Plt KJn; tam´m, tamme M; tam´m, tammi T sporV (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1233 tamm, tammi 'Damm'; Wiedemann 1893: 1116; ÕS 1980: 694 tamm 'vett suunav või vee eest kaitsev ehitis; tee muldkeha';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben dam 'Damm; Strassenpflaster'; MND HW I dam 'Damm, Erhöhung von Erde oder Stein'
• Käsitlused: < sks Damm (EEW 1982: 3070; SSA 3: 265); < kasks dam (Raun 1982: 171; Liin 1964: 49; EES 2012: 513)
• Läti keel: lt da͠mbis [1638 Dambis] Damm < mnd. dam (Sehwers 1918: 46, 86, 145); dambis Damm < mnd. dam (Jordan 1995: 59);
• Sugulaskeeled: sm tammi [1880] pato / Stauwehr < rts damm 'pato, sulku'; krj tammi < sm (SSA 3: 265); lv damà Damm < kasks dam (Kettunen 1938: 36); lv dama tamm; dambis (LELS 2012: 52)

teenistus, teenistuse 'ametikoht; töötasu; (usu)talitus' < kasks dênst 'Dienst'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 353) næmat omat keicke woÿra Iumala Tehnistuße, ia keicke Sogkeduße siddes ellanuth; (Müller 1600-1606) Jumala Thenistusse; oma Verdeenistuss ninck Kytus; (Müller 1600/2007: 100) keick Iumala Thenistuße [kaas] (28.12.1600); (Rossihnius 1632: 367) minnu thenistust ninck hä teggo 'teene'; kumb olckut teye moistlick Iummala|thenistus 'teenimine'; (Stahl HHb I 1632: Biij) ep mitte münno teni∫tu∫∫e echk aueo perra∫t 'ohn alle mein verdien∫t vnd wirdigkeit'; (Stahl 1637: 48) deni∫tus, denistu∫∫e∫t 'Dien∫t'; (Stahl HHb II 1637: 48) ∫ünno deni∫tu∫∫e ∫iddes 'in deinem Dien∫t'; (Stahl HHb III 1638: 79) Jummala deni∫tus 'Gottesdien∫t'; (Stahl LS II 1649: 539) tahat ∫inna Jummala Deni∫tu∫∫el heitma 'wiltu Gottes Diener ∫eyn'; (Gutslaff 1648: 210) Erri /a 'Dienst'; (Göseken 1660: 285) Teenistus 'Dienst'; (Göseken 1660: 657) tenistus 'Dienst / Hülff'; teenistus 'Verdienst (meritum)'; teenistlick (teenistusvalmis) 'diensthafftig'; (Virginius 1687-1690) Jakob saap oma Nellitöistkümne Astaja Tenistusse eest, Lead nink Rahelid Naiseks; (Vestring 1720-1730: 246) Tenistus, -se 'Der Dienst'; (Helle 1732: 187, 322) tenistus 'der Dienst'; (Hupel 1780: 282) tenistus r., d. 'Dienst, Verdienst'; (Hupel 1818: 244) tenistus od. teniminne r. d. 'Dienst; Verdienst, das Dienen'; (Lunin 1853: 192) tenistus; teniminne r. d. 'служба, служение, заслуга'
• Murded: `tienistus, -e R(`tienistukse Kuu Vai); teenistus, -e (-ie-) eP M T; teenistüss, teenistüse V(teenüstüss Har) (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1272 tēnistus, tēnistuze 'Dienst, Dienen, Frohne'; Wiedemann 1893: 1151 tēnistus, tēnistuze 'Dienst, Dienen, Frohne'; ÕS 1980: 700 teenistus;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 dênst 'Dienst; Gottesdienst; Gefälligkeit, freiwillige Leistung'; Schiller-Lübben dênst, denest 'freiwillige Leistung, Gefälligkeit'; vordênst 'Verdienst'; MND HW I dênst 'Dienst, Dienstleistung, -pflicht; Kriegs-, Lehn-, Herrschaftsdienst; Bedienstung, Amt, Stelle'
• Käsitlused: < kasks dênst 'Dienst' (EEW 1982: 3109); < kasks dênst, denest (Ariste 1963: 105; Liin 1964: 50); < asks dēnst, denest 'teenistus, jumalateenistus; kohustus, maks' (EES 2012: 520)
• Läti keel: lt † *diẽnests Dienst < mnd. dēnst, dēnest (Sehwers 1918: 71, 146); diẽnests Dienst < mnd. dēnest 'Dienst' (Sehwers 1953: 26); dienests, dieneste Dienst < mnd. dênst (Jordan 1995: 60);
• Sugulaskeeled: sm tienesti, tienasti ansio, ansiotyö; krj tienesti < mrts thienst, rts tjänst 'palvelus; virka; hyöty; apu; ansio' (SSA 3: 289); lv dìḙnə̑st Dienst < kasks dēnest (Kettunen 1938: 37); lv dīenast teenistus; dienests (LELS 2012: 53)
• Vrd teenima

teljed, pl. teljed 'kangaspuud' < kasks stelle, stel 'Gestell'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 282) telle d. 'der Weberstuhl'; tellid r. 'der Weberstuhl (Pl.)'; (Hupel 1818: 244) tellid pl. r., telli od. telle d. 'Weberstuhl'
• Murded: `teljed Hlj Lüg Jõh Vai; `tellid VNg; tellid (-l´l-) Sa Pär Vän Juu Tür; tel´led Vll L K; teljed Muh Rei Var HJn KuuK JJn I; tel´le M; `telle (-l´l-) T Urv Krl Har Plv Räp (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1263 tel´g, tel´je (tele), telle (SO) 'Webstuhl'; tel´l´, pl. tel´l´id 'der deutsche Webstuhl'; Wiedemann 1893: 1143 tel´g, tel´jed, telled (SO) 'Webstuhl'; tel´l´, pl. tel´l´id 'der deutsche Webstuhl'; ÕS 1980: 704 telg, telje; teljed 'mitm. kangaspuud';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 stel, stelle 'Gestell, z.B. des Wagens; Webestuhl, Baugerüst'; Schiller-Lübben stelle, stel 'Gestell, z.B. des Wagens, bes. Webergestell'; MND HW III stel(le) 'Gestell des Webstuhls'
• Käsitlused: < kasks stelle, stel (Ariste 1930: 9-10; EEW 1982: 3122; Raag 1987: 324; EES 2012: 522; EKS 2019)
• Läti keel: lt stel̃les, strel̃les [1638 Stelles] Webstuhl < mnd. stel, stelle 'Webstuhl' (Sehwers 1918: 55, 96, 160; Sehwers 1953: 120); stelles (pl.) Gestell, Webstuhl < mnd. stel(le) 'Gestell des Webstuhls' (Jordan 1995: 95);
• Sugulaskeeled: sm tellit [1886] kangaspuut / Webstuhl < rts ställ 'teline, alusta; kangaspuut' (‹ kasks stelle 'teline, alusta; kangaspuut') (SSA 3: 281)

tikk, tiku 'pind, terav pulgake; puunael' < kasks sticke, rts sticka

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 248) Tik '- -'; (Lenz 1796: 17) noorte Puije man peap seäl, kun waija, wastset tikkud pannema; (Hupel 1818: 245) tik, -ko r.; -ku d. 'Pflöckchen, Stäbchen od. Stöckchen'; (Lunin 1853: 194) tik, -ko r. d. 'дереыянный гвоздъ; тычинка'
• Murded: tikk, tigu 'pulk; vai; puunael; tuletikk' Kuu Vai(tikku); tikk, tikku Hlj VNg Lüg IisR; tikk, tiku S L KPõ I Äks VlPõ eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1276 tikk, tiku 'Pflock, Stäbchen, Stöckchen, Splitter, Zündhölzchen'; Wiedemann 1893: 1154 tikk, tiku 'Pflock, Stäbchen, Stöckchen, Splitter, Zündhölzchen'; ÕS 1980: 712 tikk;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 sticke 'Stecken, spitzer Stab von Holz oder Metall, Griffel, Nadel'; Schiller-Lübben sticke, sticken 'jedes langgestreckte, spitze (nadelförmige) Ding'; MND HW III sticke, sticken 'spitzer Stock; spitzer Stab aus Holz oder Metall'
• Käsitlused: < kasks sticke, rts sticka (‹ kasks) (EEW 1982: 3163; Raun 1982: 176; SSA 3: 294); < rts sticka 'puukild; pilbas, pulk; okas' ~ asks sticke 'terv pulk, nõel; vai' (EES 2012: 529); < rts sticka 'pind, puukild; pilbas; pulk; oks, astel' (EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm tikku [1621 sticku] Splitter; is tikku tikku, pieni lastu; krj tikku tikku, pieni lastu; sukkapuikko < rts sticka, sticko 'tikku; sukkapuikko' (SSA 3: 294; SKES: 1298); lvS stikker mared Stachelbeere < vrd kasks stekel-, stikel- (SLW 2009: 179)