[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 19 artiklit

killing, killingi 'endisaegne hõbemünt' < kasks schillink 'Schilling'

Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
Vana kirjakeel: (Gutslaff 1647-1657: 238) Eis Katz warblaise ostatas ütte musta Killinge ehs?; (Gutslaff 1648-1656) ütz waine Naine sinna heittis Katz killingat; (Göseken 1660: 410) killing 'Pfenning'; Killing 'Heller (Scherff)'
Murded: kil´ling, kil´lingi 'metallraha' VJg KJn; kil´ling, kil´lingu Khn (EMS III: 136)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 313 kil´l´ing, kil´l´ingi 'Schilling'; Wiedemann 1893: 282 kil´l´ing, kil´l´ingi 'Schilling'; ÕS 1980: 264 killing 'aj. (hõbemünt)';
Saksa leksikonid: MND HW III schilli(n)c, schildinc, schellinc 'Münze von wechselndem Wert, im allge. zu 12 Pfennig gerechnet'
Käsitlused: < kasks skillig (EEW 1982: 826); < kasks schillink 'hõbemünt' (Raun 1982: 39); < kasks schilli(n)c (SSA 1: 363); < kasks schillink, schildink (Liin 1964: 48; EES 2012: 155)
Läti keel: lt † šķiliņ̃š [1638 Skillings] Schilling < mnd. schillink (Sehwers 1918: 56, 98, 162); šķiliņš, šķiliņģis Schilling < mnd. schilling (Sehwers 1953: 132); šķiliņš, šķiliņa Schilling < mnd. schilli(n)c 'Münze von wechelndem Wert' (Jordan 1995: 101);
Sugulaskeeled: sm killinki [1786; 1733 skillinki] Ruotsin vallan ajan rahayksikkö; kolikko / Schilling; Münze < rts skilling 'kolikko, rahayksikkö'; lv kilīŋg killinki < kasks schilli(n)c (SSA 1: 363); lv kilìŋɢ, ški`llin´, škiliŋ Schilling (Kettunen 1938: 126, 396)

kokk, koka 'söögitegija' < kasks kok 'Koch'

Esmamaining: Gutslaff 1648-56
Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) Ninck Samuel ütli se kocki wasto; (Göseken 1660: 289) Kock, -a 'Koch'; (Göseken 1660: 421-422) kocka 'koch'; kocka Emmand 'kochin'; kocka naine 'kochin'; (Tallinna Linnaarhiiv 1710) Niklas Kock; (Vestring 1720-1730: 89) Kok, -ka 'Der Koch'; (Helle 1732: 118) kok 'der Koch'; kokka pois 'der Kochsjunge'; (Piibel 1739) Ja teie tütred wöttab ta rohho-walmistajaks ja kokkaks ja paggariks; (Hupel 1780: 187) kok, -ka r., d. 'der Koch'; kokka pois r. 'der Kochsjunge'; (Arvelius 1790: 15) üks üpris tark kok; (Hupel 1818: 95) kok, -ka r. d. 'Koch'; (Lunin 1853: 67) kok, -ka r. d. 'поваръ'
Murded: kokk, koka 'toiduvalmistaja' eP Trv Hls TLä VId; kokk, kokõ Krl Har Rõu Vas; kokka VNg Lüg Vai(kokki) (EMS III: 469-470)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 364 kokk, koka 'Koch'; Wiedemann 1893: 329 kokk, koka 'Koch'; ÕS 1980: 282 kokk;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kok 'Koch'; Schiller-Lübben kok 'Koch'; MND HW II: 1 kok (kock), kōk; Pl. kȫke 'Koch, Küchenmeister, Vorsteher der Küche'
Käsitlused: < kasks koch 'Koch' (EEW 1982: 903; EES 2012: 171); < kasks kok (Raun 1982: 45; SSA 1: 387); < kasks kok, asks kock(e) (Liin 1964: 50)
Sugulaskeeled: sm kokki [1609] keittäjä, ruonlaittaja / Koch < rts kock 'kokki, keittäjä', asks kok (‹‹ lad coquus); krj kokki; vdj kokki < sm kokki (SSA 1: 387); lv kok̄ Koch < sks (Kettunen 1938: 143); lv kok̄ < kasks kok (SSA 1: 387); lv kok kokk; pāvars (LELS 2012: 131)

kopp, kopa 'suurem varrega anum' < ? kasks koppe, vrd sm koppa

Esmamaining: VT 1686
Vana kirjakeel: (VT 1686) Nink töine Engel kallas omma Koppa Merre; (Hupel 1780: 189) kop, -pa d. 'eine Schale, Kippe zum Schöpfen'; (Hupel 1818: 98) kop, -pa d. 'Schale; Schöpfgefäß; grosse Bauerlöffel'; tee kop 'Theetasse'; (Lunin 1853: 70) kop, -pa d. 'чашка, ковшъ'; tee kop 'чайная чашка'
Murded: kopp, kopa 'puukauss' Saa KJn M San; kopp, kopa 'vahend vedeliku tõstmiseks' Pä VJg Iis TaPõ VlPõ eL (EMS III: 650)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 377 kopp, kopa (SW, S, SO) 'Schale, kleines Gefäss, (d) grosser Holzlöffel'; Wiedemann 1893: 342 kopp, kopa (SW, S, SO) 'Schale, kleines Gefäss, (d) grosser Holzlöffel'; ÕS 1980: 301 kopp;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kop, koppe 'Becher'; kope, kupe, kove 'grosses Fass, Kufe (= 110 stoveken)'; koppeke 'kleine Schale, Ober-Fasse'; MND HW II: 1 kop, koppe (Pl. köppe) 'rundes Gefäß, Trinkgefäß; Maßgefäß für Butter und trockene Ware; Schröpfkopf; Kopf als Körperteil'
Käsitlused: < lms, vrd sm koppa (EEW 1982: 948; EES 2012: 177); < ? kasks koppe, vrd sm koppa (Raun 1982: 48); < kasks koppe (Viires 1960: 86); < kasks kop, koppe (Liin 1964: 53)
Läti keel: lt kapa ein kleines Maß < asks kopp, koppe 'ein Hohlmaß' (Sehwers 1953: 47);
Sugulaskeeled: sm koppa [1786] kanto- tai säilytyskori, vasu; ontto tai kupera esine; kupu, suojus, kotelo (Korb; Hohlkörper; Haube, Gehäuse < lms deskr (SSA 1: 400); sm kuppi (1637) Tasse, Napf; is kuppi; krj kuppi; vdj kuppi < rts kopp 'kuppi' (todennäk. samalta taholta erikseen myös ee kopp: kopa 'kauha, kippo; kuppi') (SSA 1: 446)

korter, korteri 'eluruum (linnas)' < asks quôrtêr 'Quartier'

Esmamaining: Eesti-Ma 1771
Vana kirjakeel: (Eesti-Ma 1771: 66) se teine ja surem ossa läks Pohla male korterisse, kus nende moon walmis olli; (Hupel 1780: 190) korter, -i r., d. 'Quartier, ein Viertheil'; (Hupel 1818: 99) korter, -i r. d. 'Quartier (Wohnung und Maaß)'; (Lunin 1853: 71) korter, -i r. d. 'квартира'
Murded: `korter, `korteri (`kortri) '(ajutine) elukoht' Hlj RId Sa Muh Mar ViK Kod VlPõ Trv Ran Har VId; `korti̬i̬r´ Har Plv; `kortel, `korteli (`kortli) R Sa Hi Var Tor KuuK Jä I Ran; `kortel, `kortle L; `kolter, `koltri Sa (EMS III: 720)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 384 kortel, kortli (D), korten, kortena (d) '= korter'; korter, korteri, kor´tri 'Quartier (Wohnung and Mass)'; kor´tin, kor´tina (d) '= korter'; Wiedemann 1893: 349 kortel, kortli (D), korten, kõrtena, korteni '= korter'; korter, korteri, kor´tri (kolter, kortel, korten, kor´tin ) 'Quartier (Wohn ung and Mass), Viertel'; ÕS 1980: 304;
Saksa leksikonid: MND HW II: 2 quârtêr (quârtîr, quâtêr, quôrtêr) 'vierter Theil eines Ganzen, Viertel (bei Maßangaben)'
Käsitlused: < Erts... (SKES: 221; SSA 1: 407); < asks quartēr 'veerand' (EES 2012: 179)
Sugulaskeeled: sm kortteeri, kortteiri, kortte(e)li (1721) majapaikka, asunto / Quartier, Wohnung < rts kvarter 'majatalo, maja, asunto, kortteeri' (‹ kasks quartēr); krj korttieri majapaikka < sm; lv kūortil´ maja, asunto < ? rts (SSA 1: 407); vdj fateri, hvateri korter; квартира (VKS: 224); vdj korttõri, korttõli korter; квартира (VKS: 473); lv kùo̯ŕt̆tiĺ Wohnung < kasks quartēr (Kettunen 1938: 166); lv kūortiļ korter; dzīvoklis (LELS 2012: 152)
Vrd kortel

krõõt, krõõda '(vana) inetu naine' < asks Grēte

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 191) Kreet 'Margarethe'; Krööt 'Margarethe'
Murded: krõõt, krõõda 'krõhva' Plt Räp Se (EMS III: 909)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 434 Krȭt, Krȭda (Rȭt) 'weibl. Name'; Wiedemann 1893: 395 Krȭt, Krȭda (Rȭt) 'weibl. Name'; ÕS 1980: 313 krõõt '(vana) inetu naine';
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 Grēte 'als Gattungsbezeichnung für Mädchen, Frau überhaupt'; Schleswig-Holstein Greet [grēd] 'Kurzform von Margarete'
Käsitlused: < asks Greet (› krõõt 'inetu naine') (Raun 1982: 53); < asks Greet 'naisenimi' (EES 2012: 185)

kunst, kunsti 'oskus, meisterlikkus' < kasks kunst 'Kunst'

Esmamaining: Awerbach 1589
Vana kirjakeel: (Awerbach 1589, ‹ EKVTS 1997: 94) ohma kÿtusse kunste; kunste 'oskus'; (Müller 1600-1606: 158) Se on nuit se eike Kunst 'oskus, meisterlikkus'; (Müller 1600/2007: 120) Se on nuit se eike Kunst (23.01.1601); (Müller 1600/2007: 268) eb olle sæl muhd echk parrembat Kunsti mitte (19.08.1603); 272: Kochnretti Noÿakunstide iure ioxma (19.08.1603); (Stahl 1637: 82) Kun∫t, kun∫ti∫t 'Kun∫t'; (Stahl HHb II 1637: 113) ∫e on münno kun∫t 'es i∫t mein Kun∫t'; (Stahl HHb II 1637: 112) Jssand ... hoida münd kawwala kunsti eddes 'HERR ... bhüt mich für falschen Tücken'; (Stahl LS I 1641: 312) Se∫inna∫e kun∫ti ninck nouwo peame meije ∫e∫t∫inna∫est Nai∫e∫t oppema 'Die∫e Kun∫t vnd Rath ∫ollen wir die∫em Weibe ablernen'; (Göseken 1660: 291) Kunst, -i 'Kunst'; (Göseken 1660: 436) kunsti 'Kunst'; kunst oigkeste ninck wijsi perrast rehckida (kõnekunst) 'Rede-Kunst'; kunst tarckalist ninck öigkest könnelda (grammatika) 'Sprachkunst (grammatica)'; (Göseken 1660: 616) se kunst wahhust rehckida (kõnekunst) 'Disputir Kunst'; (Göseken 1660: 604) Rehckimisse kunst (kõnekunst) 'Redekunst (Logica)'; (Göseken 1660: 676) techti moistusse kunst (täheteadus) 'Sternkunst'; (Göseken 1660: 666) Tockerkunst 'artzeney-Kunst'; (Forselius 1694) kunst; (Vestring 1720-1730: 101) Kunst, -sti '1. Die Kunst, 2. Die Zauberey'; (Helle 1732: 124) kuns, kunst 'die Kunst, Hexerey'; (Hupel 1766: 91) sinno plaaster abbi satab, olgo kül et temma ei olle kunsti järrele tehtud; (Hupel 1766: 131) Se keige parrem nou on, et kunsti läbbi tehhakse lastele rouged; (Hupel 1780: 195) kuns, -i; kunst, i r., d. 'Kunst, Hexerey, Zauberey'; (Arvelius 1782: 122) tullus kunst; (Hupel 1818: 108) kunst od. kuns, -i r. d. 'Kunst; Hexerey'; (Lunin 1853: 77) kunst ~ kuns, -i r. d. 'искуство; колдовство'
Murded: kunst, kunsti '(töö)võte, nipp; meisterlikkus; maagia' TLä; kunst, `kunsti Kuu VNg; kun´st, kun´sti Noa Iis Võn V; kun´ts, kun(t)si (-n´-) Sa Muh L K I M Rõn; kunts, kuntsi Hi Mih KJn; kunts, `kuntsi RId; konst, konsti San (EMS IV: 38-40)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 452, 453 kun´s, kun´si '1. Kunst; 2. Hexerei'; aptēki-kun´s 'Chemie'; kun´st '= kun´s'; Wiedemann 1893: 411 kun´s, kun´si (kun´st) '1. Kunst; 2. Hexerei'; kōlitamize-kun´s 'Pädagogik'; aptēki-kun´s 'Chemie'; Wied 1869/1893: 453/412 kun´st, kun´ts = kun´s; ÕS 1980: 319 kunst;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kunst 'das Können, sow. das Wissen, als die Fertigkeit'; Schiller-Lübben kunst 'das Können, sow. das Wißen, als die Fertigkeit'; MND HW II: 1 kunst 'Können, Vermögen, Fähigkeit, insbes. zu geistiger Tätigkeit; kunstvolles, handwerklich vollkommenes Werk, Kunstwerk'
Käsitlused: < sks ~ kasks konst, kunst (EEW 1982: 1049); < kasks kunst (Raun 1982: 56; Ariste 1963: 94; Liin 1964: 60; EES 2012: 192)
Läti keel: lt *skuñste Kunst, Geschicklichkeit < mnd. kunst (Sehwers 1918: 46, 158); lt kuñstĩba [1585 ta kun∫tiba] Geschicklichkeit < mnd. kunst 'das Können, das Wissen als Fertigkeit' (Sehwers 1918: 80);
Sugulaskeeled: sm konsti (Agr) temppu, metku; keino, tapa, taito; tieto, ymmärrys / Trick, Streich; Mittel, Kunst; Verstand < rts konst 'taido, keino; taide; viisaus' (‹ kasks konst, kunst 'tieto; yaito, taide); is konsti keino, tapa, temppu; krj konsti keino, niksi, konsti; metku, temppu < sm (SSA 1: 397); vdj konsti temp, vigur; mustkunst, nõidus; шутка; фокус; колдовство (VKS: 463); lv kun̄´št, skun̄´št Kunst (Kettunen 1938: 162, 373); lv kuņšt kunst; māksla (LELS 2012: 146)

lõvi, lõvi 'lõukoer (Panthera leo)' < kasks louwe 'Löwe'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 195) Se Kunningkz Dauid, ke Karrud ninck Louwit ülle|woitnut; (Müller 1600/2007: 210) Se Prophet Daniel nente Louwehauwade siddes (03.01.1602) 'lõviaugus'; (Müller 1600/2007: 230) Se Kunningkz Dauid, ke Karrud ninck Louwit v̈llewoitnut (15.05.1603); (Rossihnius 1632: 196) se kurrat keub ümber, kui ütz mürriseja löuw; (Stahl HHb II 1637: 96) kus temma nende leuwide ke∫ckel olli 'da er vnter den Löwen ∫aß'; (Stahl HHb III 1638: 96) ∫e kurrat keip ümber teid kudt üx murri∫eja Lewkojer 'der Teuffel gehet vmbher wie ein brüllender Löwe'; (Stahl HHb IV 1638: 11) Nende lewide ninck maddude pehl 'Auff den Löwen vnd Ottern'; (Stahl LS I 1641: 37) kudt üx nohr Lewkoier 'wie ein Junger Lew'; (Stahl LS I 1641: 146) Daniel lewi auckus 'Daniel in der Lewen gruben'; (Stahl LS II 1649: 387) Se Löw ∫e∫t Juda Sugku∫t 'Der Löw vom Stam Juda'; (Gutslaff 1648: 225) Loeiwi Penni 'Loewe'; (Gutslaff 1647-1657: 208) kui ütz weggew louw; (Göseken 1660: 291) Loiwkoijr 'Löw'; (Göseken 1660: 482) löwkoijar mürriseb 'das brüllen des löwen'; löiwkoira mees (isalõvi) 'Löw'; löiwkoira naine (emalõvi) 'Löwin'; (Vestring 1720-1730: 123) Loukoer 'Der Löwe'; (Helle 1732: 134) lou-koer 'der Löwe'; (Piibel 1739) Jehowa kaitseb Tanieli loukoerte aukus; (Hupel 1780: 208) löuw, -i d. 'der Löwe'; (Arvelius 1787: 35) kui loukoer; (Arvelius 1787: 52) woidles ta kui löwwi; (Hupel 1818: 126, 128) löu penni d. 'Löwe'; löuw, -i d. 'Löwe'; lõukoer, -a r. 'Löwe'; (Lunin 1853: 93, 95) löu penni ~ koer d. 'левъ'; löuw, -i d. 'левъ'; lõukoer, -a r. 'левъ'
Murded: lõvi IisR Muh Pä K I eL; lõbi Lä; lovi R; lövi Sa Rei Ris (EMS V: 646); lõukoer Lüg IisR Pöi Muh L K I M TLä; lou- Kuu VNg Vai Jäm Ans Rei; löu- Sa Ris (EMS V: 637); lõupeni (lõo-) Krk Hel Har Lut (EMS V: 643)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 602 lõuw, lõuwi (d) 'Löwe'; lõuwi-peni 'Löwe'; lõuwi-hatt 'Löwin'; Wiedemann 1893: 544 lõuw, lõuwi, lõwwi (d) 'Löwe'; lõuwi-peni 'Löwe'; lõuwi-hatt 'Löwin'; Wiedemann 1869: 602 lõwi, lõwi, lõwe (S, SO) 'Löwe'; Wiedemann 1893: 545 lõwi, lõwi, lõwe (S, SO) 'Löwe'; ÕS 1980: 389 lõvi; † lõukoer 'lõvi';
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben louwe (lauwe, lowe, lewe) 'Löwe'; MND HW II: 1 löuwe (lowe, lou), lewe (leve, leuwe), lauwe 'Löwe'
Käsitlused: < kasks louwe (EEW 1982: 1426); < kasks lo(u)we 'Löwe' (Raun 1982: 83; Raag 1987: 323, 325); < kasks louwe, lauwe, lave, lewe 'Löwe' (Ariste 1963: 96); < kasks louwe, lauwe, lowe, lewe (Liin 1964: 63; EES 2012: 261)
Läti keel: lt laũva (1638 Lawis) Löwe < mnd. louwe, lauwe 'Löwe' (Sehwers 1918: 33, 90, 152; Sehwers 1953: 69); lauva Löwe < mnd. lauwe (vorwiegend ofäl.) neben löuwe (Jordan 1995: 74);
Sugulaskeeled: sm leijona, leijoni [1642] Löwe < rts leijon (SSA 2: 59); vdj leeva ~ leff; leijoni lõvi; лев (VKS: 594, 598); lv loù̯v̆və̑z Löwe < kasks louwe, lauwe (Kettunen 1938: 203); lv louv lõvi; lauva (LELS 2012: 175)

memm, memme 'vanem naine; ema' < asks memm, memme 'Mutter'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 135) Mem, -me 'Die Mutter'; (Hupel 1780: 216) mem, -me r. 'die Mutter'; (Hupel 1818: 139) mem, -me r. 'die Mutter'; (Lunin 1853: 104) mem, -me r. 'мать, матушка'
Murded: memm, `memme '(vana)ema' R; memm, memme eP eL (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 657 memm, memme 'Mutter; Brudersweib'; ella-memm 'Grossmutter'; Wiedemann 1893: 594 memm, memme 'Mutter; Brudersweib'; ella-memm 'Grossmutter'; ÕS 1980: 415 memm;
Saksa leksikonid: Niedersächsisches Memme 'Feigling'; Mȫme, Mömme 'leibliche Mutter, Kindesmutter; Tante; ältere oder alte Frau, Großmutter; Hebamme' (mnd. mö̂me, mö̂ne); Schleswig-Holstein Memm [mem̄], Memme [memǝ], Memmer [mema] 'Kosewort aus de Kindersprache ”Mutter”'
Käsitlused: < asks Memm(e) (EEW 1982: 1528; Raun 1982: 91); < asks memm(e) 'ema' (lstk) (EES 2012: 280)
Läti keel: lt me͠mma, me͠mme Mutter < nd. memme, mämme 'Mutter' (Sehwers 1953: 79)

naaber, naabri 'üleaedne' < kasks nâber 'Nachbar'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 224) kudt nüith meddÿ naber; (Müller 1600/2007: 340) kudt nüith meddÿ naber, echk muh Læhemene haikex saab (14.10.1603); (Rossihnius 1632: 230) Hähd Söbbrat, truwit Nabrit; (Stahl HHb I 1632: Cij) hehdt Nabrit 'getrewe Nachbarn'; (Stahl 1637: 93) Naber, Nabri∫t 'Nachbar'; (Stahl LS I 1641: 170) Raguel on keick nahbrit ninck ∫öbrat omma tüttre Pulma kutznut 'Raguel hat alle Nachbarn vnnd Freunde zu ∫einer Tochter Hochzeit geladen'; (Gutslaff 1648: 228) Nâber 'Nachbar'; (Göseken 1660: 293, 515) Naaber 'Nachbar'; (Vestring 1720-1730: 144) Naber, -bri 'Der Nachbar'; Naabri Naine 'Die Nachbarin'; (Helle 1732: 143) naber 'der Nachbar'; naabre naene 'die Nachbarin'; (Helle 1732: 322) naber 'der Nachbar'; (Helle 1732: 358) Wagga sigga kotti naber 'stille Wasser gehen tief'; (Hupel 1766: 6) so ommad suggulassed, nabred ehk wannad naesed towad; (Hupel 1780: 220) naber, naabri r., d. 'Nachbar'; (Arvelius 1782: 71) nabori rahwas; (Arvelius 1787: 64) meie nabrimees; (Hupel 1818: 147) naber, -bre r. d.; nabr, -e d. 'Nachbar'; (Lunin 1853: 111) naber, -bre r. d. 'сосѣдъ'
Murded: `naaber, `naabri (-re) eP(-oa-, -ua-); `naaber, `naabre M Ran; `naabri, `naabri Ote V (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 719 nāber, nābri, nābre, nābru; nābre (d) 'Nachbar'; nābur, nāburi '= nāber'; Wiedemann 1893: 651 nāber, nābri, nābre, nābru; nābre (d) (nābur) 'Nachbar'; ÕS 1980: 445 naaber;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 naber (aus na-bûr) 'Nachbar'; naberlik 'nahcbarlich, nachbar-freundlich'; na-bûr, na-buwer 'Nachbar'; Schiller-Lübben naber (neber, neiber) 'der neben mir wohnt, Nachbar'; MND HW II: 1 nâber, nâbûr (nabuer) 'Nachbar, Hausnachbar, nächstwohnender Mitbürger; Nächster, der dabei ist'
Käsitlused: < kasks nabûr ~ Erts nâbur (EEW 1982: 1647); < kasks naber (Raun 1982: 100; Ariste 1963: 97; Liin 1964: 47; Haak 1976: 86; EES 2012: 303)
Läti keel: lt *nãburgs Nachbar < mnd. nāber (Sehwers 1918: 154); lt nãburgs Nachbar < vrd and. nābūr 'Nachbar' (Sehwers 1953: 83); nāburgs, nābargs, nābergs Nachbar < mnd. nâber (Jordan 1995: 79);
Sugulaskeeled: sm naapuri [Agr] Nachbar; is nāpuri; krj noapuri; vdj nāpuri < mrts nabor 'naapuri' (‹ kasks nābur) (SSA 2: 200; SKES: 363); sm naapuri Nachbar < asks nâber, nâbur, nâchber etc. ~ rts nabor, nabur (Bentlin 2008: 148); is naapuri (Hev) naaber (Laanest 1997: 123); vdj naapuri naaber, naabripere; сосед, соседи (VKS: 785); lvS nāberga, -d ~ nāberg´i, -d Nachbar (SLW 2009: 127); lv i’ĺ-taràli, i’ĺt̆-taràli; nō̬berɢ Nachbar < kasks naber (Kettunen 1938: 72, 252); nǭbõrg naaber; kaimiņš (LELS 2012: 210)

pruut, pruudi 'mõrsja' < kasks brût 'Braut'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 273) kauniste ehituth kudt v̈x Brudt; (Müller 1600/2007: 330) kauniste ehituth kudt vx Brudt (14.10.1603) 'pruut'; (Stahl HHb I 1632: Diij) Prudt; omma Pruti 'Braut; ewre Braut'; (Stahl 1637: 44) prühdt, prühdti∫t 'braut'; (Brockmann 1637: 93) Se Pruth on kaunis kül; (Stahl LS I 1641: 169) kus nemmat omma Bruti kahs ommat e∫∫imalt wohdel ∫ahtetut 'als ∫ie zum er∫ten mit jhrer Braut ∫eyn zu bette gebracht'; (Gutslaff 1648: 209) Morsi /a 'Braut'; (Göseken 1660: 283) Pruhdt, -i 'Braut'; (Göseken 1660: 571) Pruht 'Braut'; Pruhti pois (meessoost pulmategelane) 'Braut Diener'; morsi 'Braut'; (Vestring 1720-1730: 188) Pruut, -ti 'Die Braut'; (Helle 1732: 162) pruut, g. i 'die Braut'; prudike 'das Bräutgen'; (Helle 1732: 322) pruut 'die Braut'; (Helle 1732: 348) Narri oma naest, prugi omma prudi, öppeta omma lapsed süssi söma 'vexire mit deinen und laß mich mit Frieden'; (Piibel 1739) Pruut aiab jutto ommast peigmehhest, ja kidab tedda; (Hupel 1780: 248) pruut, -ir. 'Braut'; (Hupel 1818: 192) pruut, -i r. d. 'Braut'; (Lunin 1853: 148) pruut, -i r. d. 'невѣста'
Murded: pruut, `pruudi R(`pruuti VNg Vai) pruut, pruudi Jäm Khk Hi L K I T V(-t´) ruut, ruudi Sa Muh Mih Tor Kõp Vil M(-t´) (EKI MK; EMS VII: 773)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 970 prūt´, prūdi 'Braut'; Wiedemann 1893: 880 prūt´, prūdi 'Braut'; ÕS 1980: 541 pruut 'mõrsja';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 brût 'Braut; (auch) Gemahlin'; Schiller-Lübben brût 'Braut; auch von der rechtmässigen Gemahlin'; MND HW I brût 'Braut; junge Frau'
Käsitlused: < kasks... 'Braut' (EEW 1982: 2186-87); < kasks brût (Raun 1982: 128; Ariste 1963: 101; Liin 1964: 57); < asks brūt 'pruut; seaduslik naine' (EES 2012: 387)
Läti keel: lt brũte [1586 Brute] Braut < mnd. brūt (Sehwers 1918: 32, 144); brūte Braut < mnd. brût (Jordan 1995: 57);
Sugulaskeeled: lvS prūt ~ brūt´ [1839 pruut] (SLW 2009: 153); lv brū`t´ Braut < kasks brūt (Kettunen 1938: 30); brūţ pruut; līgava, brūte (LELS 2012: 49); mārš pruut, mõrsja; līgava (LELS 2012: 183)

rubiin, rubiini 'punane vääriskivi' < kasks rubîn, sks Rubin

Esmamaining: Stahl HHb II 1637
Vana kirjakeel: (Stahl HHb II 1637: 107) ∫inna ∫elgke Ja∫pis ninck Rubin 'du heller Ja∫pis vnd Rubin'; (Gutslaff 1648-56) Se töine höhlas olli ütz Rubini kiwwi; (Göseken 1660: 600) Rubbin Kiwwi 'rubin (rubinus)'; (VT kk 1690: 191) Töine-kord olgo: Rubin, Sahwir nink Tiamant.
Murded: `rubiin, rubiini 'punane kalliskivi' Khk (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1092 *rūbīn, rūbīni 'Rubin, Edelstein'; Wiedemann 1893: 989 *rūbīn, rūbīni 'Rubin, Edelstein'; EÕS 1937: 1163 rubiin 'punane vääriskorund; kalliskivi (der Rubin)'; ÕS 1980: 601 rubiin '(punane vääriskivi)';
Saksa leksikonid: MND HW II: 2 rubîn, rabîn, robîn 'ein tiefroter Edelstein, roter Korund, Rubin'
Käsitlused: < sks Rubin (EEW 1982: 2547; EKS 2019); < asks Rubin (1599) (Ariste 1963: 103); < asks Rubyn (Liin 1964: 62); < sks Rubin 'rubiin' (EKS 2019)
Läti keel: lt rubīns Rubin (VLV 1944: 425); lt rubīns rubiin (ELS 2015: 739)

röövel, röövli < kasks rö̂ver 'Räuber'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 306) Se toine kurrÿ tegkia ninck Röwer; (Müller 1600/2007: 332) echk v̈xikit Röwer, echk Epicurÿ Ebbavsckune Inimene (14.10.1603); (Rossihnius 1632: 314) neine röwlide sean; se olli ütz kurja|teggia n. röwel, se sai Barrabas nimmetut; (Stahl 1637: 91) röhwel, röhwli∫t 'mörder'; (Stahl HHb II 1637: 29) kudt üz röhwel ülleandtut 'als ein Mörder dargestelt'; (Stahl HHb III 1638: 113) teije agkas ollete te͠ma tehnut öhex röhwliauckux 'Jhr aber habts gemacht zur Mördergruben'; (Gutslaff 1648: 227) Roewel 'Moerder'; (Gutslaff 1647-1657: 208) neihde möhkat ommat Röhwli rihst; (Gutslaff 1647-1657: 269) [temma] huckas neiht röhvlit erra; (Göseken 1660: 295) Röewel 'Räuber'; (Göseken 1660: 604) röhwel 'mörder (sicarius)'; röhwel 'Räuber / Strassen-Räuber (prædo)'; (Göseken 1660: 496) Merri-Röwwel 'See-Rauber'; (Göseken 1660: 554) pehkond Röhwlit (röövlibande) 'streiffende Rotte'; (Vestring 1720-1730: 206) Röwel, rööwli 'Der Räuber'; (Helle 1732: 169) röwel, g. rööwli, ac. it 'der Räuber'; (Hupel 1780: 258) röwel, rööwli r., d. 'Räuber; Mörder'; rööwli d. 'Räuber'; (Lunin 1853: 161) rööwli d. 'разбойникъ'; rööwel, -wli r. d. 'разбойникъ, убiица'
Murded: `rüövel, `rüövli R(`rüövär, -i Kuu); `röövel, `röövli (-e) Sa Muh Rei L(`rööbel); `röövel, `röövli (-üö-, üe-) Ris Juu JMd Koe VJg Iis Trm Plt; `rü̬ü̬vel, `rü̬ü̬vli Kod KJn M TLä San Har; `rü̬ü̬vli Nõo Kam Krl Plv Vas Räp; `rü̬ü̬li Rõu Vas Se (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1082 rȫwel, rȫwli; rȫwli, rȫwli (d) 'Räuber'; Wiedemann 1893: 980 rȫwel, rȫwli; rȫwli, rȫwli (d) 'Räuber'; ÕS 1980: 608 röövel;
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rover 'Räuber'; MND HW II: 2 rôver, rö̂ver, rôvere, rö̂vere 'Person die einen Raub begeht, Räuber; Plünderer'
Käsitlused: < kasks röver 'Räuber' (EEW 1982: 2622); < kasks rover (Ariste 1933a: 11; Ariste 1963: 103; Liin 1964: 45; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 148; EES 2012: 449); < kasks rōver, röver (SSA 3: 122); < kasks rover, rts rövare (Raag 1987: 336); < asks (Ariste 1940: 112)
Läti keel: lt ruõvelis ein ungezogener Knabe < nd. rōver (Sehwers 1953: 103); lt rieveris, rievelis ein unartiges, mutwilliges Kind, ein Wildfang < nd. rȫver (Sehwers 1953: 101);
Sugulaskeeled: sm ryöväri [Agr röweri] rosvo, ryöstäjä / Räuber < rts, vrd mrts rövari (‹ kasks rōver, röver); is rȫväri ryöväri < sm; vdj rȫväli < sm ~ ee (SSA 3: 122); sm ryöväri Räuber < kasks rôver(e), rö̂ver(e), roufere 'Räuber, Plünderer' ~ rts rövare (Bentlin 2008: 91-92); lv rēvil´, rȫvil´, rièe̯vil´; re̮ö̯vili, re̮ö̯və̑l wild, roh, habgierig, räuberisch; Räuber < germ (Kettunen 1938: 334, 335); lv rēvil´, rȫvil´ Plünderer, Räuber; rēviļ röövel; laupītājs (LELS 2012: 266)
Vt rööv

tapp, tapi 'uksel, laual; prunt' < kasks tappe 'Zapfen'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1408
Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1408) Tappe; (Göseken 1660: 301) tapp, -i 'Zapffe'; (Göseken 1660: 653) Tappi 'Heber / Zapffe (Sipho)'; Tappi 'zapfe / bierzapffe'; (Virginius 1687-1690) Kaks Jalga iggal lauwal, nende Tappide kohhal; (Hornung 1693: 32) Tap, Tappi / Acc. pl. Tappisid 'der Zapffen'; (Vestring 1720-1730: 242) Tap, -pi 'Der Zapfen'; (Helle 1732: 186, 322) tap 'der Zapfen'; (Piibel 1739) Kaks tappi olli ühhel laual körwastikko teine teise wasto; (Hupel 1780: 280) tap, -pi r. 'der Zapfen'; (Hupel 1818: 240) tap, -pi r. 'der Zapfen'; (Lunin 1853: 189) tap, -pi r. 'кранъ, втулка, затычка'
Murded: tapp, tabi '(palkide) ühenduspulk; (hinge)konks; lähkri prunt' Kuu Hlj VNg; tapp, tappi Lüg Jõh IisR; tapp (tap´p), tapi S Lä sporPä KPõ I Äks Plt KJn M Ran Ote Rõn San sporV (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1237 tapp, tapi 'Zapfen'; Wiedemann 1893: 1119 tapp, tapi 'Zapfen'; ÕS 1980: 697 tapp '(uksel, palgil)';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 tappe 'Zapfen'; tappen 'zapfen, verzapfen'; Schiller-Lübben tappe 'Zapfen, Stöpsel in einem Faße, oder die statt dessen eingesteckte Röhre oder Pfeife zum Ausschenken'; MND HW III tappe 'Zapfen, Verschlußstück zum Absperren von Ausläufen und Flüssigkeitsleistungen, Spund'
Käsitlused: < kasks tappe (Viires 1960: 199; Liin 1964: 53; EEW 1982: 3079; Raun 1982: 172; EES 2012: 515)
Läti keel: lt tapa [1638 tappis] Zapfen < mnd. tappe 'Zapfen' (Sehwers 1918: 51, 98, 162; Sehwers 1953: 141); tapa Zapfen, Pflock < mnd. tappe 'Zapfen' (Jordan 1995: 103);
Sugulaskeeled: sm tappi [1637] Zapfen, Stift, Dübel < rts tapp 'tappi, tulppa' (‹ kasks tappe, sks Zapf(en)); is tappi, tappu; krj tappi veneen, tynnyrin tms. tulppa; tappi < sm tappi; lv tapā < lt tapa 'tappi' (‹ asks) (SSA 3: 270); lvS tapp Schnauze an Gefäßen (SLW 2009: 193); lv tap̆pà Zapfen, Spund, Nabe < kasks tappe (Kettunen 1938: 409); tapā tapp, punn; tapa (LELS 2012: 317)
Vrd vikk

tiik, tiigi 'kaevatud veekogu' < kasks dîk 'Teich'

Esmamaining: Stahl HHb III 1638
Vana kirjakeel: (Stahl HHb IV 1638: 245) Sehl olli üx Jnnimene Tihcki jures 'Es war ein Men∫ch bey dem Teich'; (Gutslaff 1648: 241) Dîck 'Teich'; (Gutslaff 1648-56) ninck istsit töiset sehl pohl, töiset tohl pohl sedda dihke; ninck pannit neitsammat ülles se tihke pähl HEbronnin; (Göseken 1660: 299) tijhki 'Teich'; (Göseken 1660: 664) Tijhki 'Teich / Fisch teich (piscina)'; Tijhki kalla 'teich Fisch (piscinalis)'; (Virginius 1687-1690) needsinnased jäiwad selle poole Tiiki, ja töised töiselle poole Tiiki seisma; (Vestring 1720-1730: 248) Tiik, -ki 'Der Teich'; (Helle 1732: 188, 323) tiik 'der Teich'; (Piibel 1739) nemmad said teine teise wasto Kibeoni tigi jures; (Hupel 1780: 284) tiik, -i r. 'der Teich'; (Hupel 1818: 245) tiik, tigi r. d. 'der Teich'; (Lunin 1853: 193) tiik, tigi r. d. 'прудъ'
Murded: tiik, `tiigi R(`tiiki Vai); tiik, tiigi S L(tiik, tiige); tiik, tiigi (tiige) KPõ I VlPõ; tiik (tiik´), tiigi eL (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1285 tīk, tīgi 'Teich'; jumala tīk (D) 'das Meer'; Wiedemann 1893: 1163 tīk, tīgi 'Teich'; jumala tīk (D) 'das Meer'; ÕS 1980: 711 tiik;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 dîk 'Teich und Deich'; Schiller-Lübben dîk 'Teich'; MND HW I dîk 'Teich'
Käsitlused: < kasks dîk 'Teich' (EEW 1982: 3154); < kasks dîk (Raun 1982: 175; Ariste 1963: 105; Liin 1964: 61); < asks dīk 'tiik; (tõkke)tamm' (EES 2012: 527)
Läti keel: lt dĩķis [1638 Dickis] Teich < mnd. dīk 'Teich' (Sehwers 1918: 53, 86, 146; Sehwers 1953: 27); dīķis Teich < mnd. dîk (Jordan 1995: 60);
Sugulaskeeled: sm (dial.) tiikki < ee tiik (SKES: 1290); lvS dihki (1829) Teich (SLW 2009: 53); lv dīk̀ Teich < kasks dīk (Kettunen 1938: 38); dīk tiik; dīķis (LELS 2012: 53)

tiin, tiinu 'kaanega (liha)nõu, vann, toober' < kasks tîne, vrd rts tina

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 248) Tiin, -ni 'Eine länglichte Küfe'; (Helle 1732: 188) tiin 'die längliche Kufe'; (Hupel 1780: 284) tiin, i r. 'der längliche Küfen (Kübel, Kufe)'; (Hupel 1818: 245) tiin, -i r. d. 'ein länglicher Kübel'; (Lunin 1853: 193) tiin, -i r. d. 'лоханъ'
Murded: tiin, `tiinu Kuu; tiin, tiinu Jäm Ris Pai Trm Plt KJn Ote; tiin´, tiini Trv Hls Krk Kan Lut; tein´, teini Lei (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1285 tīn, tīni; tīn, tīnu (P) 'Zuber, Kübel, Wanne, Fleischgeschirr'; Wiedemann 1893: 1163 tīn, tīni; tīn, tīnu (P) 'Zuber, Kübel, Wanne, Fleischgeschirr'; ÕS 1980: 711 tiin, tiinu 'pinnamõõt' van;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 tine 'Butte, Kübel, Zuber; dem tineken'; Schiller-Lübben tine '(tinne)'
Käsitlused: < kasks tîne (› tiin, tiini), rts tina (› tiin, tiinu) (EEW 1982: 3156); < kasks tine (Viires 1960: 101); < kasks tine (tinne) (Liin 1964: 53); < kasks tīne (SSA 3: 292)
Läti keel: lt *tĩnis, tĩne ein großes, rundes hölzernes Gefäß mit einem Deckel < mnd. tīne 'Kübel, Zuber, Butte' (Sehwers 1918: 162; Sehwers 1953: 143); tīna, tīne aus einem Holz gehöhltes Gefäß mit Deckel zum Aufbewahren von Kleidern, Mehl, Getreide usw. < mnd. tine 'Butte, Kübel, Zuber' (Jordan 1995: 103); lt stĩnis, stĩne ein großes, ründes hölzernes Gefäß mit einem Deckel < mnd. tīne (Sehwers 1953: 123);
Sugulaskeeled: sm tiinu [1637] suurikokoinen kimpiastia / Bottich < rts tina (‹ kasks tīne 'saavi, sammio, sanko'); lv tīn´ iso kannellinen laatikko t. pyöreäpohjainen astia, tiinu < kasks tīne (SSA 3: 292); lv tīn´ Kasten; Zuber; Aussteuer; rundes Gefäss mit Deckel zum Aufbewahren von Korn, Mehl < kasks tine (Kettunen 1938: 424); lv tīņ 1. astja (vilja, jahu, kaasavara hoidmiseks); tīne; 2. kirst; šķirsts; 3. toober; toveris (LELS 2012: 327)

triiv2, triivi '(laeva, paadi) tihtimismaterjal' < asks Drīve

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: triiv, `triivi 'pragude täide' Jõe Kuu Hlj VNg; triiv, triivi Jäm Hi Rid Mar Hää Ris JõeK(triive); riiv, riivi Khk Mus Jaa (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1323 trīw, trīwi 'Kalfatern, Alles, womit kalfatert wird'; trīw-raud 'scharfes Kalfatereisen'; Wiedemann 1893: 1198 trīw, trīwi (rīw) 'Kalfatern, Alles, womit kalfatert wird'; trīw-raud 'scharfes Kalfatereisen'; EÕS 1937: 1569 triiv 'triivimis-, tihtimismaterjal, -aine'; ÕS 1980: 726 triiv 'tihtimismaterjal';
Saksa leksikonid: Niedersächsisches Drīve 'Gerät des Dachdeckers, womit er die Stroh- und Reetlagen eben klopft'
Käsitlused: < asks drîven 'stossen, klopfen, schlagen' (GMust 1948: 22)
Läti keel: lt drīve (LELS 2012: 55);
Sugulaskeeled: sm rive [1880 triivi] tilke / Dichtungsmaterial < rts driv 'tilke' (SSA 3: 85); lv drīv triiv, tihtimismaterjal; drīve (LELS 2012: 55)
Vrd triivima2

tölner, tölneri 'tolliametnik (piiblis)' < kasks tölner 'Zöllner'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 375) Se Waine Tölner on suhres heddas olnut; (Müller 1600/2007: 108) Se Waine Tölner on suhres heddas olnut 23.01.1601); (Rossihnius 1632: 395) pea tedda ütte Paggane ninck Tölneri ehst; (Stahl HHb I 1632: Giij) ninck ∫e Tölneri kahs ütlema 'vnd mit dem Zölner ∫agen'; (Stahl HHb III 1638: 97) KEick∫ugku∫et tölnerit ninck pattu∫et 'allerley Zöllner vnd Sünder'; (Göseken 1660: 666) tolli pehlinne (tollipealik) 'Zölner der die Zollen gemietet'; (Göseken 1660: 678) Tolner 'zolner (publicanus)'; tölner (tolliametnik) 'Zölner der die Zollen gemietet'; (Vestring 1720-1730: 251) Tölner, -ri 'Der Zölner'; (Helle 1732: 189) tölner 'der Zöllner'; (Piibel 1739) Agga tölnerid tullid ka ennast laskma ristida; (Hupel 1780: 285) tölner, -i bl., r. 'der Zöllner'; (Lunin 1853: 195) tölner, -i r. 'мытарь'
Murded: `tölner, -i Kuu VNg Sa Emm Mar Mär Kse Hää Ris Juu JMd VJg Plt Hls Vas(`tölnerikene); `tölnär´, -i Trv San; `tölnäär, -i Muh; `tolner, -i KJn (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1303 tölner, tölneri 'Zöllner'; Wiedemann 1893: 1179 tölner, tölneri 'Zöllner'; ÕS 1980: 748 tölner 'tolliametnik (piiblikeeles)';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 tolner, tolre; tollener, toller 'Zollheber'; Schiller-Lübben toller, tolner 'Zöllner'
Käsitlused: < kasks tolner 'Zollerheber' (EEW 1982: 3468; Raun 1982: 189; Liin 1964: 41; Ariste 1972: 96; Raag 1987: 324; EES 2012: 569; EKS 2019); < kasks tölner 'Zöllner' (Ariste 1963: 107)

tükk, tüki 'pala, osa' < kasks stucke 'Stück'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 376) Meÿe tahame - - kax löhikest tücki paÿatada; (Müller 1600/2007: 110) v̈x tück leiba (23.01.1601); (Müller 1600/2007: 158) se toine tück meddÿ Pöha Catechismo Oppetußest (1. advent 1601) 'osa'; (Rossihnius 1632: 396) Ninck nemmat pannit temmale ette ütte tücki kützetüt kalla ninck mett; (Stahl HHb I 1632: A) Nedt Wihs Pehtückit 'Die Fünff Häupt∫tück'; (Stahl HHb I 1632: Biij) Se e∫∫imenne Tück 'Der er∫te Artickel'; (Stahl HHb II 1637: 155) üx muldatück 'Ein Erdenkloß'; (Stahl HHb III 1638: 68) öhe tücki küp∫etut kalla 'ein ∫tück vom gebraten Fi∫ch'; (Stahl 1637: 119) Tück, [tück]i∫t '∫tück'; (Brockmann 1637: 93) Sest Rahast sahp sul Tück (keß tehp?); (Gutslaff 1648: 234) paa tück 'scherbel'; (Gutslaff 1647-1657: 59) ninck panni igga tücki temma töise tücki wasto; se letz neihde tückide wahjel möhda; (Göseken 1660: 297) Tück, -i 'Stücke'; (Göseken 1660: 505) mulda tück 'erd-klos'; (Göseken 1660: 607) Sabba-tück 'schwantz-stück'; (Göseken 1660: 680) Tück 'Stück (frustrum)'; Tückiken 'Stücklein (particula)'; Tücki kombel (tükkhaaval, tükiviisi) 'Stückweise (carptim)'; (Vestring 1720-1730: 258) Tük, -ki 'Ein Stück'; (Helle 1732: 192, 323) tük 'das Stück'; (Helle 1732: 357) Tük on sikko sarw, teine juukse karw 'bald sein bald grob (ist das Garn)'; (Hupel 1766: 7) Wötta siis üks … loendi ehk rie tük; (Hupel 1780: 289) tük, -ki r., d. 'das Stück; Scherbe; Kanone'; (Hupel 1818: 254) tük, -ki r., d. 'Stück; Scherbe'; (Lunin 1853: 201) tük, -ki r. d. 'кусокъ'
Murded: tükk, tügü Kuu; tükk, tükki R(tügi Vai); tükk, tüki eP(tükk, tükü Khn); tük´k, tüki M T; tük´k, tük´ü V (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1365 tükk, tüki, tükü (d) (tüksus) 'Stück (Theil Absatz, Paragraph, Klumpen)'; Wiedemann 1893: 1233 tükk, tüki, tükü (d) (tüksus) 'Stück (Theil Absatz, Paragraph, Klumpen)'; ÕS 1980: 751 tükk;
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben stucke 'Stück, Theil eines Genzen, Sache, Ding, Umstand, Einzelheit'; MND HW III stücke, ○sticke 'Teil eines Ganzen (Bruchstück, Splitter, Scherbe; Abschnitt, Kapitel); einzelnes Stück aus einer Vielzahl'
Käsitlused: < kasks stucke ~ sks Stück (EEW 1982: 3483); < kasks stucke (Raun 1982: 189; Ariste 1963: 107; Liin 1964: 48, 65; Ariste 1972: 96; EES 2012: 570)
Läti keel: lt † stuķis Stück < mnd. stucke (Sehwers 1918: 161); stiķis Stück, etwas eingelegtes; ein besonderer Streich, ein besonderes Stückchen, ein Scherz, ein Kunstgriff; ein Tanzstückchen; ein komischer Vorfall < nd. stück (Sehwers 1953: 122);
Sugulaskeeled: sm tykki [1637 Stycki] raskas tuliase, kanuuna / Geschütz, Kanone < rts stycke 'kappale, pala; kanuuna'; is tükki; vdj tükki tykki < sm (SSA 3: 343); is stuukka (Kos) tükk (Laanest 1997: 186); lv stik̄ Stück < sks (Kettunen 1938: 381); lv stik tükk, lugu; gabals; stik tihi; stiķis (LELS 2012: 304)

vang, vangi 'vangistatu, vahialune' < kasks vangene 'Gefangene'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 398) üx waine Wangk; ollet nedt Iacobe Wangkit erra|pæstnuth; (Müller 1600/2007: 212) tæma væe kaas wangkix wotnut (03.01.1602); (Müller 1600/2007: 484) errapæstma ne Wangkit (09.09.1604); (Stahl HHb I 1632: Hiij) ke ilma ∫üdt Wangis ommat 'die ohn jhr ver∫chulden Gefangen ∫ein'; (Stahl HHb III 1638: 39) ninck tachti∫ münd wangix wotta 'vnd wolte mich greiffen'; (Rossihnius 1632: 413) Sehl pöhal enge piddi se mah|sundia se kombe perrast selle raghwalle ütte wangi wallale andma; (Stahl HHb II 1637: 36) piddis meid omma ricku ∫iddes wangis 'hielt vns in ∫eim Reich gefangen'; (Stahl HHb II 1637: 85) Se Kurratiwangk minna ollin 'Dem Teuffel ich gefangen lag'; (Stahl 1637: 54) wangk, wangki∫t 'Gefang'; wangkix wotma 'Gefangen nehmen'; (Stahl HHb III 1638: 151) Minna ollen wangk olnut 'Ich bin gefangen gewe∫en'; (Stahl LS II 1649: 516) ninck ∫e Wangki wangkix wotnut 'vnd ha∫t das Gefängniß gefangen'; (Gutslaff 1648: 215) Wangis 'Gefangen'; (Gutslaff 1647-1657: 55) omma welli olli wangis errawihtut; (Gutslaff 1647-1657: 135) kui ollessit nemmat möhka kah wangis sahnut; (Göseken 1660: 698) wangk 'Gefangen, Gefangener'; wangki kodda 'und der gefangenen haus'; wangix wotma 'Gefangen nehmen'; wangitohrn 'Kercker'; (Hornung 1693: 23) Wang 'ein Gefangener'; (Vestring 1720-1730: 281) Wang, -gi 'Ein Gefangener'; (Helle 1732: 203) wang 'der Gefangene'; wangi-torn 'das Gefängnis'; wangus 'die Gefangenschaft'; (Piibel 1739) Juda kunningas Jojakin olli wangi widud; heitis temma neid keigekindlama wangitorni; (Hupel 1780: 306) wang, -i r., d. 'ein Gefangener'; (Hupel 1818: 276) wang, -i r. d. 'gefangen; ein Gefangener'; (Lunin 1853: 222) wang, -i r. d. 'узникъ, пленный'; wangitu r. d. 'пленный, заточенный'
Murded: vang, `vaŋŋi R; vang, vangi (-ŋŋ-) eP; van´g, vangi eL (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1445 waṅg, waṅṅi 'Gefangenschaft, concr. Gefangener'; Wiedemann 1893: 1306 waṅg, waṅṅi 'Gefangenschaft, concr. Gefangener'; ÕS 1980: 773 vang;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vangene 'der Gefangene'; Schiller-Lübben vangen 'gefangen, der Gefangene'; MND HW I vangen(e), gevangen(e) 'Gefangener, Kriegsgefangener, Gerichtsgefangener'
Käsitlused: < sks gefangene ~ kasks vangen (EEW 1982: 3705-3706); < kasks vangene (Raun 1982: 197); < kasks vangen 'gefangen; der Gefangene' (Ariste 1963: 108; Liin 1964: 45; EES 2012: 590); < kasks vangen 'Arrestant' ~ rts fånge, fange, vrd mrts fange, fonge (Raag 1987: 339)
Läti keel: lt *vañguõt gefangennehmen < mnd. vangen (Sehwers 1918: 164); lt pangãt gefangen nehmen < dt. fangen (Sehwers 1953: 85); lt vaņģôt gefangen nehmen < nd. fangen (Sehwers 1953: 151); lt van´g´inieks der Gefangene (Kettunen 1938: 470);
Sugulaskeeled: sm vanki [Agr fangi] Gefangene(r); is vanki vankeus; krj vanki vanki; ee vang; lv vaŋ´gli vanki; lv vaŋ´g vankila; vankeus < mrts faŋge 'vanki' (SSA 3: 405); lv vaŋ́̄ɢ Gefängnis, Gefangenschaft < germ (Kettunen 1938: 470); vaŋ̄´gli, vaŋ̄gnik̆kà der Gefangene (Kettunen 1938: 470); lv vaņgnikā vang; gūsteknis, ieslodzītais (LELS 2012: 354)

veebiliides @ veebihaldur