[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

kast, kasti '(puust) täisnurkne mahuti' < kasks kaste 'Kasten'

• Esmamaining: Stahl HHb III 1638
• Vana kirjakeel: (Stahl HHb III 1638: 152 'laev') emmis se pehwa, kus Noa kasti sisse lex 'Bis an den Tag, da Noe zu der Archen eingieng'; (Stahl LS I 1641: 453 'laegas') kus üx o͠ma wilja Jummala Kasti sisse andis 'wenn einer seiner Güter an den Gottesdienst wendete'; (Göseken 1660: 289) Kasti 'Kaste'; (Göseken 1660: 394) kasti (vangla) '[Gefangnis]'; kasti pannema 'einziehen (ins Gefängnis)'; kasti sisse (heitma) '[Gefangen setzen]'; kasti [sisse pistma] '[Gefangen setzen]'; (Göseken 1660: 351) hullkasti (hullumaja) 'tollhaus'; (Hornung 1693: 23) Kast 'ein Baur-Gefängniss auff den Höfen'; (Helle 1732: 322) kast 'der Kasten'; (Hupel 1780: 175) kast, -i r. 'der Kasten'
• Murded: kas´t 'karp, laegas' Sa L K I eL; kast R Muh Hi Ris (EMS II: 810-812)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 218 kas´t, kas´ti 'Kasten'; Wiedemann 1893: 240 kas´t, kas´ti 'Kasten'; ÕS 1980: 244 kast '(pakkimiseks, asjade sissepanemiseks)';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kaste, kasse, kase 'Kasten, größerer Behälter; Truhe; Reliquienschrein'
• Käsitlused: < sks Kasten, kasks kast, kaste (EEW 1982: 724; SSA 1: 325); < kasks kast (Raun 1982: 32; Raag 1987: 323); < kasks kast(e) 'Gefängnis', vrd rts kast 'Laden' (Raag 1987: 336); < kasks kast, kaste (Ariste 1963: 92; Liin 1964: 45, 65); < asks kaste, kass 'hoiukoht või -kamber, mahuti' (EES 2012: 134)
• Läti keel: lt kaste, skaste Kasten, Kiste < mnd. kast, kaste 'Behälter' (Sehwers 1918: 57, 149; Sehwers 1953: 48; Jordan 1995: 66); lt skaste Gefängnis < nd. kaste 'Gefängnis' (Sehwers 1953: 105);
• Sugulaskeeled: sm kasti (1874) kehikko, laatikko; oven kehys, ikkunalauta, lokerolaatikko; sillan arkku / Kasten; TüreinfassungFensterbrett; Setzkasten, Senkkasten < rts kast ~ ee kast (‹ sks Kasten ~ kasks kast, kaste) (SSA 1: 325); lvS kast Kasten (SLW 2009: 80); lv kas̄t Kasten < sks (Kettunen 1938: 108); lv kast kast; kaste (LELS 2012: 107)

näär, nääri 'uusaasta' < kasks nie-, ni-jâr 'Neujahr'

• Esmamaining: Göseken 1660: 270
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660) Nijahri pehw 'novus annus'; (Vestring 1720-1730: 148) Neari Pääw 'Der Neujahrs tag'; (Helle 1732: 144) neäri-pääw 'der Neujahrs-Tag'; (Piibel 1739) Ewangelium pärrast Neäri Pühha; (Arvelius 1790: 5) näri päwa; (Helle 1732: 299-300) Neäri ku 'Januarius'; neäri pühha 'Neu-Jahr'
• Murded: näär, nääri (-ea-, -iä-) 'uusaasta' S sporL Ris Juu JMd VJg Kod KJn Trv; nääris Khk; pl. näärid (nea-, niä-) Khk Noa Lih Khn Koe; `näärid Kuu; `niijarid Kuu (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 731 nǟri,nǟri, aus nījari, in nǟri-kū 'Januar'; nǟri-päew 'Neujahrstag'; Wiedemann 1893: 662 nǟri,nǟri, aus nījari, in nǟri-kū 'Januar'; nǟri-päew 'Neujahrstag'; ÕS 1980: 469 † näärikuu 'jaanuar';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 nie-, ni-jâr 'Neujahr'; Schiller-Lübben niejâr 'Neujahr; Neujahrsgabe'; MND HW II: 1 nîejâr 'Neujahr; Naujahrstag; Geschenk zum Neujahr'
• Käsitlused: < kasks ni-jâr, nie-jâr 'Neujahr' (EEW 1982: 1801; Raun 1982: 109); < kasks niejâr (Liin 1964: 43); < kasks... (Raag 1987: 324); < asks niejār, nijār 'uusaasta' (EES 2012: 330)
• Vt nääris

vastel, pl. vastlad 'paastuaeg' < kasks vastel-, vast(el)avent 'Fastnachtwoche, Faschingzeit'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 285) Wastlawi 'Fastnacht'; (Göseken 1660: 701) wastlawi [kuu] (märts) 'mertz (martius)'; wastlawent (vastlaõhtu) 'Fastnacht'; (Hupel 1780: 308) wastla r., d. 'Fastnacht'; (Hupel 1818: 279) wastla r., d. 'Fastnacht'; (Lunin 1853: 224) wastla r. d. 'маслянница'
• Murded: `vaslan´t, `vaslan´di 'vastlaõhtu' Hää; `vas(t)lakuu 'märts' R Jäm Khk Muh L Juu JõeK JMd VJg Iis Plt San Krl(`vastlõ-); `vas(t)la[päev] R eP(`vastle- Hää); `vas(t)la[päev] eL(`vaskla- Rõu); `vas(t)las 'vastlaõhtu(l)' Nis Juu Jä KJn (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1460 vastlāwent, wastlāwenti; wastlāwi, wastlāwi (G) 'Fastnacht'; wastla-päew, päewa 'Fastnacht'; Wiedemann 1893: 1319 vastlāwent, wastlāwenti; wastlāwi, wastlāwi (G) 'Fastnacht'; wastla-päew, päewa 'Fastnacht'; ÕS 1980: 778 vastlad, mitm.;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 vaste, vastene 'das Fasten; die Fastenzeit (von Aschermittwoch bis Ostern)'; vast-, vastel-avent 'Fastnacht, der Tag vor Beginn des grossen Fasten'; Schiller-Lübben vaste, vastene 'das Fasten, die Fastenzeit'; vastavent 'der Vorabend des Fasten; das Fest an diesem Tage'; vastelavent = vastavent [nach nd. Weise zur Verbindung eingeschoben], der Abend vor den großen Fasten; MND HW I vaste, vastene 'das Fasten; Fastenzeit'; vastel-âvent 'der Abend vor den großen Fasten, vor Aschermittwoch, Fastnacht; Fastnachtszeit; Fastnachtsfeier'
• Käsitlused: < kasks vast(el)avent (EEW 1982: 3759); < kasks vastel- (Raun 1982: 200; EES 2012: 595); < kasks vastel-âvent (Liin 1964: 43)
• Läti keel: lt vastalãvis [1638 Wa∫tlawiņi] Fastnachtsabend < mnd. vastelāvent (Sehwers 1918: 100, 164); lt vastalãvji, vastlãvi Fastnacht < mnd. vastellāvent 'Fastnacht' (Sehwers 1953: 152); lt vastalāvi, vastalāvis, vastlāvis, vastalājs Fastnacht < mnd. vastelâvent (Jordan 1995: 108);
• Sugulaskeeled: lv vas̆tà-lovà Fastnacht < kasks vast(el)avent (Kettunen 1938: 472); vastālovā vastlad; Vastlāvji, Meteņi (LELS 2012: 355)