[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

kunst, kunsti 'oskus, meisterlikkus' < kasks kunst 'Kunst'

• Esmamaining: Awerbach 1589
• Vana kirjakeel: (Awerbach 1589, ‹ EKVTS 1997: 94) ohma kÿtusse kunste; kunste 'oskus'; (Müller 1600-1606: 158) Se on nuit se eike Kunst 'oskus, meisterlikkus'; (Müller 1600/2007: 120) Se on nuit se eike Kunst (23.01.1601); (Müller 1600/2007: 268) eb olle sæl muhd echk parrembat Kunsti mitte (19.08.1603); 272: Kochnretti Noÿakunstide iure ioxma (19.08.1603); (Stahl 1637: 82) Kun∫t, kun∫ti∫t 'Kun∫t'; (Stahl HHb II 1637: 113) ∫e on münno kun∫t 'es i∫t mein Kun∫t'; (Stahl HHb II 1637: 112) Jssand ... hoida münd kawwala kunsti eddes 'HERR ... bhüt mich für falschen Tücken'; (Stahl LS I 1641: 312) Se∫inna∫e kun∫ti ninck nouwo peame meije ∫e∫t∫inna∫est Nai∫e∫t oppema 'Die∫e Kun∫t vnd Rath ∫ollen wir die∫em Weibe ablernen'; (Göseken 1660: 291) Kunst, -i 'Kunst'; (Göseken 1660: 436) kunsti 'Kunst'; kunst oigkeste ninck wijsi perrast rehckida (kõnekunst) 'Rede-Kunst'; kunst tarckalist ninck öigkest könnelda (grammatika) 'Sprachkunst (grammatica)'; (Göseken 1660: 616) se kunst wahhust rehckida (kõnekunst) 'Disputir Kunst'; (Göseken 1660: 604) Rehckimisse kunst (kõnekunst) 'Redekunst (Logica)'; (Göseken 1660: 676) techti moistusse kunst (täheteadus) 'Sternkunst'; (Göseken 1660: 666) Tockerkunst 'artzeney-Kunst'; (Forselius 1694) kunst; (Vestring 1720-1730: 101) Kunst, -sti '1. Die Kunst, 2. Die Zauberey'; (Helle 1732: 124) kuns, kunst 'die Kunst, Hexerey'; (Hupel 1766: 91) sinno plaaster abbi satab, olgo kül et temma ei olle kunsti järrele tehtud; (Hupel 1766: 131) Se keige parrem nou on, et kunsti läbbi tehhakse lastele rouged; (Hupel 1780: 195) kuns, -i; kunst, i r., d. 'Kunst, Hexerey, Zauberey'; (Arvelius 1782: 122) tullus kunst; (Hupel 1818: 108) kunst od. kuns, -i r. d. 'Kunst; Hexerey'; (Lunin 1853: 77) kunst ~ kuns, -i r. d. 'искуство; колдовство'
• Murded: kunst, kunsti '(töö)võte, nipp; meisterlikkus; maagia' TLä; kunst, `kunsti Kuu VNg; kun´st, kun´sti Noa Iis Võn V; kun´ts, kun(t)si (-n´-) Sa Muh L K I M Rõn; kunts, kuntsi Hi Mih KJn; kunts, `kuntsi RId; konst, konsti San (EMS IV: 38-40)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 452, 453 kun´s, kun´si '1. Kunst; 2. Hexerei'; aptēki-kun´s 'Chemie'; kun´st '= kun´s'; Wiedemann 1893: 411 kun´s, kun´si (kun´st) '1. Kunst; 2. Hexerei'; kōlitamize-kun´s 'Pädagogik'; aptēki-kun´s 'Chemie'; Wied 1869/1893: 453/412 kun´st, kun´ts = kun´s; ÕS 1980: 319 kunst;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kunst 'das Können, sow. das Wissen, als die Fertigkeit'; Schiller-Lübben kunst 'das Können, sow. das Wißen, als die Fertigkeit'; MND HW II: 1 kunst 'Können, Vermögen, Fähigkeit, insbes. zu geistiger Tätigkeit; kunstvolles, handwerklich vollkommenes Werk, Kunstwerk'
• Käsitlused: < sks ~ kasks konst, kunst (EEW 1982: 1049); < kasks kunst (Raun 1982: 56; Ariste 1963: 94; Liin 1964: 60; EES 2012: 192)
• Läti keel: lt *skuñste Kunst, Geschicklichkeit < mnd. kunst (Sehwers 1918: 46, 158); lt kuñstĩba [1585 ta kun∫tiba] Geschicklichkeit < mnd. kunst 'das Können, das Wissen als Fertigkeit' (Sehwers 1918: 80);
• Sugulaskeeled: sm konsti (Agr) temppu, metku; keino, tapa, taito; tieto, ymmärrys / Trick, Streich; Mittel, Kunst; Verstand < rts konst 'taido, keino; taide; viisaus' (‹ kasks konst, kunst 'tieto; yaito, taide); is konsti keino, tapa, temppu; krj konsti keino, niksi, konsti; metku, temppu < sm (SSA 1: 397); vdj konsti temp, vigur; mustkunst, nõidus; шутка; фокус; колдовство (VKS: 463); lv kun̄´št, skun̄´št Kunst (Kettunen 1938: 162, 373); lv kuņšt kunst; māksla (LELS 2012: 146)

penn, penni 'rõhtpuu' < kasks bent, vrd rts spänne

• Esmamaining: Hornung 1693
• Vana kirjakeel: (Hornung 1693: 33) Pen, Penni / Acc. pl. Pennisid 'eine Qver-Holz so zwischen beyden Sparren'; (Vestring 1720-1730: 176) Peñ, -ni 'Querholtz in den Sparen (Reval)'; (Helle 1732: 156) pen 'das Quer-Holtz in den Sparren'; (Hupel 1780: 239) pen, -ni 'Querholz in den Sparren'; (Hupel 1818: 177) pen, -ni r. 'Querholz der Dachsparren'; (Lunin 1853: 137) pen, -ni r. d. 'перекладина на стропилахъ'
• Murded: penn, `penni 'sarika põikpuu; (kana)õrs' R(`penni Vai); pen´n (-nn), penni S; pen´n, pen´ni L Ha Amb JMd Tür Kad Sim I VlPõ M Ote; pen´d, pen´ni Kei Jür JJn Pee Koe (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 881 pen´n´, pen´n´i 'Stange, Kehlbalken, Querholz zwischen zwei gegenüberstehenden Dachsparen od. anderen Balken'; Wiedemann 1893: 799 pen´n´, pen´n´i (pen´d) 'Stange, Kehlbalken, Querholz zwischen zwei gegenüberstehenden Dachsparen od. anderen Balken'; EÕS 1930: 740 sarikapaari siduv rõhtpuu (Kehlbalken); ÕS 1980: 503 penn 'sarikapaari ühendav rõhtpuu; kanaõrs';
• Saksa leksikonid: MND HW I bent (bant) 'Band, Schnur, Reif, Tonnenreif'
• Käsitlused: < Erts spänne 'Spange, Schnalle' (EEW 1982: 1991; Raun 1982: 119); < kasks bent (Liin 1964: 52); < kasks (Raag 1987: 324); < ? asks bent 'nöör, (tünni)vits' ~ ? rts spänne 'pannal, haak; sarikaid või laevakaari ühendav palk' (EES 2012: 361)
• Läti keel: lt pinne Querholz < kasks pin, pinne 'Pinne, Nagel, Pflock, Zapfen' (Sehwers 1953: 88; Jordan 1995: 82);
• Sugulaskeeled: sm penni, pänni, penna < rts spänne, spänning (SKES: 519)

soldat, soldati 'sõdur; mängukaart' < kasks soldât, sks Soldat, vrd vn солдат

• Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-1656) neihle Soldanille saih nöuw, eth ne. seda wangi rahwast peassit erra tapma; (Göseken 1660: 519) need Soldatit munstrima 'Mustern (lustrare)'; need Soldatit ülle wahtima 'übersehen'; (Helle 1732: 322) soldan 'der Soldat'; (Hupel 1780: 272) soldan od. soldat r., d. 'der Soldat'; (Hupel 1818: 228) soldan od. soldat, -i r., d. 'Soldat; der Knecht im Kartenspiel'; (Lunin 1853: 177) soldan, soldat, -i r. d. 'солдать; валетъ (в картахъ)'
• Murded: `soldat, -i Hlj RId Sa Muh(`soldadi); soldat, -i sporL KPõ I Ksi Plt Pil KJn Hel T; soldat, soldadi Emm Rei; `soldan, -i Vig Mih Khn Saa Juu KJn Kõp Vil M Kam San V; `soldand, -i Kuu (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1166 soldat, soldati '1. Soldat; 2. Bube (im Kartenspiel)'; soldan, soldani (P) = soldat; Wiedemann 1893: 1057 soldat, soldati (soldan) '1. Soldat; 2. Bube (im Kartenspiel)'; soldan, soldani (P) = soldat; EÕS 1937: 1413 soldat 'sõdur (Soldat); kaardimängus (Bube)'; ÕS 1980: 647 soldat, -i; Tuksam 1939: 903 Soldat 'sõdur, soldat';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 soldenêr, (seltener) soldat, soldêr 'Söldner, stipendiarius'; Schiller-Lübben soldât, soldener, solder 'Söldner' (‹ lad soldatus); MND HW III soldât 'Söldner'; soldeman, söldenêr(e), söldêr(e) 'Söldner'
• Käsitlused: < sks Soldat ~ vn солдат (EEW 1982: 2845); < sks Soldat, vn солдат (Raun 1982: 159; SSA 3: 197); < asks soldāt 'palgasõdur' ~ sks Soldat ~ vn soldat 'sõdur' (‹ lad soldatus, solidatus 'palgatu') (EES 2012: 478); < sks Soldat (EKS 2019)
• Läti keel: lt zal̄dãts Soldat (Sehwers 1953: 161); lt zal̄dãts, zal̄dats (SLW 2009: 171; Kettunen 1938: 401); lt kareivis Soldat (VLV 1944: 481); lt zaldāts soldat (ELS 2015: 795);
• Sugulaskeeled: sm soltaatti [1615] sotamies / Soldat < rts soldat (‹ it soldato); krj saltatta; Akrj saldat; vps saudat; vdj soldatti < vn солдат (SSA 3: 197); lvS saldāt Soldat (SLW 2009: 171); lv zōldat̀ Soldat (Kettunen 1938: 401); lv zōldat soldat; zaldāts (LELS 2012: 377)