[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

keesima, (see) keesib 'hapnema; riknema' < kasks kêse 'Käse', asks kǟsen 'zu Käse werden'

• Esmamaining: Helle 1732
• Vana kirjakeel: (Helle 1732: 157) keesind piim 'gegäste Milch'; (Lithander 1781: 580, 581) Käsind piim 'Gäsmilch'; kui se kääspiim sel korral ei saa ärrasödud, siis woib sedda 2 ehk 3 päwaks hoida
• Murded: `keesima (-ie-) '(üle) hapnema; riknema' R L Ha Amb Tür ViK; `ki̬i̬sima Hää Pst; `ki̬i̬sümmä Urv (EMS II: 938); kääsima 'mustaks tegema' Lei (Saareste II: 947); keesima 'vanuma, kokku tõmbuma, kokku minema, tilgastama' Lä Jä (Saareste III: 146)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 285 kǟzima, -zin 'käsen, käsig werden'; kǟzind pīm 'gekäste saure Milch'; Wiedemann 1893: 257 kǟzima, -zin 'käsen, käsig werden'; kǟzind pīm 'gekäste saure Milch';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kêse 'Käse'; MND HW II: 1 kêse (keyse) 'Käse (als Nahrungsmittel)'; Niedersächsisches kǟsen 'käsen, zu Käse werden, zu Käse gerinnen'
• Käsitlused: < kasks …. (EEW 1982: 1156)

klaas, klaasi < kasks glas 'Glas'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 38) lebbÿ v̈hhe Glase Ackna; (Müller 1600-1606: 143) nÿ selgket kuÿ üx Vws Glaβ|acken; (Müller 1600/2007: 442) kuÿ v̈x Vws Glaßacken 14.09.1604); (Rossihnius 1632: 149) tey temma ütte klasi Salwi kahn, ninck astis taggasi temma jaljude mannu; (Rossihnius 1632: 149) sel olli ütz klasick, ilma|seggematta ninck illusa weh kahn; (Stahl 1637: 65) klahs, klahsist 'Glas'; klahsacken, klahsacknast 'Glasfen∫ter'; (Stahl HHb II 1637: 12) Kudt ∫e pehwlick pai∫tap lebbi öhe kla∫i 'Als die Sonne durch∫cheine das Glaß'; (Gutslaff 1648: 216) Klâsick 'Glaß'; (Göseken 1660: 287) Laas, -i 'Glaß'; (Göseken 1660: 418) Laasi 'Glas'; laas ackn 'Fenster'; (Vestring 1720-1730: 83, 103) Klaas, -si 'Das Glas'; Laas, -si 'Das Glaß'; (Helle 1732: 115, 322) klaas 'das Glaß'; (Hupel 1766: 4) jo igga homiko … ühe weikse klasiga sest winast; (Hupel 1780: 183, 197) klaas, -i r., d. 'Glas'; laas, -i (klaas) r., d. 'das Glas'; (Arvelius 1782: 99) selle klaasi läbbi; (Hupel 1818: 88, 110, 111) klaas, -i r. d. 'Glas'; laas, -i r. d. 'Glas'; laes, lasi Ob. 'das Glas'; (Lunin 1853: 62, 80) klaas, -i r. d. 'стекло, стаканъ, рюмка'; laas, -i r. d. 'стекло'
• Murded: klaas (-s´-) Hi L K(-oa-, -ua-); klaas (-s´-) I T V; `klaasi R; laas (-s´-) Sa L VlPõ M San Urv Har (EMS III: 306-307)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 343, 521 klāz´, klāzi 'Glas'; lāz´, lāzi '= klāz´'; Wiedemann 1893: 309 klāz´, klāzi (lāz´) 'Glas'; ÕS 1980: 272 klaas;
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben glas 'Glas'; MND HW II: 1 glas, Pl. glāse, glēse 'Glas; Glas zu Fenstern; Glasgefäß; Uringlas des Arztes; Sanduhr, Stundenglas'
• Käsitlused: < vrd sks Glas (EEW 1982: 861); < kasks glas (Ariste 1963: 92-93; Liin 1964: 52; Ariste 1972: 95; Raun 1982: 42; SSA 2: 49; EES 2012: 164)
• Läti keel: lt glãze [1638 Ghla∫e] Glas < mnd. glas, pl. glāse (Sehwers 1918: 60, 87, 148; Sehwers 1953: 36); glāze, glāza, glāzs Glas; Trinkglas < mnd. glas (Jordan 1995: 62);
• Sugulaskeeled: sm lasi [Agr clasi] Glas; Fenster < mrts glas 'lasi' (‹ kasks glas); is klasi; krj (k)lasi; vdj klasi < sm (SSA 2: 49); sm lasi Glas; Fenster < asks glas ~ rts glas (Bentlin 2008: 135); is lazi (Len, Kan) klaas (Laanest 1997: 97); vdj klazi klaas; стекло (VKS: 437); lvS glās ~ glāos ~ gla°s ~ glās´ Glas (SLW 2009: 57); lv glǭz Glas < kasks glas (Kettunen 1938: 59); glǭz klaas (materjal); stikls; tējglǭz teeklaas; tējas glāze (LELS 2012: 63)

lüüs, lüüsi 'paisusilm' < kasks slü̂se 'Schleuse'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 210) lüüs, -i d. 'die Schleuse'; (Arvelius 1782: 94) keik lüsid mahhamurdis; (Hupel 1818: 130) lüüs, -i r. 'die Schleuse'; (Lunin 1853: 96) lüüs, -i d. 'шлюзъ, плотина, гать'
• Murded: lüüs´, lüüsi 'veskitamm; pais' V; lüüs, `lüüsi Hlj VNg; lüis, lüisi Vän Kad Nõo (EMS V: 813)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 620 lǖz´, lǖzi 'Schleuse'; Wiedemann 1893: 560 lǖz´, lǖzi 'Schleuse'; ÕS 1980: 394 lüüs 'ehitis kanalil või jõel laeva läbilaskmiseks paisust'; VL 2012 lüüs '(asks slüse, hol sluis)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 sluse 'Schleuse'; Schiller-Lübben sluse 'Gerät oder Einrichtung zum Einschließen, bes. der Fische und des Waßers, Schleuse'; MND HW III slü̂se (slůse, sluese, sluise) 'Anlage zum Stauen von Wasser, Schleuse; Gerät oder Vorrichtung zum Einschließen von Fischen'
• Käsitlused: < kasks sluse (EEW 1982: 1465; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 86); < asks slūse 'lüüs, pais' (EKS 2019)
• Läti keel: lt slũžas [1638 Sluh∫chas] Schleuse < mnd. slūse 'Schleuse' (Sehwers 1918: 42, 95, 159; Sehwers 1953: 112); slūžas Schleuse < mnd. slü̂se (Jordan 1995: 91);
• Sugulaskeeled: lv služ Schleuse < kasks sluse (Kettunen 1938: 375); lv slūžõd lüüs; slūžas (LELS 2012: 297)

maalima, maalida 'pintsli ja värvidega pilti looma' < kasks malen 'malen'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 199) saab meddÿ Silmade ette malituth; (Müller 1600/2007: 174) malib kaas keickede Inimeste silmade ette (25.12.1601) 'maalib silme ette'; (Rossihnius 1632: 203) Kui enge sel ammetil, kumb lebi se sädusse tappab, ninck neine kiwide sisse mahlitut; (Stahl 1637: 88) mahlima 'Malen'; (Piibel 1739) keik nende malitud kuiud hukka saatma; (Hupel 1780: 211, 214) maalma d. 'mahlen mit Farben'; malima r. 'mahlen mit Farben'; (Lithander 1781: 503) mali sullega nisuggused kirjad Taarti peäle kui sa tahhad ja moistad; (Hupel 1818: 132) maalma d. 'malen'; (Lunin 1853: 98, 102) maalma d. 'писать, расписывать, красить'; malima r. d. 'писать, рисовать'
• Murded: `maalima (-oa-, -ua-) 'värvima; joonistama' R sporS Mar Lä sporPä sporKPõ I Plt; `maaĺma Kod KJn Vil M Puh San V (EKI MK); maal, `maali 'maalrivärv, värvimuld; pilt' Kuu VNg Vai; maal (-ĺ), maali (-oa-, -ua-) Jäm Khk Kaa Pöi Hi Mar Han Tõs Tor Jür VJg Iis Trm Plt KJn Trv San Krl VId
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 642 mālima, -lin; māl´ma (d) 'malen, zeichnen'; ära mālima, üles mālima 'abbilden, portraitiren'; *päewa-mālimine 'Photographie'; Wiedemann 1893: 580 mālima, -lin; māl´ma (d) 'malen, zeichnen'; ära mālima, üles mālima 'abbilden, portraitiren'; *päewa-mālimine 'Photographie'; ÕS 1980: 396 maalima;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben malen 'malen, pingere; mit irgen einem mal, Zeichen, versehen (z. B. Schafe, Schweine)'; MND HW II: 1 malen 'mit einem Zeichen versehen; malen, abmalen, bildlich darstellen'
• Käsitlused: < kasks malen 'malen' (EEW 1982: 1470; Raun 1982: 86; Ariste 1963: 96; Liin 1964: 60; EES 2012: 269)
• Läti keel: *malêt malen < mnd. mālen (Sehwers 1918: 153);
• Sugulaskeeled: sm maalata [Agr] malen < mrts mala, maala 'maalata, kuvata' (‹ kasks mālen) (SSA 2: 135); sm maalata < asks mâlen ~ rts måla (Bentlin 2008: 141-142); vdj maalia halvasti värvida, plätserdada; грубо, неумело раскрашивать (VKS: 682); lvS māl ~ māol, -ub ~ maål[?ed] malen (SLW 2009: 117); lv mō̬ĺt̆tə̑, mō̬ĺt́̆t́ə̑ malen, anstreichen; mōĺ Farbe (Kettunen 1938: 229); mǭļţõ maalida; gleznot, krāsot (LELS 2012: 192)
• Vt maaler. Vrd värvima

praam|seil, -seili 'raapuri' < asks Brāmseil 'Bramsegel'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: praamseil 'raapuri' Kuu Vai Ris; `pramsel, -i Emm Phl; raam`seegel 'puri' Khk; pramm`seegel Hää (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 961 pramsēl, pramsēli (D) 'Bramsegel'; Wiedemann 1893: 872 pramsēl, pramsēli (D) 'Bramsegel'; EÕS 1930: 819 praampuri 'laev. masti kolmas raapuri (Bramsegel)'; Mereleksikon 1996: 331 praampuri, praamseil '(hol bramzeil)';
• Saksa leksikonid: Niedersächsisches Brammseil, Brāmseil 'Bramsegel, das an der Bramraahe befestigte Segel. Verbreitet im Küstengebiet'
• Käsitlused: < sks Bramsegel, asks bramseil (EEW 1982: 2164); < asks bram + sēl, seil 'Bramsegel', vrd khol seil, seel 'Segel' (GMust 1948: 40); < sks Bramsegel (GMust 1948: 88); < hol bramzeil (VL 2012: 790)
• Läti keel: lt † brãmzẽgele Bramsegel (Sehwers 1918: 144); lt brangzēgelis; brāmzēģelis Bramsegel < nd. bramsegel (Sehwers 1953: 16);
• Sugulaskeeled: lv brampūŗaz praampuri; brambura (LELS 2012: 48)

saal, saali 'suur avar ruum' < kasks sâl, sks Saal

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 316) Ninck temma sahb teile ütte suhre plastritut Sahli näitma; (Stahl 1637: 103) tubba 'Saal'; (Gutslaff 1648: 233) Tuba / Tarre 'Saal'; (Göseken 1660: 636) Suhr tubba 'Saal'; (Virginius 1687-1690) sis läks täma Kuninga Koa Saali sisse; (Helle 1732: 172) saal 'der Saal'; (Hupel 1780: 261) saal, -i r. 'der Saal'; (Hupel 1818: 212) saal, -i r. d. 'der Saal'; (Lunin 1853: 164) saal, -i r. d. 'залъ'
• Murded: saal, `saali 'avar ruum' R(`saali Vai); sael, saali Sa; saal, saali Muh Hi Mar Mär Tõs Tor Hää; saal, saali (-oa-, -ua-) sporKPõ sporI Plt Pil KJn; saal´, saali M Puh Krl Rõu Plv Vas (EKI MK); saal, `saali 'kiriku kooripealne' Hlj VNg Lüg; saal´ (soal´, sual´) VMr VJg Sim I Äks T V (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1118 sāl´, sāli 'Saal'; Wiedemann 1893: 1012 sāl´, sāli 'Saal'; ÕS 1980: 610 saal;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 sal, sāl 'Niederlassung, Wohnsitz; Wohnung, bes. v. Fürsten u. herren, Palast; Saal, Halle'; Schiller-Lübben sâl 'Niederlaßung. Sitz, Wohnsitz der Fürsten und Herren; Palast, sael, pallacium, aula.'; MND HW III sāl (sael, saal, sahl) 'Wohnsitz eines weltlichen oder geistlichen Fürsten; königliche Burg; Kapitelsaal; bürgerlicher Versammlungsraum; Festraum bes. für Gildefestlichkeiten; hochgelegener Raum zu Wohnzwecken etc.'
• Käsitlused: < sks Saal ~ kasks sâl (EEW 1982: 2645); < sks Saal (Raun 1982: 150); < asks Saal (Liin 1964: 52); < asks sāl 'vürstide ja valitsejate elukoht' ~ sks Saal 'saal' (EES 2012: 453)
• Läti keel: lt zãle [1638 Saal] Saal < mnd. sāl 'Saal' (Sehwers 1918: 100, 165; Sehwers 1953: 162); zāle Saal; Herrenhaus, Wohnhaus des Gutsherrs < mnd. sāl 'Wohnsitz eines weltlichen oder geistlichen Fürsten, königliche Burg; Saal' (Jordan 1995: 111);
• Sugulaskeeled: sm sali [Agr] Saal; größeres Wohnzimmer < mrts sal 'sali' (SSA 3: 147); lv zō̬l Saal < sks (Kettunen 1938: 402; Raag 1987: 328); zǭl saal; zāle (telpa) (LELS 2012: 377)

sakrament, sakramendi 'ristiusu püha talitus' < kasks sacrament 'Sakrament'

• Esmamaining: Koell 1535
• Vana kirjakeel: (Koell 1535, ‹ EKVTS 1997: 74) Seel omat kax Sacramentyt Jumalast sysse seetut; (Völker 1585, ‹ EKVTS 1997: 86) Ne püha sacrament om seitzme; (Müller 1600-1606: 310) nedt mollembadt Sacramentit on siße sædnut; (Müller 1600/2007: 274) lebbÿ tæma kallÿ Sana ninck Sacramentide (19.08.1603); (Stahl HHb I 1632: Aiij) Mea on ∫e Sacrament ∫e∫t Altari∫t? 'Was i∫t das Sacrament des Altars?'; (Rossihnius 1632: 321) Se Sacrament sest pöhast Ristimissest; (Stahl HHb II 1637: 235) Sünno ∫anna ninck Sacramentit 'Dein Wort vnd Sacramente'; (Göseken 1660: 295, 608) Sakrament 'Sacrament'; (Hupel 1780: 261, 263) saakrament, -i d. 'das Sakrament'; sakrament, -i r., d. 'ein Sakrament'; (Hupel 1818: 212) saakrament, -i r., d. 'Sakrament'; (Lunin 1853: 164, 166) saakrament, -i r. d. 'таинство'; sakrament, -i r. d. 'таинство'
• Murded: `sakrament, `sakramendi Kuu VNg Lüg Hi Ris Juu JMd VJg Plt KJn; sakramen´t, sakramen´di (-n-) Sa Muh Kse Tõs Puh Vas Lut; saakramen´t, saakramen´di Tor TLä San Rõu; sagramen´t, sagramen´di Mar Mär Hää Juu Trv; saagramen´t, saagramen´di Ran Krl Har Plv; sahkrament, sahkramen´di Koe; sakarmen´t, sakarmen´di Hls Krk (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1103 sakrament, sakramenti 'Sacrament'; Wiedemann 1893: 998, 1012 sakrament, sakramenti (sākrament) 'Sacrament'; sākrament, -i '= sakrament'; EÕS 1937: 1241 sakrament 'kristlik usundiline toiming'; ÕS 1980: 613 sakrament 'teat. usundiline toiming, näit. ristimine'; Tuksam 1939: 825 Sakrament 'sakrament';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 sacrament(e) 'Sacrament, bes. des Altars; Hostie; auch Bezeichnung Christi'; MND HW III sacrament(e), sakerament, ○sackelment 'Sakrament; Hostie, Monstranz'
• Käsitlused: < sks Sakrament (‹ lad sacramentum) (EEW 1982: 2677); < kasks sacrament (Ariste 1940a: 110); < asks sacrament (‹ lad sacramentum) (Ariste 1963: 103; Liin 1964: 39); < sks Sakrament 'sakrament' (EKS 2019)
• Läti keel: lt zakraments [1585 Sacramentez] Sakrament < dt. (Sehwers 1918: 82, 165); lt sakraments Sakrament (VLV 1944: 431);
• Sugulaskeeled: sm sakramentti [Agr] pyhä toimitus / Sakrament < mrts sakrament (‹‹ lad sacramentum) (SSA 3: 145); lv sak̄ramen`t Sakrament (Kettunen 1938: 353)

selts, seltsi 'kaaslane, selts(kond)' < kasks sel(t)schop 'Gesellschaft'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 319) kenesse Selsix wotta; Selsyweliet; (Müller 1600/2007: 156) keicke tæma Selschoppite iures (1. advent 1601) 'seltsiliste'; (Müller 1600/2007: 236) keicke tæma Selschoppÿ kaas (15.05.1603) 'kogu tema kaaskonnaga'; (Müller 1600/2007: 526) Ia wahelt sattob tæma v̈che sesarnse kuria Selße siße (31.05.1605) 'kurja seltskonda'; (Rossihnius 1632: 337) 'seltsiline' 'temma piddi ollema neine seltside sean'; 'teekaaslane' 'Need mehet enge kumbat temma the seltsit ollit, saisit ninck ollit, erra|kangetut'; 'seltskond' 'Se|perrast erra olcket mitte neine selschoppi sissen'; (Stahl 1637: 62) ∫eltz, ∫eltzi∫t 'Gefert'; (Stahl HHb II 1637: 10) Jummal poick on ∫anut teije ∫eltzix 'Gottes Sohn i∫t worden ewer G∫ell'; (Stahl HHb III 1638: 23) temma olli töi∫e ∫eltzi jures 'er were vnter den Geferten'; (Stahl HHb III 1638: 101) kutzu∫it o͠ma ∫eltzi '∫ie wincketen jhren ge∫ellen'; (Stahl HHb IV 1638: 206) Semperra∫t erra olcket mitte nende ∫eltz 'Darumb ∫eyd nicht jhre Mitgeno∫∫en'; (Gutslaff 1648: 215) Seltz/i 'Gefaehrte'; (Gutslaff 1647-1657: 160) kaje, sihs tulli ütz seltzi Ismaelisset Gileaddi pohlt; (Göseken 1660: 287) Seltz, -i 'Gesellschafft'; (Göseken 1660: 621) seltz (seltsiline) 'Gefehrte'; selzi mees 'Gefehrte'; (Göseken 1660: 621) seltzi 'gesell (socius)'; meije olleme öhhes selzis 'gesell (socius)'; selzix heitma (seltsima) 'gesellen (sociari)'; (Göseken 1660: 298) Seltz 'mitgesell (sodalis)'; (Göseken 1660: 229) Suhr seltz (rahvahulk) 'ein hauffen Volcks'; (Göseken 1660: 648) taiwa Seltz (taevaseltsiline) 'hi͠mels genos'; (Vestring 1720-1730: 220) Selts, -si 'Die Gesellschafft'; (Helle 1732: 175) selts 'die Gesellschaft'; (Piibel 1739) ärgo sago mo au mitte nende seltsiga ühte; (Hupel 1780: 266) sels, -i d.; selts, -i r., d 'die Gesellschaft'; (Hupel 1818: 220) selts, -i r. d.; sels, -i d. 'Gesellschaft'; (Lunin 1853: 170) selts, -i r. d.; sels, -i d. 'oбщество, компанiя'
• Murded: selts, `seltsi Jõe Kuu Lüg IisR; `seltsi VNg Vai; selts, seltsi (-ĺ-) sporSa Muh Rei Rid; sel´ts, sel´tsi (sel´si) L Ha JJn Tür Koe Kad VJg Sim I VlPõ Trv Pst; sel´ts, sel´dsi TLä TMr Kam Võn San Krl Har Plv Räp Se (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1138, 1139 sel´ts, sel´tsi 'Gesellschaft, Vereinigung, Verein, Societät'; sel´tseüs, -ze (d) '= sel´tsiüs'; sel´tsiüs, -ze (d) '= sel´ts'; Wiedemann 1893: 1030 sel´ts, sel´tsi (sel´tseüs, sel´tsiüs) 'Gesellschaft, Vereinigung, Verein, Societät'; ÕS 1980: 629 selts;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 selleschop, selschop, -schap 'Gesellschaft, Versammlung; Umgang usf.'; Schiller-Lübben selle-, sel-, seltschop 'Gesellschaft, bes. Handelsgesellschaft'; MND HW II: 1 geselschop, geselle-, -schup, -schap 'Gemeinschaft, Gesellschaft; Berufsgemeinschaft der Kaufleute oder Handwerker'
• Käsitlused: < kasks selschop, selschap (EEW 1982: 27552756); < kasks sel(t)schop (Raun 1982: 155; Ariste 1963: 104; Raag 1987: 323); < kasks selle-, sel-, seltschop (Liin 1964: 47; EES 2012: 467)
• Sugulaskeeled: lv sel̄´tš, šel̄´tš, Gesellschaft; Gemeinde < ee (Kettunen 1938: 357); lv seļtš selts; biedrība (LELS 2012: 283)

teljed, pl. teljed 'kangaspuud' < kasks stelle, stel 'Gestell'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 282) telle d. 'der Weberstuhl'; tellid r. 'der Weberstuhl (Pl.)'; (Hupel 1818: 244) tellid pl. r., telli od. telle d. 'Weberstuhl'
• Murded: `teljed Hlj Lüg Jõh Vai; `tellid VNg; tellid (-l´l-) Sa Pär Vän Juu Tür; tel´led Vll L K; teljed Muh Rei Var HJn KuuK JJn I; tel´le M; `telle (-l´l-) T Urv Krl Har Plv Räp (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1263 tel´g, tel´je (tele), telle (SO) 'Webstuhl'; tel´l´, pl. tel´l´id 'der deutsche Webstuhl'; Wiedemann 1893: 1143 tel´g, tel´jed, telled (SO) 'Webstuhl'; tel´l´, pl. tel´l´id 'der deutsche Webstuhl'; ÕS 1980: 704 telg, telje; teljed 'mitm. kangaspuud';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 stel, stelle 'Gestell, z.B. des Wagens; Webestuhl, Baugerüst'; Schiller-Lübben stelle, stel 'Gestell, z.B. des Wagens, bes. Webergestell'; MND HW III stel(le) 'Gestell des Webstuhls'
• Käsitlused: < kasks stelle, stel (Ariste 1930: 9-10; EEW 1982: 3122; Raag 1987: 324; EES 2012: 522; EKS 2019)
• Läti keel: lt stel̃les, strel̃les [1638 Stelles] Webstuhl < mnd. stel, stelle 'Webstuhl' (Sehwers 1918: 55, 96, 160; Sehwers 1953: 120); stelles (pl.) Gestell, Webstuhl < mnd. stel(le) 'Gestell des Webstuhls' (Jordan 1995: 95);
• Sugulaskeeled: sm tellit [1886] kangaspuut / Webstuhl < rts ställ 'teline, alusta; kangaspuut' (‹ kasks stelle 'teline, alusta; kangaspuut') (SSA 3: 281)

tikk, tiku 'pind, terav pulgake; puunael' < kasks sticke, rts sticka

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 248) Tik '- -'; (Lenz 1796: 17) noorte Puije man peap seäl, kun waija, wastset tikkud pannema; (Hupel 1818: 245) tik, -ko r.; -ku d. 'Pflöckchen, Stäbchen od. Stöckchen'; (Lunin 1853: 194) tik, -ko r. d. 'дереыянный гвоздъ; тычинка'
• Murded: tikk, tigu 'pulk; vai; puunael; tuletikk' Kuu Vai(tikku); tikk, tikku Hlj VNg Lüg IisR; tikk, tiku S L KPõ I Äks VlPõ eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1276 tikk, tiku 'Pflock, Stäbchen, Stöckchen, Splitter, Zündhölzchen'; Wiedemann 1893: 1154 tikk, tiku 'Pflock, Stäbchen, Stöckchen, Splitter, Zündhölzchen'; ÕS 1980: 712 tikk;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 sticke 'Stecken, spitzer Stab von Holz oder Metall, Griffel, Nadel'; Schiller-Lübben sticke, sticken 'jedes langgestreckte, spitze (nadelförmige) Ding'; MND HW III sticke, sticken 'spitzer Stock; spitzer Stab aus Holz oder Metall'
• Käsitlused: < kasks sticke, rts sticka (‹ kasks) (EEW 1982: 3163; Raun 1982: 176; SSA 3: 294); < rts sticka 'puukild; pilbas, pulk; okas' ~ asks sticke 'terv pulk, nõel; vai' (EES 2012: 529); < rts sticka 'pind, puukild; pilbas; pulk; oks, astel' (EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm tikku [1621 sticku] Splitter; is tikku tikku, pieni lastu; krj tikku tikku, pieni lastu; sukkapuikko < rts sticka, sticko 'tikku; sukkapuikko' (SSA 3: 294; SKES: 1298); lvS stikker mared Stachelbeere < vrd kasks stekel-, stikel- (SLW 2009: 179)

tund, tunni 'ajaühik, 60 minutit' < kasks stunde, stunt 'Stunde'

• Esmamaining: Völker 1585
• Vana kirjakeel: (Völker 1585, ‹ EKVTS 1997: 81) nink se tunde sisen, meie surmas; (Müller 1600-1606: 365) sen wÿmse Surma Stunni siddes; (Müller 1600/2007: 266) v̈che onsa Aÿa ninck Stunni perrast (19.08.1603); (Müller 1600-1606: 366) kudt se wÿmne tunnikene ligki læhitus on; (Rossihnius 1632: 385) SEst et meye ni|suggust tyame, nimme kahn se aick, et se tund sähl om, ülles|tousta sest maggamissest; (Stahl HHb I 1632: Ciij) kus meije Wihmane tund on tulnut 'Wenn vn∫er Stündlein kompt'; (Stahl 1637: 119) tund, tundi∫t '∫tunde'; (Stahl HHb III 1638: 1) eth ∫e tund nühdt on ülle∫tou∫ta 'das die ∫tunde da i∫t auffzu∫tehen'; (Stahl HHb IV 1638: 246) hohmicko tund 'die Morgen∫tunde'; (Brockmann 1638: 117) Sel Tundil olli röhmsamb Aigk; (Gutslaff 1648: 244) Tunni Kella 'Vhr'; (Gutslaff 1647-1657: 233) pois saih terwes selsammal Tundil; (Gutslaff 1647-1657: 262) Keuvi welia Kolmanda Tundi aicko; (Göseken 1660: 297) Tund, -i 'Stund'; (Göseken 1660: 671) Tund 'Stunde (hora)'; tunni kell (päikesekell) 'sonnenVhr (solarium)'; tunni kiwwi 'sonneVhr (solarium)'; tunni pack 'sonnenVhr (solarium)'; (Hornung 1693: 39) Tund, Tunni, Tundi 'eine Stunde'; (Vestring 1720-1730: 260) Tund, -ni 'Die Stunde'; (Helle 1732: 193) tund 'die Stunde'; (Hupel 1780: 291) tund, tunni r., d. 'die Stunde'; (Hupel 1818: 257) tund, tunni r., d. 'Stunde'; (Lunin 1853: 204) tund, tunni r., d. 'часъ'
• Murded: tund, `tunni R(`tundi Vai); tund (-n´-), tunni S; tun´d, tun´ni (-nn-) L sporK I; tun´n, tun´ni Saa eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1349 tun´d, tun´ni 'Stunde'; Wiedemann 1893: 1220 tun´d, tun´ni 'Stunde'; ÕS 1980: 737 tund;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben stunde, stunt 'Stunde, bestimmte Zeit, Zeit überhaupt'; MND HW III stunde, stunt 'Zeitpunkt; Augenblick; Zeit einer Verabredung;Wendepunkt; Zeitmaß, Stunde'
• Käsitlused: < kasks stunde, stunt ~ sks Stunde (EEW 1982: 3355); < kasks stunde (Raun 1982: 184); < kasks stunde, stunt (Ariste 1963: 106; Liin 1964: 65; EES 2012: 554)
• Läti keel: lt stuñda [1585 ∫tunde] Stunde < mnd. stunde (Sehwers 1918: 29, 81, 161; Sehwers 1953: 126); stunda, stunde, stunds Stunde < mnd. stunde (Jordan 1995: 98);
• Sugulaskeeled: sm tunti [Agr stunti 'hetki'] Stunde < rts, vrd mrts stund 'hetki' (SSA 3: 327); krj tunti < rts; is tunni; vdj tunni < ee (SSA 3: 327); lvS tunn, tun´n´ [1829] Stunde (SLW 2009: 201); lv stun̄´ᴅ Stunde < kasks stunde (Kettunen 1938: 383-384); stuņḑ tund; stunda (LELS 2012: 305)

vill, villi 'rakk' < kasks swil 'Schwiele'

• Esmamaining: Gutslaff 1648-56
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) ütz walcke willi, kumb nackas werrewes heitta; (Göseken 1660: 712) willi 'blatter (pusula)'; willi 'hitzblätter (papula)'; (Göseken 1660: 713) willit 'hitzbläslein (pustula)'; williken (villikene) 'blatter (pusula)'; (Hornung 1693: 33) Wil, Willi / Acc. pl. Willisid 'eine Blatter'; (Vestring 1720-1730: 290) Wil, -li 'Die Blatter, blase'; (Helle 1732: 208) wil 'die Blatter, Blase'; (Helle 1732: 351) Parrem woib will warba peal olla kui korts kingas 'will man hoffärtig gehen, so kann man seine Commodite nicht haben'; (Piibel 1739) se sai paiseks, williks, mis ülles aias innimeste ja lojuste külge; (Hupel 1766: 127) Se wil mis üks wägga kange wigga on, wöttab paljo rahwast ärra; (Hupel 1780: 312) wil, -li r., d. 'Finne, Blatter, Blase'; (Hupel 1818: 285) wil, -li r., d. 'Finne od. Blatterchen im Gesichte; Blase'; (Lunin 1853: 229) wil, -li r. d. 'угорь, прыщь; свирель'
• Murded: vill, `villi '(hõõrde)rakk' R; vill, villi (-l´l-) eP eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1507 wil´l´, wil´l´i 'Blatter, Blase, Pustel, Finne'; Wiedemann 1893: 1360 wil´l´, wil´l´i 'Blatter, Blase, Pustel, Finne'; ÕS 1980: 793 vill;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 swel, swil 'Geschwulst, Geschwür, Schwiele'; swellen, swillen 'schwellen, an-, aufschwellen'
• Käsitlused: < ? kasks... (EEW 1982: 3848); < vrd asks swillen 'paistetama' (Raun 1982: 205); < kasks swel 'Geschwulst', vrd kasks swellen, swillen 'schwillen' (Liin 1964: 58); < asks swel 'paise' (EES 2012: 606); < asks swel, swil 'rakk, mõhn, vill' (EKS 2019)
• Sugulaskeeled: lv vìe̯la Blase (Kettunen 1938: 485); lv vīela vill, rakk; tulzna (LELS 2012: 363)