[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 artiklit

aam, aami 'suur vaat; vedelike mõõtühik' < kasks âm(e) 'Ohm, Fass'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 287) Haam, -i 'Hahm'; (Hupel 1780: 529) aam, -i r. 'ein großes oder Stück-Faß'; (Hupel 1818: 15) aam, -i r., d. 'Stueckfass, Ahme'
Murded: aam eP(oam Juu Kos, voam Juu, vuam JMd); aam´ Saa M San; `aami R (EMS I: 50)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 ām, āmi (hām) 'Ahm, Fass, Stückfass'; Wiedemann 1893: 60 ām, āmi (hām) 'Ahm, Fass, Stückfass'; ÕS 1980: 21 aam 'suur vaat; endisaegne vedelikumõõt';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 am(e) 'Ahm, Ohm, Tonnenmass für Wein, seltener für Bier'; Schiller-Lübben ame, am 'Ahm, Ohm, Tonnenmaß für Wein, seltener für Bier'; MND HW I âme, âm 'Ohm; ein Hohlmaß';
Käsitlused: < kasks âm(e) 'Ohm, Fass' (EEW 1982: 3); < kasks ame, am (Liin 1964: 53; Raun 1982: 1; EES 2012: 41); < kasks ame (Viires 1960: 102; Hinderling 1981: 181; SSA 1: 46)
Läti keel: lt † ãms, ãma Ohm < kasks āme, ām (Sehwers 1918: 141); ãms, ãma Ohm (Flüssigkeitsmaß) < nd. āme, ām Ohm (Sehwers 1953: 6); āma, āms Ohm (Flüssigkeitsmaß) < mnd. âme (Jordan 1995: 53);
Sugulaskeeled: sm aami [Agr] vanha neste- (155 l) ja heinämitta (60 leiviskää); suuri astia / Ohm; altes Maß; großes Gefäß < mrts aam 'vanha vetomitta' (‹ kasks ame 'vanha viinamitta' ‹ lad ‹ kr) (SKES: 1; SSA 1: 46; Häkkinen 2004: 20)

kild, killa 'seltskond, rühm' < kasks gilde 'Gilde'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 65) kild, kildast 'zunfft'; (Göseken 1660: 287) Kild, -a 'Gilde'; (Göseken 1660: 334) kild 'Zunft, tribus; Jnnung, collegium'; kilda wannamb 'Zunfftmeister'; (Hornung 1693: 36) Kild, Killa / Acc. pl. Kildo 'eine partei Leute, so Getreidig nach der Stadt führen'; (Helle 1732: 113) kild 'die Hofs-Fuhren nach der Stadt'; (Helle 1732: 308) suur kildsaun 'die grosse Gilde-Stube'; weike kildsaun 'die kleine oder St. Canut Gild-Stube'; (Hupel 1780: 180) kild, killa d., r. 'Gilde, Zunft; Freyfuhre, Hofsfuhre nach der Stadt die der Bauer thun muß'; (Hupel 1818: 83) kild, killa d., r. 'Gilde, Zunft; der Bauern Freyfuhre nach der Stadt'; (Lunin 1853: 58) kild, killa r. d. 'оильдiя, цехъ; у крестьянъ вольная подвода въ городъ'
Murded: kild, killa 'seltskond; kamp' Hää Ris Kos VJg Kod Plt M V; kild, `killa R (EMS III: 125)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 311, 312 kild, killa 'Gilde, Genossenschaft, Karavane, Gesellsachaft (Schiffe, Fuhren)'; *kil´d, kil´l´i; kilde, kilde 'Gilde'; Wiedemann 1893: 281 kild, killa 'Gilde, Genossenschaft, Karavane, Gesellsachaft (Schiffe, Fuhren)'; *kil´d, kil´l´i; kilde, kilde; kil´di, kil´di 'Gilde';
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 gilde, gelde (gille) 'bes. gern im Ostseegebiet genossenschaftlicher, freundschaftlicher, brüderlicher Zusammenschluß für gemeinsame Leistungen; Zusammengehörigkeit, Gesellschaft, Schar; Zugehörigkeit zur Gilde, Gildemitgliedschaft; Gilde als Körperschaft'
Käsitlused: < germ, vrd kasks gilde, mrts gilde (EEW 1982: 823); < germ, vrd kasks gilde (Raun 1982: 39); < kasks gilde (Liin 1964: 50; EES 2012: 154)
Sugulaskeeled: sm kilta [1702; 1637 killantupa 'kapakka'] yhteys, veljeskunta, seura, kerho / Gilde < germ, vrd rts gille 'kilta', mrts gilde 'maksu, kilta; juomingit', kasks gilde 'juomingit, juomaseura' (SSA 1: 364); sm kilta < kasks gilde ~ mrts gilde (Bentlin 2008: 67)

kink3, kingi 'suur lihatükk, loomakints' < asks schink(e), schenke 'Schinken'

Esmamaining: Gutslaff 1648-56
Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) Sihs peab se Papp sedda keetut kincki sest öjnast wötma; (Göseken 1660: 297, 412) Kinck, -i 'Schinke'; (Vestring 1720-1730: 79) Kink 'd. Schinken'; (Hupel 1780: 181) kink, -i r., d. 'der Schinken'; (Lithander 1781: 539-540) Wotta ükspäinis sedda lahja lihha ühhest suitsetud ehk solasest kinkist; (Hupel 1818: 84) kink, -i r. d. 'Schinken; ein Viertel von geschlachteten Thieren'; (Henning 1824: 157) panne sörmepakso kihti riwitud maereikast pohja /--/ ja panne kinki selle peäle; (Lunin 1853: 59) kink, -i r. d. 'ветчина, окорокъ; четвертая часть убитой скотиной'
Murded: kink, kingi 'sink; kints' Ris Krl Lut; kin´k, kingi Trv Võn V(kin´gi) (EMS III: 165)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 318 kiṅk, kiṅgi 'Schinken, Viertel eines Thieres'; Wiedemann 1893: 287 kiṅk, kiṅgi 'Schinken, Viertel eines Thieres';
Saksa leksikonid: MND HW III schink(e), schenke 'Bein, Schenkel; Hinterkeule vom Schwein, Schinken'
Käsitlused: < kasks schink(e) (Liin 1964: 55); < asks (Haak 1976: 83-84); < sm ~ asks (SSA 1: 366)
Läti keel: lt šķiņķis (1638 Schkingkis) Schinken < mnd. schink(e) (Sehwers 1918: 56, 98, 162; Jordan 1995: 101);
Sugulaskeeled: sm kinkku, sinkku [1637 kinku] liikkiö / Schinken < rts skinka (‹ kasks schinke); is kinkku < sm (SSA 1: 366)

kool, kooli 'õppeasutus' < kasks schole 'Schule'

Esmamaining: Tartumaa 1582
Vana kirjakeel: (Tartumaa 1582) Kolie Mikk; (Müller 1600-1606: 149) Schoel, Schole, Scholi; Scholi ninck Kirckode sisse leckitama; (Müller 1600/2007: 248) ilma KirckIssandate ninck Scholi Poÿsidte kaas (17.07.1603) 'ilma koolipoisteta'; (Müller 1600/2007: 340) Muito eth Kirckut ninck Scholit 14.10.1603); (Rossihnius 1632: 153) mönne sahte teye peßma teye kohli sissen, ninck sahte neid perran|kiwsama üttest lihnast teise; (Stahl HHb II 1637: 18) kolit / kirckut ülle∫piddanut 'Schul / Kirch erhalten'; (Stahl LS II 1649: 636) meije Kirckode ninck Kohlide ∫ees 'in vn∫ern Kirchen vnd Schulen'; (Gutslaff 1648: 236) Kôli 'Schule'; (Gutslaff 1647-1657: 225) oppis neihnde kohlide sissen; (Göseken 1660: 297) Kooli 'Schuel'; (Göseken 1660: 425) Kohli 'schule'; Kooli keima 'in die schule gehen'; (Göseken 1660: 373) Judaliste Kool 'Juden Schul'; (Vestring 1720-1730: 91) Kool, -li 'Die Schule'; (Helle 1732: 119) kool 'die Schule'; (Helle 1732: 308) suur kool 'die Trivial-Schule'; (Hupel 1766: 117) se ei lähhä ennam koli, waid arwab ennast walmis öppetud ollewad; (Hupel 1780: 189) kool, -i r., d. 'Schule'; (Hupel 1818: 97) kool, -i r. d. 'Schule'; (Lunin 1853: 69) kool, -i r. d. 'школа, училище'
Murded: kool, kooli 'õppeasutus' Hi L K(kuo-, kua-); koel, kooli Sa Muh Lä; kuul, kooli VlPõ eL; `kuol(i) R (EMS III: 593)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 392 kōĺ, kōli 'Schule'; Wiedemann 1893: 356 kōĺ, kōli 'Schule'; ÕS 1980: 297 kool;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schole 'Schule'; Schiller-Lübben schole 'Schule'; MND HW III schôle (schoule) 'Schule als klösterliche Einrichtung, Klosterschule; Universität, Hochschule'
Käsitlused: < kasks schole 'Schule' (EEW 1982: 940; Raun 1982: 47; Ariste 1963: 93; Liin 1964: 61; Ariste 1972: 92; EES 2012: 176)
Läti keel: lt skuõla [1587 tho Skole] Schule < mnd. schōle 'Schule' (Sehwers 1918: 55, 81, 158; Sehwers 1953: 108); skuola, škuola Schule, Wissen, Fertigkeit, Kunst < mnd. schôle 'Schule' (Jordan 1995: 88);
Sugulaskeeled: sm koulu [Agr scoulu] Schule < rts skola (= kasks schole) ‹ lad schola 'luento, esitelmä; oppilaitos ‹ kr) (SSA 1: 414); is koulu (Len) kool (Laanest 1997: 81); lv skùo̯l Schule < kasks schole (Kettunen 1938: 373; Raag 1987: 328); skùo̯lə̑ schulen < sks (Kettunen 1938: 373); skūol kool; skola; skūolõ, skūoltõ koolitada; skolot (LELS 2012: 296)

laat, laada 'turg, laat' < kasks af-lât 'Ablass' Kunagisest indulgentside müütamisest kirikute juures kujunes alamsaksa sõnast aflât 'indulgents' eesti sõna laat 'indulgentside müük kiriku juures kirikupühadel'. Hiljem on laat-sõna saanud avarama tähenduse: 'kaubitsemispäev kiriku juures' ja 'kaubitsemispäev kaubitsemiskohas'.

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 34) Moñikat omat .. se Kurratÿ Afflate ninck Toiwotuße prast ioxnuth; (Müller 1600/2007: 394) eth næmat se Pawesti Afflate iure piddit ioxma (11.11.1603); (Vestring 1720-1730: 103) Laat, -dad 'der Jahrmarkt'; ladale minnema 'zum Jahrmarkt gehen'; (Hupel 1780: 197) lade r. d. 'Jahrmarkt'; (Berg 1811: 92) Tartus on üks suur kool ja iggal aastal Neäri-ku sees üks suur lade.; (Hupel 1818: 110, 111) laad, -a d. 'Jahrmarkt'; lade 'Jahrmarkt'; ladele, ladale minema r. d. 'zum Jahrmarkt gehen'; (Lunin 1853: 80) laad, -a d. 'ярмарка'; lade r. d. 'ярмарка'
Murded: laat eP(loat Nis Juu Koe Trm, luat Khn JMd Kod) laat M V; `laata ~ `laada R; laat, laade TaPõ; laade T (EMS IV: 773)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 521 lāt, lāda, lāde, lādo (d) 'Jahrmarkt, Viehmarkt'; Wiedemann 1893: 472 lāt, lāda, lāde, lādo (d) 'Jahrmarkt, Viehmarkt'; ÕS 1980: 346 laat 'suur turg, rahvamass';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 af-lât 'Ablass'; MND HW I ablât(e) 'Ablassen'
Käsitlused: < kasks afflate 'Ablass (der Sünden), indulgentia' (EEW 1982: 1195; Raag 1987: 324); < nd. aflāt 'Ablaß' (Hinderling 1981: 146); < kasks af-lât 'indulgents', vrd lv lōt 'jumalateenistus' (Raun 1982: 67); < asks afflate 'patukustutus, indulgents' (EES 2012: 218-219; EKS 2019)
Läti keel: lt aplāts Jahrmarkt, ein kleiner Saufmarkt, Budenzelt auf dem Markte < mnd. aflāt 'Ablaß' (Sehwers 1918: 142); aplãgs; aplãts Abendmahl; Jahrmarkt < nd. ablāte (Sehwers 1953: 1, 3);
Sugulaskeeled: vdj laatta, laatto laat; ярмарка (VKS: 557, 558); lv lō̬`t, lō̬t̆tə̑ Gottesdienst < ee laat (‹ kasks avlât 'das Ablassen, Loslassen = Gottesdienst') (Kettunen 1938: 205); lv lǭt jumalateenistus; dievkalpojums (LELS 2012: 174)
Vt aablat

luup, luubi 'suur paat' < asks Slupe, slup, slûp 'Schalupe'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: luup, luubi 'aerupaat; väike purjelaev' S L Ris Kad; luup, `luubi R; `(s)lüüpi, `(s)lüübi Vai (EMS V: 546)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 615 lūp, lūbi (slūp) 'Schalupe'; lūpima (O) '= lōvima'; Salem 1890: 190 luup 'лодка, шлюпка'; Wiedemann 1893: 556 lūp, lūbi (slūp) 'Schalupe'; lūpima (O) '= lōvima'; EÕS 1925: 428 luup 'ühemastiline ranna- ja kaluri-veesõiduk (Schlup)'; ÕS 1980: 385 luup 'suurem paat'; Tuksam 1939: 835 Schaluppe 'luup (suur paat)';
Saksa leksikonid: Schleswig-Holstein Sluup [slūb] 'Schaluppe, großes Boot' (zu mnd. slupen 'gleiten');
Käsitlused: < asks slûp ~ rts slup (EEW 1982: 1399); < asks Slupe (Raun 1982: 82); < asks slûp 'Schaluppe' (‹ hol sloep) (GMust 1948: 15, 82); < hol sloep 'kolmemastiline sõjalaev' (Mereleksikon 1996: 229); < asks slūp, slūpe 'väikepaat' (EKS 2019)
Läti keel: lt šļupe kleines, schlechtes Boot < dt. Schluppe (Sehwers 1953: 136);
Sugulaskeeled: sm luuppi, luupi (1863) tasaperäinen ja -pohjainen ruuhi / Schaluppe < rts slup (‹ asks slūp, slupe, hol sloep) (SSA 2: 115); vdj bootta, bootti luup, (ühemastiline) paat; бот (VKS: 167)

nikk, niki 'laadimispaat' < asks snicke 'ein kleines Fahrzeug'

Murded: nikk, niki 'suur laadimispaat' Khn Hää (EMS VI: 570); nikk Hää (Saareste III: 5 'suur paat puude laadimiseks laeva')
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben snicke 'ein kleines (Kriegs)schiff'; snicke-mêster 'Bootsmeister (in Lübeck)'; MND HW III snicke, ○snecke 'kleines Segelschiff skandinavischer Herkunft, gebraucht als kleines Kriegsschiff, Auslieger und Jacht'
Läti keel: lt sniķis [1638 Snickis] Prahm, Floß, Flachboot; grösseres Boot mit einem Mast < mnd. snicke 'ein kleines Fahrzeug' (Sehwers 1918: 55, 96, 159; Sehwers 1953: 113); sniķis Prahm, Floß, Flachboot; größeres Boot mit einem Mast < mnd. snicke 'kleines Segelschiff skandinavischer Herkunft, gebraucht als kleines Kriegsschiff, Auslieger und Jacht' (Jordan 1995: 91-92)

ork, orgi 'ora; okas' < kasks vorke 'Gabel'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 164) ork, -i Ob. 'dünner hölzerner Spieß od. langer Pflock'
Murded: or´k, orgi 'kahvel' Kad; ork, `orgi Lüg; ork (or´k), orgi 'ora; okas; varras' S L Juu JMd JJn Koe VJg Trm Kod Lai Plt KJn Vil M Puh Vas (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 787 hor´k, hor´gi 'Stachel, spitzer Pflock, Pfriem, Griffel, Splitter'; Wiedemann 1893: 714 hor´k, hor´gi (hõr´k, hõr´gi; wor´k, wor´gi) 'Stachel, spitzer Pflock, Pfriem, Griffel, Splitter'; ÕS 1980: 479 ork;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 forke, vorke 'Gabel jeder Art, zwei- oder dreizinkig, Tischgabel, bes. eine grosse (Feuer-, Heu-, Mist-) Gabel'; Schiller-Lübben vorke 'Gabel jeder Art, bes. die große (Feuer-, Heu-, Mistgabel)'; MND HW I vorke 'Gabel, als Eßgerät, als landwirtschaftliches Gerät'
Käsitlused: < ? kasks... (EEW 1982: 1845); < vrd ee ora (‹ aaria laen, vanaindia ārā) (Raun 1982: 111-112); < ? asks vorke 'suur hark, kahvel' (EES 2012: 339)
Läti keel: lt urka, urķis [1638 Vrrkis] Ofengabel; Gabel; Mistgabel, Mistforke; spitzes Stück Holz oder Metall; spitzer Stock zum Kartoffelgraben < mnd. vorke 'Gabel als Eßgerät; Mist-, Heugabel; Feuergabel' (Sehwers 1918: 99, 163; Jordan 1995: 106)

piip|kann, -kannu 'tilaga puukann' < kasks pîp-kanne 'Kanne mit einer Ausgußröhre'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 563) pijhp kanno 'schenck-Kanne (cirnea)'; (Göseken 1660: 636) Suur pijpkanno 'Schenk-Kanne'; (Lenz 1796: 57) sis om neid waija - - ütte penikesse piipkannu-pritsiga - - ärrakastma; (Hupel 1818: 180) piipkan, -no od. -ni r; -nu d. 'Pfeifkanne, Gießkanne'; (Lunin 1853: 139) piipkan, -no r. d. 'лейка'
Murded: piipkann, -`kannu 'tilaga puust õllekann' Lüg Jõh; piipkann, -kannu Mus Muh Ris Plt KJn Vas (EKI MK; EMS VII: 435)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 222 pīp-kann 'Giesskanne'; Wiedemann 1893: 202 pīp-kann 'Giesskanne'; ÕS 1980: 510 piipkann 'etn. suur tilaga puukann';
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben pîp-kanne 'Kanne mit einer Ausflussröhre'; MND HW II: 2 pîpkanne, pîpen-, pü̂p- 'Kanne mit einer Ausgußröhre oder Tülle'
Käsitlused: < kasks pīpkanne (Viires 1960: 98; Liin 1964: 56)
Läti keel: lt † pĩpkañna Kanne mit einer Pfeife < mnd. pīpkanne (Sehwers 1918: 155); lt peipkanna Gießkanne < Bsks Pfeifkanne 'eine große Bierkanne mit einer Röhre zum Eingießen' (Sehwers 1953: 87); pīpkanna Kanne mit Pfeife < mnd. pîpkanne (Jordan 1995: 82);
Sugulaskeeled: lv pī`p-kōna Schnabelkanne < kasks pīpkanne (Kettunen 1938: 149); lv pīpkrūz piipkann; krūze ar snīpi; pīpkrūz piipkann; pīpkanna (LELS 2012: 141, 244)

pilt, pildi 'pilt, maal, foto' < kasks bilt 'Bild'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 42) Pild, pildi∫t 'Bild'; (Stahl LS I 1641: 49) ep kahs ∫e kulda∫e Bildi 'noch das gülden Bilde'; (Gutslaff 1648: 208) Palck /e 'Bilde'; (Göseken 1660: 283) pild, -i 'Bild'; (Göseken 1660: 565) pild (kuju, skulptuur) 'Bild (statua)'; (Göseken 1660: 751) üx suhr pild (tohutu suur kuju) 'Ruland (colossus)'; (Göseken 1660: 421) kohho (pilt, kujutis) 'bild'; (Göseken 1660: 207) kohho 'gemälde (pictura)'; kojo 'gemälde (pictura)'; (Helle 1732: 121) kuio 'das Bild'; (Hupel 1818: 181) pild, -i r. d. 'Bild, Kupferstich, Gemälde'; (Lunin 1853: 140) pild, -i r. d. 'картина'
Murded: pilt, `pildi Kuu Lüg IisR Vai; pil´t, pildi (-l´-) Sa Muh Rei L sporKPõ I Plt KJn eL (EKI MK; EMS VII: 481)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 903 pil´t, pil´di 'Bild'; Wiedemann 1893: 818 pil´t, pil´di 'Bild'; ÕS 1980: 514 pilt;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 belde (belt), bilde (bilt) 'Bild; Vorbild, Muster'; Schiller-Lübben belde, belt, bilde, bilt 'Bild; Vorbild, Muster'; Schiller-Lübben bilt (s.v. belde) 'Bild'; MND HW I bē̆lde, bilde, bē̆lt, bilt 'Bild (Malerei und Plastik), Figur; Abbild, Sinnbild, Vorbild, Beispiel, Muster'
Käsitlused: < sks Bild ~ kasks bilt (EEW 1982: 2056-2057); < kasks bilt (Raun 1982: 122; Ariste 1963: 101); < kasks bilde, bilt (Liin 1964: 53); < asks bilde, bilt 'pilt; mudel, eeskuju; muster' ~ sks Bild 'pilt; ettekujutus' (EES 2012: 370); < asks bilt 'pilt' (EKS 2019)
Läti keel: lt bil̃de [1638 Bilde] Bild < mnd. bilde (Sehwers 1918: 83, 143); bilde Bild < mnd. bilde (neben bēlde/bĕlde) (Jordan 1995: 55);
Sugulaskeeled: lv bīlda, bīldə̑ Bild < kasks bilde (Kettunen 1938: 23); lv bīlda pilt; bilde (LELS 2012: 44)

preester, preestri 'katol. kirikuõpetaja' < kasks prêster 'Priester'

Esmamaining: Stahl LS I 1641
Vana kirjakeel: (Stahl LS I 1641: 245) ∫e Kunninglick pree∫terdohm 'das Königlich Prie∫terthum'; (Göseken 1660: 293) Preester 'Priester'; (Göseken 1660: 448, 637) körgk Preeseter (ülempreester) 'hoher Priester'; suur Preester (ülempreester) 'hoher Priester'; (Göseken 1660: 617) Se üllemb Prester 'Papp / Pfaffe (prior)'; (Göseken 1660: 571) Preester 'Priester (Sacerdos)'; Preestri kübbar 'Barcht'; preestrix töstma 'einem Prister ordiniren'; (VT 1686) sis astiwa ne Preestri nink seJummala KoaPähmehs; (Vestring 1720-1730: 188) Preester '- -'; (Helle 1732: 195) üllempreester 'der Hohepriester'; (Piibel 1739) preestride roa-ohwer pölletakse ä: patto-ohwer süakse; (Hupel 1780: 247) preester, -tri bl., r., d. 'der Priester'; (Hupel 1818: 191) preester, -tri r. d.; -tre d. 'Priester'; (Lunin 1853: 148) preester, -tri r. d.; -tre d. 'священникъ, Iерей, попоъ, жрецъ'
Murded: `priester, `priestri R; `preester, `preestri (-ie-) Jäm Khk Vll Muh Hi L Ris Juu HJn JMd Koe VJg I Plt; `reester, `reestri Krj Pöi Mih; `ri̬i̬ster, `ri̬i̬stre Trv Hls; `ri̬i̬stel, `ri̬i̬stle Krk; `pri̬i̬ster, `pri̬i̬stri TLä San; `pri̬i̬stri V (EKI MK; EMS VII: 740)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 964 prēster, prēs´tri; prēs´tri, prēs´tri (d) 'Priester, Pastor'; prēsterlik, prēsterliku 'priesterlich'; Wiedemann 1893: 875 prēster, prēs´tri; prēs´tri, prēs´tri (d) 'Priester, Pastor'; prēsterlik, prēsterliku 'priesterlich'; prēs´tina, prēs´trina 'Priesterin'; ÕS 1980: 533 preester;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 prêster 'Priester'; prêsterlik 'priesterlich'; MND HW II: 2 prêster (preyster), prîster 'Geistlicher, Priester'
Käsitlused: < kasks..., vrd sks Priester (EEW 1982: 2168); < kasks prêster (Raun 1982: 127; Raag 1987: 323); < vrd asks preesterdohm 'Priesterthum' (1599) (Ariste 1963: 101); < asks Preester (Liin 1964: 40); < asks prēster 'preester' (‹ vanakreeka presbyteros 'vanem, tähtsam') (EES 2012: 384)
Läti keel: lt priẽsteris [Glück 1689/1694 Pree∫terus] Priester < mnd. prēster (Sehwers 1918: 93, 156); lt priestris < mnd. prēster (Sehwers 1953: 95); priesteris Priester < mnd. prêster (Jordan 1995: 83);
Sugulaskeeled: lv prìe̯stə̑r Priester < kasks prēster (Kettunen 1938: 312); lv prīestõr preester; priesteris (LELS 2012: 254)

prohvet, prohveti 'jumala tahet või ilmutusi kuulutav ennustaja' < kasks prophête 'Prophet'

Esmamaining: Boierus 1587
Vana kirjakeel: (Boierus 1587, ‹ EKVTS 1997: 90) se Propheti Joelis häle mele panku; (Müller 1600-1606: 272-273) loehme meÿe nente Prophetide Kiria siddes; nedt Prophetit; (Müller 1600/2007: 68) Patriarchit ninck Prophetidt (18.12.1600); (Rossihnius 1632: 68) Ninck sähl olli ütz Propheti Emand, nimme kahn Hanna; (Rossihnius 1632: 288) hoja meit neine kawalatte Prophetide ehst; (Stahl HHb II 1637: 3) lebbi ommade pöhade Prophetide ∫uh 'durch den Mund ∫einer heiligen Propheten'; (Stahl HHb II 1637: 88) Prophetide auwus lugku 'die ehrliche Zahle der Propheten'; (Gutslaff 1647-1657: 79) temma om ütz Propheth; (Göseken 1660: 571) Prowet 'Prophet'; proweti Emmand (naisprohvet) 'Prophetin'; (VT 1686) Nink meil om kindmämb Proweeti Sönna; (Vestring 1720-1730: 188) Prohwet 'Der Prophet'; (Helle 1732: 162) prohwet 'der Prophet'; (Piibel 1739) Suur wahhe on walle- ja tössiste prohwetide wahhel; (Hupel 1780: 247) prohwet, -i bl, r. 'Prophet'; proweet, -i bl., d. 'Prophet'; (Hupel 1818: 191) prohwet, -i bl. r. 'Prophet'; proweet u. prowet, -i d. 'Prophet'; (Lunin 1853: 148) prohwet, -i r. d. 'пророкъ'; proweet, prowet, -i d. 'пророкъ'
Murded: `prohvet, `prohvedi Kuu Lüg Vai; `prohvit, -i Vll; prohvet, -i Jäm Khk Rei Lä Tõs Tor Ris JMd Iis Trm Pal Plt KJn Puh San sporV(prohvet´ Har); prohveet, prohveedi Muh Koe; `rohvet, -i Khk Pöi Mih PJg M(-t´) (EKI MK; EMS VII: 757)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 967, 968 prohwet, prohweti; prohwēt, prohwēti 'Prophet'; prōwēt, -i (d, bl) '= prohwet'; Wiedemann 1893: 877 prohwet, prohweti; prohwēt, prohwēti (prōwēt) 'Prophet'; prohwetijana 'Prophetin'; ÕS 1980: 537 prohvet;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 prophête 'Prophet'; MND HW II: 2 profête (prophete) 'Weissager, Seher; Mittler zwischen Gottheit und Gläubigen, Prohpet'
Käsitlused: < sks Profet (EEW 1982: 2178); < kasks prophête (Raun 1982: 128); < asks Prophet (1599) (Ariste 1963: 101); < asks Prophet(e) (Liin 1964: 40); < asks prophēte 'prohvet' (EES 2012: 385)
Läti keel: lt praviẽts [1587 to Prophete] Prophet < mnd. prophēte (Sehwers 1918: 81, 156; Sehwers 1953: 94); pravietis Prophet, Seher < mnd. prophête (Jordan 1995: 83);
Sugulaskeeled: lvS praviet Prophet (SLW 2009: 152-153); lv pravie̯t̀, pravie̯`š Prophet (Kettunen 1938: 312); profēt prohvet; pravietis (LELS 2012: 254)

rott, roti 'näriline (Rattus)' < kasks rotte 'Ratte'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 98) Rot, Rotti∫t 'Ratz'; (Göseken 1660: 295) Rott, -i 'Ratze'; (Göseken 1660: 600) Rott, -i 'Ratze (glis)'; (Hornung 1693: 34) Rot, Rotti / Acc. pl. Rotta 'eine Ratte'; (Vestring 1720-1730: 209) Rot, -ti 'Die Ratze'; (Helle 1732: 170) rot 'die Ratze, Rotte'; (Piibel 1739) Körged mäed on kiwwi-kitsede ja kaljud mäe-rottide warjopaigad; (Hupel 1780: 260) rot, -ti r., d. 'Ratte, Ratze; Maulwurf'; (Hupel 1818: 210) rot, -ti r. 'Ratte, Ratze'; (Lunin 1853: 163) rot, -ti r. d. 'крыса'
Murded: rott, rodi 'suur näriline' Kuu; rotta, roda VNg Vai; rott, rotti Hlj Lüg IisR; rot´t, roti Sa Muh Hi L KPõ Iis Trm MMg Äks VlPõ eL; rot´t, roti 'hiir' S Lä Khn Hää Ha SJn Hel T VId (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1076 rot´t´, roti 'Ratte, Ratze'; Wiedemann 1893: 974 rot´t´, roti 'Ratte, Ratze'; ÕS 1980: 601 rott;
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rotte 'Ratte'; MND HW II: 2 rotte, ratte 'Ratte, Hausratte'
Käsitlused: < kasks rotte 'Ratte' (EEW 1982: 2545-2546; Ariste 1963: 103; Liin 1964: 63; Ariste 1972: 94; Raag 1987: 325; EES 2012: 437); < kasks rotte 'rott', Erts rott 'hiir' (Raun 1982: 145)
Läti keel: lt rate Ratte (Sehwers 1953: 98); lt rate < mnd. ratte (Jordan 1995: 84);
Sugulaskeeled: sm rotta [Agr] Ratte < mrts rotta 'Ratte' ( ‹ kasks rotte) (SSA 3: 96); lv rot̄ < kasks rotte 'Ratte' (SKES: 846); lvS rot´t´~ rot´, rotid Ratze, Ratte (SLW 2009: 166); lv rot´ < kasks rotte (Kettunen 1938: 343)

saal, saali 'suur avar ruum' < kasks sâl, sks Saal

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 316) Ninck temma sahb teile ütte suhre plastritut Sahli näitma; (Stahl 1637: 103) tubba 'Saal'; (Gutslaff 1648: 233) Tuba / Tarre 'Saal'; (Göseken 1660: 636) Suhr tubba 'Saal'; (Virginius 1687-1690) sis läks täma Kuninga Koa Saali sisse; (Helle 1732: 172) saal 'der Saal'; (Hupel 1780: 261) saal, -i r. 'der Saal'; (Hupel 1818: 212) saal, -i r. d. 'der Saal'; (Lunin 1853: 164) saal, -i r. d. 'залъ'
Murded: saal, `saali 'avar ruum' R(`saali Vai); sael, saali Sa; saal, saali Muh Hi Mar Mär Tõs Tor Hää; saal, saali (-oa-, -ua-) sporKPõ sporI Plt Pil KJn; saal´, saali M Puh Krl Rõu Plv Vas (EKI MK); saal, `saali 'kiriku kooripealne' Hlj VNg Lüg; saal´ (soal´, sual´) VMr VJg Sim I Äks T V (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1118 sāl´, sāli 'Saal'; Wiedemann 1893: 1012 sāl´, sāli 'Saal'; ÕS 1980: 610 saal;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sal, sāl 'Niederlassung, Wohnsitz; Wohnung, bes. v. Fürsten u. herren, Palast; Saal, Halle'; Schiller-Lübben sâl 'Niederlaßung. Sitz, Wohnsitz der Fürsten und Herren; Palast, sael, pallacium, aula.'; MND HW III sāl (sael, saal, sahl) 'Wohnsitz eines weltlichen oder geistlichen Fürsten; königliche Burg; Kapitelsaal; bürgerlicher Versammlungsraum; Festraum bes. für Gildefestlichkeiten; hochgelegener Raum zu Wohnzwecken etc.'
Käsitlused: < sks Saal ~ kasks sâl (EEW 1982: 2645); < sks Saal (Raun 1982: 150); < asks Saal (Liin 1964: 52); < asks sāl 'vürstide ja valitsejate elukoht' ~ sks Saal 'saal' (EES 2012: 453)
Läti keel: lt zãle [1638 Saal] Saal < mnd. sāl 'Saal' (Sehwers 1918: 100, 165; Sehwers 1953: 162); zāle Saal; Herrenhaus, Wohnhaus des Gutsherrs < mnd. sāl 'Wohnsitz eines weltlichen oder geistlichen Fürsten, königliche Burg; Saal' (Jordan 1995: 111);
Sugulaskeeled: sm sali [Agr] Saal; größeres Wohnzimmer < mrts sal 'sali' (SSA 3: 147); lv zō̬l Saal < sks (Kettunen 1938: 402; Raag 1987: 328); zǭl saal; zāle (telpa) (LELS 2012: 377)

tann, tanni 'puunõu' < kasks stanne, stande 'Kübel'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: (Göseken 1660) tann 'paksmagu'; (Vestring 1720-1730: 242) Tan, -ni 'Ein Küfen, Hülper'; (Hupel 1780: 280) tan, -ni W. 'Küfen, Kübel'
Murded: tan´n, tanni 'suurem puunõu' S L M San (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1234 tan´n´, tan´n´i 'Bottich, Kufe, Kübel (kleiner als tõr´s)'; Wiedemann 1893: 1117 tan´n´, tan´n´i 'Bottich, Kufe, Kübel (kleiner als tõr´s)'; ÕS 1980: 695 tann 'murd. suur tõrs';
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben stande 'Kübel von Holz oder Metall, unten breit und oben schmal, Stellfass'; MND HW III stande, stanne 'Kübel aus Holz oder Metall, spez. aus Zinn'
Käsitlused: < asks Stann 'Kübel, Bottich' (Liin 1964: 57); < asks stande 'ülalt kitsenev tõrs', stann 'tõrs, toober' (EES 2012: 514)
Läti keel: lt stañda ein stehendes Gefäß, Zuber, Tonne aus einem Stück (Sehwers 1953: 119); lt stanga ein kleiner Zuber, eine Halbtonne < dt. stange 'Stande' (Sehwers 1953: 119); standa ein aus einem runden Baumstück gehöhltes zylindrisches Gefäß, stehendes Gefäß, Zuber, Tonne aus einem Stück < mnd. stande 'Kübel von Holz oder Metall' (Jordan 1995: 94)

tüür1, tüüri 'ihnus, kitsi' < kasks stûr 'widerspenstig; unzugänglich; steif'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: tüür, `tüüri Jõe Kuu Hlj VNg; tüür, `tüürä Lüg; tüir, tüiri (-üü-) Pöi Hi Lä Mih Tõs sporKPõ I Plt KJn (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1372 tǖr´, tǖri 'geizig, harthertzig, eigensinnig (beim Handel)'; Wiedemann 1893: 1240 tǖr´, tǖri 'geizig, harthertzig, eigensinnig (beim Handel)'; ÕS 1980: 753 tüür 'ihne, kalgi südamega, omakasupüüdlik, kade';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 stûr 'steif, strenge, ernst; zornig, unfreundlich'; Schiller-Lübben stûr 'groß, schwer; störrig, widerspenstig, lästig'; MND HW III stûr [○stuyr(e) west. und Ostseeprovinzen], stur, ○stor 'hart, streng; abweisend, unzugäglich, eigensinnig, störrisch'
Käsitlused: < germ... (EEW 1982: 3510); < kasks stur (Ariste 1972: 96); < kasks stûr (Raun 1982: 190); < asks stūr 'suur, raske; kangekaelne' (EES 2012: 573)
Läti keel: lt stūrs hartnäckig; unbegabt, schwer von Begriff; widerspenstig < mnd. stûr(e) 'streng; abweisend; eigensinnig, störrisch; unwirsch, grämlich; aufsässig, widerspenstig' (Sehwers 1918: 72, 161; Jordan 1995: 99)

väärt 'hea; väärtuslik' < kasks wert 'wert'

Esmamaining: LiiviTalu 1550
Vana kirjakeel: (LiiviTalu 1550, ‹ EKVTS 1997: 77) aszi misz kuß tibbo Wert on se Maksap; (Müller 1600-1606: 421) Toddest, se on io üx röhmu weerdt; (Müller 1600/2007: 98) önne eb mitte Weerdt pea (28.12.1600); (Rossihnius 1632: 434) sest meije ei olle sest üttekit währt, mea meije palleme; (Stahl HHb I 1632: Dij) ∫e ep olle mitte werth 'der i∫t vnwürdig'; (Stahl HHb II 1637: 20) Meije ep olle mitte werth 'Wir ∫ein nicht wehrt'; (Stahl HHb III 1638: 9) kenne∫t minna mitte wehrt ollen 'des ich nicht werth bin'; (Gutslaff 1647-1657: 56) ütz zuwwa kabbal wehrt om wötta; (Gutslaff 1647-1657: 222) Kumb selle parrandusselle sündis wehrt om; (Göseken 1660: 299) wehrt, -i 'Wehrt'; (Gutslaff 1648: 246) kallis 'werth'; (Göseken 1660: 725) wehrti (väärtus?) 'wehrt (valor)'; (Göseken 1660: 403) ke ep olle wehrt mitte 'unwehrt (dedignus)'; mitte wehrt piddama (väärituks pidama) 'unwehrt haben (dedignari)'; (Vestring 1720-1730: 273) Wäärt 'Würdig, Wehrt'; (Helle 1732: 199) wäärt 'würdig, werth'; (Helle 1732: 354) Sinna polle mitte sedda wet wäärt, mis leiwa sees on 'du bist nicht das Brodt werth, das man dir gibt'; (Piibel 1739) suur on Jehowa ja wägga kitusse wäärt, ja ta on kartusse wäärt; (Hupel 1766: 48) Se olleks wäärt sedda ubba lehhe wet keige aastaga ommas maias piddada; (Hupel 1780: 300) wäärt r., d. 'werth, würdig Ad.'; (Hupel 1818: 269) wäärt r., d. 'werth, würdig ad.'; (Lunin 1853: 215) wäärt r. d. 'достойно, дорого'
Murded: väärt (-ea-, -ia-) eP eL; väärd (-äe-) R (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1481 wǟr´t (indecl.) 'werth, würdig'; Wiedemann 1893: 1337 wǟr´t (indecl.) 'werth, würdig'; ÕS 1980: 811 väärt;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 wert 'wert, geltend, kostend, verdienend'; Schiller-Lübben wert 'wert'
Käsitlused: < kasks wert 'wert, würdig' (EEW 1982: 3998; Raun 1982: 213; Ariste 1940a: 110; Ariste 1963: 109; Liin 1964: 65; Ariste 1972: 98; EES 2012: 622)
Läti keel: lt vẽrts wert, würdig < mnd. wert (Sehwers 1918: 164); vērts wert, würdig < mnd. wert (Jordan 1995: 109);
Sugulaskeeled: sm väärtti [Agr wärdi] arvoinen, veroinen / wert < rts, vrd rts värd, värt 'arvoinen, kannattava' (SSA 3: 486); lv vǟrts wert < sks (Kettunen 1938: 510); lv vēr`tli, vǟr`tli wert, wertvoll < sks (Kettunen 1938: 479, 510); lv vǟrt, vǟrts väärt; vērts (LELS 2012: 358)

veebiliides @ veebihaldur